lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2022/8

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2022/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1836
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HMS § 65 lg 1, 3Kehtetuks tunnistamine isiku kasuksMKS § 102 lg 1Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine uue asjaolu ja tõendi ilmnemise tõttuHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 158 lg 4Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 240Teistmise alusedHKMS § 38 lg 1Kaebuse sisuMKS § 101 lg 1Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2022/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA R T U H A L D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-2022

Otsuse kuupäev

30. juuni 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sihtasutuse Narva Linna Arendus kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.07.2016.a otsuse nr 12.2-3/013836-14 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - sihtasutus Narva Linna Arendus, esindaja Igor Sumarok Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet

Resolutsioon

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

kanda.

Jätta

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31.07.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
MKS § 103 lg 1Maksuotsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine muudel alustel

Kaebus ja poolte seisukohad

1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) kohustas 14.04.2014.a maksuotsusega nr 12.23/13836-13 (tl 21-29, edaspidi maksuotsus) sihtasutust Narva Linna Arendus tasuma täiendavalt käibemaksu 19 828 eurot. Maksukohustus tekkis seetõttu, et kaebajal ei olnud õigust maha arvata sisendkäibemaksu Äkkeküla matka- ja loodusraja rajamise, hooldamise ja avamisürituse korraldamise eest kaebajale esitatud arvete alusel. MTA leidis, et Äkkeküla matka- ja loodusrada on tasuta avalikus kasutuses, seda ei kasutata ettevõtluses ega maksustatava käibe tarbeks ja seetõttu puudus kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Lisaks on tegemist spordirajatisega, mida lõpptulemusena kasutavad füüsilised isikud ning sihtasutuse poolt füüsilisele isikule osutatavat spordirajatise kasutamise teenust ei maksustata käibemaksuga olenemata sellest, kas seda osutatakse ettevõtluse käigus või mitte.
2.Sihtasutus Narva Linna Arendus esitas 06.07.2016.a MTA-le taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks (tl 30-34). Kaebaja tugines Riigikohtu 25.04.2016.a otsusele asjas 33-1-10-16. Kaebaja leidis, et maksuotsus on tulenevalt eelnimetatud Riigikohtu otsuse seisukohtadest õigusvastane ning Riigikohtu otsuses väljatoodu on käsitletav uue asjaoluna, mis peaks kaasa tooma maksuotsuse kehtetuks tunnistamise.
3.MTA tegi 14.07.2016.a otsuse nr 12.2-3/013836-14 (tl 6, edaspidi vaidlustatud otsus), millega ta keeldus maksuotsust kehtetuks tunnistamast. Uueks asjaoluks ei loeta õigusnormi tõlgenduse muutumist. Riigikohtu selgitavad ja tõlgendavad seisukohad ei saa tagasiulatuvalt mõjutada juba jõustunud maksuotsuse kehtivust. Lisaks erinevad kaebajale maksu määramise asjaolud märkimisväärselt viidatud otsuses käsitletutest, kuna kaebaja puhul oli tegemist kaupade ja teenuste soetamisega avalike huvide rahuldamiseks.
4.Sihtasutus Narva Linna Arendus esitas 15.08.2016.a vaidlustatud otsusele vaide. MTA jättis 08.09.2016.a vaideotsusega vaide rahuldamata. Vaideotsus toimetati kaebajale kätte 09.09.2016 (tl 40).
5.Sihtasutus Narva Linna Arendus esitas 10.10.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes (tl 2-4). Kaebaja leidis, et lahendi 3-3-1-10-16 puhul ei ole tegu ainult õigusnormide tõlgendamisega. Otsuses analüüsitakse MTA seisukohti analoogse juhtumi puhul. Riigikohtu seisukohad võimaldavad maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. Uueks asjaoluks on Riigikohtu seisukoht, et mittetulundusühingu, sihtasutuse või avalikõigusliku juriidilise isiku õiguslik vorm iseenesest ei saa välistada või piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist ning teistes õigusaktides sisalduvad "ettevõtluse", "ettevõtja" või "majandustegevuse" definitsioonid ei ole käibemaksuseaduse tõlgendamisel asjakohased. Käibemaksuseaduse mõistes võib ettevõtlusega tegemist olla ka siis, kui puudub kasumi teenimise eesmärk. Isik, kes kasutab soetatud kaupu ja saadud teenuseid uute kaupade või teenuste tootmiseks, ei tohi muutuda käibemaksukoormuse kandjaks. Ka rahalise toetuse saamine iseenesest ei saa olla sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piiravaks asjaoluks. Kaebaja esitas taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata maksukorralduse seaduse (MKS) § 101 lg 1 p 5, mille järgi maksuotsust ei saa muuta või kehtetuks tunnistada haldusmenetluse seaduse (HMS) 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. Kaebaja soovib tugineda HMS § 65 lg 1 ja 3. Kaebaja arvates rikub tema õigusi see, et maksuotsust ei saa kehtetuks tunnistada samadel alustel muude haldusaktidega. See välistab kaebaja kaitse riigivõimu omavoli eest.
6.Vastustaja palus oma 25.11.2016.a vastuses (tl 18-19) jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei vaidlustanud maksuotsust ja see jõustus. Kaebajal oli võimalus pärast maksuotsuse saamist pöörduda oma õiguste kaitseks vaidega MTA või kaebusega halduskohtu poole, nõudes maksuotsuse tühistamist. Vaide või kaebuse esitamisel oleks maksuotsuses käsitletud õiguslikud ja faktilised asjaolud saanud vaidemenetluses või kohtumenetluses hinnangu just eelnimetatud maksuotsuses käsitletud konkreetsete asjaoludega seoses. Riigikohtu lahend ei ole uueks asjaoluks, mis tingiks maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise. Viidatud lahend on tehtud teise maksukohustuslase kohta ning kaebaja maksustamise aluseks olevad asjaolud ei ole analoogsed selles lahendis käsitletutega.

Vastustaja seisukoht on kooskõlas MKS seletuskirjaga ja kohtupraktikaga. Ka teistmise (HKMS § 240) aluseks ei ole teises kohtuasjas ja teiste menetlusosaliste suhtes tehtud kohtulahend. Kaebaja välja toodud väidetavad seosed Riigikohtu lahendi ja kaebaja suhtes koostatud maksuotsuse vahel ei oma tähendust kaebuse eseme osas. Vaidlus on selles, kas MTA-l on kohustus käsitleda kaebajat mitte puudutavas kohtuasjas jõustunud kohtulahendit MKS § 102 lg 1 p 2 sätestatud uue asjaolu või tõendina. Vastustaja vaidles vastu ka kaebaja taotlusele põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohtu seisukoht

7.Praeguses kohtuasjas ei vaielda punktis 1 nimetatud maksuotsuse õiguspärasuse üle. Vaidlus toimub selle üle, kas vastustaja õiguspäraselt keeldus maksuotsuse kehtetuks tunnistamisest uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu. MKS § 102 lg 1 p 2 sätestab, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.
8.Kohus nõustub vastustajaga, et MKS § 102 lg 1 nimetatud asjaolu all tuleb mõista faktilist asjaolu, mis mõjutab maksukohustuse olemasolu või selle suurust. Iga maksukohustus rajaneb elulistel asjaoludel. Käibemaksukohustuse puhul on sellisteks asjaoludeks majandustehingu toimumine ja tunnused, tehingu poolteks olevaid isikuid iseloomustavad tunnused jne. Nendest asjaoludest sõltub, kas maksukohustuse aluseks olev õigusnorm on kohaldatav ehk kas ja milline maksukohustus isikul tekib. Kui pärast maksu määramist ilmneb, et asjaolud on arvesse võetud valesti (sh on uute tõendite põhjal tõendatud mõni asjaolu, mis varem tõendatud ei olnud), siis on MKS § 102 lg 1 alusel võimalik maksukohustuse määramine ümber vaadata. Maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee) on öeldud, et MKS § 102 on mõeldud asjaolu või tõendit, mis oli maksuotsuse tegemise ajal olemas, kuid ei olnud maksuhaldurile teada. Tegemist on asjaolu või tõendiga, millest ilmneb, et maksukohustus ei ole maksuotsuses määratud kindlaks sellises ulatuses, nagu ta peaks olema vastavalt seadusele. Nendeks asjaoludeks võivad olla näiteks õigussuhted, millest maksuhaldur polnud varem teadlik (nt üürisuhe). Uuteks asjaoludeks ei loeta õigusnormide tõlgenduste muutumist. Ka Riigikohus on öelnud, et uue asjaoluna ei saa käsitleda halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist (lahendid 3-3-1-6-04 p 18, 3-3-1-7-04 p 16).
9.Kaebaja ei tugine sellele, et on ilmnenud mõni uus faktiline asjaolu, mille arvesse võtmise korral tuleks tema suhtes teha teistsugune maksuotsus. Kaebaja väitel tuleks Riigikohtu lahendi 3-3-1-10-16 põhjendusi arvestades muuta maksuotsuse tegemisel arvesse võetud asjaoludele antud õiguslikku hinnangut ehk õiguse kohaldamist. Sellist võimalust maksuseadused ette ei näe ja sellise võimaluse sissetoomine maksuseadusesse ei oleks ka mõeldav. Õiguslikud seisukohad ja tõlgendused on pidevas muutumises ja arengus. Kui iga uudse lähenemise või tõlgenduse ilmnemisel tuleks tagasiulatuvalt üle vaadata kõik maksuotsused, siis tekiks õiguslik ja majanduslik kaos.

Kaebajal oli samaväärselt kohtuasja 3-3-1-10-16 kaebajaga võimalus nõuda halduskohtule esitatava kaebusega maksuotsuse tühistamist ning esitada oma õiguslikud põhjendused ja seisukohad selles vaidluses. Kaebaja seda ei teinud.

10.Viidatud Riigikohtu lahend ei ole käsitletav ka asjas ilmnenud uue tõendina. Tõendid esitatakse faktiliste asjaolude tõendamiseks (HKMS § 38 lg 1 p 8). Kaebaja tugineb viidatud lahendile kui õiguslikule seisukohale.
11.Kohus märgib lisaks, et kohtuotsus ei ole haldus- või maksuõiguses otsene õiguse allikas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1 ja 2 alusel on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele, haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise osas kehtib kohtuotsus kõigi isikute kohta. Eeltoodud sättes nimetatud kohtuotsuse all mõeldakse otsuse resolutsiooni. Arusaadavalt tuleks seada eesmärgiks õiguse võimalikult ühetaoline kohaldamine kõigi Eesti õigusruumi kujundavate isikute, sh haldusorganite ja kohtute poolt. Seepärast on õige pöörata tähelepanu olemasolevale kohtupraktikale, sh kohtuotsuste põhjendustele, ja püüda sellega arvestada. See ei tähenda aga seda, et kolmanda isiku suhtes tehtud kohtuotsuses sisalduvad õiguslikud seisukohad oleksid haldusorganile kohustuslikud. Sellist tähendust ei ole antud ka Riigikohtu lahenditele.
12.Kuna kohtuotsuses, sh Riigikohtu otsuses sisalduvatel õiguslikel põhjendustel ei ole tagasiulatuvat mõju, siis ei saa praeguses asjas kohaldada ka MKS § 103 lg 1 p 2, mis võimaldab maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu. Lisaks on ka eelnimetatud sündmuse all mõeldud faktilisi asjaolusid mõjutavat sündmust, eelviidatud seletuskirja järgi näiteks lepingu kehtetuks tunnistamist või tehingu tühisuse ilmnemist.
13.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et isegi kui Riigikohtu lahendis 3-3-1-10-16 toodud õiguslikud seisukohad oleksid maksuotsuse tegemise ajal olnud teada, ei oleks need praeguses asjas kohaldatavad. Viidatud lahendis vaieldi selle üle, kas kulutused, millega seoses maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvas, tehti täies ulatuses maksustatava käibe (ettevõtluse) tarbeks või olid need ettevõtlusega seotud ainult osaliselt. Praeguses asjas tugines MTA sellele, et kaebajal puudus üldse Äkkeküla matka- ja loodusrajaga seotud käive ning seda rajatist ei kasutatud ettevõtluses. Kui kaup või teenus ei ole soetatud maksustatava käibe või ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute tarbeks, siis ei saa käibemaksuseaduse § 29 lg 1 alusel sisendkäibemaksu maha arvata olenemata sellest, millises õiguslikus vormis maksukohustuslane tegutseb. Kohaldatavad ei oleks ka viidatud lahendi seisukohad toetuse kasutamise osas. Ekslik on kaebaja väide, et MTA põhjendas sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist asjaoluga, et kaebaja sai põhivara parandamiseks keskkonnaprogrammi raames rahalist toetust. MTA tugines maksuotsuses mitte toetuse saamise faktile, vaid sellele, et kaebaja ei taotlenud toetust kui isik, kes soovib toetust kasutada ettevõtluse huvides, sellise isiku omafinantseering pidi olema vähemalt 50 %. Kaebaja taotles toetust omafinantseeringuga 10 %. MTA tugines sellele asjaolule, et tõendada oma väidet, et kaebajal puudus algusest peale kavatsus kasutada matkaja loodusrada ettevõtluses.
14.Kokkuvõttes jätab kohus eeltoodud põhjustel kaebuse rahuldamata.
15.Kaebaja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks MKS § 101 lg 1 p 5, kuna kaebaja soovis HMS § 65 lg 1 ja 3 kohaldamist. HMS § 65 lg 1 sätestab, et haldusakti, mis andmise ajal oli õigusvastane, võib isiku kasuks tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. HMS § 65 lg 3 alusel tuleb kestvalt õigusi piirav haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates, kui langeb ära haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu. HKMS § 158 lg 4 alusel jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. See tähendab, et kohus saab kontrollida kohaldatava õiguse vastavust põhiseadusele ainult siis, kui normi, mille põhiseadusvastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist taotletakse, peab asja sisuliseks lahendamiseks kohaldama. HMS § 65 lg 3 ei puutu praeguse asja lahendamisel üldse asjasse, kuna nii maksuotsus kui ka vaidlustatud otsus on ühekordsed, mitte isiku õigusi kestvalt piiravad (jätkuva iseloomuga) haldusaktid. See, et kohaldada ei saa HMS § 65 lg 1, ei oleks kohtul takistanud vaidlustatud otsuse tühistamist, kui kaebaja väide uute asjaolude ilmnemise kohta oleks kinnitust leidnud. Ka MTA oleks olenemata HMS § 65 lg 1 kohaldatavusest saanud maksuotsuse kehtetuks tunnistada MKS § 102 lg 1 alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole oluline, kas MKS § 101 lg 1 p 5 oleks lubanud kaebaja viidatud haldusmenetluse seaduse sätteid kohaldada. Kuna vaidlustatud norm ei ole asja lahendamisel kohaldatav, ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata. Menetluskulud
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium