1.Määruskaebuse esitaja esitas 08.02.2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 3-3p) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Taotluse kohaselt viibis määruskaebuse esitaja 04.02.2017 kartseris ning jäi haigeks. Vangla andis määruskaebuse esitajale ravimeid kella 12:10–12:50 vahel, õhtusöögi ajal, enne kella 22:00 kaks korda ning öösel 05:00–06:00 vahel ja peale hommikusööki. Määruskaebuse esitaja palus ka arsti ning peakorrapidajat, et ta saaks voodi alla. Määruskaebuse esitajal väitel oli tal palavik ning külmavärinad. Määruskaebuse esitaja väidab, et talle lubati korduvalt, et arst tuleb ja määruskaebuse esitaja saaks voodi alla. Kuna määruskaebuse esitaja enesetunne läks väga halvaks, hakkas ta ukse vahelt vett valama. Selle peale tulid valvurid, kes ütlesid, et määruskaebuse esitaja ei saa arsti ning peab magama betoonil, vesi keeratakse kinni ning rohkem ravimeid ei anta. Arst tuli 05.02.2017 kella 14:00–15:00 vahel ning määruskaebuse esitaja sai kohe madratsi loa.
2.Tartu Vangla jättis 23.03.2017. a otsusega nr 1-13/24-2 (tl 2-2p) määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vangla on otsuses põhjendatud, et määruskaebuse esitaja on samade asjaolude kohta esitanud Tartu Vanglale ka avaldused, mis on registreeritud kriminaalmenetluse registris numbri all 17922900006, kuid antud asjas jäeti kriminaalmenetlus alustamata. Määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse menetlemisel ei leidnud kinnitust asjaolu, et määruskaebuse esitaja küsis meedikut enne 05.02.2017 hommikust loendust. Meedik kontrollis määruskaebuse esitaja tervislikku seisundit 05.03.2017 kella 14:33 ajal. Määruskaebuse esitaja tervislik seisund ei olnud selline, mis oleks vajanud erakorralist meditsiinilist sekkumist.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 26.03.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1, 17-17p), milles palus hüvitada Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaraline kahju 5000 eurot. Määruskaebuse esitaja märkis, et talle tekitati kahju nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamisega võrdses osas. Vangla oleks pidanud kohe arsti kutsuma või kartseri katkestama, kuid määruskaebuse esitajal lasti haigena magada betoonil. Valvur mõnitas määruskaebuse esitajat, kuna ei kutsunud arsti ning lasi määruskaebuse esitaja haigusel süveneda, lasi piinelda, alavääristades määruskaebuse esitaja inimväärikust.
4.Tartu Halduskohus jättis 08.06.2017. a määrusega (tl 26-27p) määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta ja andis riigilõivu summa 150 eurot tasumiseks 10 päeva resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et kuigi määruskaebuse esitaja viitab oma haiguse süvenemisele ning tervise kahjustamisele, millest tingituna võiks kohalduda riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12, mille kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamise eest, ei ole riigilõivuvabastuse kohaldamine asjakohane. Tartu Vangla poolt 02.06.2017 edastatud tõenditest ei nähtu, et vangla tegevus oleks määruskaebuse esitajale tekitanud kehavigastusi või terviseriket. Määruskaebuse esitaja elektroonilise meditsiinikaardi 05.02.2017 kuupäeva osas (ravilugu nr 161) on üksnes märgitud, et kaebuseks oli halb enesetunne, kurguvalu jne, määruskaebuse esitaja võib jätkata kartsa režiimil ning madrats on lubatud. Samuti viitavad kaebus ning haldusasja materjalid sellele, et määruskaebuse esitaja hinnangul on talle eelkõige mittevaralist kahju tekitatud väärikuse alandamisega. Ka Tartu Vangla on 23.03.2017. a otsuses nr 1-13/24-2 taotlust käsitletud kui mittevaralise kahju hüvitamise taotlust väärikust alandava kohtlemise eest. Materjalidest tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja haigestunud vangla tegevuse tõttu, vaid vangla on määruskaebuse esitajat pärast haigestumist kohelnud määruskaebuse esitaja hinnangul väärikust alandaval moel, lastes tal piinelda. Halduskohus märkis, et kuigi riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, ei ole majanduslik seisund aga ainus kriteerium, mille alusel tuleb otsustada riigilõivust vabastamine. Kuna määruskaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist summas 5000, tuleb tal tasuda riigilõivu 150 eurot Määruskaebuse esitaja väitel ei kutsutud talle 04.02.2017 arsti ning ta pidi haigena kartseris lamama külmal betoonil, kuna talle ei võimaldatud madratsi kasutamist päevasel ajal. Samuti öeldi määruskaebuse esitajale, et ta ei saa oma tegevuse tõttu ravimeid ning vesi keerati kinni. Arst tuli alles 05.02.2017 ning siis sai määruskaebuse esitaja koheselt ka madratsi. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla 23.03.2017. a otsuse nr 1-13/24-2 kohaselt ei leidnud kinnitust asjaolu, et määruskaebuse esitaja küsis meedikut enne 05.02.2017 hommikust loendust. Tartu Vangla kolmanda üksuse vanemvalvurid J. Heering ja Ü. Jurs antud selgituste kohaselt avaldas määruskaebuse esitaja soovi meedikuga kohtumiseks 05.02.2017 ning meedik kontrollis kinnipeetava tervist samal päeval. Eeltoodut kinnitab ka elektroonilise meditsiinikaardi väljavõte, mille kohaselt anti määruskaebuse esitajale 05.02.2017 kartseris madratsiks luba. Tartu Vangla 14.02.2017. a teate nr 6-24/1070-2 ja 2-23/339-2 kohaselt on ametnikud selgitanud, et
määruskaebuse esitaja kirjeldas, et tal on halb olla ning et ta hakkab haigeks jääma. Määruskaebuse esitajal ei esinenud aga terviseprobleeme, mille näol oleks tegemist olnud vältimatu abi vajadusega. Halduskohus märkis, et kohtul puudub käesoleval hetkel alus eeltoodus kahelda, mistõttu ei nähtu, et vangla oleks rikkunud vangistusseaduse § 53 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada kinnipeetavale ööpäevaringselt vältimatu abi kättesaadavus. Lisaks kinnitab ka määruskaebuse esitaja ise, et vanglaametnikud andsid talle ravimeid. Põhjendatud on ka Tartu Vangla poolt teatud ajavahemikuks vee kinni keeramine, kuivõrd määruskaebuse esitaja ise tunnistab, et hakkas ukse vahelt vett valama. Seega ei ole kinnitust leidnud, et määruskaebuse esitaja oleks vajanud vältimatut arstiabi või et seda talle õigeaegselt ei võimaldatud, mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et Tartu Vangla on õigusvastaselt käitunud ning et täidetud on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks. Halduskohus märkis, et isegi kui kaaluda võimalust, et vangla on õigusvastaselt käitunud, ei ole vangla tegevus saanud määruskaebuse esitajale põhjustada mittevaralist kahju määras, mis tingiks selle hüvitamise. Isegi kui vangla käitus ebakorrektselt või viivitusega, on tegemist nii väheintensiivse riivega, et see ei saanud määruskaebuse esitaja väärikust alandada. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et ei ole alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes, mistõttu halduskohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
5.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 08.06.2017. a määruse peale määruskaebuse (tl 30).
6.Tartu Halduskohus võttis 20.06.2017. a määrusega (tl 34-34p) määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale (I) ja seejärel määruskaebuse esitaja taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks (II). I
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja on maksejõuetu isik ning nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Halduskohus jõudis 08.06.2017. a määruses asjaolusid hinnates järelduseni, et ei ole alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas ja selles lähtuvalt jättis halduskohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses toonud välja põhjendusi, miks tuleks asuda seisukohale, et tema esitatud kaebus on perspektiivne või milliste argumentide alusel saaks järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjalikult selgitanud, miks ei ole alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine
on edukas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. II
12.Määruskaebuse esitaja esitas 08.06.2017 taotluse, milles palub kõigis kohtuasjades, kus on tema terviseandeandmed, piirata juurdepääsu kolmandatele isikutele.
13.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja taotluse terviseandmeid puudutavas osas menetluse kinniseks kuulutamiseks haldusasjas nr 3-17-688. Seega rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse osaliselt. Ringkonnakohus tunnistab menetluse haldusasjas nr 3-17-688 osaliselt kinniseks, kuna haldusasja nr 3-17-688 toimikus sisaldub dokument, mis sisaldab otseseid andmeid määruskaebuse esitaja terviseseisundi kohta (tl 24-25). Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud tervisekaardi väljavõte sisaldab endas andmeid määruskaebuse esitaja terviseseisundi kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul ka huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel määruskaebuse esitaja terviseandmeid sisaldavat tõendit puudutavas osas kuulutada määruskaebuse esitaja eraelu kaitseks kinniseks.
14.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 3 on võimalik menetluse kinniseks kuulutamine nii menetlusosalise taotluse alusel kui ka kohtu enda algatusel. Kuna terviseseisundit puudutavad dokumendid sisaldavad delikaatseid isikuandmed IKS § 4 lg 2 p 3 mõttes, teeb ringkonnakohus halduskohtule ettepaneku edaspidi kaaluda menetluste kinniseks kuulutamist terviseseisundit puudutavate dokumentide osas.
Tanel Saar
Agu Timmi
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.