Illuka valla kaebus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse nr 95 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Illuka valla määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Illuka vald, esindajad vandeadvokaadid Paul Varul, Triin Raudsepp ja Vitali Šipilov Vastustaja – Vabariigi Valitsus, vandeadvokaadid Jüri Raidla ja Arne Ots
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Võtta Illuka valla määruskaebus menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrusega nr 95 „Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 03.04.1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 lg-tega 1 ja 2 määrati, et Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus, mille nimeks määratakse Alutaguse vald.
2.Illuka vald esitas 06.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus nr 95, peatada esialgse õiguskaitse korras selle kehtivus ning keelata Ida-Viru maavanemal haldusreformi seaduse (HRS) § 12 lg 9 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 703 alusel valimistoimingute tegemine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse nr 95 alusel moodustuva Alutaguse valla kohta määruse kehtivuse peatamise ajal. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset, kuna selle
kohaldamata jätmisel on kaebaja jaoks rasked või pöördumatud tagajärjed. Kaebaja õigussubjektsus lõpeb menetluse jooksul ära ning Alutaguse vald kui kaebaja õigusjärglane oleks kohustatud kaebusest loobuma, kuna kaebus oleks sisuliselt suunatud uue valla lõpetamisele. Kaebaja õigussubjektsuse lõppemisega kaotab kaebaja kõik võimalused oma õiguste kaitseks, mis on teravas vastuolus põhiseaduse §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse õiguste kaitse garantiiga. Teiseks tagajärjeks oleks segadus 2017. a kohalike volikogude valimiste korraldamisel Illuka ja Alutaguse vallas, mis võib otseselt mõjutada valimistulemusi ja seeläbi ohustada demokraatiat. Esialgse õiguskaitse rakendamisega pöördumatuid tagajärgi ei kaasneks. Isegi juhul, kui kaebus jääks hiljem rahuldamata, tuleks üksnes läbi viia erakorralised volikogu valimised viie valla alusel moodustatud Alutaguse valla kohta.
3.Tartu Halduskohus andis 07.07.2017. a määrusega Illuka valla kaebuse kohtualluvuse järgseks menetlemiseks üle Tallinna Halduskohtule, rahuldas kaebuses oleva esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse nr 95 kehtivuse kuni 04.08.2017 ja kohustas vastustajat esitama hiljemalt 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoht.
4.Vabariigi Valitsus esitas taotluse kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks ning palus tagastada kaebus läbivaatamatult. Vabariigi Valitsus leidis, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HRS § 13 lg 1 kohaselt on antud määruse tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamine Riigikohtu pädevuses. Vabariigi Valitsuse määruse nr 95 näol on tegemist formaalses ja materiaalses mõttes õigustloova aktiga. Halduskohtu pädevuses ei ole õigustloovate aktide (sh määruste) põhiseadusega vastuolus olevaks või kehtetuks tunnistamine. Ka Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus ja haldusreformi seadus ei näe ette, et haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks antavad Vabariigi Valitsuse määrused oleksid vaidlustatavad halduskohtus. Tallinna Ringkonnakohus on ka haldusasjades nr 3-17-1427, 3-17-1428, 3-17-1433 ja 3-17-1435 tehtud 12.07.2017. a määruses leidnud, et olenemata sellest, et määrused puudutavad vahetult üksnes konkreetseid omavalitsusüksusi ning määrused on antud n-ö ühekordselt läbiviidava haldusreformi raames, muudetakse vastavate määrustega sisuliselt Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna ning eesmärgiga luua uus ja püsiv haldusüksuste jaotus. Vabariigi Valitsuse määruse nr 95 põhiseadusega vastuolus olevaks või kehtetuks tunnistamist saab otsustada ainult Riigikohus. Kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, on kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 240 lg 3 mõttes perspektiivitu ning esialgne õiguskaitse tuleb tühistada.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 14.07.2017. a määruse resolutsiooni p-dega 1 ja 2 Vabariigi Valitsuse taotluse osaliselt, tühistas 07.07.2017. a kohtumääruse punkti 2, millega oli peatanud kuni 04.08.2017 Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse nr 95 kehtivuse ning jättis Illuka valla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et kaebus on sisuliselt perspektiivitu, mis välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Halduskohus märkis, et kuna vastustaja asub Tallinna Halduskohtu tööpiirkonnas, ei ole Tartu Halduskohtul võimalik teha määrust kaebuse tagastamiseks. Vastava otsustuse saab teha ainult Tallinna Halduskohus ning alles pärast seda, kui kohtuasja toimik on peale 07.07.2017. a kohtumääruse jõustumist üle antud.
6.Illuka vald esitas 18.07.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud Vabariigi Valitsus on üksikakt, mistõttu tühistas halduskohus esialgse õiguskaitse määruse ebaõigesti. Seda, kas valitsus on määruse andmisel õigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ja teostanud kaalutlusõigust, on võimalik tõhusalt kontrollida ainult halduskohtus. Kui kaebus
jääb menetlusse võtmata, jääb kaebaja ilma efektiivsest õiguskaitsest vaidluses oma õigusliku olemasolu üle. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud kohtumääruse põhjendused on ilmselgelt ebapiisavad ning sellega vastuolus põhjendamiskohustusega. Kohtu põhjendamiskohustuse täitmiseks ei saa lugeda nõustumist Vabariigi Valitsuse 13.07.2017. a taotluses esitatuga. Kaebaja on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad on ebaõiged. Kaebaja jääb jätkuvalt seisukohale, et vaidlustatud määrus on oma olemuselt haldusakt, sest see on suunatud eelkõige sundühendamisel osalevatele kohaliku omavalitsuse üksustele. Määrus puudutab vaid osa Eesti territooriumist. Haldusreformi tähtsus riigi jaoks ei anna alust käsitleda määrust üldaktina. Määruse andmisel rakendas Vabariigi Valitsus vaid seaduse regulatsiooni ühe konkreetse territooriumi suhtes. Vaidlustatud määruse õiguspärasus sõltub vastavusest määruse aluseks olevatele seadustele, mitte niivõrd põhiseadusele, ning selline kontroll on halduskohtu, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuses. Sundühendamise puhul tuleb kontrollida eelkõige faktiliste asjaolude tuvastamise õigsust ja kaalutlusõiguse kohast teostamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei ole selleks oma olemuselt sobilik. Tõhusa õiguskaitse põhimõttest tulenevalt tuleb halduskohtu pädevust eeldada. Kaebaja ei nõustu ka Vabariigi Valitsuse seisukohtadega kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. HKMS § 206 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning riigilõiv on tasutud.
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määruse tühistamiseks. Halduskohus on jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna halduskohtul puudub pädevus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse nr 95 peale esitatud kaebuse lahendamiseks ning seetõttu on kaebus halduskohtule esitatuna sisuliselt perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu järeldused õiged. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohus iseenesest nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud halduskohtu määruse põhjendused on ebapiisavad, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei anna see käesoleval juhul alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus on märkinud, et ta nõustub Vabariigi Valitsuse taotluses esialgse õiguskaitse tühistamiseks esitatud põhjendustega. Halduskohtu määruse põhjendustest on aru saada, et halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata seetõttu, et halduskohtul puudub pädevus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse nr 95 peale esitatud kaebuse läbivaatamiseks, kuna vaidlustatud Vabariigi Valitsus määrus ei ole haldusakt ning seetõttu on halduskohtule esitatud kaebus perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu järeldused on õiged.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist analoogse olukorraga, nagu haldusasjades nr 3-17-1427, 3-17-1428, 3-17-1433 ja 3-17-1435, milles Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et halduskohtul puudub pädevus kohaliku omavalitsusüksuse poolt Vabariigi Valitsuse määruse, millega on muudetud haldusterritoriaalset korraldust ja moodustatud uus haldusüksus, peale esitatud kaebuse läbivaatamiseks ja kaebused tagastati. Tallinna Halduskohtu 10.07.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017 määrused eelpoolnimetatud neljas haldusasjas jõustusid Riigikohtu 17.07.2017. a määrusega, millega Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017. a määruse peale esitatud määruskaebused menetlusse võtmata ning kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.
11.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 12.07.2017. a määruse p-s 13, et HRS § 13 lg 1 ning ETHS § 3 lg 1 ja § 71 lg-te 2-4 alusel antud Vabariigi Valitsuse määrused ei ole üldkorraldused, vaid määrused ka materiaalses mõttes, sest vastavate määrustega muudetakse sisuliselt Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna ning eesmärgiga luua uus ja püsiv haldusüksuste jaotus. Kuna nimetatud määrused on õigustloovad aktid, ei kuulu nende peale esitatud kaebuste lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse, vaid on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1 ja § 4 lg 1 järgi Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuses (Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017. a määrus haldusasjades nr 3-17-1427, 3-17-1428, 3-17-1433 ja 3-17-1435, p-d 13-14). Ringkonnakohus nõustub nimetatud seisukohtadega. Seega on halduskohus käesolevas asjas õigesti leidnud, et halduskohtule esitatud kaebus on perspektiivitu.
12.HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel muuhulgas hinnata ka kaebuse perspektiive. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 11; 02.03.2006. a määrus asjas nr 3-3-1-3-06, p 8; 26.06.2006. a määrus asjas nr 3-3-1-54-06, p 12; 14.12.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16).
13.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seega jääb Illuka valla määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 jäävad muutmata.
14.Arvestades puhkuste perioodi ja vajadust lahendada esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebus võimalikult kiiresti, lahendab määruskaebuse käesoleval juhul üks ringkonnakohtunik vastavalt HKMS § 210 lg-le 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.