TV ja TV kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.10.2017 kasutusloa nr 1712371/14975 tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.03.2017 kooskõlastuse nr 1506 osaliseks tühistamiseks (tühistamiskaebus) ning TV kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastu kahju hüvitamiseks (hüvitamiskaebus)
Menetlusosalised
Kaebajad – TV ja TV (tühistamiskaebus), TV (hüvitamiskaebus), volitatud esindajad TL ja AK Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindaja EV Kolmandad isikud – OÜ Kappeli Kodu, MR, MA, MPT, AHT, TM, PM, UL, AJ, Reinvestments OÜ, AK, NK,
AK, MK, MM, PT, ML, EK, TS, IVS, AR
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata TV ja TV kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.10.2017 kasutusloa nr 1712371/14975 tühistamiseks.
2.Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.03.2017 kooskõlastus nr 1506 osas, millega lubati taastada J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril paiknev müür absoluutkõrguseni 20,20 m algse 21,05 m asemel.
3.Peatada TV hüvitamiskaebuse menetlus menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-16-18152.
Jätta rahuldamata TV ja TV taotlus tunnistada ehitusseadustiku § 130 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks.
5.Teha kohtuotsus teatavaks OÜ-le E4 Company (registrikood 10891170), IP-le ja 1Partner Advisory OÜ-le (registrikood 11769057).
6.Mõista Tallinna linnalt välja TV ja TV kasuks menetluskulud summas 1116 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-17-2591 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.10.2019 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TV ja TV on J. Kappeli 9, Tallinn asuva korterelamu omanikud. Tallinna Linnavolikogu 02.05.2013 korraldusega nr 68 kehtestati „J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala“ detailplaneering (edaspidi: detailplaneering). J. Kappeli 9 kinnistu naaberkinnistule J. Kappeli 7 on püstitatud 16-korteriga korterelamu. Ehitusluba nr 1512219/08736 väljastati J. Kappeli 7 korterelamu püstitamiseks 24.07.2015. 30.11.2016 esitas J. Kappeli 7 kinnistu tolleaegne omanik OÜ Kappeli Kodu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusloa saanud ehitusprojekti muudatusprojekti. TLPA 22.03.2017 kooskõlastusega nr 1506 kiitis vastustaja heaks muudatusprojekti ning muutis sellega 24.07.2015 väljastatud ehitusluba ja ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti.
2.TLPA väljastas 27.10.2017 Kappeli tn 7 korterelamule kasutusloa nr 1712371/14975 (kasutusluba). Kasutusloa kõrvaltingimustes on vastustaja esitanud muuhulgas järgmise tingimuse: „TLPA kooskõlastatud tingimusega, et Kappeli 7 ja Kappeli 9 vaheline paekivimüüritis, mille ehitamise suhtes on pooleli naabrite vaheline kohtuvaidlus, taastatakse 6 kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist projektijärgseks vastavalt projektiga kinnitatud kõrgusmärgini.“
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 27.11.2017 TV ja TV kaebus, milles taotletakse kasutusloa tühistamist ja Tallinna linnalt TV ja TV kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist summas 8400 eurot.
4.Kohus võttis 27.12.2017 määrusega menetlusse TV ja TV kaebuse TLPA 24.10.2017 kasutusloa nr 1712371/14975 tühistamiseks ja TV kaebuse TLPA vastu kahju hüvitamise nõudes, otsustades menetleda kaebusi ühe haldusasjana.
5.Tallinna Halduskohus peatas 16.02.2018 määrusega kaebajate taotlusel haldusasja 3-17-2591 menetluse kuni menetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-16-1050. Kohus märkis, et kuna haldusasjas nr 3-16-1050 vaieldakse selle üle, kas J. Kappeli 7 vundamendilahendus riivab kaebajate õigusi, sõltub otsus käesolevas haldusasjas osaliselt sellise asjaolu esinemisest või puudumisest, mis on teise kohtumenetluse esemeks.
6.Riigikohus tühistas 13.12.2018 otsusega haldusasjas 3-16-1050 osaliselt Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas TV ja TV kaebuse osaliselt ning tuvastas Tallinna linna tegevusetuse õigusvastasuse J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 hoonete vundamentide 2(15)
3-17-2591 deformatsioonivuugi üle järelevalve tegemisel. Ülejäänud osas jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse rahuldamata ning haldus- ja ringkonnakohtu otsused muutmata.
7.Tallinna Halduskohus otsustas 08.03.2019 määrusega liita haldusasja 3-17-2591 haldusasjaga 3-17-726 (TV ja TV kaebus TLPA 22.03.2017 kooskõlastuse nr 1506 osaliseks tühistamiseks), jättes haldusasja numbriks 3-17-2591.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) J. Kappeli 7 korterelamu tekitab kaebajatele kuuluva elamu kandekonstruktsioonidele ning katusele täiendava koormuse ning muudab kasutuskõlbmatuteks kaebajate elamu korstnad. Muudatusprojekti ja selles esitatud joonistega on loodud eksitav mulje, justkui oleks kahe hoone kõrguste vahe väike või olematu. Tegelikkuses on kahe hoone kõrguste vahe äärmiselt suur. Sellest tulenevalt mõjutab J. Kappeli 7 kõrguselahendus negatiivselt J. Kappeli 9 elamut. J. Kappeli 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele tekib täiendav lumekoormus ehk nn lumekott. Olukorras, kus J. Kappeli 7 hoone lahenduse tõttu suureneb kaebajatele kuuluvale elamule lumekoormus enam kui 3 korda, rikub J. Kappeli 7 korterelamu lahendus kaebajate subjektiivseid õigusi ja seab ohtu nende elamu ohutuse ja stabiilsuse, ohustades samaaegselt ka kaebajate elu ja tervist ning kaebajate vara. Vastustaja ei ole J. Kappeli 7 hoonele kasutusloa väljastamisel hinnanud õiguspäraselt kasutusloa väljastamisest tekkivaid mõjusid kaebajate õigustele või on jätnud vastavad mõjud hindamata, samuti ei nähtu vastavasisulised kaalutlused kasutusloa menetluses ega kasutusloa väljastamise otsusest. 2) Vastavalt muudatusprojekti seletuskirjale on muudetud Türnpu tänava põhjapoolsed rõdud rõduklaasimissüsteemiga kinnisteks. Samas on aga oluline märkida, et korterelamu suletud brutopind ei ole tehniliste andmete järgi muutunud. Kuna J. Kappeli 7 korterelamu ülemised rõdud klaasiti, pidi suurenema ka kogu korterelamu maapealse osa suletud brutopind. 3) J. Kappeli 7 korruselisus ning katusekalle on vastuolus detailplaneeringuga. Muudatusprojekti seletuskirja kohaselt on üks põhilisemaid muudatusi hoone nulli absoluutkõrguse tõstmine. On üldteada asjaolu, et hoone nulliks loetakse esimese korruse põrandapinna kõrgust. Hoone nulli tõstmisel ning sellest tulenevalt korruste kõrguste vähendamisel on aga tõusnud ka sokli- ja keldrikorruse (edaspidi: 0-korruse) kõrgus. J. Kappeli 7 korterelamu 0-korruse näol ei ole selle mõõtmeid ja paiknemist arvestades tegemist maa-aluse korrusega, vaid J. Kappeli 7 korterelamu 0-korrus tuleb õigusaktidest tulenevalt lugeda maapealseks korruseks. Seetõttu eksisteerib vastuolu detailplaneeringuga, millega määrati J. Kappeli 7 kinnistule ehitusõigus ühe maa-aluse ja 3 maapealse korrusega elamu ehitamiseks. Maapealsete ja maa-aluste korruste hindamisel tuleb võrdluseks võtta hoonet ümbritsev keskmine maapind või katend. Seega oleks J. Kappeli 7 korterelamut ümbritseva keskmise maapinna arvutamisel tulnud arvesse võtta ka Türnpu tänava kõrgust, mis vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele on 14,29. Muudatusprojektis on ehitist vahetult ümbritseva maapinna keskmiseks kõrguseks võetud aga 15,82 m. Seega kajastab muudatusprojekt ebaõigeid andmeid maapinna kõrguse osas eesmärgiga luua vale mulje J. Kappeli 7 hoone korruselisusest. Õigusaktidest tulenevalt juhul, kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maaaluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks. Detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud nõue, et J. Kappeli 7 kinnistule kavandatud hoonel peab Türnpu tänava poolsel hooneosal olema arvestatud samas tänavaseinas paiknevate olemasolevate hoonete katusekalletega. J. Kappeli 7 korterelamu viimane korrus on välja ehitatud aga täiskorrusena, st vastuolus detailplaneeringus sätestatud nõudega. Kaebuse lisas 7 esitatud fotolt nähtub selgelt, et J. Kappeli 9 korterelamu katusekalle Türnpu tänava poolt ei vasta detailplaneeringus esitatud nõuetele. Katusekalde mittevastavus detailplaneeringule 3(15)
3-17-2591 süvendab täiendavalt ka J. Kappeli 9 elamu katusel asuvate korstnate tõmbe probleemi ning süvendab veelgi J. Kappeli 9 elamu katusele tekkivat nn lumekotti. 4) J. Kappeli 7 korterelamu vundamendilahendus ei vasta õigusaktides ja valdkonda reguleerivates standardites sätestatud nõuetele ning seega seab J. Kappeli 7 vundamendilahendus ohtu J. Kappeli 9 elamu stabiilsuse ja ohutuse. J. Kappeli 7 korterelamu vundament on valatud Kappeli 9 elamu vundamendiga kokku ning kahe hoone vundamente eraldab üksnes kahekordne ehituskile (joonise kohaselt eraldab olemasoleva seina ehk J. Kappeli 9 elamu ja J. Kappeli 7 hoone rostvärki kahekordne ehituskile). Ehituskile ei ole oma olemuselt nõuetele vastav deformatsioonivuuk paekivivundamendi ja betoonvundamendi vahel. Kahekordne ehituskile ei ole käsitatav deformatsioonivuugina olukorras, kus vundamenditüübid on erinevad (J. Kappeli 9 elamul on paekivist vundament ja Kappeli 7 korterelamul betoonvundament). 5) Muudatusprojektiga on ette nähtud J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vahelise paekivimüüri lammutamine absoluutkõrguselt 21,05 m absoluutkõrguseni 20,20 m ehk paekivimüüri lammutamine ca 85 cm osas. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamise staadiumis täpsustada J. Kappeli tn 9 ja J. Kappeli tn 7 kinnistute piiril oleva paekivimüüri säilimise võimalikkus. J. Kappeli 7 kinnistule väljastatud ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt tuli J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril asuv piirdemüür säilitada. Kuna ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on selgesõnaliselt sätestatud, et piirdemüür säilitatakse, tuleb kooskõlastatud muudatusprojekti, milles nähti ette piirdemüüri osaline lammutamine, lugeda esialgset ehitusluba muutvaks. Muudatusprojektile oli seega vajalik ka kaebajate nõusolek, kuivõrd muudatusprojektiga nähakse ette osaliselt kaebajate kinnistul asuva (ning kaebajate kaasomandis oleva) piirdemüüri lammutamine. Sellist nõusolekut kaebajad andnud ei ole. Kaebajate jaoks jääb arusaamatuks ning kaebajate õigusi rikub kasutusloas sätestatud kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb piirdemüür taastada 6 kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist projektijärgseks vastavalt projektiga kinnitatud kõrgusmärgini. Kõrvaltingimusest ei selgu, millist projekti kõrvaltingimus silmas peab. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu teemaplaneering „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ (edaspidi: teemaplaneering) seletuskirja punkti 4.10.3 kohaselt oleneb kahe naaberkrundi vaheliste piirete kõrgus naabrite vastastikusest kokkuleppest. Seega on teemaplaneeringus selgesõnaliselt sätestatud, et piirdemüüri kõrgus oleneb käesoleval juhul J. Kappeli 7 omaniku ja J. Kappeli 9 omanike ehk kaebajate vastastikusest kokkuleppest. 6) Hüvitamiskaebuse esemeks on kaebajate poolt tehtavad kulutused Kappeli 9 elamu katuse kandekonstruktsioonide, J. Kappeli 9 elamu korstende ja piirdemüüri ümberehituseks. Vastustaja ei ole J. Kappeli 7 kinnistuga seotud haldusmenetluste raames taganud kaebajate subjektiivsete õiguste kaitset ning vastustaja tegevuse (tegevusetuse) tulemusel on seeläbi tekkinud olukord, kus J. Kappeli 7 kinnistule on püstitatud korterelamu, mis põhjustab kaebajate elamule sedavõrd suuri negatiivseid mõjutusi, et vajalik on J. Kappeli 9 elamu ümberehitustööd. 7) J. Kappeli 7 korterelamu ehitamise käigus lammutati vastuolus esialgse ehitusprojektiga J. Kappeli 9 elamu välisseinaks olnud tulemüür, mis oli ühtlasi piirirajatiseks J. Kappeli 9 elamu ja J. Kappeli 7 kinnistu vahel. Ka muudatusprojektis ei ole kajastatud J. Kappeli 9 välisseinaks olnud tulemüüri lammutamist ega ka tuleohutuse seisukohast oluliste ehitusmaterjalide ja lahenduste kasutamist vastu J. Kappeli 9 elamut. Tulenevalt asjaolust, et J. Kappeli 9 elamu välisseinaks olnud tulemüür lammutati, oli võimalik püstitada J. Kappeli 7 korterelamu selliselt, et see külgneb vahetult J. Kappeli 9 elamuga, st J. Kappeli 7 korterelamu välissein asub vastu J. Kappeli 9 elamut. Sellises olukorras on äärmiselt oluline kaebajate jaoks veenduda, kas ja milliseid meetmeid rakendades on tagatud tuleohutusnõuded. Muudatusprojekti seletuskirjast ega ka korruse plaanidelt ei selgu, kuidas on lahendatud J. Kappeli 7 korterelamu soojustus 4(15)
3-17-2591 osas, kus korterelamu on ehitatud vastu J. Kappeli 9 elamut. Joonistelt ei selgu, millist soojustust on kasutatud ning kui suure ulatuse moodustab välisseinast soojustusmaterjal. Samuti ei selgu, kas soojustusmaterjalina on kasutatud tulekindlat materjali.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) Ehitusseadustiku (EhS) § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Antud juhul vastab J. Kappeli tn 7 maja ehitusloale (sh muudatusprojektile) ning kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele, sh ohutuse nõudele ning ehitist on võimalik nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt kasutada. Kaebajad ei väida ka ise vastupidist, samuti ei nähtu kaebusest, et ehitis ei vastaks ehitusloale. Kaebuses esitatud väiteid oleks tulnud käsitleda ehitusloa vaidlustamisel, mida kaebajad aga ei teinud. 2) Ehitusinsener AH on andnud 27.09.2016 selgituse J. Kappeli tn 9 hoone katuslaele mõjuvast lumekoormusest tulenevalt ehitustegevusest naaberkinnistul. Selgituses tõdeb AH, et ehitatav kõrgem hoone küll muudab J. Kappeli tn 9 elamu katusele mõjuva lumekoormuse suurust, kuid sellest ei järeldu, et muutus ohustab J. Kappeli tn 9 elamu katust või kandekonstruktsioone. Ühtegi tõendit, et selline oht reaalselt eksisteerib, kaebajad esitanud ei ole. Lisaks saavad kaebajad hoonele kahju tekkimist vältida katuselt lume eemaldamisega. Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p-st 9 tulenevalt kohustub kinnistu ja ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms. Järelikult ei saa kaebajad lasta tekkida enda ehitise katusele ca 3-meetrist nn lumekotti, mis ohustaks ehitise konstruktsioone, juba ainuüksi tulenevalt Tallinna linna heakorra eeskirjast, mis näeb ette ehitiselt lume ja jääpurikate eemaldamise, vältimaks ohtu kolmandate isikute elule ja tervisele. Kaebajate elamu otsasein on alati olnud kõrgem hoone katuseräästastest, mistõttu ei saa võimalik lumekoti tekkimine olla põhjustatud J. Kappeli 7 hoonest. Lisaks märgivad kaebajad, et J. Kappeli tn 7 hoone kõrgusest tulenevalt on muutunud kasutuskõlbmatuks kaebajatele kuuluva elamu J. Kappeli tn 7 kinnistu poolsed korstnad, kuna tulenevalt hoonete kõrguste erinevusest ei tõmba J. Kappeli tn 9 elamu korstnad ettenähtud viisil ja tahkeküttekollete kasutamine J. Kappeli tn 9 elamus on võimatu. Kaebajate nimetatud väide on paljasõnaline, esitatud ei ole tõendeid, mis seda kinnitaks. Kuna kaebajad kasutavad gaasikütet, ei kasuta nad tahkeküttekoldeid. 3) Olukorras, kus muudatusprojektiga ei ole muudetud hoone projekteeritud kõrgust (11,8 m) ega absoluutkõrgust (27,6 m), mis vastavad ka detailplaneeringus ettenähtule (hoone maksimaalne kõrgus kuni 12 m, absoluutkõrgus kuni 27,6 m), ei saa hoone nulli (s.o esimese korruse põranda kõrguse) absoluutkõrguse tõstmine ja sellest tulenevad võimalikud ebakõlad hoone korruselisuse arvestamisel kahjustada kaebajate õigusi. Lisaks kehtis detailplaneeringu kehtestamise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ (edaspidi: määrus nr 69), mille § 22 lg 2 kohaselt loeti soklikorrust hoone maapealseks korruseks vaid juhul, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Nimetatud tingimusest lähtudes tuleks J. Kappeli tn 7 hoone soklikorrus tervikuna lugeda maa-aluseks korruseks, sest üheski osas ei ole selle lagi ümbritsevast keskmisest maapinnast kõrgemal kui 2 m. Praegu kehtiva majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 (edaspidi: määrus nr 57) „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 9 kohaselt loetakse korrus maapealseks korruseks, kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega. Seega, praegu kehtiva määruse kohaselt tuleks J. Kappeli tn 7 hoone K. Türnpu tänava poolne hooneosa tõepoolest lugeda maapealseks korruseks, kuna selle kõrgusest (2,17 m) jääb allapoole maapinda napilt vähem kui pool (s.o 1,01 m). Samas asub elamu J. Kappeli 5(15)
3-17-2591 tänava poolse hooneosa maa-alune korrus pea täielikult allpool ümbritsevat keskmist maapinda ning seega puudub igal juhul alus väita, et hoone saaks olla tervikuna 4-korruseline. Visuaalselt on selge, et hoone korruselisus ja kõrgus vastab esialgsele ehitusprojektile ning seda ei ole muudatusprojektiga muudetud. Samuti ei ületa hoone kõrgus detailplaneeringuga lubatud kõrgust 12 m, sõltumata sellest, kas lähtuda hoone korruselisuse üle otsustamisel detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud määrusest nr 69 või praegu kehtivast määrusest nr 57 – kaebajate subjektiivsete õiguste riive saaks antud juhul tuleneda siiski üksnes hoone kõrguse muutumisest. 4) Katusekalde osas on detailplaneeringus (vt põhijoonisel märkus nr 1 ning seletuskirja p-d 4.1.9 ja 4.1.11) nähtud ette, et J. Kappeli tn 7 kinnistule on lubatud projekteerida lame- või kaldkatus, kusjuures K. Türnpu tänava poolsele hooneosale tuleb projekteerida katusekalle sarnaselt samas tänavaseinas paiknevate olemasolevate hoonete katusekalletega. TLPA 24.07.2015 ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti p 1.1.3 kohaselt on TLPA komisjon 10.06.2015 täpsustanud, et K. Türnpu tänava poolne hooneosa tuleb kavandada vastavalt J. Kappeli tn 9 hoone katusekaldele või kavandada piisavalt sügav viimase korruse tagasiaste, et lahendus sobiks naaberhoone arhitektuurse lahendusega ja miljööväärtuslikule hoonestusalale. Projektis ongi valitud lahendus, kus K. Türnpu tänava poole projekteeriti viimase korruse tagasiaste (ehitusprojekti p-s 1.2.1 on märgitud, et K. Türnpu tänava poolses hooneosas on korterite lahendused kõikidel korrustel tüüpsed, välja arvatud viimase korruse korter nr 15, mis on tagasiaste tõttu allasuvatest väiksem). Muudatusprojektiga katusekalde ega tagasiaste osas muudatusi ei tehtud: mh on selgelt märgitud, et elamu välisilme üldpilti ei ole muudetud. Järelikult, sõltumata sellest, kas detailplaneeringu järgi nõutud katusekallet asendava tagasiaste projekteerimine viisil, et viimase korruse avatud rõdu (st tagasiaste) on siiski täielikult lamekatusega kaetud, vastab planeeringus silmas peetule või mitte, ei saa see olla aluseks kasutusloa tühistamiseks. Selle küsimuse oleks saanud tõstatada üksnes TLPA 24.07.2015 ehitusloa vaidlustamisel. 5) Kuivõrd vastustaja on seisukohal, et paekivimüüri lammutamine absoluutkõrguselt 21,05 m absoluutkõrguseni 20,20 m muudatusprojekti alusel on õiguspärane, on vastustaja ilmselgelt silmas pidanud piirdemüüri taastamist muudatusprojektis ette nähtud kõrguseni. Juhul, kui halduskohus peaks siiski asuma seisukohale, et muudatusprojekti kooskõlastamine vastustaja poolt oli piirdemüüri osas õigusvastane, tuleb piirdemüür taastada esialgse kõrguseni, s.o 21,05 m. Müüri gabariite, seisukorda ega säilimise ulatust ei ole müüriga seonduvalt käsitletud ei detailplaneeringus ega ehitusprojektis. Muudatusprojektiga on mh ette nähtud J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 kinnistute vahelise paekivimüüri korrastamine ja taastamine kõrguseni abs. K. + 20,29 m (esialgne abs. K. + 21,05 m). Vastustajale esitatud muudatusprojekti seletuskirjast ja asendiplaanilt nähtuvalt asub vaidlusalune paekivimüür tervikuna J. Kappeli 7 kinnistul. Muudatusprojekti kooskõlastamise õiguspärasuse seisukohast ei oma müüri kuuluvus ega ka kokkulepete olemasolu või puudumine kaebajate ja kolmanda isiku vahel tähtsust. Ehitusluba ei anna õigust ehitada (kaas)omaniku nõusolekuta ning vastav märkus on kantud ka ehitusloale. Naabrite omavaheliste kokkulepete olemasolu või puudumine väljub ehitusõiguse piiridest. Kaebajad on saanud muudatusprojekti menetluses oma arvamust avaldada ja vastuväiteid esitada. Paekivimüüri madalamaks lammutamine oli vajalik ohutuse tagamiseks. Kaebusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, kuidas J. Kappeli 9 ja J. Kappeli 7 kinnistute piiril oleva paekivimüüri säilitamine 85 cm madalamana kaebajate subjektiivseid õigusi rikuks. 6) J. Kappeli 7 hoone on projekteeritud vaivundamendile. Selline hoone vajub väga vähe ja praktiliselt ei tekita vajumeid naaberhoonetele. Kahekordse ehituskile panemine olemasoleva ja uue hoone vundamentide vahele ei ole ehituskonstruktsioonide projekteerimise standarditega 6(15)
3-17-2591 vastuolus. Ekspert JP hoonete kohapealsel ülevaatusel J. Kappeli 7 hoones mingeid pragusid, mis viitaksid vajumitele seoses uue naaberhoone ehitamisega, ei täheldanud, mistõttu on praeguseks ka praktiliselt tõestatud, et projekteeritud vundamendilahendus on töökindel, võtab vastu ehitatud uue hoone koormused ja väldib naaberhoone kahjustamist.
10.Kolmas isik OÜ Kappeli Kodu vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Enne käesolevat kaebust on kaebajad esitanud samadel elulistel asjaoludel ning samadele väidetele tuginedes Tallinna Halduskohtule kaebusi, mille alusel on algatatud mitmeid haldusasju (3-16-1050, 3-16-2487, 3-16-2561, 3-17-726). TV ja TV kaebused tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses kaebajate kanda. Kaebustes toodud väited ja seisukohad on kattuvad teistes haldusasjades esitatud väidete ja seisukohtadega. Seni ei ole ükski kohus pidanud põhjendatuks kaebajate kaebusi ning nendes toodud väiteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohtul tuleb lahendada järgmised kaebused: 1) TV ja TV kaebus tühistada TLPA 27.10.2017 J. Kappeli tn 7 korterelamule väljastatud kasutusluba nr 1712371/14975 (menetlusse võetud Tallinna Halduskohtu 27.12.2017 määrusega); 2) TV kaebus TLPA vastu kahju hüvitamiseks summas 30 276 eurot (menetlusse võetud Tallinna Halduskohtu 27.12.2017 määrusega, hüvitise nõuet on suurendatud vastavalt kaebajate 12.08.2019 menetlusdokumendile); 3) TV ja TV kaebus tühistada TLPA 22.03.2017 kooskõlastus nr 1506 muudatusprojektile osas, mis puudutab J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute vahel paikneva paekivimüüri kõrguse vähendamist (menetlusse võetud Tallinna Halduskohtu 15.02.2018 määrusega haldusasjas 3-17-726).
12.Käesoleva haldusasja raames jätab kohus tähelepanuta kaebajate väited seonduvalt J. Kappeli 9 elamu välisseinaks olnud tulemüüri lammutamisega, kuna vastavaid väiteid kontrolliti haldusasja 3-16-1050 raames ning Riigikohtu 13.12.2018 otsusega haldusasjas 3-161050 on jõustunud lõplik kohtulahend, millega jäi kaebus tulemüüri lammutamise ja tuleohu põhjustamise osas rahuldamata.
13.EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. EhS § 55 kohaselt keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui: 1) ehitis ei vasta nõuetele; 2) ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik; 3) ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele; 4) pädev asutus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse; 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist; 6) ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik; 7) audit on tegemata; 8) EhS § 54 lg 6 p-s 1 nimetatud asutus on jätnud kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata; 9) ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 10) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist. Kaebajad on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-60-07 (p 16), mille kohaselt tuleb kasutusloa väljastamise otsustamisel hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Kaebajad väidavad, et J. Kappeli 7 korterelamu lahendus seab ohtu kaebajatele kuuluva elamu ohutuse ja stabiilsuse, ohustades samaaegselt ka
7(15)
3-17-2591 kaebajate elu ja tervist ning nende vara, st J. Kappeli 7 ehitis ei vasta nõuetele. Kaebajad väidavad ka, et kasutusluba on vastuolus detailplaneeringuga.
14.Kaebajad on vaidlustanud 24.07.2015 ehitusloa nr 1512219/08736 tühistamiskaebusega haldusasjas 3-16-2561 raames. Halduskohus lõpetas haldusasja 3-16-2561 menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Halduskohtu otsus jäi jõusse ka edasikaebamise tulemusel. Haldusasjas 3-17-726 vaidlustasid kaebajad TLPA 22.03.2017 kooskõlastuse nr 1506, mis puudutas ehitusloa nr 1512219/08736 aluseks olnud ehitusprojekti muutmist. Selle haldusasja raames esitasid kaebajad analoogseid väiteid kasutusloa tühistamise vaidlusega, st väitsid muudatusprojekti vastuolu detailplaneeringuga ning naaberkinnistul asuvale elamule ohu põhjustamist. Viidatud kaebuses toodi välja probleemid seoses J. Kappeli 7 korterelamu korruselisuse ning katusekaldega, lumekoormusest tingitud mõju J. Kappeli 9 kandekonstruktsioonidele, tulemüüri tuleohutusnõuete täitmine, J. Kappeli 7 vundamendilahenduse ohutus ja J. Kappeli 9 hoone suletud brutopinna suurenemine. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 16.05.2017 määrusega, kuna kaebusega ei olnud kohtu hinnangul võimalik saavutada selle eesmärki ning kaebus oli ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus tühistas 31.10.2017 määrusega Halduskohtu 16.05.2017 määruse üksnes paekivimüüri säilitatava kõrguse osas. Muus osas jagas ringkonnakohus halduskohtu seisukohti ja määrus jäi jõusse. Seega on kasutusloa tühistamise menetluses esitatud väited juba osaliselt saanud vastuse erinevate haldusasjade raames. Kohus ei saa kasutusloa menetluses taasavada ehituslubade täiemahulist õiguspärasuse kontrolli, kuna nende osas on kohtumenetlus juba läbitud. Kohus peab siinjuures vajalikuks lühidalt korrata varasemates kohtuasjades väljendatud kohtute seisukohti, nõustudes kohtute esitatud põhjendustega.
14.1.Tallinna Halduskohtu 16.05.2017 määruses asjas 3-17-726 (p-d 7 ja 8) leidis kohus: „Ehitusluba J. Kappeli tn 7 korterelamu ehitamiseks väljastati Kappeli Kodu OÜ-le 24.07.2015. Ehitusloa menetlus algas 2015. a mais, mil vastustajale esitati ehitusloa taotlus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5 järgi kohaldatakse haldusmenetluses menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Ehitusloa menetluse alguses kehtis majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“, mille § 22 lg-de 2 ja 3 kohaselt loeti soklikorrus, kui selle lagi oli ümbritsevast keskmisest maapinnast alla kahe meetri kõrgusel, hoone maa-aluseks korruseks ning seesuguste korruste arv tähistati nullist väiksema arvuga. Ehitusloa saanud ehitusprojektist nähtub, et hoone korruselisuseks on arvestatud 3/-1 (tl 12). Seega loeti J. Kappeli tn 7 korterelamu ehitamiseks väljastatud ehitusloa ajal hoone 3-korruseliseks. Täna kehtiva majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 9 järgi loetakse korrus maapealseks korruseks, kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega. Vastustaja on kinnitanud, et kehtivate nõuete järgi on J. Kappeli tn 7 hoone käsitatav 4-korruselise hoonena. Asja materjalidest ei nähtu, et hoonele oleks reaalsuses korrus juurde projekteeritud. Seega ei ole põhjendatud kaebajate väited, et ehitusloa saanud ehitusprojekti muudatusprojekt on vastuolus J. Kappeli tn 7 kinnistu osas kehtiva detailplaneeringuga korruselisuse osas põhjusel, et detailplaneeringuga nähti ette kolme maapealse korrusega hoone. Samuti ei ilmne muudatusprojektist, et sellega oleks muudetud hoone kõrgust või muutuksid hoone olulised tehnilised näitajad. Ehitusloa saanud ehitusprojekti muudatusprojekt ei sisalda andmeid, mis lubaksid järeldada, et ehitusloaga võrreldes oleksid ehitamise käigus hoone näitajad sedavõrd muutunud, et need mõjutaksid kõrvalasuvat hoonet algses ehitusprojektis ettenähtust märkimisväärselt erinevalt. Ehitamise käigus ei ole muutunud hoone kõrgus. Muudatusprojektis ei kajastu hoone kõrguse muutus ega ka hoone paiknemine kaebajate elamu, sh elamu korstna suhtes. Seega ei saa ehitusprojekti muudatusprojekti kooskõlastamine mõjutada kaebajate väidetud õiguste riivet.“ 8(15)
3-17-2591 Sama seisukohta on väljendatud Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 määruses asjas 3-17-726 (pd 15–17), Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2017 määruses asjas 3-16-2561 (p 17) ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 määruses asjas 3-17-726 (p-d 10 ja 11).
14.2.J. Kappeli 7 hoone suletud brutopinna kohta on ringkonnakohus 31.10.2017 määruses asjas 3-17-726 p-s 12 märkinud: „Isegi kui J. Kappeli tn 7 hoone maapealse osa suletud brutopind tuleks lugeda K. Türnpu tänava poolses küljes rõduklaasimissüsteemi kasutamise tõttu mõnevõrra suurenenuks (st arvestada seni majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 § 20 lg 2 alusel välja jäetud rõdud hoone suletud brutopinna hulka), ei oleks suurenemine oluline ega ületaks detailplaneeringus lubatud mahtu. Hoone senisele 1352,7 m2 suuruse brutopinnale tuleks sellisel juhul lisada 51,4 m2 (s.o rõdude kogupindala), mis teeb kokku 1404,1 m2, kuid detailplaneeringu järgi on elamu maapealse osa suletud brutopinnaks lubatud projekteerida maksimaalselt 1460 m2. Seejuures ei nähtu ka muudatusprojektis sisalduvatest hoone vaadetest (vt vaade C), et rõduklaasimissüsteem oleks peale I ja II korruse kasutusel ka elamu III korrusel, mistõttu on lisandunud suletud brutopind ilmselt veel väiksem. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa J. Kappeli tn 7 hoone suletud brutopinna marginaalne muutmine kuidagi kahjustada kaebajate õigusi ning tegemist ei ole ka sellise muudatusega ehitise olulistes tehnilistes näitajates, mille puhul tulnuks EhS § 46 lg 1 p 1 kohaselt senine ehitusluba kehtetuks tunnistada ja anda välja uus ehitusluba.“
14.3.J. Kappeli 7 katusekalde kohta on ringkonnakohus 31.10.2017 määruses asjas 3-17-726 p-s 10 märkinud: „Katusekalde osas on detailplaneeringus (vt põhijoonisel märkus nr 1 ning seletuskirja p-d 4.1.9 ja 4.1.11) nähtud ette, et J. Kappeli tn 7 kinnistule on lubatud projekteerida lame- või kaldkatus, kusjuures K. Türnpu tänava poolsele hooneosale tuleb projekteerida katusekalle sarnaselt samas tänavaseinas paiknevate olemasolevate hoonete katusekalletega. TLPA 24.07.2015 ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti (tl 10-27) p 1.1.3 kohaselt on TLPA komisjon 10.06.2015 täpsustanud, et K. Türnpu tänava poolne hooneosa tuleb kavandada vastavalt J. Kappeli tn 9 hoone katusekaldele või kavandada piisavalt sügav viimase korruse tagasiaste, et lahendus sobiks naaberhoone arhitektuurse lahendusega ja miljööväärtuslikule hoonestusalale. Projektis ongi valitud lahendus, kus K. Türnpu tänava poole projekteeriti viimase korruse tagasiaste (ehitusprojekti p-s 1.2.1 on märgitud, et K. Türnpu tänava poolses hooneosas on korterite lahendused kõikidel korrustel tüüpsed, välja arvatud viimase korruse korter nr 15, mis on tagasiaste tõttu allasuvatest väiksem). Muudatusprojektist ei nähtu, et katusekalde / tagasiaste osas oleks tehtud mingeid muudatusi (mh on selgelt märgitud, et elamu välisilme üldpilti ei ole muudetud). K. Türnpu tänava poolsed korterid on erinevatel korrustel jätkuvalt ühesuurused (3-toalised korterid 76,5 m2 ja 4-toalised korterid 86,6 m2), ainsaks erandiks viimase korruse 4-toaline korter nr 15, mille kasulik pind on 81,6 m2. Kuna vastavas osas pole muudatusi tehtud, siis olenemata sellest, kas detailplaneeringu järgi nõutud katusekallet asendava tagasiaste projekteerimine viisil, et viimase korruse avatud rõdu (st tagasiaste) on siiski täielikult lamekatusega kaetud (vt muudatusprojekti vaade C ja kaebajate esitatud foto, tl 82), vastab tegelikkuses planeeringus silmas peetule või mitte, saanuks selle küsimuse tõstatada üksnes TLPA 24.07.2015 ehitusloa vaidlustamisel.“
15.Nn lumekoti tekkimise osas J. Kappeli 9 katusele nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et võimaliku lumekoti teke ei ole põhjuslikus seoses J. Kappeli 7 ehituslike näitajatega. Tulenevalt sellest, et J. Kappeli 9 otsaseinad (tulemüüriseinad) ulatuvad mõlemal pool maja üle katuse (räästaste), tekib võimalik lumekott J. Kappeli 9 katusele J. Kappeli 7 hoonest sõltumatult. Seda, et J. Kappeli 9 maja otsaseinad on hoone katusest kõrgemad, näitab asjas esitatud tõendusmaterjal: vastustaja esitatud koopiad J. Kappeli 9 1938. a ehitusprojektist (vt hoone eestvaade, kd IV, tl 112 ja 113) ja hoonest tehtud fotod, nt vastustaja 03.06.2019 menetlusdokumendi p-s 18 (kd IV, tl 177 p) esitatud foto. See foto pärineb J. Kappeli 7 ehitamisele eelnenud ajast. Või nt detailplaneeringu seletuskirja foto nr 3 (kd IV, tl 186). See, 9(15)
3-17-2591 et J. Kappeli 9 kõrgem otsasein on säilinud ka J. Kappeli 7 hoone valmimise järel, võib näha nt Elmet Eini koostatud ehitise erakorralises auditis (töö nr EK-19-09-2017) esitatud piltidelt (kd IV, tl 36–41). Seega, seoses võimaliku lumekoti tekkimisega ei ole põhjendatud kasutusloa tühistamine ega hüvitamiskaebuse raames vastustajalt J. Kappeli 9 hoone katuse kindlustamiseks kantavate kulude väljamõistmine. Kohus nõustub vastustaja esitatud seisukoha ja põhjendustega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve menetlustoimingu protokollis nr 16-2/18-0444-009 (kd IV, tl 5) on leitud, et hoonele on J. Kappeli 7 hoonega tekitatud uus ohu olukord. Nimelt ei pääse hoone katuselt enam sinna kogunev lisakoormus (lumi, jää) vabalt maapinnale (fotod nr 3, 4 ja 12). Kohus nõustub vastustajaga, et lumi J. Kappeli 9 hoone katuselt vastu J. Kappeli 7 kinnistut ei ole kunagi pääsenud vabalt maapinnale, kuna J. Kappeli 9 tulemüürisein on alati olnud kõrgem kui J. Kappeli 9 hoone katus. TTJA ei ole oma järelevalve käigus täpsemalt põhjendanud, miks ta leiab, et lumekott tekib just J. Kappeli 7 hoone ehitamise tõttu. Kohtu hinnangul ei kummuta TTJA järelevalve tulemus vastustaja seisukoha õigsust. See, kas vastustaja esitatud Google Map`s Street View kuvatõmmis hoonest 2014. a seisuga (vastustaja 23.04.2019 menetlusdokumendi lisa 7, kd IV, tl 115) on võltsitud, mida kaebajad on väitnud, ei oma asjas tähtsust, sest J. Kappeli 9 hoone kõrgemad otsaseinad on täheldatavad erinevatelt asjas esitatud fotodelt. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajad ei saa nõuda seda, et nende katuselt langev lumi saaks vabalt liikuda naabri kinnistule või naabri hoone katusele.
16.J. Kappeli korstende tõmbe küsimus tuleb lahendada hüvitamisnõude raames. Kuna korstende tõmbamise probleemid on võimalik lahendada korstende kõrgemaks ehitamisega, ei ole kasutusloa tühistamine tõmbeprobleemi lahendamiseks eesmärgipärane ega proportsionaalne. TV on esitanud hüvitamisnõude näol kohase nõude, mille raames tuleb korstende teemaga tegeleda.
17.Kaebajad leiavad, et kasutusluba tuleb tühistada ka J. Kappeli 7 vundamendilahenduse tõttu. J. Kappeli vundamendilahendus oli kohtuasjas 3-16-1050 menetluse objektiks. Riigikohus leidis (otsuse p 30): „Järelevalvemenetluses oleks vastustaja pidanud tagama ohukahtluse kõrvaldamise, st selle välja selgitamise, kas deformatsioonivuugi lahendus seab J. Kappeli 9 hoone ohtu. Ohu sedastamise korral oleks vastustaja pidanud kindlaks tegema, milliseid abinõusid oli sellel ajal võimalik võtta ohu tõrjumiseks, arvestades seejuures ka proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtteid. Vastustaja ei ole neid kohustusi järelevalvemenetluses täitnud. /.../ Ka kohtumenetluses ei ole ära näidatud, et kahekordse ehituskile deformatsioonivuugina kasutamine tagab selle, et J. Kappeli 7 hoonest ei lähtu J. Kappeli 9 hoonele ohtu. /.../ Kuna vastustaja jättis järelevalvemenetluses täitmata kohustuse kõrvaldada ohukahtlus, on vastustaja tegevusetus õigusvastane, sõltumata sellest, kas oht tegelikult esines või mitte.“ Sellest saab teha järelduse, et Riigikohus ei tuvastanud, et deformatsioonivuugilahenduse osas esines vahetu oht J. Kappeli 9 hoonele. Retrospektiivselt ei ole ohukahtlust enam võimalik kõrvaldada. Oht, eriti kõrgendatud oht, peaks siiski materialiseeruma mingite tagajärgede näol. Seega saavad hiljem kogutud tõendid kinnitada või hajutada varem eksisteerinud ohukahtlust.
17.1.Peale J. Kappeli 7 hoone valmimist on vastustaja taotlusel läbi viidud TTJA järelevalvemenetlus. Järelevalve tulemused on kokku võetud TTJA menetlustoimingu protokollis nr 16-2/18-0444-009 (kd IV, tl 5). Nimetatud protokolli kohaselt oli visuaalsel vaatlusel siseruumides näha hoone otsaseinal (vastu J. Kappeli tn 7 hoone otsaseina) laetalade alla tekkinud pragusid (protokolli lisas fotod 1 ja 2). Pragusid esines ka hoone teistes seinades (fotod nr 5 ja 6). Vertikaalne nähtav pragu oli kahe hoone liitekohas (foto nr 10) K. Türnpu tänava ääres. Üldine TTJA järeldus oli, et hoone visuaalsel vaatlusel otsest ohtu ega avariilist
10(15)
3-17-2591 olukorda ei tuvastatud. TTJA järelevalve üksnes fikseeris leitud praod, kuid ei analüüsinud seda, kas need on tekkinud J. Kappeli 7 ehitustööde tõttu. Vastustaja on välja toonud, et praod, mille kaebajad omistavad J. Kappeli 7 ehitamisega seoses, on tekitatud hoopis J. Türnpu tänava remonttöödega (23.04.2009 menetlusdokument p 6, kd IV, tl 56 p). Kohtu hinnangul ei ole võimalik täpselt tuvastada, kas see nii tõepoolest on, kuna olukorda ei fikseeritud pärast tänava rekonstrueerimise tööde lõppu. Küll võib aga piisava kindlusega väita, et TTJA järelevalveprotokolli lisas toodud praod eksisteerisid hoones juba enne J. Kappli 7 ehitustööde algust. Nimelt dokumenteeriti põhjalikult J. Kappeli 9 hoone olukord enne ehitustööde algust. Vt täpsemalt ÜH 28.05.2019 vastuses (vastustaja 03.06.2019 menetlusdokumendi lisa 7, IV, tl 237–239) toodud fotode võrdlus ja vastuse lõppu lisatud Dropboxi link, mille alt on leitav rikkalik fotomaterjal. Seega ei ole ka TTJA järelevalve käigus tõendatud, et J. Kappeli 7 ehitustöödega oleks kahjustatud J. Kappeli 9 eluhoonet. TTJA ei ole tuvastanud midagi sellist, mis välistaks J. Kappeli 7 hoonele kasutusloa andmise.
17.2.Vastustaja on tellinud lisaks ehitusinsener JP ekspertarvamuse (vt JP 30.03.2019 töö „Ekspertarvamus Tallinn Kappeli 7 hoone vundamendi mõju kohta J. Kappeli 9 hoonele“, kd IV, tl 126–127). Ekspert leiab, et kahekordse ehituskile panemine olemasoleva ja uue hoone vundamentide vahele ei ole ehituskonstruktsioonide projekteerimise standarditega vastuolus. JP hinnangul hoonete kohapealsel ülevaatusel J. Kappeli 7 hoones mingeid pragusid, mis viitaksid vajumitele seoses uue naaberhoone ehitamisega, ei olnud. Ekspert järeldab, et seega on praeguseks ka praktiliselt tõestatud, et projekteeritud vundamendilahendus on töökindel, võtab vastu ehitatud uue hoone koormused ja väldib naaberhoone kahjustamist. Kaebajad leiavad, et JP ei ole oma ekspertarvamuses välja toonud ühtegi standardit, tunnustatud projekteerimis- või ehituslahendust, millest nähtuks, et omavahel kokku ehitatud vaivundamendile toetuva valatud betoonist rostvärgi ja madala, paekivist lintvundamendiga hoonete vundamentide vahelise vajumisvuugi funktsiooni saaks täita kahekordne ehituskile. Kohus leiab, et J. Kappeli 7 hoone ja J. Kappeli 9 hoone ei ole kokku ehitatud. Selle kohta tõendid puuduvad. AH arutluskäik ja arvamused sellest eeldusest aga lähtuvad. Esitatud tõenditest (vt nt fotod kd IV, tl 207 ja 208) nähtuvalt ei ole usutav, et kahe hoone vahel tekivad siduvad hambad ehk tõmbluku efekt. Kui see nii ka oleks, oleks tõenäoline, et mingidki märgid sellest kolme aasta jooksul ilmnevad. Neid aga ei nähtu. Kaebajad heidavad ette, et JP ei ole viidanud ühelegi standardile oma sõnade kinnituseks. Kohtu hinnangul ei ole ka kaebajad tõendanud seda, et ainumõeldav deformatsioonivuugi lahendus oleks see, mida AH on välja pakkunud (hoonete vahele paigaldada ehitusplaat või pooljäik villaplaat, vuugi paksus 15 mm). Kaebajad on viidanud standardile EVS 811:2012 (kd I, tl 86), kuid see näeb ette üksnes seda, et vundamendi ja pinnasel põrandate puhul tuleb esitada joonis deformatsioonivuugi kohta, täpsustamata, milline deformatsioonivuugi lahendus erinevate vundamenditüüpide vahel on soovitatav.
17.3.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et J. Kappeli 7 vundamendilahendus ohustaks J. Kappeli 9 hoonet. Kohus on põhjalikult käsitlenud neid tõendeid oma 02.11.2016 otsuses haldusasjas 3-16-1050 (p 24). Kohtule ei nähtu, et Riigikohus oleks halduskohtule ette heitnud tõendite vale hindamist. Kohus jääb täies mahus haldusasjas 3-16-1050 p-s 24 esitatud seisukohtade juurde, pidamata vajalikuks asuda uuesti hindama tõendeid, mida on haldusasja 3-16-1050 raames juba käsitletud. Kohus märgib, et peamine suhtlus ehitusprotsessis toimus kaebajate ja kolmanda isiku OÜ Kappeli Kodu vahel. Viimase käitumist vundamendilahenduse ohutuse hindamisel ei ole Riigikohus asjas 3-16-1050 hinnanud (põhjaliku ülevaate ehitusprotsessist on OÜ Kappeli Kodu esitanud oma arvamuses Riigikohtule). Seega ei ole teavet, kas nt vaitugiseina rajamine jt ohutust tõstvad meetmed olid piisavad J. Kappeli 9 vundamentide ohutuse tagamiseks. Kohus on seda meelt, et olid piisavad. Tõenäosus, et J. Kappeli 7 ehitamisest tingitud mõjud J. Kappeli 9 hoonele avalduvad tulevikus, 11(15)
3-17-2591 st peale 3 aasta möödumist, on väike. Sajaprotsendilist garantiid ei suuda arvatavasti keegi anda, sest ehitamise mõjud ei ole nii täpselt ette prognoositavad. On selge, et kasutusloa tühistamine kaebajate väidetud ohuolukorda ka ei kõrvaldaks. Vundamendilahenduse muutmine kaebajate soovitud viisil ning vastavalt AH arvamusele eeldaks J. Kappeli 7 hoone, sh vundamendi lammutamist. Kui jätta isegi kõrvale selle otsusega kaasnevad juriidilised ja majanduslikud kaalutlused, on selge, et uut vundamenti ei ole võimalik ehitada ilma kaebajate hoonele täiendavat kahju tekitamata, eeldades mh nende väite, et vundamendid on kokku valatud, õigsust. Kohtu hinnangul oleks kasutusloa tühistamine vundamendilahenduse ohutuse motiivil õigusselgusetust tekitav ja ebaproportsionaalne.
17.4.Kohus ei nõustu kaebajate väite ja põhjendustega, et JP on loonud teadlikult ebaõige ekspertarvamuse (kd IV, tl 136). Kaebajad ei ole nõustunud sellega, milliseid eeldusi on JP oma hinnangu andmisel aluseks võtnud. Kohtul puudub alus seada kahtluse alla JP ehitusalast pädevust või erapooletust.
18.Seega jääb kasutusloa tühistamise nõue rahuldamata.
19.Muudatusprojekti kohaselt J. Kappeli 7 ja 9 vaheline paekivimüür, mis asub J. Kappeli 7 kinnistul, korrastatakse ja taastatakse kõrguseni abs. K + 20,20 m (esialgne abs. K + 21,05 m). Eesmärgiks oli tagada müüri ohutus ja säilimine (kd I, tl 29). J. Kappeli 7 ja 9 kinnistute piiril oleva paekivimüüri säilimise võimalikkus tuli detailplaneeringu (vt põhijoonisel märkus nr 7 ja seletuskirja p 4.1.11) kohaselt täpsustada ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on öeldud, et J. Kappeli 9 asuv paekivimüüritis säilitatakse (kd III, tl 53). OÜ Kappeli Kodu on tuginenud Selektor Projekt OÜ ekspertarvamusele lubjakivist tugimüüri seisukorra kohta (kd III, tl 43–50), milles on leitud, et olemasoleva saleda müüritise kõrgust tuleks vähendada, kuna olemasolev kõrgus 6,0 m maapinnast ei ole tehniliselt vajalik ning võib kaevetööde teostamisel osutuda varisemisohtlikuks. Müüritise madaldamisel on positiivne ekspertarvamuse kohaselt mõju omakaalu vähendamisele. Piisavaks luges ekspertarvamus müüritise kõrgusega 3,0 m maapinnast, mis tagab vajaliku privaatsuse ja eraldatuse naaberkinnistute vahel (p 5, kd III, tl 45). Vastustaja on seisukohal, et muudatusprojekti kooskõlastamise õiguspärasuse seisukohast ei oma müüri kuuluvus ega kokkulepete olemasolu või puudumine kaebajate ja kolmandate isikute vahel tähtsust, sest ehitusluba ei anna õigust ehitada kaasomaniku nõusolekuta ning vastav märkus on kantud ka ehitusloale. Naabrite omavaheliste kokkulepete olemasolu või puudumine väljub vastustaja hinnangul ehitusõiguse piiridest. Kaebajad ongi esitanud hagi OÜ Kappeli Kodu vastu (tsiviilasi 2-16-18152). Säilitamise ulatust ega paekivimüüri seisukorda ehitusprojektis ei käsitletud.
19.1.Kohtu hinnangul on vastustaja 22.03.2017 kooskõlastus nr 1506 õigusvastane. Nimetatud kooskõlastusega anti OÜ-le Kappeli Kodu luba ehitada täpsustatud ehitusprojekti järgi, st korrastada paekivimüür selliselt, et see oleks olnud algsest ca 85 cm madalam. Asjaolu, et kasutusloale lisati üsnagi ebaselge tähendusega kõrvaltingimus, ei muuda asjaolu, et vastustaja oli nõus müüri madalamaks ehitamisega ning muudatusprojekti heakskiitmine kolmandale isikule sellise volituse andis ning seda sõltumata asjaolust, kas naabriga räägitakse läbi või mitte. Kooskõlastus säärast kõrvaltingimust ju ei sisaldanud. Ehitusloa väljastaja ei saa ehitusloa menetluse raames delegeerida naabritevaheliste huvide konfliktide lahendamist neile endile ja taandada end sellisena vastutusest. Ehitusloa menetlejaks on siiski kohalik omavalitsus, kellel tuleb vajaduse korral menetlusse kaasata piirneva kinnisasja omanik (EhS § 42 lg 6). EhS § 42 lg 8 kohaselt, kui ehitusloa kohta on kooskõlastamise või arvamuse avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Ei nähtu, et vastustaja oleks sellist kaalumist läbi viinud hoolimata sellest, et kaebajad esitasid 19.12.2016 vastuväited (kd I, tl 39-43). Kohtule ei nähtu, 12(15)
3-17-2591 et vastustaja oleks naabrite vastandlikke huvisid kaalunud. Esitatud materjalidest nähtuvalt oli kaebajate huviks tagada privaatsus, mida pakub kõrgem müür. Sellele vastandus J. Kappeli 7 arendaja huvi tagada hoone alumise korruse korteritele parem vaade, kuna hoone asus müüri läheduses. Sellisena on vastustaja eelistanud arendaja huvisid, kuid ei kaalunud kaebajate õiguspärast huvi privaatsusele. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et müüri algsel kõrgusel taastada ei ole võimalik. Kaebajad on esitanud tõendeid (OÜ Ehitusagentuur ekspertarvamus), et müüri on ka algsel kujul võimalik taastada TLPA tegevus on õigusvastane sõltumata sellest, kas müüri madalamaks ehitamine lõppastmes võis olla põhjendatud. Haldusakti puuduvaid põhjendusi ei saa esitada tagantjärele. Seega tuleb kaebus rahuldada nõude osas tühistada TLPA 22.03.2017 kooskõlastus nr 1506 osas, millega lubati taastada J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril paiknev müür absoluutkõrguseni 20,20 m algse 21,05 m asemel. Asjaoludest nähtuvalt on müüri korrastamine kohtuvaidluse ajaks peatatud, mistõttu on tühistamisnõue asjakohane.
20.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada kohaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Selliseks õiguskaitsevahendiks on ka isiku käsutuses olev tsiviilõiguslik nõue kahju tekitaja vastu. Hüvitamiskaebuse üheks nõudeks on ka kulude hüvitamine, mis puudutab J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vahelise paekivimüüri taastamist. Samas on tsiviilasjas 2-16-18152 menetluses TV ja TV hagi Kappeli Kodu OÜ ja 1 Partner Ehitus OÜ vastu rajatise taastamiseks kohustamise või alternatiivselt kahju hüvitamise rahalises nõudes ning hagi Kappeli Kodu OÜ vastu rajatise muutmisest hoidumiseks kohustamise nõudes. Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega on rahuldatud kaebajate hagi ning kohustatud Kappeli Kodu OÜ-d taastama omal kulul J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9, Tallinn, kinnistute piiril paiknev ajalooline tulemüür endisesse kõrgusse. Hüvitamisnõude rahuldamine käesoleva haldusasja raames, st müüri taastamise kulude sisse nõudmine Tallinna linnalt, viiks kaebajate alusetu rikastumiseni, kui Harju maakohtu 18.02.2019 otsus (menetlus on apellatsiooniastmes pooleli) sellisena jõustub. Seetõttu tuleb hüvitamiskaebuse menetlus peatada kuni lõpliku lahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-16-18152. HKMS § 95 lg 1 kohaselt võib kohus peatada haldusasja menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Hüvitamiskaebus kuulub hiljem lahendamisele ka korstende ja katusekonstruktsioonide ümberehitustööde osas. Kohus on käesolevas asjas juba väljendanud oma seisukohta, et J. Kappeli 9 katusekonstruktsioonide kulud ei saa kuuluda hüvitamisele. Korstende osas märgib kohus, et piisavalt ei ole tõendatud tekitatud kahju. Kaebajad ei ole esitanud vastuväiteid vastustaja seisukohale, et kaebajad ei kasuta tahkeküttekoldeid, kuna neil on majas gaasiküte. Kohtu hinnangul on kahju väljamõistmise eelduseks tõendite esitamine selle kohta, et J. Kappeli 9 majas asuvad tahkeküttekolded, need kolded on töökorras (kasutusel) ning võimalik kahjuhüvitis puudutab üksnes korstende kõrgemaks ehitamist, mitte nt nende üldist renoveerimist. Vastavad tõendid tuleb esitada peale menetluse uuendamist.
21.Kaebajate taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks ja EhS § 130 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks jääb rahuldamata. Kaebajad leiavad, et riik ei ole seadusega kehtestanud vastustaja ametnikele/töötajatele, kes viivad läbi riiklikku järelevalvet, kohustuslikku haridustasemele ja asjatundja kutsele vastavuse nõuet, mis tagaks, et KOV-i poolt määratud järelevalvepädevusega ametnikud ja töötajad oleksid üldse võimelised aru saama oma tegevusest ja tegevusetuse tagajärgedest riikliku järelevalve kohustuse täitmisel. Kohus leiab, et esitatud taotlus on käesolevas kaebuses esitatud nõudeid silmas pidades asjassepuutumatu ja piisavalt motiveerimata. Taotlus jääb rahuldamata.
13(15)
3-17-2591
22.Kohtuotsus tuleb teha teatavaks ka OÜ-le E4 Company (registrikood 10891170), IP-le ja 1Partner Advisory OÜ-le (registrikood 11769057). Nimetatud isikud on lisandunud J. Kappeli 7 korteriomandi omanike ringi haldusasja menetluse kestel, kuid kohus ei pidanud otstarbekaks neid kaasata kolmandate isikutena. Kohus juhtis 02.09.2019 määruses nende isikute tähelepanu sellele, et uutel korteriomandi omanikel on võimalik esitada taotlus enda menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna apellatsioonimenetluses, kui kohtuotsus edasi kaevatakse. Kolmas isik võib enda menetlusse kaasamist taotleda ka kohtulahendi peale edasi kaevates (HKMS § 21 lg 1). See tähendab, et ka kaasamata kolmandatel isikutel on õigus kohtuotsus vaidlustada.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmandad isikud ega vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude välja mõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. Kaebajate taotletavad menetluskulud hõlmavad dokumentaalsete tõendite hankimist ja õigusabikulu. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kaebajad taotlevad välja mõista dokumentaalse tõendi saamise kulusid. OÜ Ehitusagentuur on andnud eksperthinnangu J. Kappeli 7/J. Kappeli 9 vahelise paekivimüüri seisukorrale (summa 216 eurot, kd V, tl 15), EIN & KO OÜ Ehitis on koostanud erakorralise auditi (600 eurot, kd V, tl 17) seonduvalt katuse seisukorraga ja 11.09.2018 ekspertarvamuse (360 eurot, kd V, tl 19). Lisatud on Ekspertiis ja Projekt OÜ arve J. Kappeli välisseina taastamise projekt kohta summas 240 eurot (kd V, tl 21), samuti Energreen Ehitus OÜ arve J. Kappeli 9 hoone välisseina remondi kohta summas 1632 eurot (kd V, tl 23). Lisatud on ka Toomas Lauri arve summas 600 eurot (kd V, tl 25). Kohus leiab osaliselt on põhjendatud dokumentaalsete tõendite hankimise kulud, mis seonduvad hoonete vahelisele paekivimüürile hinnangu andmisega. Kohus ei pea siiski põhjendatuks tasu väljamõistmist kahe sarnase arvamuse (OÜ Ehitusagentuur ja EIN & KO OÜ 11.09.2018 ekspertarvamuse) eest. Kahe sama kontrollobjektiga ekspertarvamuse tellimine ei ole põhjendatud. Kohus loeb põhjendatud kuluks 216 eurot. EIN & KO OÜ Ehitis koostatud erakorralise auditi kulu 600 eurot ei saa arvesse võtta, kuna katusekonstruktsioonide osas ei pidanud kohus kasutusloa tühistamist põhjendatuks, korstende osas tuleb seisukoht võtta edasises menetluses. J. Kappeli 9 välisseina kindlustamise osas on kohtumenetlus haldusasjaga 3-16-1050 lõppenud ning need kulud ei saa käesolevas asjas hüvitamisele kuuluda. Ka Toomas Lauri arve seondub spetsifikatsioonist lähtuvalt J. Kappli 9 välisseina kindlustamise ja vundamendilahendusega, mistõttu ei kuulu kulu väljamõistmisele. Seega kulub dokumentaalsete tõendite hankimise kuludest hüvitamisele 216 eurot. Õigusabikuludena on kaebajad deklareerinud kulusid kaebuse koostamiselt haldusasjas 3-172591 summas 443,65 eurot + käibemaks (kd V, tl 29), haldusasjas 3-17-726 kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse ja tasutud riigilõivu eest 1021,25 eurot + käibemaks (kd V, tl 30), määruskaebuse esitamiselt haldusasjas 3-17-2591 340,10 eurot + käibemaks (kd V, tl 31). Lisaks on deklareeritud arved, mis on esitatud Energreen Ehitus OÜ-le haldusasjas 3-17-726 summas 586,15 eurot + käibemaks (kd V, tl 32) ning haldusasjas 3-17-2591 summas 292,60 + käibemaks. Käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel ei kuulu hüvitamisele õigusabikulud kaebuselt, mis puudutavad haldusasja 3-17-2591 kuni haldusasjade liitmiseni, sest kasutusloa tühistamise nõude jättis kohus rahuldamata ning kahju hüvitamise nõudes peatas kohus menetluse. Samas on põhjendatud osaliselt arvesse võtta õigusabikulusid määruskaebuselt haldusasjas 3-17-2591, sest ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaebajate määruskaebuse. 14(15)
3-17-2591 Hüvitamisele kuulub osaliselt õigusabikulu, mis on kantud haldusasja 3-17-726 raames. Siiski tuleb arvestada sellega, et nimetatud haldusasjas on kaebus osaliselt tagastatud ning kohtud jätsid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus peab põhjendatud õigusabikuluks kokku kulusid summas 750 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku 900 eurot. Summa hõlmab ka proportsionaalset osa riigilõivust (v.a hüvitamiskaebuse osas). Kohtu hinnangul ei ole võimalik menetluskulusid välja mõista arvetelt, mis on adresseeritud Energreen Ehitus OÜ-le, kuna ei ole tõendatud nende arvete seotus käesoleva kohtuasjaga, st, kas kaebajatel on tekkinud lisatud arvete alusel õigusabiteenuse pakkujale maksmise kohustus. Kokku tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista menetluskulusid summas 216+900= 1116 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.