Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

Kaebaja peab kehtivat intressimäära ebamõistlikult suureks ja leiab, et enammakstud intressi summa tuleb maksuhalduril tagasi maksta. Kaebaja on intressinõude täies ulatuses täitnud ja üle 0,03% määra ületavas osas intress tuleb tagasi maksta kuna see ei ole kooskõlas Põhiseadusega. 25.04.2017 on kaebaja esitanud kaebuse täienduse, milles on korrigeeritud esitatud nõuet ning taotletud tühistada intressinõue osas, mis ületab 230 000 eurot, kohustada maksuhalduril tagastama kaebajale enammakstud 231 598,28 eurot ning tasuma enammakstud summalt intressi 0,06% päevas alates rahasumma tasumisest kuni intressinõude tühistamiseni. Kaebuses taotletakse MKS § 117 lg 1 jätta kohaldamata seetõttu, et maksukohustuslaselt ei saa intressi arvutust teha kaalutlusotsuse alusel. Ja kuna MKS § 117 lg 1 ei näe ette kaalutlusotsuse tegemist, tuleb see tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selles osas. Kaebuse täienduse kohaselt on kaalutlusõiguse puudumine põhiseadusega vastuolus, kuna kaebajalt nõutud 0,06% määra alusel arvutatud 461 598,28 euro suurune intress riivab ettevõttevabadust ja omandi põhiõigust. Antud juhul nimetatud summa ei ole proportsionaalne kitsamas tähenduses, kuna see koormab kaebajat ilmselgelt rohkem kui intressi legitiimsete eesmärkide saavutamiseks vaja on. Lisatud on, et kaebajal ei ole tekkinud maksuintress maksude tasumisest kõrvalehoidumise tõttu, vaid see on kasvanud kaebajast sõltumatutel põhjustel. Seaduses puudub alus intressimäära vähendamiseks seega palub kaebaja kohtult, et jätta MKS § 117 lg 1 kohaldamata osas, mis ei anna võimalust intressi vähendamise kaalutlemiseks. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja. Vastustaja põhjendused, selgitused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning leiab, et kaebaja seisukohad on väärad ja kohut eksitavad. Intressinõudes nõutud intress on arvestatud hetkest , mil maksuhalduri arvates oleks kaebajal tulnud tasuda maksud. MKS § 117 lg 1 kehtestab intressimäära ning Riigikohus on oma lahendis 3-4-1-15-16 selgitanud, et Eestis on seaduseandja valinud maksusüsteemi lihtsuse ja selguse eesmärki silmas pidades ühtse intressimäära ning Riigikohus on märkinud, et see on põhiseadusega kooskõlas. Vastustaja märgib, et alusetu on kaebaja seisukoht, et MKS § 117 lg 1 peab võimaldama kaalutlusõiguse kohaldamist. Vastustaja seisukohalt tulnuks kaebajal endal tasuda tähtajaks tasumata maksusummalt intress, mitte ootama kui maksuhaldur esitab MKS § 115 lg 3 alusel intressinõude. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole seatud erandlikku olukorda, mis ei võimaldanud tema puhul maksuintressile seatud eesmärkide saavutamist, või et riivati tema õigusi võrreldes keskmise maksukohustuslasega ilmselgelt ülemääraselt. Ei ole ka alust märkida, et maksuintress oleks teeninud varjatud eesmärke, eelkõige olnud maksukohustuslaste karistamise või riigile maksutulu teenimise vahendiks. Vastutaja peab intressiotsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning leiab, et kaebaja taotlus intressi tagastamiseks on alusetu. Samuti ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus kohaldada intressimäär 0,03%. Kaebus tervenisti jätta rahuldamata. Täiendavas vastuses märgib vastustaja, et ebaõige ja eksitav on kaebaja väide, et maksuintress on tekkinud kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetluse tulemusena. Maksumenetluse käigus ei teki intressi, intress tekib ikkagi sellest kui maksukohustuslane jätab õigeaegselt maksud tasumata. Puudub ka alus intressisumma vähendamiseks. Mis puudutab kaebaja poolt esitatud menetluskulude dokumente, on maksuhaldur seisukohal, et need ei ole kontrollitavad, kuna ei nähtu kuidas on nõutav summa kujunenud.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Cronimet Eesti Metall OÜ on esitanud kaebuse Maksu- ja Tolliameti 09.12.2016 intressinõude nr 13-3/190509 osaliseks tühistamiseks, korrigeeritud intressiarvestuse esitamiseks kohustamiseks ning enamtasutud rahasumma ning intressi tasumiseks kohustamiseks. Kaebuses on taotletud ka jätta MKS § 117 lg 1 kohaldamata seonduvalt sellega, et intressimäär maksuvõla tasumisega viivitamise korral ületab 0,03% (kaebaja peab mõistlikuks intressimääraks 0,03%) ning kaebuse täienduses on nõue tunnistada MKS § 117 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks kuna seadus ei näe ette selles osas kaalutlemisõigust. 2.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 3.Cronimet Eesti Metall OÜ esindaja on leidnud, et MKS § 117 lg 1 tulenev intressimäär on liialt suur. Maksu- ja Tolliamet on teinud Cronimet Eesti Metall OÜ-le 09.12.2016 intressinõude otsustuse nr 13-3/190509 juhindudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 p 3 ja § 46 ning § 115 lg 1 ja 3. Intressinõude on tinginud asjaolu, et maksukohustuslane ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja kõrvalkohustustest tulenevad summad ettenähtud tähtajaks. Intressinõude otsustuse kohaselt on arvestatud intressisumma lähtuvalt MKS § 115 lg 1 ja lg 3 ning § 117 lg 1 ning seisuga 09.12.2016 on arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusummalt intressi 461 598,28 eurot. 4.MKS § 115 lõige 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud ja lõige 3 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse MKS § 95 sätteid. MKS § 117 lg 1 kohaselt MKS § 115 (maksukohustuslase poolt makstav intress) ja § 116 (maksukohustuslasele makstav intress) sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas. 5.Kohus märgib, et intressinõue eeldab põhivõla kehtivust ja olemasolu. Maksukohustuslasel

tekib intressikohustus siis, kui ta viivitab maksu maksmisega. Maksuvõlalt arvutatakse intressi kogu viivitatud aja eest, sõltumata sellest, kas võla sissenõudmiseks on antud haldusakte või tehtud meeldetuletusi. Intressi sissenõudmiseks esitab maksuhaldur intressinõude (MKS § 115 lg 3). Intressinõuet võib esitada iseseisva haldusaktina, kuid seda võib teha ka koos muu haldusaktiga (maksuotsus, vastutusotsus, muu rahaline nõue). Samas maksab ka maksuhaldur intressi kui ta viivitab tagastusnõude täitmisega või on ebaõiglaselt nõudnud intressi või maksu. Eesti maksuseaduste kommenteeritud väljaandes (Lasse Lehis, 2016) on märgitud, et maksuintressil on teatud määral kahju hüvitamise funktsioon, samuti mõjutusvahendi funktsioon ning intressikohustus ei eelda võlgniku süülist käitumist. MKS § 118 lg 1 alusel aegub intressinõude esitamine ühe aasta jooksul alates selle maksusumma tasumise päevast, millelt intressi arvutatakse. 6.Antud asjas leitakse, et intressimäär võiks olla mitte üle 0,03% päevas, kuna 0,06% on ülemäära kõrge. Kuna kaebuses on märgitud, et intressinõue on tasutud, tuleks seega kaebaja arvates maksuhalduril tagastada intressinõue enamtasutud rahasumma osas. See on intressisumma, mis on tasutud üle 0,03% päevas ja see summa tuleb koos intressiga kaebajale

tagastada. Kaebaja arvates riivab kõrge maksuintress – 0,06% päevas kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Intressimäär 0,06% tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja leiab, et intressimäära määramisel puudub kaalutlusõigus. 7.Kohus märgib, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on andnud 29.03.2017 kohtuotsuses 3-4-1-15-16 hinnangu MKS § 117 lg 1 seaduspärasusele, millest tuleb ka juhinduda. Kohtuotsuse kohaselt on MKS § 117 lg 1 sätestatud maksuintressimäär põhiseadusega kooskõlas. Samas on leitud, et ei ole alust arvata, et maksuintress oleks teeninud varjatud eesmärke või oleks olnud maksukohustuslase karistamise või riigile maksutulu teenimise vahendiks. 8.Maksukorralduse seaduses käsitletav maksuintress on avalik-õiguslik rahaline kohustus

Põhiseaduse § 113 mõttes, mis tuleb kehtestada seadusega. Maksuintressi (sealhulgas intressimäära) põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige samadest nõuetest, mida põhiseadus seab avalik-õiguslikele rahalistele kohustusele üldiselt. Põhiseaduse § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest kuidas neid nimetada. 9.Riigikohtu kohtuotsuse kohaselt avalik-õiguslik rahaline kohustus, mis ei ole maks, on materiaalselt õiguspärane, kui tegu ei ole varjatud maksustamisega, riive eesmärki on võimalik selle meetmega saavutada ning tasu määr ei ole kohustuse kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu. Lisaks tuleb kontrollida Põhiseaduse §-st 113 ja Põhiseaduse muudest sätetest tulenevate formaalsete nõuete täitmist. Avalik-õiguslik rahaline kohustus riivab vältimatult Põhiseaduse § 32 lg 1 sätestatud omandipõhiõigust, mistõttu sisaldab normi kontroll Põhiseaduse § 113 suhtes ka omandipõhiõiguse riive kontrolli. Puudub alus kahelda maksuintressi määra sätestava normi formaalses õiguspärasuses. Materiaalse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb esmalt teha kindlaks maksuintressi legitiimsed eesmärgid. Maksuintressi kui spetsiifilise avalik-õigusliku rahalise kohustuse eesmärgid peavad olema kooskõlas intressi olemusega. Maksuintressile ei saa omistada eesmärke, mis muudaksid selle põhimõtteliselt teist liiki rahaliseks kohustuseks, näiteks maksuks, lõivuks või trahviks. Maksuintressi legitiimseteks eesmärkideks on riigi rahaliste huvide kaitsmine ja maksukohustuslase motiveerimine oma kohustusi tähtajaks täitma. Maksuintress sarnaneb oma eesmärkidelt nii eraõiguslikes suhetes rakendatavale intressile, mille näeb ette võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 kui ka eraõiguslikule viivitusintressile, mis tuleneb VÕS §-st 113. Seadusandjal on maksuintressi kui õigusliku instrumendi kujundamisel ja intressimäära sätestamisel lai otsustusruum. Muu hulgas on võimalik näha ette ühtne intressimäär kõigi maksukohustuslaste suhtes või mitu erinevat konkreetsest olukorrast ja maksukohustuslaste grupist sõltuvat määra. Eestis on seadusandja valinud ühtse intressimäära. Maksuintressi määra sätestamisel tuleb arvestada tegeliku majandusliku olukorraga riigis ja intressi mõju keskmise maksukohustuslase jaoks, vastasel juhul võib intress mõjuda oma eesmärkide vastaselt, motiveerides isikut oma maksukohustust või maksusumma suurust varjama. 10.Kohtul puudub alus arvata, et maksuintress oleks teeninud varjatud eesmärke, eelkõige olnud maksukohustuslasele karistamise või riigile maksutulu teenimise vahendiks. Samas ei takista intressimäär kaebajal ettevõtlusvabadust ega omandi põhiõigust. Kohus rõhutab veelkord, et intressinõude tekkimise aluseks on maksuotsusega tuvastatud maksukohustus ning maksumaksjal on valida, kas täita maksukohustus selleks ettenähtud tähtajaks või jätta see

tasumata ning maksta hiljem sellelt intressi. Intressi ülesanne on ka see, et motiveerida maksumaksjat oma kohustusi õigeaegselt täitma. Maksuvõlg on tekkinud antud juhul maksumaksja enda tegevuse tulemusena, mida saanuks vältida. Asja materjalide kohaselt ei ole kaebaja maksukohustust tasunud pärast 03.04.2014 maksuotsuse tegemist, vaid tegi seda lõplikult alles pärast seda kui Riigikohus 05.12.2016 määrusega jättis tema kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on intressivõlg kasvanud, kuna maksuvõlga ei ole tasutud kohe. Asja materjalide kohaselt on maksukohustuslane teadlik oma maksukohustuse tekkimisest juba 2010. aasta aprillist. 11.Antud juhul puudub õiguslik alus tühistada intressinõue, samas puudub kohtul õigus oma äranägemist mööda kaebajale intressimäär määrata, nagu soovis kaebaja, kuna selleks puudub kohtul õiguslik alus. Kohus leiab, et vaidlusalune intressimäär on seaduslik ja puudub alus kaebaja poolt tasutud intressi tagasimaksmiseks. Samuti puudub alus kohustada maksuhaldurit kaebajale intressi tasuma summalt, mille osas on kaebajalt võetud intressi üle 0,03% , kuna kaebaja pidas mõistlikuks intressimääraks 0,03% päevas, sest 0,06% päevaintressi pidas kaebaja esindaja põhjendamatult suureks. 12.Kaebuse täienduses on taotletud MKS § 117 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada seeläbi, et puudub kaalutlusõigus. Leitakse endiselt, et kaebajalt nõutud intress on ebaproportsionaalne ning seda peab olema võimalik vähendada. 13.Kohus märgib, et eespool on kohtuotsuses selgitatud miks ei ole MKS § 117 lg 1 põhiseadusega vastuolus ning kohus märgib täiendavalt, et intressisumma suurus sõltub võlanõudest ja eelkõige sellest kui pikk on aeg selle tasumise viivitamisega. Antud juhul ei ole maksuhaldur viivitanud asja menetlemisega vaid kaebaja ise jättis seadusest tulenevad maksukohustused täitmata õigeaegselt ja teadlikult, mis tõi kaasa intressinõude tekkimise. Samas ei saa intressi arvutamisel aluseks võtta summa suurust, nagu väidab kaebaja, kuna see oleks vastuolus Riigikohtu otsusega 3-4-1-15-16, kuna rõhutatud on, et intress peab tagama tasu õigeaegselt maksmata maksusumma eest ja välistama likviidsuseelise õiguspäraselt maksukohustusi täitvate isikute ees. Kohus märgib, et MKS § 117 lg 1 kuulub kohaldamisele ja ei ole Põhiseadusega vastuolus. 14.Kohtu arvates on kaebaja esitanud kaebuse otsitud põhjustel ning puudub alus ka kaebuse täienduses toodud taotluse alusel algatada põhiseaduslikkuse menetlust. 09.12.2016 intressinõue nr 13-3/190509 on igati õiguspärane, haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel ja selleks pädeva haldusorgani poolt. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole riivatud, intressinõue 0,06 % päevas on õiguspärane ning seda tuleb arvutada päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma kuni tasumise või tasaarvestamise päevani. Intressinõude otsustus on motiveeritud, üheselt selge ja mõistetav. Intressinõude juurde kuulub lisa, mis on intressinõude lahutamatu osa, milles nähtub kogu intressi arvutuste käik. 15.Kaebaja väide, et intressinõue on ilmselgelt suurem kui põhivõlg, ei oma antud asjas tähtsust, kuna see sõltub maksmata summa suurusest ja maksmisega viivitatud ajast. Samuti ei oma tähtsust kaebaja väited, mis puudutavad õigusteooriast ja õiguskirjandusest välja toodud seisukohti, kuna need ei ole antud hetkel vajalikud ja asjakohased. Kohus ei pea vajalikuks, et kohtuotsuses kõlaksid õiguskirjandusest toodud tsitaadid, samuti ei puutu asjasse kaebaja poolt välja toodud näited krediidiasutuste veebilehtedel väljatoodud intressiarvutuste kohta. Kohus ei analüüsi ka kaebaja poolt toodud näiteid teistele kohtulahenditele ja õiguskantsleri seisukohtadele, kuna käesolevas asjas ei ole see vajalik. Puudub ka vajadus analüüsida kaebaja poolt esitatud majandusaasta aruannet, kuna sellel pole seost käesoleva kaebusega. Kohus ei pea ka kaebaja väidet asjakohaseks, et intressinõue koormab kaebajat ilmselget oluliselt rohkem kui

intressi legitiimsete eesmärkide saavutamiseks vaja on. Kohus on selle kohta andnud oma selgitused eespool kohtulahendis. 16.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. Jõustunud kohtulahend avaldada muutmata kujul lähtuvalt HKMS § 175 lg 1. 17.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on soovinud menetluskulude väljamõistmist summas 6 381,25 eurot ja taotles jätta maksuhalduri menetluskulud tema enda kanda. Kuna kaebust ei rahuldatud, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Seega jäävad antud asjas menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2018.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2018.a otsus Resolutsioon

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.