Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-12-1798 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-12-1798 5) MKS § 119 lg 5 ei kohaldu olukorras, mil maksumenetlust alustatakse mitu aastat varasema perioodi osas. Kohaldada tuli MKS § 98, mis sätestas selle, millise aja jooksul on maksusumma määramine õiguspärane. MTA on järginud aegumistähtaega, mistõttu on 29.05.2012 maksuotsusega määratud maksusumma õiguspärane.

3-12-1798 vaid kaebajal oli võimalik igal ajal alates vastavate maksukohustuste tekkimisest need omal initsiatiivil deklareerida ja tasuda, vältides seeläbi intressikohustuse tekkimist või suurenemist. Maksuhalduri kahtlused kaebaja täitmata maksukohustusest olid seejuures kaebajale teada alates 2006. a-st, kui tema suhtes algtati kriminaalmenetlus. Intressikohustuse tekkimise või suurenemise oleks välistanud ka see, kui kaebaja oleks vastavad summad tasunud maksuhaldurile ettemaksuna vastavat maksukohustust deklareerimata; 8) maksusumma määramise aegumistähtaja regulatsioon seaduses (MKS §-d 98–99) fikseerib ära perioodi, mille kestel on võimalik algatada ja läbi viia deklareerimata maksukohustuse tuvastamise maksumenetlus. Menetluse algatamise aeg on seega maksuhalduri kaalutlusotsus. MTA 29.05.2012 maksuotsus on seaduslik ja jõustunud. Selle otsuse osas on läbitud kohtulik kontroll, mh aegumise küsimuses; 9) õiguspärase maksumenetluse tulemusena tuvastatud maksuvõlalt intressi tasumise kohustus ei saa olla olemuslikult õigusvastane, sh põhiseadusvastane. Riigikohus on leidnud, et ka intressimäär on põhiseaduspärane. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis peaksid tingima intressiarvestuse regulatsiooni osas, sh intressimäära osas (uue) põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(8)

3-12-1798 6) kohtupraktikast tuleneb, et maksuhalduri poolse ebamõistliku ja lubamatu viivituse korral tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuivõrd intressimäär võib olla sellises olukorras konkreetse kaebaja suhtes ebaõiglaselt kõrge; 7) kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks MKS-i osas, milles see ei võimalda jätta intressi arvestamata maksuhalduri põhjendamatu viivituse korral maksumenetluse alustamisel või alternatiivselt tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks MKS § 117 lg 1, milles see ei võimalda intressimäära vähendada erandlike asjaolude esinemise korral.

3-12-1798 oli tal võimalus antud summat oma käibes kasutada kuue aasta jooksul. Apellandi suhtes rakendatud intressimäär on õiglane ning põhjendatud. Kui maksuhaldur vähendaks apellandile intressimäära, siis selline olukord oleks ebaõiglane maksumaksjate suhtes, kes täidavad oma maksukohustusi õigeaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-12-1798 ebamõistliku pikkuse tõttu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2019 otsus asjas nr 3-18-71, p 19; 30.10.2019 otsus asjas nr 3-16-1447, p 22). Halduskohus on õigesti leidnud, et intressinõude puhul ei olnud tegemist kaalutlusotsustusega ning halduskohus ei saa asuda vastavat kaalutlust teostama maksuhalduri eest intressinõude tühistamisnõude raames. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on 09.10.2019 taotlenud MTA-lt 13.08.2012 intressinõudega nõutud intressi vähendamist ning MTA on vastava taotluse jätnud 08.11.2019 otsusega rahuldamata. Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja on praeguses asjas vaidlustanud üksnes MTA 13.08.2012 intressinõude, mille õiguspärasus aga ei sõltu sellest, kas intressinõuet oleks tulnud teisel õiguslikul alusel ja faktilistel asjaoludel kaalutlusõiguse alusel vähendada. Seejuures ei muutuks olemasolev intressinõue õigusvastaseks, kui isiku taotluse alusel oleks maksuhaldur kohaldanud MKS v.r § 114 lg-t 3 (Riigikohtu 26.03.2019 otsus asjas nr 3-16-2514, p 18).

3-12-1798 peatumine) on ilmselgelt ebaõiglaste juhtumite väljaselekteerimiseks piisavad (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2018 otsus asjas nr 3-16-2704, p-d 13, 19). Kaebaja esitatud väited ei ole piisavad, et praeguses asjas asuda intressinõude suuruse aluseks olevate normide põhiseaduspärasuse küsimuses teisele seisukohale, kui on asutud varasemas kohtupraktikas. Ringkonnakohus jääb varasemas praktikas toodud seisukohtade juurde. Intressivõlg 311 976,81 eurot ei ületa põhivõlga 321 512,04 eurot ning kaebajal olid olemas võimalused, et intressisummat vähendada. Kaebajale pidi olema arusaadav, et MKS § 98 lg 1 ja § 99 lg 1 p 5 alusel peatub maksusumma määramise aegumistähtaeg kriminaalmenetluse ajaks ning et sellega kaasneb intressi näol koormav tagajärg.

ringkonnakohus

Kiviõli

Keemiatööstuse

OÜ

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.