Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2017. a, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1130
Haldusasi
A.M.i kaebus Jõelähtme Vallavolikogu 16.03.2017 otsuse nr 436 „Jõelähtme valla Haapse küla Männikäbi maaüksusele kui elamu teenindamiseks vajaliku katastriüksuse sihtotstarbe määramine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.M., volitatud esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Vastustaja – Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavolikogu kaudu), seaduslik esindaja, Andrus Umboja Kolmandad isikud – M. L. ja U. L.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Määruse p 1 peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 2 ja § 121 lg 4). Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 2, § 252 lg 7).
3-17-1130 ulatulikumad, kui siis, kui seda kasutatakse maatulundusmaana, nagu praegu: tekib müra- ja valgusreostus, tiheneb transpordi sagedus, väheneb privaatsus. Progressi kinnistule kaasneksid negatiivsed mõjud ka ehituse ajal. Männikäbi kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Männikäbi kinnistu moodustati Strandhofi kinnistu jagamisel 27.08.2015. Arvestades, et I. G.-K. nõuab Strandhofi kinnistult juurdepääsu tagamist avalikule teele Progressi kinnistu kaudu (tsiviilasi nr 2-15-7322), võib eeldada, et ta soovib ka Männikäbi kinnistu juurdepääsu avalikule teele tagada Progressi kinnistu kaudu. Kui kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa, on juurdepääsu kergem tagada, mis omakorda tähendab, et maa sihtotstarbeks olev elamumaa on kohustatud isikule, s.o kaebajale, kahjulikum. Männikäbi maaüksus paikneb ehituskeeluvööndis: selle suhtes kehtib merepiirist ehituskeeluvöönd 100 meetri ulatuses ja ranna metsaalal 200 meetri ulatuses. Maaüksusele ei ole lubatud hooneid ehitada. Ka Keskkonnaameti (KeA) 26.01.2010 kirjas nr HRJ 6-8/8052-2 Jõelähtme Vallavalitsusele on keskkonnaminister keeldunud Strandhofi kinnistul ehituskeelu vähendamisest, viidates 28.03.2002 kirjale nr 16-6/1482 ja 16.01.2003 kirjale nr 16-6/9354. Kirjast nähtub, et Strandhofi kinnistut hõlmava ehituskeeluvööndi ulatus on suurenenud 100 meetrilt 200 meetrile. Maaüksusel paiknev merega piirnev ja metsaga katmata maa-ala asub täies ulatuses ehituskeeluvööndis. Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt asub ehituskeeluvööndist väljaspool vaid metsamaa. Männikäbi kinnistule ei ole võimalik ehitada ehituskeeluvööndit vähendamata. Männikäbi kinnistu omanik I. G.-K. taotles Strandhofi ja Männikäbi maaüksuste detailplaneeringu algatamist, mille menetlus lõpetati omaniku algatusel. Kaebajale teadaolevalt soovis I. G.-K. saavutada detailplaneeringuga õigust maaüksusele elamu ehitamiseks maa sihtotstarbe muutmist ja hoonestusala kindlaksmääramist. Vastustaja plaanib väljastada Männikäbi maaüksusele elamu ja abihoonete püstitamiseks projekteerimistingimused. Otsuse eelnõu kohaselt on Männikäbi maaüksuse sihtotstarve elamumaa 100%. Vaidlustatud otsus on motiveerimata. Maaüksuse sihtotstarve määratakse maa tegeliku kasutusotstarbe järgi või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringu alusel. Männikäbi kinnistu oli kasutusel maatulundusmaana, sellel ei asu hooneid ja puudub detailplaneering, mis kehtestaks selle sihtotstarbena maatulundusmaast erineva sihtotstarbe. Otsus ei vasta Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 5 p-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Maaüksusele elamu püstitamiseks tuleks moodustada eraldi ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus. Kaebaja soovib, et menetlusse kaasataks kolmanda isikuna I. G.-K. ja haldusorganina Keskkonnaamet. Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja hinnangul esineb oht, et enne käesolevas haldusasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist väljastab vastustaja vaidlustatud otsuse tagajärjel Männikäbi maaüksusele kui elamumaale projekteerimistingimused elamu ja abihoonete püstitamiseks, seejärel ehitusloa, misjärel osutub kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks kui mitte võimatuks. Sisuliselt on kaebuse eesmärgiks saavutada olukord, kus Männikäbi maaüksuse sihtotstarve ei oleks enam elamumaa ja seetõttu ei esineks ka alust sinna projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks. Arvestades, et vastustaja on koostanud projekteerimistingimuste väljastamise eelnõu, esineb oht, et kui kohus vaidlustatud otsuse tühistab, võib sellekohase kohtuotsuse tegemise ajaks vastustaja olla väljastanud Männikäbi kinnistule projekteerimistingimused ja sellest tulenevalt ehitusloa elamu ja abihoonete püstitamiseks. Männikäbi kinnistu omanik saaks siis juba tugineda õiguskindluse põhimõttele, et projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamist ei tühistataks. Kui alustatakse elamu ja abihoonete ehitamisega, võib ehitustegevuse lõpetamise 2(5)
3-17-1130 või lammutamise nõue olla ebaproportsionaalne. Kahjuliku tagajärje saabumise ohtu on võimalik kõrvaldada vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamisega kohtumenetluse ajaks, st kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Avalik huvi ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist.
3(5)
3-17-1130 oli jätta teised menetlusosalised ilma võimalusest enda õigusi kaitsta neid vahetult puudutava otsuse tegemisel. Kaebaja on kohut eksitanud, paludes kolmanda isikuna kaasata menetluse Männikäbi kinnistu omanikuna I. G.-K. Kinnistusraamatu andmetel on Männikäbi kinnistu omanikeks M.L. ja U. L., kes tuleb vastavalt kaasata menetlusse kolmanda isikuna.
4(5)
3-17-1130 Kaebaja saab oma õigusi efektiivselt kaitsta, vaidlustades projekteerimistingimuste väljastamist.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.