Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.05.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-12-1798
Haldusasi
Menetlusosalised
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.08.2012 intressinõude nr 13-3/83696 tühistamiseks Kaebaja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Küllike Namm ja Kristiina Urb-Semjonov Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Revo Krause, Aleksandr Škirin ja Sirle Orav-Hinno
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.02.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kiviõli Keemiatööstuse OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-12-1798 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
29.06.2020
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-12-1798 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) uurimisosakond alustas 12. jaanuaril 2006 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tegevuse uurimiseks kriminaalmenetlust. MTA kohustas 29.05.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/680-8 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d (kaebaja) tasuma 2005. a ja 2006. a eest käibemaksu 170 240,56 eurot ja tulumaksu 151 271,46 eurot. Maksusumma on määratud maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-s 1 ette nähtud üldise kolmeaastase aegumistähtaja piires, kuna aegumistähtaeg peatus MKS § 99 lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetluse ajaks.
2.MTA 13.08.2012 intressinõudega nr 13-3/83696 kohustati kaebajat tasuma 10 päeva jooksul intressivõlg 311 976,81 eurot. Intress on arvestatud seisuga 13.08.2012 hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt. Tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud intressinõude lisas.
3.Kaebaja esitas 23.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.08.2012 intressinõude tühistamiseks kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel: 1) intressinõude põhjendus on puudulik; 2) maksuhaldur on venitanud maksumenetluse alustamisega, millest tulenevalt kaebaja ei saanud täita oma maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu maksukontrolli läbiviimisel; 3) algatada tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks MKS osas, milles see ei võimalda jätta intressi arvestamata maksuhalduri põhjendamatu viivituse korral maksumenetluse alustamisel või algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks MKS § 117 lg 1, milles see ei võimalda intressimäära vähendada erandlike asjaolude esinemise korral (nt ebamõistlik viivitus maksumenetluse alustamisel).
4.Tallinna Halduskohus võttis 30.08.2012 määrusega kaebuse menetlusse ning peatas haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-12-1360 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
5.Riigikohus jättis 24.09.2019 määrusega haldusasjas nr 3-12-1360 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Sellega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2019 kohtuotsus samas asjas, millega jäeti kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.06.2013 otsus muutmata.
6.MTA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) intressinõudest nähtub selgelt, milliselt maksusummalt intressi on arvestatud. Kuna intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, ei pea intressinõue sisaldama selle andmise kaalutlusi ning menetluslikud rikkumised ei saa üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust (Riigikohtu 03.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-80-16); 2) MTA ei ole viivitanud maksumenetluse alustamisega; 3) kaebaja maksukohustus ja intressinõue on tekkinud kaebaja enda süül. Kaebaja oleks pidanud ise intressinõude tekkimise vältimiseks maksudeklaratsioonid parandama ning maksukohustuse täitma; 4) intressinõude aluseks on maksuvõlg, mis tekkis 29.05.2012 kaebajale tehtud kehtiva maksuotsuse alusel. Kohtud jätsid maksuotsuse haldusasjas nr 3-12-1360 kehtima; 2(8)
3-12-1798 5) MKS § 119 lg 5 ei kohaldu olukorras, mil maksumenetlust alustatakse mitu aastat varasema perioodi osas. Kohaldada tuli MKS § 98, mis sätestas selle, millise aja jooksul on maksusumma määramine õiguspärane. MTA on järginud aegumistähtaega, mistõttu on 29.05.2012 maksuotsusega määratud maksusumma õiguspärane.
7.MTA jättis 08.11.2019 otsusega nr 13-21/00448-2 kaebaja 09.10.2019 taotluse MTA 13.08.2012 intressinõudes sisaldunud intressivõla kustutamiseks ning intressisummalt arvestatud tulumaksu tagastamiseks rahuldamata.
8.Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2020 otsusega MTA 13.08.2012 intressinõude peale esitatud kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel: 1) MTA 13.08.2012 intressinõue vastab haldusakti õiguspärasuse üldistele eeldustele (MKS § 46) ja intressinõude osas kehtestatud eriregulatsioonile (MKS § 115 lg-d 1 ja 3); 2) maksukohustuslase makstavat intressi arvestatakse maksukohustuste koondsaldolt, võttes arvesse võlgnevusi ja enammakseid kõikide maksuliikide osas. Kui ühe maksuliigi osas esineb enammakse ja teise osas võlgnevus, intressi enammakse ulatuses võlgnevuselt ei arvestata (MKS § 119 lg 2). Kui toimub muutus mõne maksuliigi saldos, muutub ka lähtesumma, millelt intressi arvestatakse; 3) intressinõudest koostoimes selle lisaks oleva intressiarvestuse kaardiga nähtub, et intressi on arvestatud ajavahemiku 01.02.2006–06.07.2012 eest. Intressinõue on koostatud seisuga 13.08.2012. Intressiarvestuse read on järjestatud konkreetsete maksude ja maksustamisperioodide lõikes kronoloogiliselt, eristades deklaratsiooniga ja maksuotsusega tuvastatud maksukohustusi. Intressiarvestuse kaardilt nähtub ridade kaupa intressiarvestus sel perioodil eksisteerinud maksuvõlalt. Intressiarvestuse kaardil kajastuvad muuhulgas read negatiivse võlasummaga. Intressiarvestuse kaardi lõpus on selgitus, et intressivähendus tähendab olukorda, kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks. Negatiivne intressisumma tähendab intressinõude vähendamist, mis on oma olemuselt maksukohustuslasele soodne arvestus. Liites intressiarvestuse kaardil kajastatud read kokku, on tulemuseks 311 976,81 eurot; 4) kaebaja ei ole esitanud kohtule endapoolset alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. Ka sel põhjusel puudub alus lähtuda eeldusest, et maksuhalduri arvestus on ebaõige; 5) maksukontrolli alustamise aeg ei ole sisustatav maksuhalduri kirjalikult antud eksitava või vale teabena. Samuti ei saa periood enne maksumenetluse algatamist koormata maksukohustuslast selles tähenduses, et menetlus ise peab olema mõistliku kestusega. MKS § 119 lg 5 ei reguleeri seega intressi mittearvestamist seonduvalt küsimusega, millal algatati maksu määramise aegumistähtaja kestel maksumenetlus; 6) MTA 13.08.2012 intressinõue oli koostatud MKS § 115 lg 3 alusel, seega ei olnud tegemist kaalutlusotsustusega. Maksuhaldurilt ei saanud oodata seda, et ta omal initsiatiivil intressinõuet vähendaks. Halduskohus ei saa asuda vastavat kaalutlust teostama maksuhalduri eest. Kohus saaks kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on rakendanud kaalutlusõigust korrektselt, kuid see eeldab, et vastav taotlus on maksuhaldurile esitatud, maksuhaldur on selle lahendanud ja vastav otsus vaidlustatakse kohtus (HKMS § 158 lg 3). Asjaoludest nähtub, et kaebaja on taotlenud MTA-lt 13.08.2012 intressinõudega nõutud intressi vähendamist ning MTA on vastava taotluse 08.11.2019 otsusega jätnud rahuldamata. Vastavat otsust ei ole aga kaebaja vaidlustanud. Kaebaja on vaidlustanud üksnes MTA 13.08.2012 intressinõude, kuid selle haldusakti õiguspärasus ei sõltu sellest, kas esineb alus intressinõude vähendamiseks kaalutlusõiguse alusel; 7) intressikohustus tekkis kaebajal põhjusel, et ta ei deklareerinud ega tasunud tähtaegselt 2005. ja 2006. a-l tekkinud ning MTA 29.05.2012 maksuotsusega tuvastatud käibemaksu ja tulumaksu. Vastava maksukohustuse täitmise eelduseks ei olnud maksuhalduri antav haldusakt, 3(8)
3-12-1798 vaid kaebajal oli võimalik igal ajal alates vastavate maksukohustuste tekkimisest need omal initsiatiivil deklareerida ja tasuda, vältides seeläbi intressikohustuse tekkimist või suurenemist. Maksuhalduri kahtlused kaebaja täitmata maksukohustusest olid seejuures kaebajale teada alates 2006. a-st, kui tema suhtes algtati kriminaalmenetlus. Intressikohustuse tekkimise või suurenemise oleks välistanud ka see, kui kaebaja oleks vastavad summad tasunud maksuhaldurile ettemaksuna vastavat maksukohustust deklareerimata; 8) maksusumma määramise aegumistähtaja regulatsioon seaduses (MKS §-d 98–99) fikseerib ära perioodi, mille kestel on võimalik algatada ja läbi viia deklareerimata maksukohustuse tuvastamise maksumenetlus. Menetluse algatamise aeg on seega maksuhalduri kaalutlusotsus. MTA 29.05.2012 maksuotsus on seaduslik ja jõustunud. Selle otsuse osas on läbitud kohtulik kontroll, mh aegumise küsimuses; 9) õiguspärase maksumenetluse tulemusena tuvastatud maksuvõlalt intressi tasumise kohustus ei saa olla olemuslikult õigusvastane, sh põhiseadusvastane. Riigikohus on leidnud, et ka intressimäär on põhiseaduspärane. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis peaksid tingima intressiarvestuse regulatsiooni osas, sh intressimäära osas (uue) põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist või alternatiivselt kaebuse halduskohtule tagasi saatmist. Apellant esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) intressinõue on põhjendamispuudustega. See ei sisalda faktilist asjaolu. Intressinõude lisa sisaldab üksnes numbrilisi näitajaid ja tähiseid. Intressinõude faktilise ja õigusliku aluse selgitamine ei tohi kanduda kohtumenetlusse. Antud juhul on esmakordselt intressinõuet selgitanud halduskohus, mitte haldusorgan ise; 2) halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna kohus ei ole vastanud kaebaja väitele, et intressinõuet tehes oleks pidanud MTA arvestama maksuhaldurist tingitud viivitust maksumenetluse alustamisel ja MKS tuleb osas, milles see ei võimalda jätta intressi arvestamata maksuhalduri põhjendamatu viivituse korral maksumenetluse alustamisel, tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) intressi ei tohtinud arvestada perioodi eest, mil MTA oli põhjendamatult tegevusetu. Intressinõudest ei selgu, miks MTA ei ole kaebaja suhtes intressinõude tegemata jätmist kaalunud seetõttu, et MTA oli pika aega viivituses; 4) halduskohtu seisukoht, et kui maksusumma määramine toimub aegumistähtaja jooksul, siis puudub vajadus võtta arvesse maksuhalduri poolset tegevusetust, on vastuolus kohtupraktikaga. Halduskohtu põhjenduste loogika järgi muutuks MKS § 119 lg 5 sisutuks, sest maksusumma määratakse alati aegumistähtaja sees ning maksukohustuslane saab alati igaks juhuks intressi ette maksta. Seejuures maksuvaidlus kestis 2012–2019, Riigikohus tegi selles asjas otsuse neljal korral ja ringkonnakohus viiel korral, kusjuures mitmel korral ringkonnakohus nõustus kaebajaga ning tühistas maksuotsuse. Sedavõrd vaieldava maksuotsuse puhul ei saa eeldada, et maksukohustuslane asub intresse n-ö igaks juhuks ette tasuma või et maksukohustuslasele on üheselt selge, et ta peab täiendavat maksu maksma; 5) intressinõude suurus ja intressidelt tasutud tulumaksu suurus on kujunenud ligikaudu 400 000 euro suuruseks põhjusel, et MTA viivitas aastaid põhjendamatult maksumenetluse alustamisega. See, kui suureks kujunes kaebaja rahaline kohustus, sõltus MTA suvaotsusest, et ta alustab maksumenetlust 2006. a asemel hoopis 2011. a-l. MTA-le on kasulikum oodata maksumenetluse alustamisega võimalikult kaua, et intressinõue veelgi suureneks. Mida hiljem MTA maksumenetluse alustamisega viivitab, seda suurem on intressinõue;
4(8)
3-12-1798 6) kohtupraktikast tuleneb, et maksuhalduri poolse ebamõistliku ja lubamatu viivituse korral tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuivõrd intressimäär võib olla sellises olukorras konkreetse kaebaja suhtes ebaõiglaselt kõrge; 7) kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks MKS-i osas, milles see ei võimalda jätta intressi arvestamata maksuhalduri põhjendamatu viivituse korral maksumenetluse alustamisel või alternatiivselt tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks MKS § 117 lg 1, milles see ei võimalda intressimäära vähendada erandlike asjaolude esinemise korral.
10.MTA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist järgmistel põhjendustel: 1) MTA jääb oma kõikide varasemate seisukohtade juurde ja palub arvestada ka MTA 08.11.2019 otsuses nr 13-21/00448-2 toodud seisukohtadega; 2) halduskohus ei ole intressinõuet maksuhalduri asemel põhjendanud. Halduskohus märkis, et intressinõue vastab MKS § 115 lg-le 3. Halduskohus selgitas, et intressinõudest koostoimes selle lisaga nähtub viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg, samuti ka milliselt maksusummalt intressi on arvestatud. Intressinõudes sisalduva intressisumma kujunemine on jälgitav ja kontrollitav; 3) halduskohus on vastanud kohtuotsuse p-s 17 apellandi väidetele, leides, et kaebajal oli võimalik igal ajal alates vastavate maksukohustuste tekkimisest need omal initsiatiivil deklareerida ja tasuda, vältides seeläbi intressikohustuse tekkimist või suurenemist; 4) apellandi viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-120-03 ei ole asjakohane, kuna see puudutab juba alustatud maksumenetlust. Praegusel juhul alustati kriminaalmenetlust enne maksumenetlust ning hiljem alustatud maksumenetluses kasutati kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid. Kriminaalmenetlus ja maksumenetlus on erinevad menetlusliigid, millel on ka erinevad eesmärgid ja tõendamisstandardid, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine ei too automaatselt kaasa maksumenetluse alustamist; 5) apellandi viide õiguskantsleri 06.02.2017 arvamusele nr 9-2/170133/1700512 ei ole asjakohane, kuna see puudutab juba alustatud maksumenetlust. MTA praktikas esineb olukordi, mil maksumenetluse käigus vahetub maksuasja menetlev ametnik või menetleja jääb haigeks või pikemale puhkusele või esineb muu asjaolu, mille tulemusel asja menetletakse maksumaksjast sõltumatul põhjusel pikema aja jooksul. Vaidlusalusel juhul aga ei ole selliseid asjaolusid ilmnenud. Apellandi maksukohustus määrati aegumistähtaja kestel ning maksukohustuse tuvastamisele suunatud maksumenetlus ei ole maksumaksjast sõltumatutel asjaoludel veninud; 6) MTA ei nõustu apellandi seisukohaga, et MTA-l oli kohustus võtta arvesse maksuhalduri põhjendamatut viivitust. Halduskohus on õigesti leidnud, et MKS § 115 lg 3 ei näe ette intressinõude tegemisel maksuhalduri poolset kaalumist intresside vähendamise osas. Intresside vähendamist on võimalik maksuhaldurilt eraldi taotleda. Ka antud juhul on apellant intresside vähendamist taotlenud ning MTA on jätnud 08.11.2019 otsusega apellandi taotluse rahuldamata. Vastavat otsust ei ole apellant vaidlustanud; 7) halduskohtu otsuse punktides 17 ja 18 toodud seisukohad on asjakohased ning kooskõlas kohtupraktikaga, hea haldustavaga ja MKS-i regulatsioonidega. Halduskohus on õigesti märkinud, et intressikohustus tekkis apellandil tema enda tegevuse tagajärjel ehk maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel. Nii suures ulatuses intressinõude tegemise vältimiseks oli apellandil endal võimalik igal ajal maksukohustus deklareerida, mitte jääda ootama maksuhalduri haldusakti; 8) apellandi suhtes rakendatud intressimäär ei ole ebaõiglaselt kõrge. Halduskohus on õigesti leidnud, et intressimäära osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei esine erandlikke asjaolusid. Apellandi maksukohustused määrati aegumistähtaja kestel ning maksumenetlus ei ole apellandist sõltumatutel asjaoludel veninud. Apellant ei ole MTA maksuotsusega määratud maksusummat 321 512,04 eurot riigile õigeaegselt tasunud, mistõttu 5(8)
3-12-1798 oli tal võimalus antud summat oma käibes kasutada kuue aasta jooksul. Apellandi suhtes rakendatud intressimäär on õiglane ning põhjendatud. Kui maksuhaldur vähendaks apellandile intressimäära, siis selline olukord oleks ebaõiglane maksumaksjate suhtes, kes täidavad oma maksukohustusi õigeaegselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Intressinõue ei ole põhjendamispuudustega ja selle faktilise ning õigusliku aluse põhjendamine ei ole üle kandunud kohtumenetlusse. Maksude ja intressi arvestamise kohustus lasub reeglina maksukohustuslasel (MKS § 56 lg 2, § 88 lg 1, § 115 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et kuna intressinõude esitamisel puudub maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 115 lg 3; Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 20), ei saa väidetavad puudused motiveerimisel üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Sisuliselt kontrollib maksuhaldur intressinõudes maksete tasumise tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutab nende andmete alusel välja viivitatud päevade arvu ja intressi suuruse kooskõlas MKS § 115 lg-s 3 sätestatuga (vt Riigikohtu 28.11.2007 otsus asjas nr 3-3-1-44-07, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus asjas nr 3-16-1447, p 19). Intressinõude juurde lisatud intressi arvestuskaardilt nähtub selgelt ja arusaadavalt, mis alusel ja mis perioodidel tekkinud maksusummadelt on intresse arvestatud (dtl 167-186). Intressinõue on esitatud MKS § 118 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul. Kaebaja pole väitnud, et intressiarvestus oleks ebaõige ja selles esineks vigu, mis võinuks mõjutada intressikohustuse suurust ning neid ei nähtu ka ringkonnakohtule. Kui kaebajale jäi intresside kujunemine ebaselgeks, oli tal võimalik selle kohta MTA-lt selgitust taotleda (MKS § 14 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2017 otsus asjas nr 3-16-560, p 13). Halduskohus ei ole intressinõuet MTA asemel põhjendanud, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et intressinõue vastab MKS § 115 lg-s 3 sätestatud nõuetele.
13.MKS § 115 lõikes 1 on imperatiivselt sätestatud, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi tasumata jätmise korral volitab MKS § 115 lg 3 maksuhaldurit intressinõuet esitama. Seejuures ei ole maksuhalduril üldjuhul kaalutlusõigust (Riigikohtu 26.03.2019 otsus asjas nr 3-16-2514, p 13). Asjas ei esinenud ühtegi intressinõude esitamise ajal kehtinud MKS § 119 lg-s 5 sätestatud intressi mittearvestamise alust.
14.Seadus ja kohtupraktika ei kinnita kaebaja seisukohta, et MTA-l oli kaalutlusruum ja kohustus arvestada intressinõude tegemisel väidetavat põhjendamatut viivitust maksumenetluse alustamisel. Kuni 31.12.2018 kehtinud MKS (MKS v.r) § 114 lg 3 järgi võis riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks olnud lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sh vääramatu jõu tõttu. Nimetatud sätte alusel on maksukohustuslasel võimalik taotleda maksuhaldurilt muuhulgas intressinõude kustutamist põhjusel, et maksumenetlus oli ebamõistlikult pikk (vt Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-178-14, p 21; Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2017 otsus nr 3-15-2897, p-d 8–9). MKS v.r § 114 lg-st 3 ega Riigikohtu praktikast ei tulnud maksuhaldurile kohustust otsustada intressivõla vähendamist või kustutamist omal algatusel MKS § 115 lg-s 3 koostatud intressinõudes. Seega ei ole alust tühistada vaidlustatud intressinõuet põhjusel, et maksuhaldur ei kaalunud selles omal algatusel intressivõla vähendamist või kustutamist maksumenetluse väidetava 6(8)
3-12-1798 ebamõistliku pikkuse tõttu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2019 otsus asjas nr 3-18-71, p 19; 30.10.2019 otsus asjas nr 3-16-1447, p 22). Halduskohus on õigesti leidnud, et intressinõude puhul ei olnud tegemist kaalutlusotsustusega ning halduskohus ei saa asuda vastavat kaalutlust teostama maksuhalduri eest intressinõude tühistamisnõude raames. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on 09.10.2019 taotlenud MTA-lt 13.08.2012 intressinõudega nõutud intressi vähendamist ning MTA on vastava taotluse jätnud 08.11.2019 otsusega rahuldamata. Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja on praeguses asjas vaidlustanud üksnes MTA 13.08.2012 intressinõude, mille õiguspärasus aga ei sõltu sellest, kas intressinõuet oleks tulnud teisel õiguslikul alusel ja faktilistel asjaoludel kaalutlusõiguse alusel vähendada. Seejuures ei muutuks olemasolev intressinõue õigusvastaseks, kui isiku taotluse alusel oleks maksuhaldur kohaldanud MKS v.r § 114 lg-t 3 (Riigikohtu 26.03.2019 otsus asjas nr 3-16-2514, p 18).
15.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et intressisumma on suur üksnes seetõttu, et maksuhaldur alustas maksumenetlusega 2006. a asemel 2011. a-l, selgitab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et intressikohustus tekkis kaebajal põhjusel, et ta ei deklareerinud ega tasunud tähtaegselt 2005. ja 2006. a-l tekkinud ning maksuotsusega tuvastatud käibe- ja tulumaksu, sh oleks enammakse välistanud intressi suurenemise (MKS § 119 lg 2; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2018 otsus asjas nr 3-162704, p 18). Maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel seda, millal ja kelle suhtes kontrollimenetlust läbi viia (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2006 otsus asjas nr 3-05-200, p 10). MKS § 114 lg-s 3 sätestatud „ebaõigluse“ kriteeriumi seisukohalt on aga määrav sissenõutava maksuvõla tekkimise põhjus (Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015. a otsus nr 314-52401, p 14). Maksukohustuslane peab MKS § 115 lg-st 1 aru saama, et intressi arvestamine ei sõltu mitte maksuotsusega tuvastatud maksuvõla õigeaegsest tasumisest, vaid seaduses sätestatud tähtpäevaks maksu tasumisest või tasumata jätmisest (Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2010 otsus asjas nr 3-08-1241, p 17). Intresside arvestamise aluseks olnud maksusummade määramise õiguspärasust hinnanud ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kaebaja teadis, et arvetel näidatud isikud ei olnud tegelikult teenuse osutajaks või kauba müüjaks (Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019 otsus asjas nr 3-12-1360, p 41). Kui on tuvastatud näilikud tehingud, ei ole põhjendatud pidada intressi nõudmist ka ebaõiglaseks (Riigikohtu 06.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-12-15, p 22).
16.Kaebaja leiab põhjendamatult, et MKS § 117 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda jätta intressi arvestamata maksuhalduri põhjendamatu viivituse korral maksumenetluse alustamisel või milles see ei võimalda intressimäära vähendada erandlike asjaolude esinemise korral. Halduskohus on kohtuotsuse p-des 16 ja 17 selgitanud, et MKS § 114 lg 3 võimaldab taotleda intressi vähendamist ebaõigluse kaalutlusel ja kaebajal oli võimalus intressi suurenemist vältida enammaksete tegemisega. Halduskohus leidis põhjendatult, et Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-15-16 järgi on intressimäär põhiseaduspärane ning asjas ei ole toodud välja erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse uue põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, ei viita põhjendamiskohustuse rikkumisele. Halduskohtu järeldused on kooskõlas tänase kohtupraktikaga. Ringkonnakohtute tänases praktikas ei ole MKS-i vastuolu põhiseadusega tuvastatud (Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2007 otsus haldusasjas nr 3-05-426, 12.01.2010 otsus haldusasjas nr 3-08-1466, 26.02.2016 otsus haldusasjas nr 3-13-2261, 17.09.2015 otsus haldusasjas 3-14-52401, 23.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-2466 ja 12.11.2010 otsus haldusasjas nr 3-07-1052). Üldreeglina ei tule maksuvõla põhinõudest väiksemat või sellega võrdset intressinõuet pidada põhiseadusevastaseks. MKS-i ei tule põhiseadusevastaseks pidada ka põhjusel, et maksuhalduril puudub kaebajale intressinõude esitamisel kaalutlusõigus ning MKS-s ettenähtud meetmed (maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine, maksuvõla ümberkujundamine ja maksuvõlast vabastamine, intressi arvestamise 7(8)
3-12-1798 peatumine) on ilmselgelt ebaõiglaste juhtumite väljaselekteerimiseks piisavad (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2018 otsus asjas nr 3-16-2704, p-d 13, 19). Kaebaja esitatud väited ei ole piisavad, et praeguses asjas asuda intressinõude suuruse aluseks olevate normide põhiseaduspärasuse küsimuses teisele seisukohale, kui on asutud varasemas kohtupraktikas. Ringkonnakohus jääb varasemas praktikas toodud seisukohtade juurde. Intressivõlg 311 976,81 eurot ei ületa põhivõlga 321 512,04 eurot ning kaebajal olid olemas võimalused, et intressisummat vähendada. Kaebajale pidi olema arusaadav, et MKS § 98 lg 1 ja § 99 lg 1 p 5 alusel peatub maksusumma määramise aegumistähtaeg kriminaalmenetluse ajaks ning et sellega kaasneb intressi näol koormav tagajärg.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata.
ringkonnakohus
Kiviõli
Keemiatööstuse
OÜ
18.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.