Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-1961

3-15-1961 tulemusena kasvas äriühingu maksuvõlg kümnekordseks. Kui juhatuse liige oleks maksusumma tasunud, ei oleks äriühingul maksuvõlga, sh intressivõlga, tekkinud. TO rikkus maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi tahtlikult. Olukorras, kus Toitlustusteenused OÜ oli maksejõuetu juba esimesel tegevusaastal, sõlmis TO äriühingu seadusliku esindajana Frens OÜ-ga köögiinventari müügi ja teenuse osutamise lepingud tasaarvestuse korras. Toitlustusteenused OÜ-l oli riiklike maksude tasumise kohustus. Tehingud olid majanduslikult põhjendamatud, kuna peagi ületas teenuse osutamise lepingust tulenev Frens OÜ nõue Toitlustusteenused OÜ müügilepingust tulenevat nõuet – Frens OÜ esitas pankrotimenetluses Toitlustusteenused OÜ vastu nõude summas 1 018 309,64 eurot. Arvestades, et puudusid rahavood äriühingu pangaarvele, on mõistetamatu, kuidas oleks Toitlustusteenused OÜ saanud tasuda riiklikud maksud. Kuna võlgnevus süvenes, ei saanud juhatuse liige loota, et maksuhaldur äriühingu pangakontod aresti alt vabastab. Kindel plaan maksuvõlg tasuda juhul, kui majandustegevus toimuks eelnevate aastate tasemel, ei ole usutav, sest Toitlustusteenused OÜ asutati 2009. a ning on alates asutamisest tegutsenud kahjumlikult. Lisaks ei olnud äriühingul teisi kliente peale Frens OÜ – seda on maksuvõla peamise põhjusena kinnitanud ka TO 15.01.2015 seletustes. Seega oli TO teadlik tehingute kahjulikust mõjust Toitlustusteenused OÜ-le. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kohustused aina suurenevad, võiks uskuda, et maksejõuetusest on võimalik väljuda. TO jätkas kahjumlikku tegevust kolm aastat. TO kinnitas 20.02.2013, et Toitlustusteenused OÜ on püsivalt maksejõuetu ning juhatuse liikmena on ta teadlik kohustusest esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul püsiva maksejõuetuse ilmnemisest. Kõigele vaatamata jätkas TO majandustegevust kuni pankroti väljakuulutamise päevani 06.05.2013. Sellisena tegutses TO Frens OÜ huvides eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumisest, seega soovis õigusvastast tagajärge. Veelgi enam, TO on Frens OÜ töötaja, kelle ülesandeks on Frens OÜ tütarettevõtete vahelise koostöö organiseerimine. Arvestades, et TO on tegutsenud 1996. aastast 13 erinevas äriühingus, millest kolmel on maksuvõlg, on TO teadlik ettevõtluse riskidest ja tagajärgedest. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, kuna maksusumma määramisele kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Võlgnevuse sissenõudmine hakkas aeguma 21.05.2015.

3-15-1961 vähendati töötasusid, koondati inimesi, asendati üksuse juhte. Tehingud tehti Frens OÜ-ga põhjusel, et Toitlustusteenused OÜ saaks oma tegevust jätkata. Toitlustusteenused OÜ enda pangakontod olid arestitud ning arveldada ei saanud. Toitlustusteenused OÜ deklareeris nõuetekohaselt kõik maksukohustused ega ole varjanud käivet. Võimetust kanda maksuhaldurile majanduslike raskuste tõttu üle nõuetekohaselt deklareeritud maksusummasid ei saa ette heita kaebajale. Põhjendamatu on maksuhalduri väide, nagu oleks kaebaja pidanud Toitlustusteenused OÜ pankrotiavalduse esitama hiljemalt 2009. a lõpus. Toitlustusteenused OÜ oli selleks ajaks tegutsenud vähem kui aasta ning see aeg oli paljudele toitlustusteenuse osutajatele raske. Uute äriühingute puhul on tegevuse alguses kahjumlikult tegutsemine tavapärane. Kui aastatel 1991– 2009 on sektoris läinud hästi, on 5 aastat pankrotiavalduse esitamiseks võrdlemisi lühike aeg. Maksuhaldur ei hinnanud 2009. a ajatamistaotlust menetledes ega järgnevatel aastatel äriühingu majanduslikku seisu selliseks, mis oleks nõudnud pankrotiavalduse esitamist. Samas oli see seis maksuhaldurile pidevalt teada. Maksuhaldur esitas pankrotiavalduse alles 02.03.2013. Maksuhaldur heitis kaebajale pankrotiavalduse õigeaegset esitamata jätmist või äriühingule kahjulike tehingute tegemist ette alles vastutusotsuses. Kaebajat ei ole süüdistatud pankrotimenetluses pankrotiavalduse esitamisega viivitamises ning kaebaja suhtes ei ole alustatud süüteomenetlust. Kaheldes tehingute õiguspärasuses, oleks maksuhaldur pidanud need pankrotimenetluses tagasi võitma, ent maksuhaldur nõustus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise teel. Mööndes, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu 20.02.2013, jätkas kaebaja tegevust, kuna töötajate koondamine pidurdab pankrotiavalduse esitamist.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige esitama pankrotiavalduse püsiva maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva maksejõuetuse ilmnemisest. Kaebaja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt siis, kui maksuhaldur jättis rahuldamata Toitlustusteenused OÜ ajatamistaotluse 11.01.2010. Kui kaebaja oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, ei oleks äriühingu võlgnevus enam suurenenud ning äriühingul oleks olnud võimalus müüa oma vara, saades selle eest raha, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Raske olukord turul ei õigusta maksuvõla tekkimist ning kaebaja pidi aru saama, et Toitlustusteenused OÜ majanduslik olukord ei parane.

Tallinna Halduskohtu 15.02.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Esmajoones peab äriühingu maksukohustuse täitma äriühingu vara arvelt. Äriühingu seadusliku esindaja vastutus maksuvõla eest on sekundaarne, st juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma. Maksuhaldur on vastutusotsuse p-s 3 kirjeldanud Toitlustusteenused OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toiminguid: äriühingu pangakontod arestiti 17.02.2010 ja 14.07.2011, arestimise tulemusena on maksuhaldurile laekunud tühine summa, võrreldes maksuvõlaga, sundtäitmine on korduvalt ebaõnnestunud ning äriühingul puudub registervara, mille arvelt maksuvõlg tasuda. Äriühingul puudusid rahalised vahendid, et maksuvõlga täita. MKS § 8 lg-st 1 ja ÄS § 180 lg-st 51 tuleneb äriühingu juhatuse liikme kohustus esitada pankrotiavaldus, kui kulude vähendamine ei õnnestu ning maksejõuetus süveneb. Tegevuse jätkamine ning äriühingu suhtes tekkivate nõuete, sh maksuvõla suurendamine on juhatuse liikme kohustustega vastuolus. Kui tegevust soovitakse jätkata, peab tegevuse jätkamine ja sellest tulenevalt võlausaldajate nõuete täitmine olema usutav ka teistele isikutele.

4(8)

3-15-1961 Kaebaja on jätnud täitmata tasumis- ja tagamiskohustuse. Sellele viitavad pankrotiavalduse esitamata jätmine ja tehing Frens OÜ-ga. Frens OÜ ja Toitlustusteenused OÜ vahelistest lepingutest ei nähtu, et Toitlustusteenused OÜ arveldusarvele oleks laekunud raha, mille arvelt oleks saanud maksukohustust täita. Ka ei tasunud Frens OÜ kaebaja maksuvõlga. Vastupidi, Toitlustusteenused OÜ nõue Frens OÜ vastu järjest vähenes ning Frens OÜ nõue Toitlustusteenused OÜ vastu suurenes, samaaegselt kui suurenes ka maksuvõlg. Nii ei saanud kaebaja loota, et Toitlustusteenused OÜ-l võiks tekkida vahendeid maksuvõla tasumiseks. Kui kaebaja oleks pankrotiavalduse esitanud õigeaegselt ning jätnud tegemata kahjulikud tehinguid Frens OÜ-ga, oleks vähemalt osa võlausaldajate, sh maksuhalduri nõuetest saanud rahuldada Toitlustusteenused OÜ vara arvelt. Kaebaja need rikkumised äriühingu juhatuse liikmena olid tahtlikud, tulenevalt rikkumiste iseloomust. Vastutusotsuses välja toodud kaudsed tõendid on piisavad, et kaebaja tahtlust kinnitada. Kaebaja tegevus ei saanud temas tekitada lootust, et Toitlustusteenused OÜ majanduslik seis paraneb. Toitlustusteenused OÜ omakapital oli negatiivne juba esimesel tegevusaastal. Toitlustusteenused OÜ-l ei ole kasumlikku majandusaastat olnud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks otsinud või leidnud võimalusi kasumit teenida või olnud muul moel edukas ettevõtte kahjumist väljatoomisel. Kaebaja sellekohased väited on paljasõnalised. ÄS § 180 lg 51 kohaselt peab juhatuse liige püsiva maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul esitama kohtule pankrotiavalduse. Kaebaja viivitas pankrotiavalduse esitamisega põhjendamatult. Hiljemalt 11.01.2010, kui maksuhaldur jättis rahuldamata Toitlustusteenused OÜ ajatamistaotluse, oleks kaebaja pidanud mõistma, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Kaebaja pidi olema teadlik enda tegevuse ja tegevusetuse kahjulikust mõjust Toitlustusteenused OÜ-le. Tehingutest Frens OÜ-ga Toitlustusteenused OÜ-le rahavooge ei tekkinud, kuna vastastikused nõuded rahuldati tasaarvestuse korras. Samas oli riiklike maksude tasumise kohustus just Toitlustusteenused OÜ-l, kellel ei olnud millegi arvelt neid kohustusi täita. Kaebaja ei kohelnud võlausaldajaid vastupidiselt oma väidetele võrdselt ning eelistas maksuhaldurile töötajaid. Kaebaja väited ei välista tahtlust juhatuse liikme kohustuste rikkumisel. Äriühingu majandusseisu peab hindama juhatuse liige. Kaebajal ei olnud alust loota, et seda teeb maksuhaldur. Maksuhaldur andis oma hinnangu kaebaja majandustegevusele juba 11.01.2010 otsuses ajatamistaotluse rahuldamata jätmise kohta. Maksuhalduri tegevus ei saanud olla kaebaja jaoks üllatuslik, seda enam, et mitmel temaga seotud äriühingul on tekkinud maksuvõlad ning menetlus on maksuvõla sissenõudmisel sarnane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-15-1961 rahalisi vahendeid, millest temal lasuvaid maksukohustusi täita; selliste vahendite olemasolul on juhatuse liikmel kohustus maksukohustusi täita.

2) MTA ei olnud Toitlustusteenused OÜ ja Frens OÜ vaheliste tehingute tegemise ajal Toitlustusteenused OÜ ainus võlausaldaja. Õigusaktid ei näe ette võlgniku kohustust võlausaldajate võrdseks kohtlemiseks (v.a pankrotimenetluses) ning seega on võlgnikul võimalus valida, millisele võlausaldajale ja millises ulatuses ta rahaliste vahendite tekkimisel võla tasub. Tehingute tegemise eesmärk oli täita kasvõi osaliselt Toitlustusteenused OÜ-l (pankrotis) lasuvaid võlakohustusi. Asjaolu, et tehingute tegemisega ei suudetud lõppastmes tagada kõikide võlakohustuste täitmist, ei anna alust väita, et apellant on rikkunud temale MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust. Apellandi tegevuse eesmärgiks oli äriühingu võlakoormat vähendada. 3) Kuna Toitlustusteenused OÜ püsiv maksejõuetus saabus 2013. aastal, on alusetud väited, justkui tulnuks apellandil Toitlustusteenused OÜ pankrotiavaldus esitada varem. Püsiva maksejõuetuse saabumisele alles 2013. aastal viitab muu hulgas asjaolu, et maksuhaldur esitas Toitlustusteenused OÜ pankrotiavalduse alles 02.03.2013. Halduskohus ei ole hinnangu andmisel arvestanud asjaoluga, et nii 2009. a ja sellele järgnevad aastad olid üle maailma äriühingutele väga keerulised ning kahjumlikku tegutsemist, likviidsusprobleeme ja ajutist maksejõuetust esines neil aastatel paljudel äriühingutel. Apellandi hinnangul oli sel ajal sisuliselt võimatu ennustada, kas ja millal majanduslik olukord paraneb. 4) Isegi kui asuda seisukohale, et apellant on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tasumis- ja tagamiskohustust, ei ole kumulatiivselt täidetud MKS § 40 lg-st 1 tulenevad eeldused apellandi vastutusele võtmiseks. MKS § 40 lg 1 kohaldamine eeldab, et tõsikindlalt on tuvastatud seadusliku esindaja tahtlus või raske hooletus MKS § 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumiseks. See ei ole tõendatud. Apellandi tegevuse eesmärgiks oli jätkata äriühingu tegevust ning leida võimalusi, kuidas Toitlustusteenused OÜ võlakohustusi osaliselt täita. Toitlustusteenused OÜ deklareeris alati nõuetekohaselt kõik maksukohustused, ei varjanud oma käivet ega palkade maksmist. Toitlustusteenused OÜ tegevuse ajal ei esinenud olukorda, kus äriühingul oleks olnud rahalisi vahendeid MTA ees maksukohustuse täielikuks täitmiseks, aga apellant kui juhatuse liige otsustas seda mitte teha. Maksukohustuse mittetäitmisest ei saanud apellant ega äriühing majanduslikku kasu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1961 viisil. Maksude tasumata jätmise põhjuseks ei saa pidada ettevõtluskeskkonna ootamatut halvenemist või oodatud paranemise saabumata jätmist, sest Toitlustusteenused OÜ ärimudel ei olnud juba 2010. aastast alates selline, mis oleks võtnud arvesse tegelikku turuolukorda.

7(8)

3-15-1961 maksukohustust, eriti arvestades Frens OÜ-ga tehtud tehinguid Toitlustusteenused OÜ pangakontode arestimise järel.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.