Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 29.06.2017, Tartu 3-15-1329 Elle Ehrlichi kaebus Keskkonnaameti 24.04.2015. a korralduse nr JT 1-15/15/211 tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks uue otsuse tegemiseks (kohustada tunnistama kehtetuks vee erikasutusluba nr L.VV/323245) Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsus Elle Ehrlichi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Elle Ehrlich Esindaja Siim Vahtrus Vastustaja Keskkonnaamet Kolmas isik Nõo vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 31.07.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elle Ehrlichile kuulub Nõo vallas Nõo alevikus XXX aadressil asuv kinnistu.
Nõo valla valduses on Nõo alevikus Veskijärve kinnistul (kü 52801:009:0195) asuv Nõo pais. Tartumaa Keskkonnateenistus väljastas 14.09.2007 Nõo Vallavalitsusele Nõo oja tõkestamiseks ning Nõo Veskijärve veetaseme reguleerimiseks vee erikasutusloa kehtivusega kuni 14.09.2012.
3.Nõo Vallavalitsus esitas 24.01.2013 Keskkonnaametile (KeA) uue taotluse vee erikasutusloa saamiseks. Nõo Vallavalitsus taotles vee erikasutusluba Nõo oja tõkestamiseks Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Veskijärve kinnistul, vastavalt veeseaduse (VeeS) § 8 lg 2 p-le 5.
4.KeA otsustas 16.05.2013. a korraldusega nr JT 1-15/13/13/348 anda Nõo Vallavalitsusele vee erikasutusloa nr L.VV/323245 kehtivusega 17.05.2013-17.05.2018, tuginedes VeeS § 9 lg-le 5, keskkonnaministri 26.03.2002. a määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (määrus nr 18) § 17 lg-le 1, KeA peadirektori 03.07.2009. a käskkirja nr 1-4.1/148 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 „Jõgeva-Tartu regiooni põhimäärus“ p-dele 2.1 ja 3.5.8. Korralduse kohaselt annab vee erikasutusluba õiguse Nõo oja tõkestamiseks Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Veskijärve kinnistul (52801:009:0195).
5.KeA jättis 22.07.2013. a vaideotsusega nr 1-4.1/13/356 rahuldamata E. Ehrlichi, M.-L. Lalli ja I. Kukki vaide KeA 16.05.2013. a korralduse nr JT 1-15/13/348 ja vee erikasutusloa nr L.VV/323245 kehtetuks tunnistamise osas ning rahuldas vaide osas, milles taotletakse asja uuesti läbivaatamist ning uuendas menetluse KeA 16.05.2013. a korralduse nr JT 1-15/13/348 ja sellega antud vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. KeA algatas 09.09.2013. a korraldusega nr JT 1-15/13/598 Nõo Vallavalitsusele väljastatud vee erikasutusloa muutmise menetluse asjaolude selgitamiseks. E. Ehrlich esitas 10.06.2014 kaebuse Tartu Halduskohtule (haldusasi nr 3-14-51086) KeA kohustamiseks menetluse jätkamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Halduskohus rahuldas 22.12.2014. a otsusega kaebuse ja kohustas KeA-d mõistliku aja jooksul jätkama vaidlustatud vee erikasutusloa muutmise menetlust. KeA esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus lõpetas 09.07.2015. a määrusega asjas menetluse.
6.KeA otsustas 24.04.2015. a korraldusega nr JT 1-15/15/211 jätta muutmata vee erikasutusloa nr L.VV/323245 tingimused ja lõpetada vee erikasutusloa muutmise menetlus ning lisada vee erikasutusloa p 3.13 märkusena viide käesolevale korraldusele, tuginedes VeeS § 9 lg-le 5, määruse nr 18 §-le 16, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-tele 2 ja 3 ning KeA peadirektori 08.05.2014. a käskkirja nr 1-4.1/14/242 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 „Jõgeva-Tartu regiooni põhimäärus“ p-dele 2.1 ja 3.5.8. Korralduse põhjendused: AS KOBRAS 2007. a eksperthinnangus arvestati Nõo veskijärve paisutuse mõjupiirkonna määramisel normaalpaisutustasemega 58.30 m abs. Eelmine vee erikasutusluba (kehtivusega 14.09.2007-14.09.2012) ja 16.05.2013. a vee erikasutusluba on antud normaalpaisutustasemele 58.00 m abs. Seega arvestati 2007. a eksperthinnangus 30 cm kõrgema normaalpaisutustasemega, mis mõjutab paisutuse oletatavat mõjupiirkonda. 2007. a eksperthinnangu p-s 5.1 on märgitud paisutuse mõjuala ulatuseks normaalpaisutustaseme 58.30 m abs korral 170 m Nõo veskijärvest. AS KOBRAS 2012. a eksperthinnangus järeldati, et paisutuse mõjupiirkond ei ulatu E. Ehrlichi kinnistuni, kuivõrd kinnistu asub 272 m ülesvoolu. 2012. a eksperthinnangus ei käsitleta Vana-Nõo ja XXX tänavate vahelist piirkonda (E. Ehrlichi kinnistu asukohta) kui paisutuse poolt mõjutatud ala. 2014. a eksperthinnangust nähtub, et Nõo alevikus asuval Voika tänava truubi sissevoolu ummistusel on oluline mõju E. Ehrlichi kinnistu niiskusrežiimi muutustele ning vajalik on selle mõjuteguri eemaldamine. Liigniiskuse esinemist juba enne Nõo oja paisutamist näitavad 1998. a mais teostatud XXX kinnistu mõõdistamise raames koostatud maaüksuse plaanil Nõo ojaga piirneval alal soo ja loodusliku rohumaa tingmärkide kasutamine. Maa-ameti 1938. a kaardil on XXXX kinnistul vahetult Nõo ojaga piirnev maa-ala tähistatud soo ja loodusliku rohumaa tingmärkidega. 2014. a eksperthinnangu lisas 4 toodud XXX Nõo oja äärse ala turbakiht paksusega 0,4-1,5 m ei saa
olla tekkinud alles Nõo veskijärve rajamise järgselt. Puuduvad tõendid, et Nõo oja paisutamisel on mõju E. Ehrlichi kinnistule. Vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamine viib olukorrani, kus pärast paisutuse likvideerimist selgub, et E. Ehrlichi kinnistu niiskusrežiim ei olnud paisutusest mõjutatud ning KeA on teinud väärotsustuse ning avalikes huvides kasutuses olev Nõo veskijärv hävitatakse.
7.E. Ehrlich esitas 25.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada KeA 24.04.2015. a korraldus nr JT 1-15/15/211 ja kohustada KeA-d tegema asjas uus otsus vee erikasutusloa nr L.VV/323245 kehtetuks tunnistamise osas. Kaebuse põhjendused: Vee paisutamiseks Nõo ojal puudub kaebaja nõusolek. Õigusvastane on seisukoht, et puudub vajadus vee erikasutusloa muutmiseks. Vee paisutamine mõjutab kaebaja kinnistu niiskusrežiimi, mida tõendavad 2007. a, 2012. a ja 2014. a ekspertarvamused, Põllumajandusameti (PMA) juhataja H. Puu arvamus, Maanteeameti 17.02.2015. a kiri, kaebaja selgitused ja muud esitatud tõendid. Oluline on, milline oli kinnistute veerežiim vahetult enne paisutamiseks loa andmist. KeA tõendid maa niiskusrežiimi kohta on asjakohatud. 1938. a kaart ei oma tähtsust, sest vee paisutamise ajaks oli veerežiim oluliselt teistsugune. Paisutamise eelse niiskusrežiimi osas on kohane arvestada 1965. a projekti alusel rajatud ja varem toiminud kuivendussüsteemiga, mille tõttu oli veetase kinnistuga piirnevas Nõo ojas oluliselt madalam. Enne 1965. a tekkinud turbakihi põhjal ei ole võimalik järeldada, milline oli kinnistu niiskusrežiim enne paisutamist ja vastav asjaolu ei oma loa õiguspärasuse hindamisel tähendust. Nõo veskijärve paisutamisel on mõju kaebaja kinnistu niiskusrežiimile. Kahtluse korral tulnuks otsus langetada kaebaja kasuks. Otsustus ei ole kooskõlas keskkonnaõiguse üldpõhimõtetega.
8.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Vee paisutamine ei ole mõjutanud kaebaja kinnistut, mistõttu ei pea vald küsima kaebajalt nõusolekut seoses Nõo oja paisutamisega ja tegemist ei ole omandi puutumatusega. Mõõtmistulemusena on veetaseme muutus minimaalne. Kaebaja suhtes ei ole rikutud VeeS § 17 lg-t 1. KeA on viidanud asja menetlemisel ka Maanteeameti ja PMA seisukohtadele ning hinnanud tõendeid kogumis. KeA on teinud kindlaks, et veetase on muutunud seonduvalt truubi ummistusega. Tuvastatud ei ole, et kaebaja kinnistule avaldab mõju Nõo oja paisutamine. Kui vee erikasutusluba tunnistatakse kehtetuks, tuleb paisutamine lõpetada ning Nõo vald peab paisjärve likvideerima, mis ei oleks kooskõlas avalike huvidega. 2) Kohtul puudub õigus asuda haldusorgani asemele ja teha haldusorgani eest otsustust. Kohtul oleks vajadusel ainult pädevus teha ettekirjutus haldusorganile uue otsustuse tegemiseks, kui on rikutud menetlusnorme või õigusnorme, mitte teha otsest ettekirjutust vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamiseks.
9.E. Ehrlich esitas 11.03.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Otsuse avalikke huve puudutavad põhjendused on asjakohatud. VeeS § 17 lg 1 kohase nõusoleku hankimise vajadus enne vee erikasutusloa andmist ei sõltu sellest, kas kavandatav vee erikasutus on avalikes huvides. 2007. a ekspertarvamuse kohaselt ulatub paisutamise mõju lubatud paisutustaseme (58,30 m) juures kaebaja kinnistust ülesvoolu asuvate tiikideni. 2012. a ja 2014. a ekspertarvamuste kohaselt paisutamine mõjutab kaebaja kinnistut. 1965. a oja süvendamise projekti kohaselt oli maaparandussüsteemina kasutatavas Nõo ojas kavandatud veetase, mis on paisjärve nn normaalpaisutuse tasemest ca 60 cm ja suurimast lubatud paisutustasemest ligikaudu meetri jagu madalam. PMA esindaja H. Puu arvamuse (05.05.2014. a kohtumine) kohaselt on negatiivne mõju kinnistul üheselt tingitud paisutamisest. Maanteeameti 17.02.2015. a kirja kohaselt ei mõjuta Vana-Nõo tänava alune truup oja veetaset. Asjakohatud on Karujärve peakraavi kapitaalremondi projektis sisalduvad andmed aastast
1947. Ekspertarvamused ja muud tõendid kinnitavad, et paisutamine on kinnistul asuvat Nõo oja veetaset ja seeläbi kinnistu niiskusrežiimi oluliselt mõjutav tegur. Maa mõõdistamise plaan on kaudne tõend kinnistu niiskusrežiimi kohta. Kohus on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 ja § 157 lg-t 1. VeeS § 17 lg 1 kohaldamine ei eelda, et paisutamine oleks ainus tegur, mis mõjutab maa niiskusrežiimi. Kuna maa niiskusrežiim sõltub erinevatest teguritest (s.h sademetest, pinnase koostisest) ei ole sellise tõlgenduse juhul § 17 lg 1 praktikas kohaldatav ning selline tõlgendus oleks seadusandja tahte vastane. 2) Kohtul on võimalik nõuda KeA-lt vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja nõusoleku puudumine muudab vee erikasutusloa selgelt õigusvastaseks ja sellega kaasnev kaebaja omandiõiguse riive annab aluse kohustada KeA-d tegema kindlasisulist uut otsust.
10.KeA esitas 26.04.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Paisjärv on rajatud avalikes huvides ning seetõttu on avalikes huvides ka selle säilitamine. Vee erikasutusloa nr L.VT.TM-153082 kehtivusaja jooksul ei esitanud Nõo paisjärve ja ojaga piirnevate kinnistute omanikud Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumi Tartumaa Keskkonnateenistusele ega KeA-le kaebusi. Kaebaja kinnistuga piirnevas Nõo ojas ei ole tuvastatud paisjärve rajamise järgselt veetaseme muutust, mis võiks mõjutada kaebaja kinnistu niiskusrežiimi. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid tekkinud kahjustuste ja paisutamise seoste kohta. 2014. a eksperthinnangust tuleneb, et kuivenduskraavid ei toimi ja vajalik on nende puhastamine. Seega on väär kaebaja seisukoht, et veetaset ei muudaks kraavide puhastamine vms maaomaniku poolne tegevus, mis leiaks aset Nõo oja praegusest veetasemest kõrgemal. 2) Kohus ei saa kohustada KeA-d vee erikasutusluba nr L.VV/323245 kehtetuks tunnistama. Kaalutlusõigus ei ole asjas redutseerunud nullini. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul haldusmenetluses kogutud tõendite ja nende pinnalt tehtud järeldustega, ei muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks.
11.Nõo vald esitas 26.04.2016 arvamuse, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vald leidis, et Nõo veskijärve paisutamine ei oma negatiivset mõju kaebaja kinnistule ja paisjärve säilimine on avalikes huvides.
12.E. Ehrlich esitas 07.07.2016 täiendavad seisukohad, milles ta märgib järgmist: Vee erikasutusloa nr L.VT.TM-153082 kehtivusaja jooksul kaebuste mitteesitamine ei näita, nagu ei oleks paisutamisega varasemalt probleeme olnud või sellest ei oleks märku antud. KeA on jätnud arvesse võtmata kaebused, mis kaebaja esitas kohalikule omavalitsusele. Asjakohane on arvestada kaebaja poolt vallale esitatud vastuväiteid tõenditena selle kohta, et ta on varasemalt korduvalt juhtinud tähelepanu paisutamisega seotud probleemidele. Eksitav on väide, et veetase ojas ei ole paisutamise järel muutunud. Aastaringne kõrge veetase ojas ei võimalda kinnistu pinnasel pärast kõrgvee perioodi taheneda, mis on põhjustanud probleemid kinnistu kasutamisega (võimatus aeda kasutada) ja kahjustused kinnistul asuvatele hoonetele.
13.KeA esitas 19.07.2016 vastuse kaebaja täiendustele, milles ta märgib järgmist: Kaebaja esitatud uued tõendid (kirjavahetus Nõo vallaga) tuleb jätta tähelepanuta. Need pärinevad aastatest 2012-2013 ja puuduvad objektiivsed põhjused, miks neid ei saanud esitada varem. Uued tõendid ei ole ka sisult asjakohased, kuna ei tõenda, et Nõo oja paisutamine mõjutab kaebaja kinnistu maa niiskusrežiimi. Nõo oja korrashoidu ega maanteesildade ja truupide olukorda ei reguleerita 16.05.2013. a korraldusega Nõo Vallavalitsusele antud vee erikasutusloaga nr L.VV/323245. Kaebaja on kinnitanud, et võimalikud niiskusrežiimi muutused kinnistul said alguse maantee ehitamise järel, mitte paisjärve rajamise järel. Kaebaja kinnistu asub Nõo oja äärsel lammialal, mis on olnud ajalooliselt niiske. Mõõtmistulemused ei kinnita kaebaja väiteid, et Nõo ojas on paisjärve rajamise järgselt veetase tõusnud.
14.E. Ehrlich esitas 20.07.2016 vastuse KeA 19.07.2016. a vastusele, milles ta märgib järgmist: Uued tõendid esitati hilises menetlusetapis põhjusel, et KeA on asunud alles apellatsioonimenetluses väitma, nagu poleks kaebaja varasemalt paisutamisega seotud probleemidele tähelepanu pööranud. Eksperthinnangutes (2007. a, 2012. a, 2014. a) toodud mõõtmised tõendavad, et paisutamine on vähemalt üks tegur, mis mõjutab veerežiimi Nõo ojas ja seeläbi ka kaebaja kinnistu niiskusrežiimi. Mõõtmised näitavad, et veetase ojas on põhimõtteliselt sama kõrge kogu oja lõigus alates paisust kuni kaebaja kinnistuni. Seega ei anna Nõo oja põhja ega sellel asuvate truupide puhastamine tulenevalt ühendatud anumate printsiibist mingit tulemust veetaseme langetamise seisukohalt.
15.Tartu Ringkonnakohus tagastas 15.09.2016. a otsusega E. Ehrlichile 07.07.2016. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid (resolutsiooni p 1); rahuldas E. Ehrlichi apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsuse ning tegi uue otsuse, millega tühistas KeA 24.04.2015. a korralduse ja kohustas KeA-d uue otsuse tegema (resolutsiooni p 2); mõistis KeA-lt E. Ehrlichi kasuks välja menetluskulud summas 360 eurot (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: 1) AS KOBRAS täiendavast eksperdiarvamusest (2012. a) nähtub, et Vana-Nõo ja XXX tänava vahelisel alal asuva kinnistu omaniku kinnistu niiskusrežiimi mõjutas ebasoodsalt eelkõige Nõo oja ja Vana-Nõo tänava ristumiskohas asuv uputatud olekus truup ning Nõo Veskijärve paisutuse mõju oli väheoluline. OÜ Eesti Veeprojekt leiab 2014. a eksperdihinnangus, et XX, X ja X kinnistute omanikke mõjutavad üheskoos nii Nõo paisjärve rajamisest tulenev paisutus kui ka Nõo oja voolusängi ummistus. Samas eitavad eksperdid paisutusest tulenevat olulist mõju XXX hoonetele. Eksperdid möönavad, et paisjärve rajamise mõjude ulatus ei ole täpselt teada ning olukorra leevendamiseks on esmajärjekorras oluline kindlate negatiivsete mõjurite eemaldamine voolusängist ning olemasolevate kraavide puhastamine. Kokkuvõtlikult leitakse, et kuniks ei ole kõrvaldatud ummistus Voika tänava truubi sissevoolult, tuleks Nõo Veskijärve paistuse mõju Voika tänavast kõrgemal lugeda olematuks. Pärast ummistuse likvideerimist tuleks Nõo Veskijärve paisutuse mõju lugeda lõppenuks XXX tänava silla ristlõikes. Nõo Veskijärve paisutamine praegustes oludes (truubi ummistus) ei mõjuta XXX kinnistu niiskusrežiimi. OÜ Eesti Veeprojekt eksperdiarvamuse põhjal ei saa järeldada, et Nõo Veskijärve paisutusel polnud ega ole mingit mõju kaebaja kinnistu maa niiskusrežiimile. Kuigi eksperdid on leidnud, et kinnistu maa niiskusrežiimi mõjutab Voika tänava truubi ummistus, ei saa järeldada paisutuse mõju puudumist. 2) VeeS § 17 lg-st 1 tulenev nõue saada enne veekogu paisutamist selleks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab, on imperatiivne. Seadusest ei nähtu, et paisutamist kavandaval isikul oleks võimalik kirjalikku nõusolekut asendada pealesunnitud korras muude leevendavate meetmetega. Seadusesätte eesmärgiks on ettevaatusprintsiibist lähtudes eelkõige negatiivsete muutuste ja kahjude ennetamine, mitte nende hilisem kõrvaldamine. KeA-l puudus VeeS § 17 lg-st 1 tuleneva nõude täidetuks lugemisel võimalus kaaluda vee erikasutusloa väljastamisel konkureerivaid maaomanike ja avalikke huve.
16.KeA esitas 12.10.2016 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2016. a otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsus.
17.E. Ehrlich esitas 13.04.2017 vastuse kassatsioonkaebusele, milles ta palus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata või alternatiivselt muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
18.Riigikohus rahuldas 24.05.2017. a otsusega nr 3-3-1-74-16 KeA kassatsioonkaebuse osaliselt; tühistas Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2016. a otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule; tagastas E. Ehrlichile Riigikohtule selles asjas 24.04.2017 esitatud dokumendi. Otsuse põhjendused: Ringkonnakohtu järeldus, et paisutamine mõjutab kaebaja maa niiskusrežiimi, ei tugine asjas hinnatud tõenditele. Konkreetse paisutamise asjaolusid, sh paisutuse eelnevat kestust arvestades ei piisa mõjuala piiritlemisel pelgalt kahtlusest. Asjaolude tuvastamisel kohaldatav tõendamisstandard peaks olema vähemalt olulise tõendi tasemel. Selles asjas kohaldatavale tõendamisstandardile vastavat olulist tõendit, millest saaks teha järelduse fakti (s.o mõju maa-alale) olemasolu kohta, esitatud ei ole. Ringkonnakohus on arvesse võtnud AS KOBRAS eksperdiarvamust ning järeldanud, et paisutus ei mõjuta olulisel määral kaebaja kinnistut (otsuse p 18). Ringkonnakohtu hinnatud OÜ Eesti Veeprojekt eksperdihinnangust nähtub, et paisutuse mõju (truubi ummistuse tingimustes) tuleb lugeda olematuks (otsuse p 19). Ringkonnakohtu väitel ei saa OÜ Eesti Veeprojekt eksperdiarvamuse põhjal järeldada, et Nõo Veskijärve paisutusel ei ole mingit mõju kaebaja kinnistu maa niiskusrežiimile (otsuse p 20). Samas ei ole ringkonnakohus sellise mõju olemasolu või puudumist kinnitavad muid tõendeid kogunud ega hinnanud. Pelgalt ringkonnakohtu hinnatud ekspertiisiakti väidetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et VeeS § 17 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Ringkonnakohtu lahendi resolutsioon ei tugine asjas hinnatud tõenditele, mistõttu ei vasta otsus HKMS § 165 lg 1 p 1 nõuetele ja on põhjendamisvigadega. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis HKMS § 230 lg 4 alusel toob kaasa kohtulahendi tühistamise.
19.Tartu Ringkonnakohus võttis 29.05.2017. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsuse peale teistkordselt menetlusse.
20.E. Ehrlich esitas 07.06.2017 täiendava seisukoha, milles ta märgib järgmist: 1) Riigikohtu tõlgenduse kohaselt on maaomaniku nõusolek nõutav, kui paisutamine üksi või koosmõjus teiste teguritega mõjutab vähemalt kaudselt kinnistu niiskusrežiimi, millega antud juhul on ka tegemist. Tuginedes AS Kobras 2007. a ekspertarvamuse lisale 1 ja 2014. a ekspertarvamuse lisale 1 näitavad mõõtmistulemused, et paisutamise tulemusena on varasem suurvee aegne veetase muutunud Nõo oja kaebaja kinnistuga külgnevas lõigus aastaringseks. Õiguspärase otsuse tegemiseks vajalike asjaolude ebapiisav väljaselgitamine ei võimalda veenduda vaidlusaluse vee erikasutusloa õiguspärasuses ja peaks viima selle tühistamiseni. 2) Kaebaja palus mõista vastustajalt välja lisaks varasemates menetluskulude taotlustes toodule 510 eurot.
21.KeA esitas 15.06.2017 täiendava seisukoha, milles ta märgib järgmist: 1) Riigikohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendit, et Nõo oja paisutamine mõjutab kaebaja kinnistu maa niiskusrežiimi. Kaebaja ei ole 07.06.2017. a seisukohas toonud välja uusi asjaolusid ega tõendeid Nõo oja paisutamise mõju kohta tema kinnistu maa niiskusrežiimile. Kaebaja on 01.10.2014. a e-kirjas märkinud, et tal puuduvad tõendid paisutamiseelse olukorra kohta. KeA on kogunud tõendeid paisutamiseelse ja -järgse olukorra kohta ning on andmeid võrreldes tuvastanud, et Nõo oja paisutamine ei mõjuta kaebaja kinnistu maa niiskusrežiimi. Tuvastatud peab olema konkreetselt paisutamisest tekkinud mõju (vahetu või kaudne), mis tingib maa niiskusrežiimi ebasoodsa muutumise. Sellised tõendid puuduvad. 2) Kaebaja on hilinenud kassatsioonimenetlusega seotud menetluskulude väljamõistmiseks taotluse esitamisega. See tuli esitada hiljemalt 17.04.2017. Ka ei ole kassatsioonimenetlusega seotud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud. Menetluskulud puudutavad kassatsioonkaebusele vastuse koostamist S. Vahtruse poolt, kes ei ole kassatsioonimenetluses ühtegi menetlustoimingut kaebaja nimel teinud ning ka ei saanud ta Riigikohtus kaebaja esindajaks olla HKMS § 32 lg 2 kohaselt koostoimes § 32 lg 1 p-ga 2. Ka on kaebaja
menetluskulude väljamõistmise taotlus 07.06.2017. a seisukoha koostamise osas põhjendamata ja ebavajalik, sest seisukohas ei ole esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid. Kaebaja taotlus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus järgmist.
23.Käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusega jättis KeA muutmata vee erikasutusloa nr L.VV/323245 tingimused ja lõpetas vee erikasutusloa muutmise menetluse, kuna leidis, et puuduvad tõendid, et Nõo oja paisutamisel on mõju kaebaja kinnistule. Kaebaja taotleb KeA vastava korralduse tühistamist ja KeA kohustamist uue otsuse tegemiseks (kohustada tunnistama kehtetuks vee erikasutusluba).
24.Veeseaduse (VeeS) § 9 lg 101 p 3 kohaselt vee erikasutusloaga määratud tingimusi muudetakse, kui vee erikasutusloaga määratud tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi (23.12.2013 jõustunud redaktsioonis). Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 4 tähenduses tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Kuna vee erikasutusloa muutmise menetlus algatati seonduvalt XXX kinnistu maa niiskusrežiimiga seonduvate probleemidega (vt KeA 09.09.2013. a korraldus, I kd, tl 36), on seega vaidlustatud korralduse õiguspärasuse seisukohalt oluline, kas esinevad tõendid selle kohta, et Nõo oja paisutamine tõi kaebaja kinnistul vahetult või kaudselt kaasa kahjulikke keskkonnamuutusi. Ühtlasi sätestab VeeS § 17 lõige 1, et paisutamist kavandaval isikul peab olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajalt kirjalikku nõusolekut veekogu paisutamiseks ei küsitud. Riigikohus on leidnud, et paisutamisest mõjutatud maa omaniku nõusoleku saavutamine on vee erikasutusloa andmise eelduseks. Kuigi vastava nõusoleku saamise kohustus on pandud paisutamist kavandavale isikule, saab paisutamisega mõjutatud isikute ringi reaalselt määrata vee erikasutusluba väljastav haldusorgan, st Keskkonnaamet paisutamise mõjupiirkonna määramise kaudu (vt RKHK 24.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-74-16, p-d 18, 20).
25.Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas Veskijärve paisutamine Nõo vallas Nõo alevikus Veskijärve kinnistul (kü 52801:009:0195) vee erikasutusloa nr L.VV/323245 alusel mõjutab vahetult või kaudselt ebasoodsal viisil Nõo vallas Nõo alevikus XXX aadressil asuva kaebaja kinnistu (kü XXX) niiskusrežiimi. Riigikohus on leidnud, et haldusorgan peab mõjupiirkonna määramisel lähtuma uurimispõhimõttest ja tõendamismenetluse reeglitest. Ettevaatusprintsiibi kohaldamine eeldab keskkonnahäiringu või selle piisava tõenäosuse tuvastamist. Mõjupiirkonna määramine saab tugineda konkreetsetele arvutustele, mõõtmistele, aga ka teaduse ja praktika seisukohtadele. Praegusel juhul tuleb arvestada, et tegemist on juba pikka aega toimiva objektiga, mille mõjusid saab hinnata eelkõige tõendamismenetluses. Konkreetse paisutamise asjaolusid, sh paisutuse eelnevat kestust arvestades ei piisa mõjuala piiritlemisel pelgalt kahtlusest. Asjaolude tuvastamisel kohaldatav tõendamisstandard peaks olema vähemalt olulise tõendi tasemel (RKHK 24.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-74-16, p-d 20-22). Ringkonnakohus järeldab eeltoodust, et paisutuse mõju kaebaja kinnistule ei saa järeldada pelgalt kaebaja maa niiskusrežiimi mõjutuse kahtluse korral,
vaid see peab tuginema vaieldamatutele tõenditele paisutuse poolt tekitatud keskkonnahäiringu kohta. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga selles, et tuvastatud peab olema konkreetsest paisutamisest tekkinud mõju (vahetu või kaudne), mis tingib maa niiskusrežiimi ebasoodsa muutumise.
26.Vaidlust ei ole selle üle, et vee erikasutusloaga määratud tingimuste muutmine on vastustaja kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Ka ei teosta kohus haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Samas ei ole haldusorgani kaalutlusõigus laialdane. Riigikohus on leidnud, et kui Keskkonnaamet tuvastab, et maa-alal avaldub keskkonnahäiring, kuulub see vältimatult sellisesse mõjupiirkonda ning tuleb kohaldada VeeS § 17 lg-t 1 (vt RKHK 24.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-74-16, p 20). Vaidlustatud korralduses on vastustaja hinnanud paisutuse võimalikku mõju, lähtudes kolmest ekspertarvamusest, milleks on: Kobras AS ekspertarvamus „Nõo Veskijärve paisutuse mõjupiirkonna ulatus“ aastast 2007 (tl 9-15) ning „Täiendus Kobras AS ekspertarvamusele nr S070 „Nõo Veskijärve paisutuse mõjupiirkonna ulatus“ detsembrist 2012 (tl 18-24); samuti Eesti Veeprojekt OÜ poolt 2014. aastal koostatud „Nõo Veskijärve paisutamise mõjude eksperthinnang“ (Töö nr 29-13) (I kd, tl 39-52 ning viide tl 99).
27.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et Kobras AS ekspertarvamus aastast 2007 ei ole ilmselt asjakohane, kuna ekspertarvamuse koostamise ajal veel Veskijärves paisutust ei olnud. Ühtlasi arvestati ekspertarvamuses mõjupiirkonna ulatuse määramisel normaalpaisutuse veetasemega 58.30 m abs, kuigi vee erikasutusloa väljastamisel võeti normaalpaisutustasemeks 58.00 m abs. Vaidlustatud korralduses on vastustaja ekspertarvamuse eeltoodud veaga arvestanud, leides muu hulgas, et kõrgema normaalpaisutustaseme juures on ka mõjupiirkond ulatuslikum (korralduse lk 6 alt teine lõik). Ringkonnakohtule ei nähtu, et ekspertarvamuse kajastamine korralduses oleks lõpliku otsustuse õigsust mõjutanud.
28.Kobras AS 2012. a täiendavas ekspertarvamuses (siin arvestatakse normaalpaisutustasemeks 58.00 m abs) leitakse, et Nõo Veskijärve paisutus mõjutab eelkõige nende kinnistute veerežiimi, mis paiknevad paisjärve vahetus läheduses või piirnevad Nõo ojaga ja asuvad paisjärvest kuni 120 m ülesvoolu (tl 21). Hinnates Maa-ameti kaardi geoportaali andmetele tuginedes kaebajale kuuluva kinnistu kaugust paisjärvest, mis on ca 290 meetrit (vastustaja seisukohtade kohaselt 272 m), võib järeldada, et ekspertarvamuse eelpool toodud väite kohaselt Nõo Veskijärve paisutus kaebaja kinnistut olulises osas ei mõjuta. Samas leitakse ekspertarvamuses, et kitsaskoht, mis mõjutab Nõo oja ümbritsevate kinnistute veerežiimi, esineb Nõo Veskijärvest ca 240 m kaugusel Nõo oja ja Vana-Nõo tänava ristumiskohas, kus asub uputatud truup. Truubi uputatud olek näitab ekspertide arvates seda, et selle läbilaskevõime on ammendunud ning igasugune Nõo oja vooluhulkade suurenemine toob kaasa Nõo oja veetaseme tõusu truubist ülesvoolu. Ekspertarvamuse kohaselt annab truubi paisutavast efektist aimu Nõo oja ühtlane veetase Vana-Nõo ja XXX tänava vahelisel alal (tl 20p-21). Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et ekspertide arvates mõjutas Vana-Nõo ja XXX tänava vahelisel alal asuva kinnistu omaniku kinnistu niiskusrežiimi ebasoodsalt eelkõige Nõo oja ja Vana-Nõo tänava ristumiskohas asuv uputatud olekus truup ning Nõo Veskijärve paisutuse mõju oli väheoluline. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes Riigikohtu poolt esile toodud olulise tõendi tasemel nõutavast tõendamisstandardist paisutuse mõju tõendamisel, puudub Kobras AS 2012. a täiendava ekspertarvamuse põhjal alus järeldada, et Nõo Veskijärve paisutus mõjutab kaebajale kuuluva maa niiskusrežiimi.
29.Ka Eesti Veeprojekt OÜ 2014. a eksperthinnangu põhjal ei saa üheselt järeldada paisutusest tekkivat ebasoodsat mõju kaebaja maa niiskusrežiimile, mis tooks kaasa VeeS § 17 lõike 1 kohase kirjaliku nõusoleku küsimise vajaduse ning vee erikasutusloa tingimuste muutmise. Ringkonnakohus märgib, et vee erikasutusloa nr L.VV/323245 kohaselt tuli Nõo Veskijärve veetasemete reguleerimisega tagada järgmised paisutustasemed: 1. maksimaalne veetase 58.30 m abs; 2. normaalne veetase 58.00 m abs (+/- 5 cm) ning 3. minimaalne veetase 55.80 m abs (I kd, tl 28p). Eksperthinnangu kohaselt on peale paisjärve rajamist läbiviidud erinevatel kontrollmõõdistamistel veepinna kõrgus ojas sissevoolul paisjärve ja XXX tänava silla vahelisel lõigul olnud vahemikus 57.96 kuni 58.17, mis on kooskõlas paisjärve normaalpaisutustasemega 58.00 (ekspertarvamuse p 4.3). Vastupidist ei kinnita ka kaebaja poolt 07.06.2017. a menetlusdokumendis esitatud andmed erinevate mõõtmiste kohta. Asjaolu, et veepinna kõrgus on aastate vältel eelviidatud vahemikus tõusnud, ei kinnita kõrvalekallet normist. Eksperthinnangust ei ilmne selgelt Nõo paisjärve rajamisest tuleneva paisutuse kahjulik mõju kaebaja kinnistu niiskusrežiimile kui keskkonnahäiring, mille puhul tulnuks tarvitusele võtta VeeS § 17 lg-s 1 märgitud meetmeid. Selle asemel analüüsib eksperthinnang asjaolusid, mis on tekitanud praeguse, eksperthinnangu kohaselt normaapaisutustasemega veetaseme, lähtudes sellest, et „praegune veetase Nõo ojas ei rahulda Vana-Voika teest ülesvoolu jäävate maade omanikke“ (lk 19). Eksperthinnangus on praeguse veetaseme põhjustajatena märgitud nii Nõo paisjärve rajamisest tulenevat paisutust kui ka Nõo oja voolusängi ummistust (lk 19). Samas ei saa eksperthinnangu põhjal vaieldamatult järeldada, et tegemist oleks Riigikohtu otsuses märgitud keskkonnahäiringuga, mis avaldaks kahjulikku mõju kaebaja kinnistule, sh seal asuvatele hoonetele.
30.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et täiendavaid tõendeid paisutuse ebasoodsate mõjude kohta ei ole kaebaja esitanud. Ka ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal puudusid enda väitel tõendid Nõo oja paisutamise eelse olukorra kohta. Eksperdid möönavad ka seda, et paisjärve rajamise mõjude ulatus ei ole täpselt teada ning olukorra leevendamiseks on esmajärjekorras oluline kindlate negatiivsete mõjurite eemaldamine voolusängist ja olemasolevate kraavide puhastamine (lk 22). Kokkuvõtlikult leitakse, et kuniks ei ole kõrvaldatud ummistus Voika tänava truubi sissevoolult, tuleks Nõo Veskijärve paisutuse mõju Voika tänavast kõrgemal lugeda olematuks. Pärast ummistuse likvideerimist tuleks Nõo Veskijärve paisutuse mõju lugeda lõppenuks XXX tänava silla ristlõikes. Juhul, kui rajatakse XXX tänava silla alune toru või sillaalune süvendatakse, tuleb ülesvoolu asuvad koprapaisud likvideerida ja Nõo Veskijärve paisutuse mõju uuesti täpsustada (lk 25). Vastuseks Keskkonnaameti otsesele küsimusele, kas Nõo Veskijärve paisutamine võib mõjutada XXX kinnistu maa niiskusrežiimi, selgitatakse, et Nõo Veskijärve paisutamine praegustes oludes (ummistus Voika tänava truubi sissevoolul) ei mõjuta XXX kinnistu niiskusrežiimi (lk 26). Eelnimetatule on vaidlustatud korralduses viidanud ka vastustaja. Riigikohus on otsuses sisuliselt leidnud, et pelgalt Eesti Veeprojekt OÜ ekspertiisiaktile tuginedes ei ole võimalik järeldada, et VeeS § 17 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud (RKHK 24.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-74-16, p 22). Ringkonnakohus märgib, et antud asjaoludel, kus esinevad mitmed, kaebaja kinnistu niiskusrežiimi mõjutavad, paisutusest sõltumatud tegurid, ei annaks vastavaid tegureid kõrvaldamata mingit täiendavat teadmist ka järjekordse eksperthinnangu tellimine. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja poolt vaidlustatud korralduses tehtud järeldused on kooskõlas eksperthinnangutes esitatud seisukohtadega.
31.Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks haldusmenetluses rikkunud uurimispõhimõtet, jättes asja otsustamiseks vajalikud tõendid kogumata. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, on vastustaja vaidlustatud korralduses analüüsinud kolme eksperthinnangut. Vastustaja on vaidlustatud korralduse kohaselt kogunud tõendeid ka kaebaja
kinnistu maa loomuliku niiskuse kohta enne paisutamist, millest ilmneb, et kinnistul esines liigniiskust veel enne Nõo oja paisutamist (vt nt 1938. a topograafiline kaart XXX kinnistu kohta, kus Nõo ojaga piirnev maa-ala on tähistatud soo ja loodusliku rohumaa tingmärkidega, I kd tl 136). Vastustaja järeldust kinnitab eelnevalt käsitletud eksperthinnang, mille kohaselt on püsiva liigniiskuse tulemusel ojaga vahetult piirneval lammi alal moodustunud turvas, kusjuures turbakihi paksus XX piirneval kaldal on 0,5 kuni 1,5 meetrit. Eksperthinnangus märgitakse, et turba keskmiseks moodustumise kiiruseks võib lugeda 1 mm aastas ning soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30 cm turbakihti (kuivendamata olekus). XX kinnistul on ojaga piirnev ala 30... 40 m laiuselt kaetud turbalasundiga. Asja materjalidest ilmneb, et kinnistul ei ole tarvitusele võetud ka meetmeid liigniiskuse mõjude leevendamiseks. Kinnistu võrkaia ääres olev kraav on praktiliselt täis settinud ja ei toimi enam kuivendajana (vt eksperthinnangu p 4.2, p 4.7.2 ning lisa 4, I kd tl 42p, 49 ja 135). Seega saab järeldada, et kaebaja kinnistu oli liigniiske juba enne Nõo Veskijärve paisutamist. Eelviidatud asjaolusid on asjakohaselt analüüsinud ka halduskohus. Tõendeid, mis võimaldaksid toetada seisukohta, et kaebaja kinnistu niiskusrežiim on võrrelduna Nõo Veskijärve paisutamise eelse olukorraga halvenenud, ei ole asjas esitatud.
32.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu 11.02.2016. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas teeb ringkonnakohus otsuse kaebaja kahjuks, puudub ringkonnakohtul alus kaebaja menetluskulude (sh Riigikohtus kantud menetluskulude) vastustajalt väljamõistmiseks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude taotlust ringkonnakohtule esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud kokkuvõtlikult nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.