Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-17-1130 Männikäbi kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning võib eeldada, et selle omanik soovib juurdepääsu kaebaja kinnistu kaudu. Kui kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa, on juurdepääsu kergem tagada. Vaidlustatud otsus on täielikult motiveerimata, selles puuduvad igasugused kaalutlused Männikäbi maaüksuse sihtotstarbe muutmise kohta. Jõelähtme Vallavolikogu 16.03.2017 otsus ei vasta Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 5 p-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Männikäbi kinnistul ei ole kehtestatud detailplaneeringut ning puudub ka sihtotstarbe määramise aluseks olev dokument (ehitus- või kasutusloa andmise otsus või kirjalik nõusolek). Vastustaja on käsitlenud Männikäbi maaüksust elamu teenindamiseks vajaliku maana, kuigi sellel ei asu elamut ega ka muid hooneid. Maaüksusele elamu püstitamiseks tuleks moodustada eraldi ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus. Männikäbi maaüksus asub täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis ning keskkonnaminister on keeldunud ehituskeeluvööndi vähendamisest. Kaebaja vajab esialgset õiguskaitset, kuna esineb oht, et enne praeguses haldusasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist väljastab vastustaja vaidlustatud otsuse alusel Männikäbi maaüksusele projekteerimistingimused elamu ja abihoonete püstitamiseks ning seejärel ehitusloa. Kaebaja soovib saavutada olukorda, kus Männikäbi maaüksuse sihtotstarve ei oleks enam elamumaa ja seetõttu ei esineks ka alust sinna projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(5)

3-17-1130 Männikäbi maaüksuse näol oli tegemist maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega, millel ei asunud ehitisi. Seega ei andnud MaaKatS § 18 lg 7 õigust terve maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks, vaid ehitise püstitamise soovi korral tulnuks esmalt moodustada iseseisev ehitise alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav uus katastriüksus, mille sihtotstarbe oleks tulnud määrata ehitise kasutamise otstarbe alusel. Ülejäänud osa Männikäbi maaüksusest oleks pidanud jääma eraldi katastriüksusena maatulundusmaaks. Isegi kui kõnealusele maaüksusele elamu ehitamiseks väljastataks ehitusluba, ei saaks pidada põhjendatuks, et elamu teenindamiseks vajalikuks maaks loetakse terve kinnistu suurusega 10 005 m2. Sihtotstarbe muutmise otsustamisel oleks tulnud küsida ka kaebaja arvamust. Kaebajal ei ole võimalik oma õigusi projekteerimistingimuste vaidlustamisega tõhusalt kaitsta, kuna need väljastatakse 100% elamumaa sihtotstarbega maaüksusele elamu ja abihoonete ehitamiseks. Seetõttu võib kohus projekteerimistingimuste vaidlustamisel asuda seisukohale, et projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks puudub alus, kuna elamumaa sihtotstarbega kinnistule peab saama ehitada vähemalt ühe elamu. Samuti võib kohus hilisemas vaidluses leida, et kaebaja on minetanud õiguse vaidlustada elamu ja abihoonete asukohta, kuna ei vaidlustanud õigeaegselt Jõelähtme Vallavolikogu 16.03.2017 otsust. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sh õigust privaatsusele ja omandiõigust. Männikäbi kinnistul asuv mets on kaitsnud kaebaja kinnistut mere poolt puhuva tuule eest ning vähendanud kaebaja kinnistule kanduva liivatolmu hulka. Männikäbi kinnistu elamumaana kasutama asumisel raiutakse osa puid maha ning seetõttu suurenevad kaebaja kinnistule avalduvad negatiivsed mõjud. Lisaks võib eeldada, et Männikäbi kinnistu omanikud tahavad avalikule teele juurdepääsuks kasutada kaebaja kinnistut, kuna kõrvalasuvale Strandhofi kinnistule juurdepääsu tagamiseks kaebaja kinnistu kaudu on maakohtule juba avaldus esitatud. Kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebuse rahuldamise korral tuleks kinnistule ehitamiseks määrata kindlaks ehitiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa ning moodustada eraldi katastriüksus. Samuti tuleks vastavas haldusmenetluses kindlaks määrata, kas ja kuhu saab Männikäbi kinnistule elamut ja abihooneid ehitada. Asjaolu, et kaebaja on viidanud ehituskeeluvööndi kehtimisele Männikäbi kinnistul, ei tähenda, et kaebus on esitatud avalike huvide kaitseks. Ehituskeeluvööndist tulenevad kitsendused kaitsevad ka kaebaja huve, kuna nende eesmärgiks on muu hulgas piiranguvööndi piirini metsa säilitamine ja inimtegevusest tuleneva kahjuliku mõju vähendamine.

Jõelähtme vald palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

Maa sihtotstarbe määramise otsusega ei määrata kindlaks maaüksuse ehitusõigust. See toimub detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluses. Ehitise asukoht kinnistul määratakse praegusel juhul projekteerimistingimustes. Kuna vaidlustatud otsus ei anna kolmandatele isikutele õigust Männikäbi maaüksusel ehitada, ei saa see rikkuda kaebaja õigusi. Projekteerimistingimusi ei saa väljastada ilma kõiki olulisi asjaolusid välja selgitamata ning puudutatud isikute õigusi ja huve arvestamata. Maaüksuse sihtotstarbe muutmise otsus ei tekita kindlat eeldust, et projekteerimistingimused igal juhul väljastatakse. Kaebaja oli kaasatud projekteerimistingimuste andmise menetlusse ning talle anti võimalus oma arvamus esitada. 30.06.2017 lõpetati Männikäbi kinnistule projekteerimistingimuste väljastamise menetlus projekteerimistingimusi väljastamata, kuna maaüksuse omanikud ei soovinud projekteerimistingimuste menetlemise jätkamist. Seega ei ole Männikäbi maaüksusel õiguslikult võimalik ehitiste kavandamine või ehitustegevus, mis rikuks kaebaja kirjeldatud subjektiivseid õigusi.

ML ja UL paluvad jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 3(5)

3-17-1130

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(5)

3-17-1130

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.