lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2285/46

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2285/46
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1135
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2285

Haldusasi

A.N kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses jalutuskäigu tingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2017. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.N apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Jätta A.N apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2017. a otsuse peale haldusasjas nr 3-16-2285 läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 148 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.N esitas Tallinna Halduskohtule 28.11.2016 kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes selles, et kaebajat sunnitakse jalutuskäikude ajal viibima 15 m2 suuruses jalutusboksis koos teiste kinnipeetavatega (boksis korraga viis ja enam kinnipeetavat), kellest osa suitsetavad, kuid kaebaja on mittesuitsetaja. Jalutusboksis puuduvad ka sportimisvõimalused. Kaebaja soovib esitada tulevikus vangla vastu kahju hüvitamise nõude.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2017 otsusega A.N kaebuse rahuldamata. Ühestki õigusaktist ei tulene, kui suur peab olema kinnipeetaval värskes õhus viibimise ajal kasutada olev pind või isiklik ruum. Tallinna Vangla lähtub põhimõttest, et ka jalutuskäigul jalutusboksides tagatakse igale kinnipeetavale vähemalt 3 m2 vaba pinda sarnaselt kambrites nõutavale põrandapinnale. Korraga jalutavad ühes jalutusboksis sama kambri kinnipeetavad

3-16-2285 ning vastustaja esitatud andmetel ei ole kaebaja kunagi viibinud kambris, kus oleks rohkem kui viis kinnipeetavat. Seega ei ole kaebaja pidanud jalutama tingimustes, mida oleks põhjust pidada õigusvastaselt kitsasteks. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist mingil konkreetsel viisil. Kaebajale on vanglas tagatud iganädalane spordisaali kasutamise võimalus. Vastustaja on kaalunud jalutusboksidesse spordiinventari paigutamist, kuid ei ole pidanud seda otstarbekaks ehitustehnilistel põhjustel ja julgeolekukaalutlustel. Tegemist ei ole tingimuste õigusvastase loomata jätmisega, vaid põhjendatud kaalutlustega, mille pinnalt on loobutud kinnipeetavatele õigusaktidest tulenevatest miinimumnõuetest soodsamate olude loomisest. Töökorralduslikult paigutatakse suitsetajad ja mittesuitsetajad vanglas jalutuskäigu ajal eraldi jalutusboksidesse, kuid sellise võimaluse kasutamiseks peab kinnipeetav iga kord enne jalutuskäiku vastavast soovist valvurit teavitama. Sellist korda on kaebajale selgitatud ja kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud kaks vanglaametnikku ei suutnud meenutada ühtegi korda, kus kaebajale oleks sellise võimaluse andmisest keeldutud. Mittesuitsetajate eraldi jalutamise võimaldamiseks on vanglal piisavalt jalutusbokse. Seega on Tallinna Vangla taganud kaebajale võimaluse jalutada suitsetavatest kinnipeetavatest eraldi. Kuidas selle õiguse kasutamist täpsemalt korraldada, on vastustaja kaalutlusotsus.

3.A.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule 11.04.2017 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus ei ole arvestanud, et kaebaja on suitsetamise teemadel esitanud mitmeid avaldusi Justiitsministeeriumile ja õiguskantslerile. Tegelikkuses leidis aset ka 10 inimesega jalutamisi ja see oli kõigile teada. Kohtulik uurimine on olnud kallutatud, sest halduskohus kuulas 28.02.2017 istungil tunnistajatena üle Tallinna Vangla esimese üksuse valvuri ja inspektorkontaktisiku, kuid ei ole võtnud ütlusi kaebaja kambrikaaslastelt, eelkõige pole tunnistajana üle kuulatud mõnda kinnipeetavat sektsioonist 1-5.
4.Tallinna Vangla vaidles 08.05.2017 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja ei ole üheski kohtule esitatud avalduses märkinud, et soovib tunnistajate ülekuulamist ega nimetanud ka ühegi võimaliku tunnistaja nime. Halduskohus pidas vajalikuks kuulata tunnistajatena üle vanglaametnikud, kes oskasid anda selgitusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Seega on halduskohus täitnud uurimiskohustust ning kuna kaebaja ei esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ega nimetanud ühegi võimaliku tunnistaja nime, ei ole kohus menetlusnorme rikkunud.
5.Tallinna Ringkonnakohus esitas A.Nile 19.10.2018 kohtunõude, milles märkis, et HKMS § 198 lg-te 2 ja 3 kohaselt saab ringkonnakohus koguda ja hinnata täiendavaid tõendeid üksnes tingimusel, et menetlusosalisel ei olnud võimalik neile varasemalt tugineda kohtupoolse menetlusvea tõttu või põhjusel, et tõend on tekkinud või teatavaks saanud alles pärast asja halduskohtu otsuse tegemist. Seejuures peab menetlusosaline põhistama uue tõendi esitamise lubatavust ning kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus tõendi tähelepanuta. Kuna ringkonnakohtul ei olnud võimalik apellatsioonkaebuses sisalduvat taotlust tunnistajate ülekuulamiseks esitatud kujul sisuliselt lahendada, kohustas ringkonnakohus kaebajat 10 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest arvates teatama ringkonnakohtule isikute nimed, kelle tunnistajana ülekuulamist apellant taotleb, ning põhjendused, miks ei esitanud apellant taotlust tunnistajate ülekuulamiseks juba esimese astme kohtumenetluses. Ühtlasi hoiatas ringkonnakohus, et kui apellant jätab kohtunõude tähtajaks täitmata, siis võidakse tema apellatsioonkaebus jätta HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 ning § 185 lg 1 alusel läbi vaatamata.
6.A.N vabanes vangistusest 15.06.2017 ning on samal kuupäeval saatnud erinevate kohtute üldistele elektronposti aadressidele (sh Tallinna Ringkonnakohtu e-posti aadressile [email protected]) teavituse, et tema e-posti aadress on xxx (vt nt haldusasjad nr 3-17-688 ja 2(3)

3-16-2285 nr 3-17-1191), samuti on A.N näiteks 19.06.2017 kinnitanud sellele e-posti aadressile saadetud menetlusdokumentide kättesaamist (vt haldusasi nr 3-17-1081). Pärnu Maakohtu 11.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11172 määrati A.Nile uute kuritegude toimepanemise eest karistuseks 7 kuud vangistust, millest osa jäeti kohaldamata tingimustel, et A.N täidab kaheaastase katseaja jooksul muu hulgas nõuet elada kohtu määratud alalises elukohas xxx. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on apellant kasutanud ka e-posti aadressi xxx Tallinna Ringkonnakohus on edastanud 19.10.2018 kohtunõude nii elektrooniliselt aadressidel xxx kui ka xxx, kuid e-kirjade kohaletoimetamine pole õnnestunud. Samuti on 19.10.2018 kohtunõue edastatud väljastusteatega tähtkirjaga korduvalt A.Ni elukoha aadressile (tl 130132), kuid dokumenti pole vastu võetud (katsed 24.10.2018, 29.10.2018, 02.11.2018 ja 06.11.2018) ning see on jäetud 06.11.2018 postkasti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 326 lg 1 alusel tuleb 19.10.2018 kohtunõue lugeda A.Nile kättetoimetatuks 06.11.2018, millest tulenevalt oli kohtunõude täitmiseks määratud tähtaja viimane päev 16.11.2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.HKMS § 144 lg 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust. HKMS § 151 lg 2 p 3 sätestab samuti, et kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele, võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata. HKMS § 185 lg-st 1 tulenevalt on eeltoodud sätted asjakohaste muudatustega kohaldatavad ka apellatsioonimenetluses.
8.Ringkonnakohus tõdeb, et A.N ei ole 19.10.2018 kohtunõudele tähtaegselt vastanud ega esitanud ringkonnakohtule nõutud andmeid ja põhjendusi, milleta ei ole tema apellatsioonkaebuses esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlust võimalik sisuliselt lahendada. Samuti ei ole apellant taotlenud kohtunõude täitmise tähtaja pikendamist. Neist asjaoludest saab järeldada, et apellant on kaotanud huvi asja edasise menetlemise vastu. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus A.Ni apellatsioonkaebuse HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 ning § 185 lg 1 alusel läbi vaatamata. Sellise võimaliku tagajärje eest oli apellanti kohtunõudes ka hoiatatud. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole ringkonnakohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
9.Ringkonnakohus märgib, et kui apellandil esines mõjuv põhjus (vt HKMS § 150), mis takistas tal kohtunõude täitmist määratud tähtaja jooksul või taotleda kohtunõudele vastamise tähtaja pikendamist, võib ta HKMS § 146 lg 2 alusel 14 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks apellatsioonimenetluse. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus olukorras, milles see oli enne apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist.
10.Riigilõivu tasumise kohustusest on A.N olnud Tallinna Halduskohtu 21.12.2016 määruse alusel vabastatud ning asjast ei nähtu Tallinna Vangla poolt apellatsioonimenetlusega seonduvalt selliste menetluskulude kandmist, mis võiksid kuuluda hüvitamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium