Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
24.07.2017, Tartu
Haldusasja number
3-17-1421
Haldusasi
Illuka valla kaebus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse nr 95 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Illuka valla määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Illuka vald, esindajad vandeadvokaadid Paul Varul, Triin Raudsepp ja Vitali Šipilov Vastustaja – Vabariigi Valitsus, vandeadvokaadid Jüri Raidla ja Arne Ots
esindajad
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
kohaldamata jätmisel on kaebaja jaoks rasked või pöördumatud tagajärjed. Kaebaja õigussubjektsus lõpeb menetluse jooksul ära ning Alutaguse vald kui kaebaja õigusjärglane oleks kohustatud kaebusest loobuma, kuna kaebus oleks sisuliselt suunatud uue valla lõpetamisele. Kaebaja õigussubjektsuse lõppemisega kaotab kaebaja kõik võimalused oma õiguste kaitseks, mis on teravas vastuolus põhiseaduse §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse õiguste kaitse garantiiga. Teiseks tagajärjeks oleks segadus 2017. a kohalike volikogude valimiste korraldamisel Illuka ja Alutaguse vallas, mis võib otseselt mõjutada valimistulemusi ja seeläbi ohustada demokraatiat. Esialgse õiguskaitse rakendamisega pöördumatuid tagajärgi ei kaasneks. Isegi juhul, kui kaebus jääks hiljem rahuldamata, tuleks üksnes läbi viia erakorralised volikogu valimised viie valla alusel moodustatud Alutaguse valla kohta.
jääb menetlusse võtmata, jääb kaebaja ilma efektiivsest õiguskaitsest vaidluses oma õigusliku olemasolu üle. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud kohtumääruse põhjendused on ilmselgelt ebapiisavad ning sellega vastuolus põhjendamiskohustusega. Kohtu põhjendamiskohustuse täitmiseks ei saa lugeda nõustumist Vabariigi Valitsuse 13.07.2017. a taotluses esitatuga. Kaebaja on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad on ebaõiged. Kaebaja jääb jätkuvalt seisukohale, et vaidlustatud määrus on oma olemuselt haldusakt, sest see on suunatud eelkõige sundühendamisel osalevatele kohaliku omavalitsuse üksustele. Määrus puudutab vaid osa Eesti territooriumist. Haldusreformi tähtsus riigi jaoks ei anna alust käsitleda määrust üldaktina. Määruse andmisel rakendas Vabariigi Valitsus vaid seaduse regulatsiooni ühe konkreetse territooriumi suhtes. Vaidlustatud määruse õiguspärasus sõltub vastavusest määruse aluseks olevatele seadustele, mitte niivõrd põhiseadusele, ning selline kontroll on halduskohtu, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuses. Sundühendamise puhul tuleb kontrollida eelkõige faktiliste asjaolude tuvastamise õigsust ja kaalutlusõiguse kohast teostamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei ole selleks oma olemuselt sobilik. Tõhusa õiguskaitse põhimõttest tulenevalt tuleb halduskohtu pädevust eeldada. Kaebaja ei nõustu ka Vabariigi Valitsuse seisukohtadega kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.