Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2591
Haldusasi
TV ja TV kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24. oktoobri 2017. a kasutusloa nr 1712371/14975 tühistamiseks ja 22. märtsi 2017. a kooskõlastuse nr 1506 osaliseks tühistamiseks ning TV kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad TV ja TV, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud OÜ Kappeli Kodu, OÜ E4 Company, 1Partner Advisory OÜ, Reinvestments OÜ,
MR, MA, MP, AHT, TM, PM, UL, AJ, AK, NK, AK,
MK, MM, PT, EK, TS, IV, AR, IP, MM, ML ja tema nõustaja AV
Menetluse alus ringkonnakohtus
TV ja TV apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 20. veebruaril 2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta TV ja TV apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2019. a otsuse asjas nr 3-17-2591 resolutsiooni p-d 1 ja 6 muutmata.
2.Jätta TV ja TV apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende enda kanda. Jätta Tallinna linna ja kolmandate isikute menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
3-17-2591 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
TV ja TV on J. Kappeli 9, Tallinn asuva korterelamu omanikud.
2.Tallinna Linnavolikogu 2. mai 2013. a korraldusega nr 68 kehtestati „J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala“ detailplaneering (detailplaneering). J. Kappeli 7 korterelamu püstitamiseks väljastati 24. juulil 2015 ehitusluba nr 1512219/08736. J. Kappeli 7 kinnistu tolleaegne omanik OÜ Kappeli Kodu esitas 30. novembril 2016 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusloa saanud ehitusprojekti muudatusprojekti. TLPA kiitis 22. märtsi 2017. a kooskõlastusega nr 1506 muudatusprojekti heaks ning muutis 24. juulil 2015 väljastatud ehitusluba ja ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti. J. Kappeli 9 kinnistu naaberkinnistule J. Kappeli 7 püstitati 16-korteriga korterelamu.
3.TLPA väljastas 27. oktoobril 2017 Kappeli tn 7 korterelamule kasutusloa nr 1712371/14975 (kasutusluba). Kasutusloas oli märgitud muu hulgas järgmine kõrvaltingimus: „TLPA kooskõlastatud tingimusega, et Kappeli 7 ja Kappeli 9 vaheline paekivimüüritis, mille ehitamise suhtes on pooleli naabrite vaheline kohtuvaidlus, taastatakse 6 kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist projektijärgseks vastavalt projektiga kinnitatud kõrgusmärgini.“
4.TV ja TV esitasid halduskohtule kaebuse, milles nõudsid TLPA 22. märtsi 2017. a kooskõlastuse nr 1506 paekivimüüri kõrgust puudutavas osas ja kasutusloa tühistamist. TV nõudis kaebuses Tallinna linnalt tekitatud kahju 30 276 euro hüvitamist. Kaebajad märkisid kokkuvõtlikult järgmist: 1) J. Kappeli 7 korterelamu tekitab kaebajatele kuuluva elamu kandekonstruktsioonidele ning katusele täiendava lumekoormuse ning muudab kasutuskõlbmatuteks kaebajate elamu korstnad. Muudatusprojektiga ja selle joonistega on loodud eksitav mulje, justkui oleks kahe hoone kõrguste vahe väike või olematu. Tegelikkuses on kahe hoone kõrguste vahe suur. J. Kappeli 7 kõrguselahendus mõjutab negatiivselt J. Kappeli 9 elamut. Lumekoormus suureneb enam kui kolm korda. J. Kappeli 7 korterelamu lahendus seab ohtu kaebajate elamu ja stabiilsuse. Vastustaja ei hinnanud J. Kappeli 7 hoonele kasutusloa väljastamisel kaebajate õigustele tekkinud mõjusid; 2) muudatusprojekti seletuskirja kohaselt muudeti Türnpu tänava põhjapoolsed rõdud rõduklaasimissüsteemiga kinnisteks. Korterelamu suletud brutopind ei ole tehniliste andmete järgi muutunud. Kuna J. Kappeli 7 korterelamu ülemised rõdud klaasiti, pidi suurenema ka kogu korterelamu maapealse osa suletud brutopind; 3) J. Kappeli 7 korruselisus ning katusekalle on vastuolus detailplaneeringuga. Muudatusprojekti seletuskirja kohaselt tõsteti hoone null absoluutkõrgust. Hoone null kõrguseks loetakse esimese korruse põrandapinna kõrgust. Hoone null kõrguse tõstmisel ning sellest tulenevalt korruste kõrguste vähendamisel tõusis sokli- ja keldrikorruse (0-korruse) kõrgus. J. Kappeli 7 korterelamu 0-korruse näol ei ole selle mõõtmeid ja paiknemist arvestades tegemist maa-aluse korrusega, vaid J. Kappeli 7 korterelamu 0-korrus tuleb õigusaktidest tulenevalt lugeda maapealseks korruseks. Seetõttu eksisteerib vastuolu detailplaneeringuga, 2(13)
3-17-2591 millega määrati J. Kappeli 7 kinnistule ehitusõigus ühe maa-aluse ja 3 maapealse korrusega elamu ehitamiseks. Maapealsete ja maa-aluste korruste hindamisel tuleb võrdluseks võtta hoonet ümbritsev keskmine maapind või katend. J. Kappeli 7 korterelamut ümbritseva keskmise maapinna arvutamisel tuli arvesse võtta ka Türnpu tänava kõrgust, mis vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele on 14,29. Muudatusprojektis on ehitist vahetult ümbritseva maapinna keskmiseks kõrguseks võetud aga 15,82 m. Seega kajastab muudatusprojekt ebaõigeid andmeid maapinna kõrguse osas eesmärgiga luua vale mulje J. Kappeli 7 hoone korruselisusest. Kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks; 4) detailplaneeringu põhijoonisel on nõue, et J. Kappeli 7 kinnistule kavandatud hoonel peab Türnpu tänava poolsel hooneosal olema katusekalle. J. Kappeli 7 korterelamu viimane korrus on välja ehitatud täiskorrusena. Katusekalde mittevastavus detailplaneeringule takistab korstnate tõmmet ja suurendab nn lumekotti; 5) J. Kappeli 7 korterelamu vundamendilahendus ohustab J. Kappeli 9 elamut. J. Kappeli 7 korterelamu vundament on valatud Kappeli 9 elamu vundamendiga kokku ning kahe hoone vundamente eraldab üksnes kahekordne ehituskile (joonise kohaselt eraldab J. Kappeli 9 elamut ja J. Kappeli 7 hoone rostvärki kahekordne ehituskile). Ehituskile ei ole oma olemuselt nõuetele vastav deformatsioonivuuk paekivivundamendi ja betoonvundamendi vahel. Kahekordne ehituskile ei ole käsitatav deformatsioonivuugina olukorras, kus vundamenditüübid on erinevad (J. Kappeli 9 elamul on paekivist vundament ja Kappeli 7 korterelamul betoonvundament); 6) muudatusprojektiga nähti ette J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vahelise paekivimüüri lammutamine absoluutkõrguselt 21,05 m absoluutkõrguseni 20,20 m. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamise staadiumis täpsustada J. Kappeli tn 9 ja J. Kappeli tn 7 kinnistute piiril oleva paekivimüüri säilimise võimalikkus. J. Kappeli 7 kinnistule väljastatud ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt tuli J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril asuv piirdemüür säilitada. Muudatusprojektiga muudeti algset ehitusluba. Muudatusprojekt nõudis kaebajate nõusolekut. Müür asub osaliselt kaebajate kinnistul. Kaebajate õigusi rikub kasutusloas sätestatud kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb piirdemüür taastada kuue kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist; 7) kaebajad kandsid kulusid J. Kappeli 9 elamu katuse kandekonstruktsioonide, J. Kappeli 9 elamu korstende ja piirdemüüri ümberehitamisel. Vastustaja ei taganud kaebajate subjektiivsete õiguste kaitset. Vastustaja tegevuse (tegevusetuse) tulemusel tekkis olukord, kus J. Kappeli 7 kinnistule on püstitatud korterelamu, mis põhjustab kaebajate elamule sedavõrd suuri negatiivseid mõjutusi, et vajalik on J. Kappeli 9 elamu ümberehitustööd; 8) J. Kappeli 7 korterelamu ehitamise käigus lammutati vastuolus esialgse ehitusprojektiga J. Kappeli 9 elamu välisseinaks olnud tulemüür. Tulemüür oli piirirajatiseks. Muudatusprojektis ei ole kajastatud J. Kappeli 9 välisseinaks olnud tulemüüri lammutamist ega ka tuleohutuse seisukohast oluliste ehitusmaterjalide ja lahenduste kasutamist vastu J. Kappeli 9 elamut. Tulenevalt asjaolust, et J. Kappeli 9 elamu välisseinaks olnud tulemüür lammutati, oli võimalik püstitada J. Kappeli 7 korterelamu selliselt, et see külgneb vahetult J. Kappeli 9 elamuga. Muudatusprojekti seletuskirjast ega ka korruse plaanidelt ei selgu, kuidas on lahendatud J. Kappeli 7 korterelamu soojustus osas, kus korterelamu on ehitatud vastu J. Kappeli 9 elamut. Joonistelt ei selgu, millist soojustust on kasutatud ning kui suure ulatuse moodustab välisseinast soojustusmaterjal. Samuti ei selgu, kas soojustusmaterjalina on kasutatud tulekindlat materjali.
5.Tallinna linn taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) J. Kappeli tn 7 maja vastab ehitusloale (sh muudatusprojektile) ning kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele, sh ohutuse nõudele ning ehitist on võimalik nõuete ja kasutusotstarbe
3(13)
3-17-2591 kohaselt kasutada (ehitusseadustiku (EhS) § 50 lg 1). Kaebuses esitatud väiteid oleks tulnud käsitleda ehitusloa vaidlustamisel, mida kaebajad aga ei teinud; 2) ehitusinsener AH andis 27. septembril 2016 selgituse lumekoormuse kohta. AH tõdeb, et ehitatav kõrgem hoone küll muudab J. Kappeli tn 9 elamu katusele mõjuva lumekoormuse suurust, kuid sellest ei järeldu, et muutus ohustab J. Kappeli tn 9 elamu katust või kandekonstruktsioone. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit. Kaebajad saavad hoonele kahju tekkimist vältida katuselt lume eemaldamisega. Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p-st 9 tulenevalt kohustub kinnistu ja ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms. Järelikult ei saa kaebajad lasta tekkida enda ehitise katusele ca kolme meetrist nn lumekotti, mis ohustaks ehitise konstruktsioone. Kaebajate elamu otsasein on alati olnud kõrgem hoone katuseräästastest, mistõttu ei saa võimalik lumekoti tekkimine olla põhjustatud J. Kappeli 7 hoonest; 3) kaebajate väide, et korstnatel puudub tõmme, on tõendamata. Kaebajad kasutavad gaasikütet, nad ei kasuta tahkeküttekoldeid; 4) muudatusprojektiga ei ole muudetud hoone projekteeritud kõrgust (11,8 m) ega absoluutkõrgust (27,6 m). Muudatusprojekt vastab detailplaneeringus ettenähtule (hoone maksimaalne kõrgus on kuni 12 m, absoluutkõrgus on kuni 27,6 m). Seega ei saa hoone nulli (s.o esimese korruse põranda kõrguse) absoluutkõrguse tõstmine ja sellest tulenevad võimalikud ebakõlad hoone korruselisuse arvestamisel kahjustada kaebajate õigusi. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtis majandus- ja kommunikatsiooniministri
24.detsembri 2002. a määrus nr 69 (määrus nr 69), mille § 22 lg 2 kohaselt loeti soklikorrust hoone maapealseks korruseks vaid juhul, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Nimetatud tingimusest lähtudes tuleks J. Kappeli tn 7 hoone soklikorrus tervikuna lugeda maa-aluseks korruseks, sest üheski osas ei ole selle lagi ümbritsevast keskmisest maapinnast kõrgemal kui 2 m. Kehtiva majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 (määrus nr 57) § 18 lg 9 kohaselt loetakse korrus maapealseks korruseks, kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega. Kehtiva määruse kohaselt tuleks J. Kappeli tn 7 hoone Türnpu tänava poolne hooneosa tõepoolest lugeda maapealseks korruseks, kuna selle kõrgusest (2,17 m) jääb allapoole maapinda napilt vähem kui pool (s.o 1,01 m). Hoone ei ole tervikuna neljakorruseline, kuna J. Kappeli tänava poolne hooneosa maa-alune korrus on pea täielikult allpool ümbritsevat keskmist maapinda. Visuaalselt on selge, et hoone korruselisus ja kõrgus vastab esialgsele ehitusprojektile ning seda ei ole muudatusprojektiga muudetud; 5) detailplaneeringus on katusekalde osas (vt põhijoonisel märkus nr 1 ning seletuskirja p-d 4.1.9 ja 4.1.11) ette nähtud, et J. Kappeli tn 7 kinnistule on lubatud projekteerida lame- või kaldkatus. K. Türnpu tänava poolsele hooneosale tuleb projekteerida katusekalle sarnaselt samas tänavaseinas paiknevate olemasolevate hoonete katusekalletega. TLPA 24. juuli 2015. a ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti p 1.1.3 kohaselt on TLPA komisjon
10.juunil 2015 täpsustanud, et K. Türnpu tänava poolne hooneosa tuleb kavandada vastavalt J. Kappeli tn 9 hoone katusekaldele või kavandada piisavalt sügav viimase korruse tagasiaste, et lahendus sobiks naaberhoone arhitektuurse lahendusega ja miljööväärtusliku hoonestusalaga. Projektis valiti lahendus, kus K. Türnpu tänava poole projekteeriti viimase korruse tagasiaste (ehitusprojekti p-s 1.2.1 on märgitud, et K. Türnpu tänava poolses hooneosas on korterite lahendused kõikidel korrustel tüüpsed, v.a viimase korruse korter nr 15, mis on tagasiaste tõttu allasuvatest väiksem). Muudatusprojektiga katusekalde ega tagasiaste osas muudatusi ei tehtud. Elamu välisilme üldpilti ei muudetud. Selle küsimuse oleks saanud tõstatada üksnes TLPA 24. juuli 2015. a ehitusloa vaidlustamisel; 6) paekivimüüri lammutamine absoluutkõrguselt 21,05 m absoluutkõrguseni 20,20 m on õiguspärane. Kaebusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, kuidas J. Kappeli 9 ja J. Kappeli 7 kinnistute piiril oleva paekivimüüri säilitamine 85 cm madalamana kaebajate subjektiivseid õigusi rikub; 4(13)
3-17-2591 7) J. Kappeli 7 hoone on rajatud vaivundamendile ja see vajub väga vähe. Kahekordse ehituskile kasutamine ei ole standarditega vastuolus. Ekspert JP ei tuvastanud J. Kappeli 7 hoone vajumist. Praeguseks on tõendatud, et projekteeritud vundamendilahendus on töökindel, võtab vastu ehitatud uue hoone koormused ja väldib naaberhoone kahjustamist.
6.Kolmas isik OÜ Kappeli Kodu taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. Kaebustes toodud väited ja seisukohad on kattuvad teistes haldusasjades esitatud väidete ja seisukohtadega (3-16-1050, 3-16-2487, 3-16-2561, 3-17-726). Seni ei ole ükski kohus pidanud põhjendatuks kaebajate kaebusi ning nendes toodud väiteid.
7.Tallinna Halduskohus jättis 9. septembri 2019. a otsusega kaebuse kasutusloa tühistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), tühistas vastustaja 22. märtsi 2017. a kooskõlastuse nr 1506 osas, millega lubati taastada J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril paiknev müür absoluutkõrguseni 20,20 m algse 21,05 m asemel (resolutsiooni p 2), peatas TV hüvitamiskaebuse menetluse menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-18152 (resolutsiooni p 3), jättis rahuldamata taotluse tunnistada EhS § 130 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks (resolutsiooni p 4) ning mõistis vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 1116 eurot, ülejäänud osas jäid kaebajate menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 6). Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kohus ei analüüsi väiteid, mis puudutavad tulemüüri lammutamist. Neid väiteid kontrolliti haldusasjas nr 3-16-1050; 2) kaebajad esitasid 24. juuli 2015. a ehitusloa nr 1512219/08736 peale tühistamiskaebuse. Halduskohus lõpetas haldusasjas 3-16-2561 menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu (lahend jõustus); 3) kaebajad vaidlustasid 22. märtsi 2017. a kooskõlastuse nr 1506 osas, millega muudeti ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti. Haldusasjas nr 3-17-726 esitati samu väiteid, mida esitati praeguses asjas (probleemid korruselisusega, katusekaldega, lumekoormusega, tulemüüriga, vundamendilahendusega, suletud brutopinna suurenemisega). Haldusasjas tagastati kaebus, v.a paekivimüüri puudutavas osas. Kasutusloa tühistamise menetluses esitatud väited on saanud teistes haldusasjades vastused. Kohus ei saa kasutusloa menetluses taasavada ehitusloa täiemahulist õiguspärasuse kontrolli, kuna selles osas on kohtumenetlus läbitud; 4) ehitusprojekti muudatusprojekt korruselisuse osas ei ole vastuolus detailplaneeringuga. Detailplaneering nägi ette kolm maapealset korrust. Esialgse ehitusprojekti kohaselt oli hoone korruselisuseks arvestatud 3/-1. Ehitusloa väljastamise hetkel loeti hoone kolme korruseliseks (määrus nr 69 § 22 lg-d 2 ja 3). Muudatusprojektiga ei ole hoone kõrgust ega tehnilisi näitajaid muudetud. Eespool märgitud seisukohtadele asus kohus asjades nr 3-17-726 ja nr 3-16-2561); 5) kui hoone maapealse osa suletud brutopind tuleks lugeda Türnpu tänava poolses küljes rõduklaasimissüsteemi kasutamise tõttu mõnevõrra suurenenuks, ei oleks suurenemine oluline ega ületaks detailplaneeringus lubatud mahtu. Hoone senisele 1352,7 m2 suuruse brutopinnale tuleks lisada 51,4 m2 (s.o rõdude kogupindala), mis teeb kokku 1404,1 m2. Detailplaneeringu järgi on elamu maapealse osa suletud brutopinnaks lubatud projekteerida maksimaalselt 1460 m2. Brutopinna marginaalne muutmine ei kahjusta kaebajate õigusi; 6) detailplaneering (vt põhijoonise märkus nr 1 ning seletuskirja p-d 4.1.9 ja 4.1.11) võimaldavad kinnistule projekteerida lame- või kaldkatuse. Türnpu tänava poolsele hooneosale tuleb projekteerida katusekalle sarnaselt samas tänavaseinas paiknevate olemasolevate hoonete katusekalletega. Ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti (tl 10-27) p 1.1.3 kohaselt on TLPA komisjon 10. juunil 2015 täpsustanud, et Türnpu tänava poolne hooneosa tuleb kavandada vastavalt J. Kappeli tn 9 hoone katusekaldele või kavandada piisavalt sügav viimase korruse tagasiaste, et lahendus sobiks naaberhoone arhitektuurse lahendusega ja miljööväärtuslikule hoonestusalale. Projektis valiti lahendus, kus Türnpu tänava poole projekteeriti viimase korruse tagasiaste. Muudatusprojektist ei nähtu, et tagasiaste osas oleks 5(13)
3-17-2591 tehtud muudatusi. Küsimuse, kas katusekallet asendava tagasiaste projekteerimine viisil, et viimase korruse avatud rõdu (st tagasiaste) on lamekatusega kaetud, vastab detailplaneeringule või mitte, saanuks tõstatada üksnes 24. juuli 2015. a ehitusloa vaidlustamisel; 7) võimalik lumekott tekiks kaebajate kinnistule vaidlusalusest hoonest sõltumata. Kaebajate hoone otsaseinad on katusest kõrgemad (J. Kappeli 9 1938. a ehitusprojekt (IV kd, tl 112 ja 113) ja hoonest tehtud fotod (IV kd, tl 177 p ja 186), EE audit (IV kd, tl 36–41). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve menetlustoimingu protokollis nr 16-2/180444-009 (IV kd, tl 5) ei ole põhjendanud, miks lumekott tekib just J. Kappeli 7 hoone ehitamise tõttu. Kohtu hinnangul ei kummuta TTJA järelevalve tulemus vastustaja seisukoha õigsust. Kaebajad ei saa nõuda, et nende katuselt langev lumi saaks vabalt liikuda naabri kinnistule või naabri hoone katusele. Kasutusloa tühistamine ja hüvitise väljamõistmine sellel kaalutlusel pole seega õigustatud; 8) kasutusloa tühistamist ei saa nõuda üksnes korstende tõmbeprobleemi tõttu. Seda küsimust tuleb lahendada hüvitamisnõude raames. Korstnaid on võimalik kõrgemaks ehitada; 9) tuvastatud ei ole, et J. Kappeli 7 vundamendilahendus ohustaks kaebajate hoonet. Riigikohus ei tuvastanud asjas 3-16-1050, et deformatsioonivuugi lahenduse tõttu esineks vahetu oht kaebajate hoonele. Ohukahtlust ei ole võimalik enam kõrvaldada. TTJA menetlustoimingu protokollis nr 16-2/18-0444-009 on märgitud, et siseruumides oli näha hoone otsaseinal (vastu J. Kappeli tn 7 hoone otsaseina) laetalade alla tekkinud praod ja neid esines seinades, sh kahe hoone liitekohas K. Türnpu tänava ääres (IV kd, tl 5; fotod 1, 2, 5, 6, 10). TTJA hoone vaatlusel otsest ohtu ega avariilist olukorda ei tuvastanud. TTJA ei analüüsinud, kas need tekkisid J. Kappeli 7 ehitustööde tõttu. Vastustaja hinnangul võisid praod tekkida K. Türnpu tänava ehitamisel. Praod eksisteerisid enne J. Kappeli 7 ehitustöid (IV kd, tl 237–239). JP leiab ekspertarvamuses, et kahekordse ehituskile panemine olemasoleva ja uue hoone vundamentide vahele ei ole ehituskonstruktsioonide projekteerimise standarditega vastuolus, samuti ei tuvastanud ta vajumist ning tema hinnangul on vundamendilahendus kindel (kd IV, tl 126– 127). J. Kappeli 7 hoone ja J. Kappeli 9 hoone ei ole kokku ehitatud, mistõttu pole usutav, et kahe hoone vahel tekiksid siduvad hambad. Kolme aasta jooksul pole märke selle kohta ka tekkinud. Kaebajad pole tõendanud, et AH deformatsioonivuugi lahendus oleks ainuvõimalik. Standard EVS 811:2012 (I kd, tl 86) seda ei kinnita. Kasutuslubade tühistamine ei kõrvaldaks ka väidetavat ohuolukorda; 10) vastustaja 22. märtsi 2017. a kooskõlastus tuleb osaliselt tühistada, kuna vastustaja pole kaebaja huve kaalunud; 11) hüvitamiskaebuse menetlemine tuleb peatada kuni lõpliku lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-18152. Kui tsiviilasjas kohustatakse müüri taastama, mõjutab see kahju suurust. Kohus lahendab hüvitamiskaebuse ka korstende ja katusekonstruktsioonide osas; 12) praegune asi ei tingi EhS § 130 lg 2 osas põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist; 13) OÜ E4 Company, IP ja 1Partner Advisory OÜ on J. Kappeli 7 uued korteriomanikud. Kohus ei pea nende menetlusse kaasamist otstarbekaks. Neil on võimalus taotleda enda kaasamist apellatsioonimenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.TV ja TV taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kasutusluba tühistamata, ja selles osas kaebuse rahuldamist. Alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks. Apellandid on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) halduskohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kui ta põhjendas J. Kappeli 7 hoone nõuetele vastavust viidetega teistele haldusasjadele ning jättis otsuse sisuliselt põhjendamata. Ehitusloa vaidluses ei toimunud sisulist arutelu, kuna menetlus lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu. 6(13)
3-17-2591 Kasutusloa õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida kolmandate isikute õiguste rikkumist. Halduskohus ei vastanud kaebaja väidetele, mis puudutasid J. Kappeli 7 korruselisust ja katusekallet. Halduskohus ei vastanud väitele, kas J. Kappeli 7 hoone vastab sellisena, nagu sellele väljastati kasutusluba, detailplaneeringu nõuetele. Detailplaneeringu kohaselt pidi katus olema lame või kaldu. Halduskohus jättis tähelepanuta väite, et enne kasutusloa väljastamist klaasiti J. Kappeli 7 viimase korruse rõdu tervikuna. Seeläbi muudeti hoone välisilmet ja detailplaneeringus ettenähtud sobivust J. Kappeli 9 hoonega, samuti füüsikalisi omadusi (tuisu korral ei pääse lumi vabalt liikuma ja see suurendab katusele koguneva lume hulka); 2) lumekotti puudutavas osas jättis halduskohus pädevate isikute seisukohtadega arvestamata. Halduskohtu järeldus ei vasta füüsikaseadustele ega põhine tõenditel. J. Kappeli 7 hoone ulatub J. Kappeli 9 hoone katusepinnast 3,52 m kõrgemale, mistõttu ei pääse langev lumi tuulega edasi. Praegune ääris on 0,4 m kõrge ja see ei tekita sellist tagajärge, mida tekitab J. Kappeli 7 hoone. Halduskohus ei arvestanud AH arvamusega, et lumekoormus suureneb 3,1 korda. Halduskohus jättis hindamata EE ekspertarvamuse. Kui halduskohtu hinnangul oli TTJA järelevalvemenetluses antud põhjendused ebapiisavad, tulnuks tal ebaselgus kõrvaldada; 3) deformatsioonivuugi osas tugines halduskohus valesti Riigikohtu lahendile, sest kui ohukahtlus on kõrvaldamata, ei saa asuda seisukohale, et ohtu ei ole. Halduskohtul oli kohustus ise koguda tõendeid selgitamaks välja, kas praod tekkisid J. Kappeli 7 hoone ehitustööde tõttu, kui ta leidis, et TTJA pole seda küsimust ise analüüsinud. Kas hooned on kokku ehitatud või mitte, seda ei saa üksnes fotode alusel hinnata. AH ekspertarvamuses on järgmine väide: „ehitaja poolt antud selgituste kohaselt on uue hoone vundamendikonstruktsioonid betoneeritud vastu Kappeli 9 hoonet paigaldatud kilematerjali.“ Viimati märgitut kinnitab J. Kappeli 7 vundamendilahenduse tööprojekt (27. oktoobri 2017. a kaebuse lisa 13): „Olemasoleva seina ja rostvärgi vahele paigaldada 2x ehituskile.“ AH arvamuse kohaselt põhjustab selline lahendus ohtu. Ohukahtlusele viitas ka Riigikohus. Halduskohtu järeldus, et tõmbluku efekti ei teki, ei põhine tõenditel. Kolme aasta perspektiivis pole võimalik hinnata seda, kas vundamendilahendus oli õige. Ohuolukorda on võimalik ehitustehniliselt erinevate alternatiivsete lahenditega kõrvaldada. Halduskohus pole hinnanud väidet, et JP arvamus ei lange kokku teiste tõenditega.
9.Tallinna linn palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) kohus ei saa kasutusloa vaidluses taasavada ehituslubade täiemahulist õiguspärasuse kontrolli. Halduskohus kordas teistes asjades võetud seisukohti ja nõustus nendega; 2) halduskohus hindas hoone korruselisuse küsimust, kui ta nõustus halduskohtu 16. mai 2017. a määruses asjas nr 3-17-726 võetud seisukohtadega: J. Kappeli 7 hoone korruselisus vastab detailplaneeringule: 3) halduskohus hindas hoone suletud brutopinna ja katusekalde küsimusi, kui ta nõustus ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a määruses asjas nr 3-17-726 võetud seisukohtadega: brutopinna marginaalne muutus ei kahjusta kaebajate õigusi ning see ei nõudnud uue ehitusloa väljaandmist; 4) halduskohus on lumekoti küsimust õigesti analüüsinud. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Katusel on lisaks tulemüürile veel teisi takistusi, mille tõttu lumi koguneb. Katusele koguneva lume näol on tegemist heakorra küsimusega. Kasutusloa väljastamisest ei saa keelduda, kui ehitis vastab detailplaneeringule, kuid katusele koguneb lumi; 5) halduskohus on Riigikohtu lahendist õigesti aru saanud. Riigikohus ei tuvastanud, et vundamendilahendus kujutaks ohtu apellandi elamule. Väidetav oht pole tänaseni realiseerunud. Praod hoone seinas olid olemas enne J. Kappeli 7 ehitustöid (vt J. Kappeli 9 hoone tehnilise seisukorra dokumenteeritud fotod); 6) J. Kappeli 7 ja 9 hooned ei ole kokku ehitatud – sellkohased tõendid puuduvad. AH arutluskäik ei ole tõend. Ehitusprojekt ja fotod kaebajate väiteid ei tõenda; 7(13)
3-17-2591 7) J. Kappeli 9 hoone ohutuse küsimus on erinevates kohtuasjades põhjalikult läbi analüüsitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas J. Kappeli 7 hoonele väljastatud kasutusluba on õiguspärane.
11.Kaebajate hinnangul rikub kasutusluba nende õigusi, sest J. Kappeli 9 hoone katuse lumekoormus suureneb umbes 3,1 korda ning kahe hoone vundamendi vahel deformatsioonivuugi puudumise tõttu esineb oht J. Kappeli 9 hoone püsivusele. Suurem lumekoormus on tingitud J. Kappeli 7 hoone kõrgusest ja katusekaldest, sh hoone ülemise korruse tagasiastest ja kinni ehitatud rõdudest. Kaebajatele kuuluva hoone püsivust ohustab see, et deformatsioonivuugi asemel on hoonete vundamendid eraldatud üksnes kilega.
12.Ehitusluba antakse ehitisele, mis peab vastama ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1. Ehitusprojekti koostamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta planeeringut (EhS § 14 lg 1 p 3). EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastab ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale (EhS § 54 lg 1). Ehitisele esitatavad nõuded on sätestatud EhS §-s 11. Samuti määratakse kasutusloaga ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda (EhS § 50 lg 3). Eelnevatest normidest võib järeldada, et kasutusloal on kaks funktsiooni: 1) konstateerida valminud ehitise vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele ja et seda võib hakata kasutama ning 2) määrata ehitise kasutusotstarve. Ehitise kasutusotstarbed on sätestatud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruses nr 51 (EhS § 50 lg 7 p 1).
13.HMS § 60 kohaselt võib kehtiva ehitusloa adressaat loast tulenevat õigust realiseerida sõltumata ehitusloa õiguspärasusest. Ehitusloa õigusvastasus ei too vältimatult kaasa ehitamise ega ehitise õigusvastasust. Seadus ei näe ette absoluutset keeldu anda kasutusluba ehitisele, mis on valminud õigusvastase ehitusloa alusel. Ehitusloa andmisel tehtud vea ilmnemisel tuleb kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada kas kasutusloa andmine või ehitusloa kehtetuks tunnistamine või muutmine. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4.detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui ehitusloa õigusvastasus on tuvastatud, saab kaaluda, kas kasutusluba tuleb tühistada või mitte (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-15-2232; 20. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-14-52416).
14.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et J. Kappeli 7 hoone vastab EhS §-s 11 sätestatud nõutele. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et J. Kappeli 7 hoone ehitamine toimus kooskõlas ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga. Vaidlus on selle üle, kas J. Kappeli 7 hoonest lähtub oht J. Kappeli 9 hoonele.
15.J. Kappeli 7 hoone kõrguse, tagasiaste ja katusekalde küsimused määrati detailplaneeringuga ning otsustati esialgse ehitusprojekti ja selle alusel väljastatud ehitusloaga. Kaebajad ei ole praeguses asjas detailplaneeringut ega ehitusluba vaidlustanud, mistõttu ei ole vastustaja eespool nimetatud tegevus praeguse vaidluse esemeks (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2). Kohus ei saa ise enda algatusel asuda kontrollima detailplaneeringu ega ehitusloa õiguspärasust. 8(13)
3-17-2591 Kohus saab praeguses asjas kontrollida, kas kasutusluba vastas õigusaktides sätestatud nõuetele, eeskätt ehitisele sätestatud nõuetele ja ehitusloale.
16.Kaebajad on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus pole vastanud küsimusele, kas J. Kappeli 7 hoone katusekalle ja tagasiaste on detailplaneeringuga kooskõlas. Kaebajate hinnangul ei vasta hoone katuselahendus detailplaneeringus märgitud nõudele projekteerida Türnpu tänava poolsele hooneosale katusekalle vastavuses samas tänavas paiknevate olemasolevate hoonete katusekalletega. Ehitusloa menetluses täpsustas vastustaja komisjon 10. juunil 2015, et Türnpu tänava poolne Kappeli 7 hooneosa tuli kavandada vastavalt Kappeli 9 katusekaldele või alternatiivselt kavandada piisavalt sügav viimase korruse tagasiaste, et lahendus sobiks naaberhoone arhitektuurse lahendusega ja sobituks miljööväärtuslikule hoonestusalale. Halduskohus vastas kaebajate väitele (vt käesolev otsus, p 7 alap 6). J. Kappeli 7 viimase korruse tagasiaste sügavust ja katusekallet puudutavad küsimused otsustati esialgse ehitusprojekti ja selle alusel väljastatud ehitusloaga, mida praeguses asjas pole vaidlustatud. Muudatusprojektis ei ole viimati nimetatud küsimusi lahendatud. Kuna praeguse vaidluse esemeks ei ole algse ehitusprojekti alusel väljastatud ehitusluba, ei saa kohus muudatusprojekti heaks kiitmise otsuse ja kasutusloa vaidluses hinnata, kas ehitusluba oli tagasiaste sügavuse ja katusekalde osas õiguspärane või mitte.
17.Muudatusprojektiga muudeti Türnpu tänava põhjapoolsed rõduklaasimissüsteemiga kinniseks ning selle kiitis vastustaja heaks.
rõdud
Kuigi vaieldav võib olla, kas muudatus rõdude klaasidega katmisel vastab detailplaneeringule ja vastustaja 10. juuni 2015. a täpsustusele, kuna muudatuse tõttu võib puududa visuaalselt eristatav tagasiaste, ei oma see praeguses vaidluses kaebajate õiguste rikkumise hindamisel määravat tähendust. Arvestades tagasiaste ulatust ja klaasitud rõdu osa, ei saa väidetav 3,1 kordne lumekoormuse probleem olla tekkinud üksnes rõdu kinni klaasimisest. Lumekoormus või suurem osa sellest saab tekkida J. Kappeli 7 hoone katuseosale, mis piirneb J. Kappeli 9 hoone selle osaga, kus juurde lisatud klaaspiiretega rõdud puuduvad (dtl 996).
18.J. Kappeli 7 hoone maksimaalne lubatud kõrgus on kindlaks määratud detailplaneeringus, milleks on 12 m maapinnast (abs. 27,6 m) (dtl 22 ja 132). Ehitusprojekti kohaselt on vaidlusaluse hoone kõrgus maapinnast 11,80 m (abs. 27,6 m) (dtl 22). Muudatusprojektiga ei ole vaidlusaluse hoone kõrgust suurendatud. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune hoone oleks tegelikkuses ehitatud kõrgemaks, kui see oli ette nähtud detailplaneeringus ja ehitusprojektis.
19.Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt oli detailplaneeringu koostamise eesmärgiks määrata J. Kappeli tn 7 krundile ehitusõigus ühe kuni 3-korruselise kolme ja enama korteriga elamu ehitamiseks ning J. Kappeli tn 9 krundile ehitusõigus olemasolevale 2-korruselisele elamule 3. korruse juurdeehitamiseks ning kuni 3-korruselise elamu ehitamiseks. Mõlemale krundile kavandatavate hoonete suurim lubatud kõrgus oli 12 m (dtl 121, 128, 132–133). Detailplaneeringuga määrati ehitusõigus seega nii J. Kappeli 7 kui ka J. Kappeli 9 kruntidele. Kaebajale kuuluvale krundile anti ehitusõigus ehitada olemasolevale kahekorruselisele hoonele peale kolmas korrus. Kui kaebajad oleksid detailplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerinud, poleks J. Kappeli 9 ja 7 elamute kõrguste vahe olnud sedavõrd suur ning väidetavat 3,1 korra suuremat lumekoormust kaebaja hoone katusel ei tekiks (vt ka joonis, dtl 68 ja 72).
9(13)
3-17-2591 Kaebajate õigusi võib negatiivselt mõjutada detailplaneering, sh sellega valitud hoonete kõrguslahendus, mitte aga sellise kõrgusega hoonele kasutusloa andmine. Kui kaebajate tegelikuks tahteks ei olnud lubada sellise kõrgusega naaberhoonet, tulnuks koostada teistsugune detailplaneering või vajadusel see vaidlustada (vt Riigikohtu 13. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-1050, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-16-1050, p 11). Kasutusluba ei saa hoone kõrgusest tingitud väidetava suurema lumekoormuse osas kaebaja õigusi rikkuda. Detailplaneeringuga valitud lahenduse aktsepteerimine tähendas muu hulgas seda, et J. Kappeli 7 kinnistu omanikud pidid nõustuma detailplaneeringu realiseerimisel sellega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjutustega.
20.Kaebajate apellatsioonkaebuses esitatud väiteid võib kokkuvõtlikult mõista nii, et J. Kappeli 7 ja 9 hoonete vundamentide vahel deformatsioonivuugi puudumine põhjustab ohu J. Kappeli 9 hoone püsivusele. Seetõttu rikub kasutusluba kaebajate õigusi. Seejuures ei nõustu kaebajad halduskohtu järeldusega, et J. Kappeli 7 hoone vundament ei ole ehitatud vastu J. Kappeli 9 hoone vundamenti.
20.1.Detailplaneeringuga pole konkreetset vundamendilahendust otsustatud. Vundamendilahendus on otsustatud algse ehitusprojektiga ja selle alusel väljastatud ehitusloaga. Ehitusloa õiguspärasus pole praeguse vaidluse esemeks.
20.2.Kaebajad ei väida ohtu mitte J. Kappeli 7 hoonele, vaid J. Kappeli 9 hoonele. Kasutusloa kontrolliese võib hõlmata endas muu hulgas ka selle, et hoone vundamendilahendus, sh rostvärk (raudbetoontala või -plaat, mis jaotab ehitise raskuse pinnasesse süvistatud vaiadele) ei põhjustaks ohtu teise isiku hoone püsivusele (EhS § 8 ja § 54 lg 1). Sellise hoone kasutusloaga ekspluatatsiooni andmine ei pruugi olla põhjendatud enne, kui oht on kõrvaldatud (meetmete kohta vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-1050, p 22).
20.3.Korrakaitseõiguses on ohukahtlus ja oht kaks erinevat õigusmõistet. Ohuga on tegemist, kui on piisavalt tõenäoline, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lg 2). Kui tuvastatud asjaolud ei luba piisavat tõenäosust järeldada, võib olla alust kõnelda ohukahtlusest (KorS § 5 lg 6). Ohukahtluse korral kohaldatakse reeglina meetmeid, et välja selgitada, kas oht esineb või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et ehitusõiguses kasutatavat ohu mõistet sisustakse sarnaselt, nagu tehakse seda korrakaitseõiguses. Ohu tõrjumise kontekstis ei erine ehitusjärelevalve olemuslikult üldisest riiklikust järelevalvest. Alus kaaluda kasutusloa tühistamist võib tekkida, kui tegemist peaks olema (reaalse) ohuga J. Kappeli 9 hoonele, mitte aga ohukahtlusega.
20.4.Riigikohus ei ole asjas nr 3-16-1050 järeldanud, et olemasolev deformatsioonivuugi lahendus (s.o J. Kappeli 7 ja 9 hoonete vundamentide eraldamine kahekordse ehituskilega) põhjustaks ohu kaebaja hoonele ja selle püsivusele. Riigikohus üksnes jaatas tuvastatud asjaoludel ohukahtluse olemasolu. Vastustaja tegevus oli õigusvastane põhjusel, et ta ei selgitanud välja, kas (reaalne) oht esines või mitte (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-1050, p-d 26–31).
20.5.Rostvärgi lõiked lubavad järeldada, et J. Kappeli 7 hoone rostvärk on projekteeritud 520 mm ulatuses vastu J. Kappeli 9 hoonet, mille vahele tuli paigaldada kahekordne ehituskile (dtl 1141). Hoonete vastastikku paiknemist kinnitab ka JP enda arvamuses: „Kappeli tn 7 hoone on projekteeritud vahetult Kappeli tn 9 hoone kõrvale.“ (dtl 1241). Toimikus olevad osad joonised võimaldavad järeldada, et J. Kappeli 7 hoone rostvärk ja J. Kappeli 9 vundament võivad paikneda vastastikku, kuid need ei võimalda üheselt järeldada, et J. Kappeli 7 hoone rostvärk oleks ka valatud vastu ehituskilet, mis omakorda oleks vastu J. Kappeli 9 hoone vundamenti (dtl 10(13)
3-17-2591 1233, 1237 ja 1266). Vastustaja esitas kohtule fotod, millest nähtub, et J. Kappeli 7 hoone rostvärgi vaidlusalune osa valati puidust vormi ning vastu J. Kappeli 9 hoone vundamenti on paigaldatud tasandusprussid, samuti võimaldavad fotod tuvastada, et prusside peale on paigaldatud ehituskile. Fotodelt pole võimalik üheselt järeldada, kas ehituskile ja tasandusprussi vahele on paigaldatud ka sile puidust vorm rostvärgi valamiseks (dtl 1322, 1374–1375). Kui see peaks nii olema, ei oleks J. Kappeli 9 ja 7 hoonete betoonist rostvärk ja paekivivundament vahetult läbi ehituskile üksteisega kokkupuutes. Menetlusosaliste esitatud tõendid ei võimalda lõplikke järeldusi selles küsimuses teha. Samas puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus nimetatud asjaolus lõplik selgus luua. Isegi juhul, kui eeldada, et J. Kappeli 7 betoonist rostvärki ja J. Kappeli 9 vundamenti eraldab üksnes ehituskile, pole see piisav, et üksnes selle asjaolu alusel jaatada ohtu J. Kappeli 9 hoone püsivusele. Üldtuntud asjaoluna ei saa käsitada seda, et kui kahe hoone vundamendid on vastastikku ja neid eraldab üksnes ehituskile, siis kahjustub paekivivundamendiga hoone püsivus. Hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid kogumis, sh olukorda pärast hoone valmimist.
20.6.Kas J. Kappeli 9 hoone seina on praod tekkinud nt Türnpu tänava ehitamise, J. Kappeli 9 naaberkinnistul olnud hoone lammutamise, J. Kappeli 7 hoone vundamendi ehitamise, valminud J. Kappeli 7 hoone vajumise vms asjaolu tõttu, see ei oma praeguse vaidluse lahendamisel määravat tähendust. Üksnes vaidlusaluste pragude olemasolu ei võimalda järeldada, et J. Kappeli 9 hoone seinal, mis asub vastu J. Kappeli 7 hoonet, puudub püsivus. Seejuures pole asjas väidetud ega tõendatud, et pärast J. Kappeli 7 hoone valmimist oleksid praod seinas tulenevalt hoone kestvast vajumisest jätkuvalt märgatavalt suurenenud. Määrav tähendus tuleb omistada asjaolule, kas J. Kappeli 7 hoone võib tulevikus vajuda sellises ulatuses, mis kahjustaks J. Kappeli 7 hoone vundamenti ja seeläbi seaks ohtu hoone püsivuse.
20.7.TTJA pädev ametnik kontrollis vastustaja pöördumise alusel kaebajatele kuuluva hoone tehnilist seisukorda 21. veebruaril 2019. a-l (dtl 1129–1140). TTJA menetlustoimingu protokollis kajastati vundamendilahendusest tingitud paikvaatluse tulemusi järgmiselt: „Vaatlusel tutvuti erinevate dokumentidega (vt fotosid nr 11-13 ning lisasid 2-8). Visuaalsel vaatlusel oli siseruumides näha hoone otsaseinal (vastu J. Kappeli tn 7 hoone otsaseina) laetalade alla tekkinud pragusid (vt fotosid nr 1 ja 2). Pragusid esines ka hoone teistes seinades (vt fotosid nr 5 ja 6). Vertikaalne nähtav pragu oli ka kahe hoone liitekohas (vt fotot nr 10) K. Türnpu tänava ääres. Hoone visuaalsel vaatlusel otsest ohtu ega avariilist olukorda ei tuvastatud. [---].“ (dtl 1129). Seega ei olnud TTJA hinnangul viidatud praod sellised, mis lubaksid järeldada, et olemasolev vundamendilahendus tekitab J. Kappeli 9 hoone püsivusele ohtu.
20.8.Ehitusinsener JP (kutsetunnistuse nr 113922, tase 8) andis vastustaja tellimise alusel 30. märtsil 2019 arvamuse kavandatud vundamendilahenduse vastavusest nõuetele, ehitusprojektile ja ohutusele J. Kappeli 9 elamule. Arvamuses märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) kui hooned on teineteisega kokkupuutes, ei tohi ehitatav hoone kahjustada olemasolevat hoonet, sh tekitada vajumeid; 2) ehitusgeoloogilise uuringu aruande kohaselt asub ehituskoht suhteliselt nõrgal pinnasel ja seetõttu on J. Kappeli 7 hoone projekteeritud vaivundamendile; 3) vaivundamendil vajub hoone väga vähe ja praktiliselt ei tekita vajumeid naaberhoonele; 4) kahekordne ehituskile olemasoleva ja uue hoone vundamentide vahel ei ole ehituskonstruktsioonide projekteerimise standardiga vastuolus; 5) hoone kohapealsel ülevaatusel ei täheldatud J. Kappeli 9 hoones mingeid pragusid, mis viitaksid vajumitele seoses uue naaberhoone ehitamisega. Tänaseks on praktikas leidnud kinnitamist, et projekteeritud vundament on töökindel, võtab vastu ehitatud uue hoone koormuse ja väldib naaberhoone kahjustamist; 6) vundament vastab tööprojektile; 7) J. Kappeli 9 hoone kandevõime, stabiilsus ja ohutus on tagatud (dtl 1240–1242).
11(13)
3-17-2591 Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tõendis kajastatud hinnangu usaldusväärsuses. JP on ehitusinsener, kellel on 8. taseme kutsetunnistus. Hinnang anti olukorras, kus hoone oli valminud. Hinnangu koostamisel lähtuti tööprojektist, ehitusgeoloogilise uuringu aruandest, ehituspäevikutest, tööde vastuvõtmise aktidest, samuti vaadati hooned koha peal üle (dtl 1241). JP hinnang kattub TTJA hinnanguga. Mõlemad hinnangud on läbi viinud pädevad isikud, sh on hooned koha peal üle vaadatud. Ohu hindamisel tuleb arvestada ka tööde tellija 7. oktoobri 2016. a kirjas esitatud selgitustega rostvärgi rajamise kohta: 1) J. Kappeli 7 hoone on rajatud 7–10 m pikkustele vaiadele. Vaivundament toetub ca 6–8 m sügavamal olevale kõvale pinnasele, mis ei vaju; 2) J. Kappeli 7 hoone koormus langeb alates ülevalt (s.o katuselt) mööda hoone kandvaid seinu alla vundamendile ja sealt mööda vaiu kandvasse pinnasesse. J. Kappeli 7 hoone koormus ei kandu J. Kappeli 9 hoonele paralleelselt ega risti; 3) J. Kappeli 7 hoone rostvärki ei ole kinnitatud J. Kappeli 9 hoone külge; 4) hoonete vahele paigaldati sulundsein, mille eesmärgiks oli tagada J. Kappeli 9 hoone vundamendi säilimine J. Kappeli 7 soklikorruse ehitustööde ajal. Sulundsein ulatub J. Kappeli 9 hoone vundamendist allapoole, mistõttu on tegelikud võimalused vajadusel vundamendi ehitamiseks reaalselt paranenud (dtl 1422–1424).
20.9.AH hinnangul on valitud vundamendilahendus kokkuvõtlikult vale põhjusel, et see takistab liikumispinna kareda struktuuri tõttu vundamentide vaba liikumist (dt 1264). AH on andnud teoreetilise hinnangu selle kohta, milliseid ehitustehnikaid oleks õige kasutada, kui betoonvundament ehitatakse vastu paekivivundamenti. Kasutusloa väljastamisel tuleb aga praegusel juhul määravat tähendust omistada asjaolule, kas valminud hoone vajub sellisel määral, mis põhjustab teise hoone püsivusele ohu. AH arvamustes pole tuvastatud asjaolu, et J. Kappeli 7 hoone täna vajuks ning see vajumine põhjustaks J. Kappeli 9 hoone püsivusele ohu.
20.10.Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus samal seisukohal kui halduskohus, et tuvastatud pole asjaolu, sh J. Kappeli 7 hoone vajumist, mis võimaldaks järeldada (reaalset) ohtu J. Kappeli 9 hoone püsivusele. Seega kasutusloa tühistamise alus puudub.
21.Kui J. Kappeli 9 hoonest peaks tulevikus siiski lähtuma oht J. Kappeli 7 hoone püsivusele, ei nõua see tingimata kasutusloa kehtetuks tunnistamist. Ehitise kasutuse järgse ohutuse kontrollimine kuulub TTJA pädevusse, kes saab vajadusel kohustada ohu põhjustanud isikut, sh ohu põhjustanud vara omanikke võtma kasutusele ohtu tõrjuvaid meetmeid (EhS § 130 lg 3 p 2; KorS § 28 lg 1).
22.Ringkonnakohtu hinnangul pole halduskohus tõendite kogumise ja hindamise reegleid, sh uurimispõhimõtet rikkunud. Asjas esitatud tõendid on piisavad selleks, et lükata ümber ohukahtlus selle kohta, et J. Kappeli 7 hoone võiks vajuda ja seeläbi seada ohtu J. Kappeli 9 hoone püsivuse. Vastustaja küsis seisukohta nii TTJA-lt kui ka ehituseksperdilt, lisaks on ta arvestanud varem esitatud seisukohtadega. Vastustaja kogutud tõendid ei kajasta asjaolu, millest saaks ohtu järeldada. Kui kaebaja on asjaolude osas teisel seisukohal, on kaebaja kohustus enda väiteid tõendada (HKMS § 59 lg 1). Asjaolu, et kaebajad ei ole nõus tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda, et tõendeid poleks uuritud.
23.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebajate esindaja 20. veebruaril 2020 ja vastustaja
21.veebruaril 2020 esitatud täiendavad seletused. Täiendavad seisukohad on esitatud pärast kohtuistungil asja arutamise lõpetamist. Seletused asja arutamise uuendamist ei tingi (HKMS § 130).
12(13)
3-17-2591 Isegi kui täiendavaid seisukohti arvestada, ei võimalda need ohtu J. Kappeli 9 hoone püsivusele järeldada. Kaebaja väidete kohaselt on kontrollreeperid nr 2–6 perioodil märts 2016–märts 2017 vajunud kuni 3 mm (hoone vajumisvaatlus, dtl 1445). Vastustaja seisukoha kohaselt näitavad andmed üksnes hoone liikumist, mis on tingitud temperatuuri ja niiskuse muutusest, sh on tegemist normi piiresse jääva muutusega. Üksnes kontrollreeper nr 3 kajastas muutust 3 mm, teised kajastasid muutust 1–2 mm. Seejuures käsitatakse aritmeetilise mõõteveana +/- 1 mm (dtl 1445). Hoone vajumisvaatluse tulemused ei võimalda järeldada (reaalset) ohtu J. Kappeli 9 hoone püsivusele.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmandate isikute apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad nende enda kanda, kuna menetluskulude nimekirja ega kuludokumente pole esitatud (HKMS § 109 lg 1). Vastustaja pole ka välist õigusabi kasutanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 08.06.2021 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2020. a otsus. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta kassatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Arvata kautsjon riigituludesse.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.