Asjaõigus › Omandiasjad

tulid sõnumid, et kostja pidi emalt raha võtma, et uksemehele maksta. Algselt oli pool ära makstud, kuna probleemid tekkisid uksega, jäi teine pool maksmata. Heili ütles, et ta peab emalt laenama, hageja ütles, et ta maksab pärast emale tagasi. Hageja käes oli teine pool ukserahast. Raha andis hageja Heilile tagasi. Summat ei mäleta, need olid kroonid, võis olla paar-kolm tuhat krooni, võib-olla neli tuhat oli pool ust. Aknad ja uksed kokku maksid 10 000 krooni. Need numbrid on praegu väga umbkaudsed. Eesmärk oli saada enne lume tulekut maja kinni. Ehitusmaterjale palju ette ei tellinud, plaanid olid kõik olemas. 2008.a otsis Heili sinna töötatöölised, et need hakkaks ehitama. Juhutöölistega asi ei edenenud. Puukuuri jaoks oleks ka olnud projekti vaja, aga selle saab teha ka pärast tagantjärgi. Mõõdud ja konstruktsioonid otsustas hageja. Märkaed oli tehtud mõõtude võtmiseks. Hageja tihendas augu põhja, tegi segu. Arve maksis kopatöö eest Heili, nii oli kokku lepitud. Sulased tegid karkassi ja panid laudise peale, selle eest said nad palka. Nendest isikutest ma kedagi ei tunne, need olid võibolla need, keda Heili teab. Nii tekkis puukuur, sellega läks kokku üle aasta, üks aasta tehti vundamenti. Töömeestega suhtles Heili, hageja andis neile raha, ikka tuhandeid. Seda ehitati pikema perioodi jooksul. Kui midagi nähtavalt oli edasi tehtud, andis raha. Töö oli hageja ülesanne, kas teeb ise või palkab kellegi, materjal oli Heili ülesanne. Puukuur on lihtne asi, pole soojustust. Elumaja ehitus algas 2010.a vundamendi ehitusega. See käis projekti ja jooniste järgi, otsused tegi hageja. Heili läks peale seda, kui hageja oli andnud mõõdud, valda, andis ehitise parameetrid, taotles ehitusluba. Maja mõõdud olid 6x9 meetrit. Ehitus algas sellest, et kopp tegi platsi valmis, siis palkasid ühe mehe. Vundamendi tegemise juures oli töömees, kelle Heili tõi. See oli kas 2010 või 2011.a. Hageja käis kontrollimas tegevust, kas kõik klapib. Klappis. Töömehele palk tuli hageja taskust, hageja maksis läbi Heili, hageja ei oska täpselt öelda, palju maksis, 5000-10 000 krooni. Siis jäi ehitus seisma, ootama saekaatri tööd, Heilil on oma mets, saemehed käisid seal. Ta hankis oma metsast palgid, materjal oli toores ja märg, sellest ei hakata kunagi ehitama, see seisis kuhjas 2 aastat. Meil ei olnud mõtet ehitusega tormata, sest polnud mingit perspektiivi sinna minna, O oli ka väike, ümbruskonnas polnud tööd. Paar aastat läks niisama tühja. Seal ei olnud elektrit, see oli kõige pidur, elektritööriistu kasutada ei saanud. Saatis Heili mitu korda Eesti Energiasse, et lepingut teha. 2013 läks ehitus plahvatuslikult lahti. Hageja läks Türile tööle, siis tekkis mõte edasi tegutseda. Läksi edasi ehitama, Heili otsis Keava kandist töömehed. Kaks meest palkasin mina endale abiks. Hommikul võttis hageja nad Keava bussijaamast peale, õhtul alati tagasi ei viinud. Mõnikord viis Heili nad ära. Üks tahtis jääda õhtuti sinna Heili ema aitama, kellel olid seal mingid plaanid, mis pooltesse ei puutunud. Oli kaks ehitusmeest Keavast, sai nendega kokku. Lepiti kokku tunnipalk. Esimene töö oli materjali tassimine suurest riidast, mis oli mitu aastat kuivanud, maja juurde. Tuli ära sorteerida ka. Hageja tegi esimesed testid meestele, oli nõue, et nad võtaks kaasa oma tööriistad, selle järgi saab otsustada, mis inimesega tegu on. Hageja ei mäleta, palju kokku lepiti, kas 3 või 4 eurot tund. Hageja ostis neile ka suitsu, vorsti, saia ja võid. Seni aeg, kui hageja puhkus kestis, oli ise seal, juhtis seda objekti septembri lõpuni, kuni puhkus lõppes. Hageja ühe mehega ehitasid karkassi valmis. Heili otsustas teha maja kõrgeks. Otsustati teha maja poole suuremaks, 100 ruutmeetrit. Hageja pani sarikad. Kõik postid, sarikad, vahelaetalad, nende kinnitamine, märked nende kohta, on kõik hageja tehtud. Hageja käis laupäeval-pühapäeval ehitamas. Teise mehe ülesanne oli selline, et lõi naelu juurde, kuhu vaja, enne fikseeriti ühe naelaga kõik kohad ära. Tuli 4-5 naela juurde lüüa, neid ta peksis sinna sisse. Akende ja uste ülemised ja alumised lauad tegi ka tema, neid polnud ka mõtet kahekesi teha. Siis sai roovid peale ja veeti sisse liiva, vundamendi auk tuleb liivaga ära täita. Hageja maksis töömeestele palka iga reede, kui mõni reede ei maksnud, oli põhjus selles, et vihma kallas. Kui töölt

tuli, taheti, et ostetaks võid, saia ja vorsti. Heili maksis töömehele ka palka. Hageja kogu aeg seal ei passinud. Heiliga tekkis konflikt – neil oli algselt kokkulepe, et hageja poolt on töö, palkab mehi. Oli oluline, et enne lume tulekut saaks maja katuse alla, Heili kinnitas, et tal on võimalik hankida katusematerjal. Talvel ilma katuseta maja olla ei tohi, karkass ei tohi lageda taeva alla jääda. Heili kindlalt tõotas, et saab katusematerjali hangitud. Sarikad hakkasid üles saama, küsis Heililt, kus materjalivärk on. Kõigepealt ta ütles, et käis poes ja uuris, aga talt küsiti katusemõõtu ja ta ei osanud öelda. Hageja andis talle need mõõdud paberil. Ta läks uuesti, ütles, et ta ei tea, mis talle seal räägiti, ta ei saanud jutust aru, et mingu hageja ise. Oli 3-4 korda katusematerjali ostmisest ja kohale toomisest juttu. Siis hakkas Heili ütlema, et ostku hageja ise, hageja ütles, et tema vastutab töö eest. Ühel päeval oli selge, et seda kokkulepet on rikutud ja katusematerjali ei tule. Pooled läksid riidu, tekkis sõnavahetus, Heili saatis hageja ära. Ja peale seda pole ta oma jalga sinna ehitusplatsile tõstnud. See oli 2014.a november. Vahepeal töötas koos hagejaga kokku 3 meest. Ehitus seiskus täpselt siis, kui hageja lahkus sealt, enam ei tehtud ühtki liigutust. Heili oleks võinud lasta maja meestel rahulikult lõpuni ehitada, seda ta ei teinud, kõik sõltus hagejast. Hageja selgitas Heilile seltsingu asja ka, et kui nad koos midagi teevad, siis koos ka vastutavad. See ei ole nii, et hageja käib ehitamas, maksab töölistele, nipet-näpet ostab, aga ta ei pidanud selle üle arvet, keegi ei pidanud. 2007.a kui hageja ehitas suvilat, käis Heili kuskil tööl ja algul teda ehitusplatsil polnud, aga sügisepoole hakkas käima, tõi süüa. Hommikul hakkas hageja pihta, ma ei tea, kas ta tuli bussiga või häälega, aga tõi süüa. Aknad panid pooled koos ette, seinaplaate panid koos. Hageja saagis, teine inimene hoidis kinni, oli abiks. Elektrit ei olnud, kõik tuli teha käsitsi. 2007.a Heili oli ühest hetkest seal väga tihti. Siis hakkas käima seal tema ema, figureeris seal tihti. Tal olid mingid loomad seal, siis ta seal ei elanud. Ta käis seal mopeediga. 2007.a oli meil Heiliga üks laps, teine laps sündis 2015. Suurem laps ka vahel veetis seal aega. Peale 2014.a, kui hageja sealt ära läks, poolte suhted Heiliga lõppesid. Heili ütles, et ta ootab last ja enam seal ehitusel midagi ei tee. Sellega oli materjaliraha ära raisatud, kõik jäi lageda taeva alla. Pooltel oli suur konflikt, nad ei suhelnud enam inimese kombel. Hageja viis talle toidukotte ukse taha, aga ise sisse ei läinud, helistas, et võtku kott ära ukse tagant. Selle asjaga on nii, et ehita, maksa raha ja lõpuks pole mitte midagi. Puukuurist tehti laut, lambad jooksid, ei saanud astuda ka enam kuhugi. 2014.a, enne maja ehitamise algust, suvel esitas hageja ultimaatumi, et ehitatakse edasi, kui loomi enam seal pole või on vähemalt lühema keti otsas. Hageja käskis puukuuri puud sisse panna. xxxl oli hagejal päris pere, kust pidi kolima teise kohta. Seal oli ka kokkulepe. See ei jäänud saladuseks, et hagejal Heiliga suhe oli, algul varjas. Oli kaks kokkulepet erinevatel aegadel. Üks oli selline, et O koos emaga kolib kuhugi mujale, hageja aitab neile korteri osta. See oli 2012 või 2013.a. O koos emaga tahtsid ära minna, hagejast lahti saada. Tehti kokkuleppe, et kui nad leiavad korteri, aitab hageja osta. M ehitas hageja selle xxx maja koos, ta oli õigustatud saama sellest poole, 2004.a hakati xxxxe ehitama. Lelle hakkas ehitama 2007.a. xxxl pool maja on hageja oma. M küsis ikka hageja käest, kuhu raha kaob. Heili oli M helistanud ja kirjutanud ja M elu veel hullemaks teinud. Nüüd on hageja M lahus, ta kolis xxxxt ära 2015.a septembris. See on vale, et Heili ema hagejale ehitamiseks 50 000 krooni andis. Heili ema on laenutaotluse raha saanud mai lõpus 2007.a, on laenanud 50 000 ja see on välja võetud. Heili oma vastuses kirjutab, justkui hagejal oleks olnud Heili emaga kokkulepe temale elumaja ehitamiseks, sellepärast, et ta läks elukaaslasest lahku ja polnud kuskil elada. 50 000 krooni eest ei saa maja ehitada. Isegi kui see maksta ehitajale palgaks, on seda vähe. Selles meilis, kus hageja lubab Heili emale raha tagasi maksta, on jutt uksest ja aknast, Heili küsis emalt laenu. Heili saatis sõnumi, et võtab ema käest raha, et ukse eest ära maksta, hageja lubas maksta siis Heili emale tagasi. Oli

plaan sinna majja ikkagi perega elama minna, hageja läks sellepärast Türile tööle. Heilit sai xxxle elama kutsuda siis, kui M ja O leiavad korteri. Eelmisel suvel õnnestus saada korter. Heiliga ei ole hagejal ühist elu ega majapidamist kunagi olnud. Koos nad tegid, aga liiga palju jäi hageja peale. Hageja tahtis rohkemgi investeerida. Ta tegi ettepaneku enda kinnistusraamatusse kandmiseks, siis on tal pärast mingeid õigusi. Seadus ütleb, et poolte panused on võrdsed, hageja vaatas, et tema panus ei läheks suuremaks. Hageja ei hakanud ise sinna elektrit panema. See, et hageja töömaht on 905 eurot, on rumalus. Siis on tulnud keegi sinna otsustama, kui palju tegi hageja tööd, need otsused on tehtud Heili kirjade ja jutu järgi. On välja toodud, et vundamendis on pragu sees, see on õige, aga tuleb silmas pidada, et see on tekkinud kahe aasata jooksul, millal maja seisis ilma katuseta. Ühine eesmärk oli Heiliga seltsingulepingu sõlmimiseks, hoonestada neile kuuluv maatükk, ehitada sinna hoone ja kõrvalhooned poolte ühiseks kasutamiseks. Miks hageja siis muidu seal ehitama oleks pidanud. Pooled ei leppinud seltsingu lõppemises kokku, nad ei osanud ette näha asju, mille saabumist ei tea. Pidid tegema nii kaua, kui jaksavad ja raha on, kui tülli ei lähe. Mõte oli selline, et kõik jaguneks pooleks, rääkis Heilile, et kui koos teevad, peavad panustama ka koos. Heili võtab puitu metsast, saeb materjaliks, hageja ehitab või palkab töömehed. Ehituse pool on alati suurem, kui ette oskad näha. Seltsing lõppes 2014.a, kui pooled läksid tülli. Hageja pidi maksma omalt poolt töömeestele ja rassima ise, Heili pidi ka panema poole, aga tal polnud seda võtta kuskilt. Ta oleks pidanud tööle minema. 2007.a käis ta tööl, oli maaler, läks igal hommikul tööle. Tööl käis 2007.a sügiseni, siis ta hakkas hagejale sinna süüa tooma. Aga materjalid said ostetud, Heili käis maksmas, hageja ei tea, mis rahade eest. Tema ema väidab, et tema raha on seal sees, hagejal ei ole tema emaga mingit kokkulepet, 2007.a hageja teda ei tundnudki veel. Hageja oleks kaasomanikuks saades ka maaomanikuks saanud. hageja panus on tegelikult suurem kui 15 000 eurot. Heili värvis ja õlitas seal. Heili ei ole neid hooneid ehitanud, ta on olnud seal abiks. Heili on valetanud, kui ütleb, et ladus korstna. Kostja vande alla antud seletusest nähtub, et oli 15-16-aastane, kui kohtus hagejaga, hakkasid suhtlema, ühel hetkel olid nagu koos. Hageja ütles, et teeb oma korteris remonti, et seepärast ei saa kostja tal külas käia. Ta ei öelnud, et tal on naine ja väike laps kodus. Alati oli mingi ettekääne, miks kostja ei saanud hagejale külla minna, kostja juures hageja käis. 2002.a jäi kostja rasedaks. Ta oli 6 kuud rase olnud, kui ta ei näinud hagejat poolteist aastat. Kui laps oli aastane, tuli hageja vaatama teda, kui kedagi kodus ei olnud. Alati tuli siis, kui kedagi kodus ei olnud. Olev ise ennast eriti näole ei andnud. Oli pikem paus, kui kostja hagejat ei näinud. Mingi aeg selgus ka see, miks kostja talle külla ei saanud minna. Kostja läks ise otsima hagejat. Mingi naine tuli uksele ja ütles, et Olev käskis minema saata. Mõne aja pärast võttis Olev kostjaga kontakti, selgitas, et M on halvad suhted ja kohe lahkuminek. Ütles, et M on selline hull, ta peab enda last kaitsma, ei saa M asju selgeks rääkida. Ühesõnaga hageja keerutas ennast välja. Lepiti ära. Kostja eest varjas hageja M ja M ees varjas kostjat. Aegajalt saadi kokku. Hageja midagi lapsele ei toonud, kõik kulutused on olnud kostja kanda. Kunagi mingid vanad klotsid hageja tõi lapsele sünnipäevaks. Pildilt näitasin lapsele, et issi, mingi aeg ta nimetaski Olevit issiks, aga kokkusaamisi oli vähe. Olev ei ole O tegelenud selliselt nagu isa peaks pojaga tegelema. Kui O oli kuskil 3-4 aastane, olid pooled koos, kostja väga igatses, polnud vahet, mis tingimustel kohtutakse. Oli jälle jutt, et M kohe kolib, juba on asjad pakitud. See kolimise jutt on väga tihti olnud, korduvalt. Kui O hakkas xxxle maja ehitama, rääkis, et pooled kolivad sinna, vedas kostja O sinna maja juurde, näitas, et midagi toimub. Vahel sõidutas O kostjat sinna, et see on kostja kodu ja seekord on kõik kindel. Kostja sai kinnistu enda nimele. Tehti kraavikuivendus ja teed, pandi

kate alla teele, kruus veeti peale. Tegijaks oli M H. Ema hakkas oma elukaaslasest lahku minema, tal oli vaja oma elamist, tuli mõte, et kinnistule ehitatakse, et seal saaks elada. Ema käis tööl K P, oli võimalik võtta väikelaenu. Kostja rääkis paljude inimestega, Oleviga ka, et ema tahab laenu võtta, et ehitada väikemajake. Olev ütles, et kostja tuleks siis uuesti, kui pangast laen saadud. Kostja vaatas emaga kokkupandavaid maju, et tellivad sealt. Olev käis ka kinnistul, pakkus välja, et ta võib ise teha, et tuleb odavam. Ta ütles seda kostjale ja tema emale ka. Alati ei olnud ema kinnistul, kui Olev käis, ema käis tööl. Ehitama oli vaja hakata sellepärast, et emal oli vaja kohta, kus elada. Olev ütles, et ehitab aiamaja valmis, et see on väike asi ja et ta selle eest raha, s.o töötasu, ei taha. Ütles, et andku nad see 50 000 kr talle, mis ema laenuks võttis, et selle eest ostab materjali. See raha oli ainult aiamaja jaoks, mitte teiste hoonete jaoks. Materjalid pidi muretsema Olev aiamaja ehitamiseks, selle jaoks sai ta 50 000 kr, ta pidi ehitama selle maja algusest lõpuni valmis. Kevadel ema võttis laenu, mõnda aega hoidis ta raha enda käes. Ametlikku luba ehitamiseks ei olnud, Olev ütles, et hakkavad tegema, tagantjärgi saab ka lube. Siis hageja sai emalt selle 50 000 kr, raha üleandmise juures olid kostja, ema ja Olev. Ema tuli bussiga Raplasse, istuti Olevi autosse, Olev küsis, kas raha on. Kostja ütles, et on, autos andis ema raha 50 000 krooni üle. Olev ei tahtnud pangaülekandega ja ema oli võtnud varem raha välja. Olev lubas lepingu teha emaga, sest emale oli vaja teha seda väikest majakest. Minu käest sai Olev info asjade kohta, kostja viis ema ja Olevi kokku. Olev sai 50 000 krooni enda kätte. Enne, kui ehitusluba saadi, oli karkass püsti. Ehitusluba saadi 2007.a juulis, juuniks oli karkass valmis. Olev tegi postvundamendi fiboplokkidest, raha eest ostis puitmaterjali ja saigi karkass valmis. Siis mingi aeg hageja ei tulnud, erinevad põhjendused ja vabandused. Oli vaja, et sügiseks oleks asjad valmis. Olev ei tulnud siis enam, tuli siis, kui karp valmis oli. Olev jättis ehituse pooleli ja lubas raha tagasi maksta. Selle raha eest osteti fiboplokid ja karkassi jaoks puitmaterjal, need läksid maksimaalselt 6000 krooni. 44 000 jäi veel Olevi kätte. Kostja jätkas 2007.a ise ehitust. Ta võttis H M laenu 30 000 krooni, küsis temalt nõu, kuna ta oli ka maja ehitanud. Kostja sai temalt nõu, lisaks oli kostjal üks majandusinsener, kes ka oli ehitanud maja. Põhiliselt ehitas kostja, oli ka mitmeid abilisi. Abiks olid H M ja V K. Kostja pani villa, tuuletõkkeplaadid seina, need pani üksinda. Voodrilaudade panemisel natuke mehed aitasid ka, et sirgelt läheks. Täislaudis läks katusele, peale läks kärgkatus. Need paigaldas kostja, alguses ei teadnud, natuke näidati ja siis oli juba lihtne. Pottsepp ladus soojamüüri ja korstna aluse. Et odavamalt pääseda, ladus kostja ise korstna loodiga, pottsepp õpetas. Väga suur kontrast on, kui võrrelda soojamüüri ja korstent, kostjal on vuugid pandud jämedalt, kohe on vahe näha. Hiljem ladus kostja korstent juurde, natuke madalavõitu sai. Karp oli valmis, aga aknaid ja uksi ei olnud. Selle kõige eest maksis kostja ise. Tellis ka ise, käis Raplas Espakis ostmas. See oli 30 000 laenuraha eest. Ehitusega oli kiire, kostja tahtis ema aidata, et maksan praegu ja siis saan hiljem raha tagasi. H andis talvel 32 tihu palki laenu eest. Olevile kostja ikka helistas ja küsis, kus aknad ja uks on. Hagejal olid igasugused vabandused, et klaas on otsas jm. Kuna ma talle pinda käisin, siis aknad ja uks tulid lõpuks sügisel 2007.a. Aknad panid pooled koos ette. Olev maksis nende eest, aga siis tuli välja, et pool jäi maksmata. Aknategijad tulid küsima, et pool on maksmata ja Olev oli öelnud, et küsigu nad kostja käest. Ema ütles, et raha sai Olevi kätte antud, nad läksid Olevi juurde, ema suhtles nendega ka telefoni teel. Aga oma raha nad ei saanud Olevilt. Olev jättiski talle maksmata ja see on siiani maksmata, 6000 krooni. Kokku oleks pidanud minema 12000 krooni. Aknad ja uks sai ette, karp oli valmis. Siis pani kostja põrandale linoleumi, seina pani siledat puitu, laes on lauad, umbes 10 cm paksud. Aiamaja suurus on 20 m2. Kostja ostis pliidi 5000 krooni eest. Tasapisi sai hakata kütma ja sisetöid tehtud. 2007.a kolis ema sisse, kostja elas siis A R juures Kabalas. Vahepeal

oli jälle Olevilt igasugu lubadusi. 2007 sügisest paar-kolm aastat olid suhted pooltel katkenud. Ta valetas kostjale. Kostja tegi Olevile konkreetse ettepaneku, et millal ta saab tema juurde kolida, et peab korteri vabastama. Aga kostja ei saanud temalt vastuseid, Olev hoidis eemale. Lõpuks võttis kostja M ühendust. Kostja rääkis talle asjad ära, siis tuli välja, et mingit lahkuminekut ei ole, Olev pole midagi sellist rääkinud. Olev oli kostja teleka sinna viinud, kostjat vaikselt kolima hakanud, M tõi selle teleka kostjale tagasi. 2013.a sai kostja sõnumi Olevilt. Pooled olid 5 aastat lahus olnud, suhelda võisid telefoni teel, aga koos ei olnud. Lauta hakkas kostja tegema 2009.a, V. K käis juhendamas ja abiks ka. V T ja A F elasid seal kohapeal. Kostja tellis minikopa, tehti augud valmis, sinna aukudesse pandid fiboplokid, kostja pani koos töölistega. Tegid seinad valmis, tõsteti püsti, K aitas sarikate paigaldamisel. Sai algselt hästi odav katusematerjal, tõrvapapp, sest raha oli vähe. Oli ikkagi uut katust vaja, selline laineline materjal oli, see läks maksma umbes 300 eurot. See osteti Espakist. Lauta järjest ei saanud teha, 2010 sai valmis, kuud ei mäleta. Töömeestele polnud mingit maksmist, nad elasid kohapeal ja lihtsalt aitasid. Kostja leidis, et ta saaks elumajaga ka hakkama, kutsus samamoodi kopa. Projekti tegi kostja. Kopp lükkas mulla ära, jäi kruusane pinnas, kostja hakkas sinna peale laduma. Kostja ei saanud algul nurki paika, K aitas. Kostja ladus vundamenti fiboplokkidest. Kui kostja vundamenti tegi, siis Oleviga ei suhelnud. Järjest kostja ei teinud, tegi jupikaupa, nagu raha oli. Kostja tegi vundamendi, pani vahele armatuurid ja siis see seisiski mitu aastat, vundament oli valmis. 2014.a sai jälle uuesti ehitama hakata. Kohapeal seisis puitmaterjal, mis oli kostja metsast pärit, prussid, sarikad. Keavast otsis kostja 3 töömeest, tõi ja viis neid autoga. Töömehed ehitasid, Olev käis juhendamas, 2013.a oli kostja temaga jälle suhtlema hakanud. Sarikate juures Olev aitas tõsta, muud ta ei teinud. Need 3 meest tegid põhilise, olev käis mõnikord, andis neile tööülesandeid. Üks mees kartis kõrgust, ta oli allpool, andis asju kätte. Mehed tegid karkassi valmis, Olev oli üleval, võttis Lembituga koos vastu. Karkass sai valmis 7-10 päevaga, Olev oli ainult siis, kui sarikaid paigaldati, neid paigaldati üsna ruttu, mõned tunnid ikka olid ühel päeval. Olev ei pidanud midagi selle eest saama, pooltel ei olnudki mingeid kokkuleppeid. Ta ei küsinud midagi selle eest. Kuna pooled olid aasta otsa jälle koos olnud, siis mõtlesid, et tahaksid endale ka sinna midagi, kuna aiamaja, kus ema on, on väike. Ema oli selle vastu, et Olev seal käis, et raha on saamata. Kostja mõte oli see, et tahaks suuremat ruumi teha, küsis Olevilt nõu. Siis ta pakkus, et tuleb appi, et sõidab niikuinii mööda sealt. hageja võttis kostjalt juhendamise üle. Kinnistusraamatusse Olevi kandmisest kuuleb kostja kohtus esimest korda. Olev lihtsalt pakkus välja, et tuleb läbi ja vaatab. Kostja jäi rasedaks, kevadel 2015.a pidid nad edasi tegema. Detsembris tegi kostja Olevile ettepaneku, et ta vähemalt ühe lapse kulud võtaks enda kanda, et kostja ei jaksa. 2014.a saatis hageja sõnumi, et kostja peab abordi tegema, ta oli siis 5 kuud rase. Ta ütles, et suve algul teevad uue lapse. Kõik kulutused olid kostja kanda. Elas siis Lepiku tänaval, korteriomanik hakkas survestama, et ta korteri ära ostaks. Kostja pidi lapse tulekuks valmistuma, oli vaja asju osta. Mingil hetkel kostjal oli ainult 200 eurot, mõtles, kas maksab kommunaalkulud või mida ta teeb. Kostja saab vallasema toetust lapse pealt. Vald kõike kulusid ei toeta. Kostja ei ole Olevile kordagi öelnud, et ta ei tohi sinna kinnistule tulla, keegi pole keelanud. Sinnamaani oli kõik hästi, kui kostja palus tal ühe lapse eest vastutuse endale võtta. Sellist katusejuttu seoses majaga pole üldse olnud. pooltel ei olnud Oleviga mingeid kokkuleppeid. Kui kostja rasedaks jäi, pidi ta majaehitusest loobuma. Olev Valgu jutt ei vasta tõele. Kinnistu osas oli emaga kokkulepe, et teen selle tema nimele. Ema sai pangast laenu. Emale ütles, et ta aitab kostjale korteri osta ja siis teeb kostja kinnistu tema nimele. Ema elab seal kinnistul, kostja sai korteri. Olev on teadlik sellest asjast. Kostja üritas temaga rääkida sellest, ta

lihtsalt irvitas. Kostja kutsus teda endale appi, tema ütles, et käib tööl, et mis kostjal viga, vedeleb kodus. Talle oli kõik naljakas. Töömeestele maksis kostja, ostis neile ka paki suitsu päevas ja vahel ka õlut. 15 eurot teenisid nad kahe peale päevas kokku. Olev lubas küll igasugu asju neile, pärast oli ikka kostja see, kes pidi maksma. Olev lubas neile preemiat maksta, kui hästi teevad, aga ei maksnud midagi. Ja ühega läks riidu, sest jättis üldse maksmata. Ühe korra vist on Olev neid viinud ja toonud, aga üldiselt ikka kostja vedas neid, nii hommikul kui õhtul, vahel Olev võttis nad ka peale. Sellest 50 000 kroonist, mis ema Olevile andis, peaks Olev muidugi midagi tagasi maksma. Sellest läheks maha mingi 12 000 kr, mis läks ustele ja akendele, sellest pool on maksmata, Olev tellis need. Umbes 30 000 peaks tagasi maksma, siis oleks õiglane. Pooltel ei ole mingit seltsingut olnud, lõpetamise ettepanekut pole ka olnud. Hageja Türile tööleminek polnud üldse kostjaga seotud, varasemast töökohast sai ta liiga vähe palka. Pooltel ei ole olnud kokkulepet, et nad kinnistule koos elama lähevad. Töölistele maksti ema töötasu ja loomade müügist saadud rahaga. Ema andis hagejale 50 000 kr üle, raha oli ümbrikus, kostja, kostja ema ja hageja istusid hageja autos, ema istus taha, kostja ette, auto oli Espaki juures. Ema tuli bussiga Raplasse enne lõunat, pooled läksid pärast fiboplokke ostma selle raha eest, mis ema hagejale andis. Hageja kätte sai 50 000 krooni antud, 30 000 kr on kadunud. Kostja ei tahtnud tema peale kaevata, aga ema oli vihane ja on siiamaani. Hageja on kostjale sõnumeid saatnud, et tuleb, kui kostja ema seal pole. See kohtumine autos emaga pidi olema juuni algul, mai lõpus ta selle raha sai. Ilma loata hakkasid pooled ehitama, sest hageja ütles, et saab ilma ka, ju hageja tahtis raha ruttu kätte saada. Hageja teadis, et ema sai laenu ja siis pakkus kostjale välja, et teeb ise, saab odavamalt. Emal olid muidu endal plaanid. Ema arvas, et hageja kahetseb pattusid ja tahab heastada, kuna hülgas O. Ema tahtis osta kokkupandava maja, aga hageja pidi soodsalt ja kiirelt tegema. Hageja ei ole seal midagi teinud. Mingit seltsingut ei ole. Kostja esitas kohtusse hagi hageja vastu elatise väljamõistmiseks, kostja võttis hagi tagasi, siis 2 nädalat näitas hageja head nägu, tõi kostjale trepi peale süüa kotiga. Tunnistaja K N ütlustest nähtub, et on O. Valkiga kohtunud 4-5 korda selle 15 aasta jooksul. Õega suhtleb pidevalt, teab, kuidas ta ehitas aiamaja ja kõrvalhooned. Nädalas korra käib ema juures. 2007 suvel nad ehitasid vist seda ja sügisel läks ema sinna elama. Aiamaja ehitati ema jaoks, tunnistaja teab, et ema andis Olevile raha ja Olev pidi ehitama. Talle anti 50 000 krooni, seda ütlesid ema ja õde, Olev lubas aiamaja ehitada, selle väikese maja, kus ema elab. Tunnistaja nägi Olevit ühe korra seal, kui majakest ehitati. Tunnistaja ei mäleta, mis ta tegi seal, sel hetkel, kui tunnistaja teda nägi, viibis ta seal kinnistul. Sinna on ehitatud veel laut ja on pooleliolev maja, karkass. Laut ehitati loomadele, emal oli vaja. Üks mees oli V, kes lauta ehitas, oli ka A ja Heili ka ehitas seal. Seal on majakarkass ka, seda oli Heilile vaja, tunnistaja ei tea, kas neile mõlemale oli vaja, ta teab, et Olev on kogu aeg lubanud, et hakkavad koos elama. Aga seda ehitati Heilile, tunnistaja ei tea, kas ta pidi Oleviga hakkama seal elama. Seal oli kaks ehitusmeest veel. Tunnistaja Olev Valki seal konkreetselt ehitamas näinud ei ole, tööd tegemas näinud ei ole. Oli juttu ka, et aiamaja ostetakse, aga Heili usaldas Olevit ja lõpuks ema jäi nõusse sellega, neid jutuajamisi on perekonnas olnud. Ema rahaandmise juures tunnistaja ei olnud. Tunnistaja meelest küll Olev mingit palka ei saanud töö eest, ta oli Heili peigmees, see oli loomulik, et aitab. Seltsingulepingust tunnistaja ei tea midagi. 2014.a majaehitamise kohta teab seda karkassi kinnistul, Olevit ta seal ehitamas näinud ei ole, kui tunnistaja kinnistul käis, olid need 2 sulast seal. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kust Heili raha sai, kas müüs metsa või lasi need lauad seal kohapeal teha, saekaater käis seal. Heili ehitustööd tundis, ta kogu aeg ehitab seal, ta on maalritööd ka

teinud. Ta kogu aeg kopsib ja teeb seal midagi. Isegi ema ehitas puukuuri täiesti üksinda, ju nad saavad siis hakkama nende asjadega. Heili ja Olevi suhe on kogu aeg selline olnud, et Olev on pikka aega kadunud, siis ilmub jälle välja, on mingid lubadused, Heili usub kõike ja võtab ta jälle tagasi. Elumaja vundament ei ole hästi tehtud, on midagi valesti, tuleb vist ära lammutada. Sellel majal katust pole. Ema elas Keavas, see maa oli Lelles tema oma. Enne külmade tulekut tahtis ta sinna aiamajja tulla, tal ei olnud muud kohta, kus elada. Tal olid kitsed ja koerad ka, koos nendega pidi minema sinna. Ema ostis Heilile korteri, tehti nagu vahetust. Ema võttis korteri ostmiseks laenu. Tunnistaja A R ütlustest nähtub, et ta ei tea xxxx kinnistu ehitamisest suurt midagi. 2008.a oli küll see aiamaja valmis. On seal käinud 2009 või 2010.a. Teab, et see maja sinna tekkis, Heili ema jäi sinna. 2008.a läks Heili korterisse, suvel oli emaga aiamajas. Kohati elas Heili tunnistaja juures. Tunnistaja sai aru, et ta pidi Olevi juurde kolima sinna, kus Olev elab xxxx. Tunnistaja sai aru nii, et Heili ja tema ema ise ehitavad Lelle krundil. Heili rääkis, et Olev lubas ehitada, aga tunnistaja ei tea, kas ta tegi midagi seal. Tunnistaja teab, et lauta ehitasid Heili ja ema. Seltsingust tunnistaja midagi ei tea. On kuulnud, et on olnud lubadused, et kunagi saab Heilil ja Olevil midagi olema, aga midagi ei toimunud. Kui Heili tunnistaja juures oli, küsis ka, et kaua ta veel ootab, et midagi pole ju olnud. On ainult Heililt Olevist kuulnud. Sel ajal Olev tunnistaja juures ei käinud, kui kostja seal elas. Mäletan seda sellepärast, et ta sai just loomad, oli natuke hädas, tegid palju Heiliga töid koos, tegid karjaaedu, oli lammastega probleeme. 2008.a hakkasid koos koolis käima, Heili hakkas töötama K M. Tunnistaja teab, et Heili ehitas selle maja, kus ema elab. Et sinna uut maja ka ehitatakse, seda ei tea. Tunnistaja L T ütlustest nähtub, et 2007.a läks oma mehest lahku, sai oma isa maad tagasi, ajas asju, kirjutas tütre nimele kinnistu, et tütar ajaks asju, ise käis tööl. Võttis pangalaenu, tahtis ehitada kinnistule väikese aiamajakese. Heili ja Olev käisid ka seal metsas koos, Olev tegi ettepaneku, et pole vaja seda maja tellida, et ta võib ise teha, mingit raha selle eest ei taha, et tal on aega küll. Ma ei olnud algul sellega nõus. Olev suhtles tütrega. Mõtlesin mõned päeva, raha oli pangast saanud. Mõtles, et äkki Olev tahab ennast heast küljest näidata, et pole ju lastekasvatamisest osa võtnud. Sai Oleviga kokku lepitud, et saadakse bussijaama juures ehituspoe ees kokku, ta lubas koostada kirjaliku lepingu. Olid Heiliga Raplas, istusid poe ees Olevi autosse, 50 000 kr oli tal kaasas. Andis raha Olevi kätte, Olev luges selle nende silme all raha üle. Tunnistajal polnud algul plaanis hagejale anda seda raha, pidi maja ostma. Talle meeldib, kui raha on käes, sellepärast ei teinud ülekandega. Selle raha eest pidi hageja ostma aiamaja materjali, pidi valmis ehitama, ise pakkus välja, et tal on aega laialt. Ta ütles, et sellest rahast jätkub küll, peaasi, et valmis teeb. Aga ta ei teinud. Sel samal päeval, kui raha hageja sai, ostsid nad fiboplokke. Olev kaevas kinnistul auke, pani plokid sisse. Esialgu ta käis 3-4 korda nädalas seal, oli 3-4 tundi. Heili seal grillis talle vorsti ja liha, et süüa saaks. Siis jäid käimised harvemaks. Karkassi sai ta püsti, midagi hiljem ta tegi veel. Aga siis oli kadunud, küll oli ilm vihmane jm. Heili, A ja V tegid selle aiamaja valmis. Heili võttis laenu, sest Olev kadus hoopis ära. Tunnistaja oli väga vihane, H M laenas raha. Olev mingil ajal ilmus jälle platsi, kui oli akende panemise aeg. Heiliga ta suhtles, tunnistajale nägu ei näidanud. Nagu pärast aru sai, oli pool aknaraha maksmata. Hiljem tulid mehed küsima, et raha on saamata, tunnistaja ütles, et andis raha Valk Olevi kätte, et tema tellis ja pidi maksma. Heikoga sai palkidega tasaarveldatud. Kutsusid saekaatri, see tegi prussid ja lauad valmis, sulased aitasid lauta teha, polnud seal kaevu ega õiget teedki. Tee ja kraavid ümber maa tegi maaparandus. Laudaga oli nii, et ostsid plokid

oma raha eest, Heili ise tegi projektid, A ja V aitasid teha. Materjal saadi oma metsast, mis vaja oli, osteti poest, Heili maksis. Aiamajale ostis Heili laudu, lauda juures O. Valk ei töötanud. Pooleliolev maja oli plaanis tunnistajale ehitada, sest lapsed käivad tihti külas ja siis on ruumi vaja. Sellist inimest (O. Valka) poleks ta kunagi oma maa peale elama lubanud. Ta pole kunagi oma lapsi toetanud. Hageja käis seal õpetamas, tunnistaja seal juures siis ei käinud. Elumaja ehitajatele maksis Heili, andis neile süüa ja suitsu ka. Tunnistaja tegi selle kinnistu Heili nimele, sest temal oli aega asju ajada. Seal pole elektrit ega vett, saadakse valla ja riigi toetusel neid ajada, tunnistaja ei tahagi elektrit. Elumaja ehitus jäi pooleli, sest raha ka ei olnud ja mehed olid ka mujal tööl. Ei saadud edasi teha, sest seal oli valesti õpetatud, kuidas teha, oli praaki. Seltsingulepingust ei tea tunnistaja midagi. Tunnistaja ei saa aru, kuidas petis kaebab ohvri kohtusse. Tunnistaja raha eest hageja tegi ja ülejäänud rahaga pani minema. See 50 000 kr pole kindlasti materjalide peale kulunud. Tunnistaja oleks selle eest saanud terve aiamaja. 1⁄4 võib-olla on O. Valgu osa sellest aiamaja ehitusest. Olevil oli palju probleeme, tema jutu järgi pidi M olema närvihaige ja peab last kaitsma. Ta lubas Heili xxxxx elama võtta. Tunnistaja ütles Heilile, et enne elagu üksi, kui võtab sellise valeliku mehe. Olev kaob kogu aeg ära, ta ilmub siis, kui Heilil on raha. Heili oli noor rumal tüdruk, kelle Olev ümber sõrme keeras ja Heilil pole siiamaani õieti mõistust pähe tulnud. Heilil oli vahepeal hea töö, teenis hästi. Kui tal raha polnud, siis polnud Olevit ka. Talle meeldib, kui naised ainult talle välja teevad. Tunnistaja mäletab, et ta lubas O loomaaeda viia, laps ootas, aga Olevil oli telefon hoopis välja lülitatud. Ta tahab ainult naisi nöörida, mis mees see selline on. Öelgu, et suhe on lõppenud. Heili ikka uskus ja ootas. O Olev kinkis sünnipäevaks vanad kulunud mänguklotsid ja mingi ratta ka tõi. Kui Heili lubas alimendid peale panna, siis tõi leiba ja saia. Kord oli O vaja rohtu, Heili helistas Olevile, see oli midagi ülbitsenud seal. tunnistajal on kõrini sellest mehest, ta ei taha kuuldagi temast, tahab, et lapsed saavad rahu. Talle peaks lähenemiskeelu panema Heilile ja Heili lastele. 2007.a sügisel kolis tunnistaja aiamajja elama, viimased külmad ilmad. 50 000 krooni eest pidi hageja aiamaja lõplikult valmis ehitama, ostma materjalid. Tööraha ta ei tahtnud. 30 000 krooni pidi tal küll üle jääma. Hageja Heilile ütles, et võib emale raha tagasi saata, siis tunnistaja lootis veel, aga ei midagi. Tunnistaja ütles Heilile kohe, et pole sinna sellist õpetajat vaja. Pangast sai tunnistaja laenu maikuus. Raha võttis välja Rapla Ühispangast. Raha hoidis enda käes mõned päevad, mõtles, et mida ta teeb, aga siis tuli hageja oma libeda jutuga. Ei mäleta, kas sai kogu raha pangast kätte. Hageja ei näidanud pärast enam nägugi, ehitamise ajal käis paar korda kohapeal. Rahaandmise päeval saadi bussijaama juures ehituspoe ees kokku, tunnistaja istus taha, Heili hageja kõrvale. Raha oli ümbrikus, kõigi silme all luges hageja raha üle. Siis ostsid pooled plokid ära ja läksid maale. Ehitasid H ja V, hageja jättis pooleli ehitamise. Hageja lubas ehitada suvila. Maja oli see, mida hageja valesti õpetas ja mis läheb lammutamisele. Tunnistaja ha kostja tegid niipalju, kui oskasid, sulased aitasid, A elas kaks aastat seal kuuris ja V käis pisteliselt, kuidas sai. Tunnistaja teab, et kellegi kaudu saadi töömehed, kes oskasid laduda, nende käest ostsid pliidi. Tunnistajal oli elukohta vaja, hageja Heilist ei hoolinud, ta pidi sõbranna juurde elama minema. Tunnistajal ei olnud nii palju raha, et suurt maja ehitada, tal oli elamist vaja, mitte Heili ei oleks sinna metsa lastega elama tulnud. Heili ajas pabereid, sest tunnistaja käis tööl. Heilile pidi tunnistaja korteri ostma hiljem, võttis jälle pangalaenu ja ostis Heilile Raplasse korteri, sel juhul Heili kandis maa tunnistaja nimele tagasi. Video on filmitud 20.05.2005.a xxx külas Olev Valgu maja juures, kuhu O. Valk Heili ja poja O viis. Laps hüüab „issi“, O. Valk kõnnib tagaplaanil. Laps on umbes 3 aastane.

VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 sätestab, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. VÕS § 581 lg 2 sätestab, et eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. VÕS § 596 lg 1 p 1 sätestab, et seltsing lõpeb seltsinglaste otsusega. VÕS § 600 lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. VÕS sätestab, et seltsingu põhimõtted kohalduvad ka mitteabielulistele kooseluvormidele, kui osapooled on teinud panuseid ühiseks vajaduseks vajaliku vara soetamisel. Eelkõige on seltsingu sätteid rakendatud ühiselt soetatud vara jagamise korral, kui tegemist ei ole isikute kaasomandiga. Seltsingulepingu sätete kohaldamine vabaabielu poolte varalistele suhetele on aktuaalne eelkõige juhul, kui üks osapooltest on teinud tööd teisele osapoolele kuuluva vara väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks ilma eraldi hüvitust saamata, nt ühise eluaseme rajamiseks või parendamiseks ehitus- ja remonditööde teostamine. Seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamine vabaabielu poolte vahelistele varalistele suhetele eeldab vabaabielu poolte poolt kas sellekohase seltsingulepingu sõlmimist otseste tahteavaldustega või tuleneb lepingu sõlmimine poolte käitumisest. Seltsingulepingu sätete kohaldamine eeldab viimati nimetatud juhul poolte käitumises ühise eesmärgi tuvastatavust, milleks võib olla poolte poolt ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluaseme kasutamise võimaldamiseks ja selle korrashoiu tagamiseks. Ühise eesmärgi tuvastamine vabaabielu poolte käitumise alusel eeldab üldjuhul ühise majapidamise olemasolu. Üksnes vabaabielu poolte kooselu fakt ei ole piisav seltsingulepingu sätete kohaldamiseks nimetatud kooselu suhtele. Kostja vande alla antud seletusega loeb kohus tuvastatuks, et pooled tutvusid 2000 ja said aeg-ajalt kokku. Nad muretsesid 2 last, esimene sündis 2002.a ja teine 2015.a. Pooled ei ole kunagi olnud vabaabielus, neil ei ole kunagi olnud ühist kodu ega majapidamist. Poolte ühist last O ei ole hageja kunagi materiaalselt ülal pidanud, teda hooldanud ega kasvatanud. Teise lapse suhtes tuvastati hageja isadus ja mõisteti elatis välja Pärnu Maakohtu otsusega 31.05.2016. Hageja võtab omaks, et samal ajal, kui ta suhtles kostjaga, oli ta vabaabielus M L, kellega kooselust oli 1999 sündinud poeg O. Hagejal oli ühine majapidamine M L. Hageja ehitas koos M L elamut xxx külas ning asus elama sinna koos M.Liivrandi ja nende pojaga. Hageja ja M.Liivrandi vabaabielu kinnitavad ka M L saadetud SMS-id kostjale (I kd, tl 172-187). SMS-st 03.12.2005 nähtub, et Olev Valk on saatnud Heili Tammarule sõnumi, milles teatab, et „suhe M on ammu läbi ja tema xxxxx elama ei tule, seal hakkab O.Valk elama H.Tammaruga ja ehitavad maja ja siis saavad lapse“. SMS-st 07.09.2013 nähtub, et Olev Valk on saatnud Heili Tammarule sõnumi, milles teatab, et „tema sinna ei tule, elama hakkavad O.Valki juures, aga enne peab M ära kolima, kannata veel“. Seega aeg-ajalt hageja meelitas kostjat jutuga, et viib kostja lapsega xxxxx ehitatavasse elamusse elama, mida kinnitavad ka kostja näidatud video kohtuistungil ja hageja 03.12.2005, 07.09.2013 SMS-id. Nõudeõiguse loovutamise lepingust 29.05.2006 nähtub, et L T loovutas kostjale xxxxxx xxxxxx xxxx külas asuva xxxxxxx nr x-xxx talu suurusega 14,25 ha tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse. Kehtna Vallavalitsuse aktist 19.10.2006 nähtub, et xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx asuv xxxx maatüki üldpindala on 28,50 ha ja õigustatud

subjektiks tunnistati Heili Tammaru. Kehtna Vallavalitsuse korraldusest 24.10.2006 nähtub, et kostja kohustub tasuma riigile 40 228 kr õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel. Kehtna Vallavalitsuse korraldusest 02.02.2007 nähtub, et lõpetati Kehtna valla maakasutusõigus 22,13 ha suurusel maa-alal ning tagastati see kostja omandisse. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt oli H.Tammaru alates 17.04.2007 kuni 22.02.2016 kinnistu reg nr xxxxxxx omanik, alates 22.02.2016 on kinnistu omanik L T. Kehtna Vallavalitsuse korraldusest 10.05.2007 nähtub, et kinnitati xxxx xxxxxxxxx projekti koostamise tingimused üksikelamu ja kahe kõrvalhoone püstitamiseks vastavalt korralduse lisale. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse otsusest nähtub, et kehtestati metsamajandamiskava xxxx kinnistul 29.05.2007 – 31.12.2016 ning lubatud on turberaie, harvendusraie. Kostja vande all antud seletusega leidis tõendamist, et kostjal oli kinnistu, kuhu tema ema soovis osta elamiseks aiamaja. Sellest plaanist teavitas kostja hagejat, kes pakkus välja, et tema ehitab aiamaja ning ehitamise eest töötasu ei soovi. Kostja ema andis hagejale 50 000 kr aiamaja ehitamiseks, s.o materjali muretsemiseks. Raha üleandmise juures olid kostja, tema ema ja hageja. Kohus leiab, et raha üleandmine on leidnud tõendamist kostja vande all antud seletusega, tunnistaja L.T ütlustega. Seda asjaolu, et L.T oli võimalik anda hagejale 50 000 kr, tõendavad L.T AS-i SEB Pank kontoväljavõte, millest nähtub, et L.T kontole on kantud laenu väljamakse 18.05.2007 ning L.T on kontolt välja võtnud 15.0525.05.2007 50 000 kr. Asjas ei oma tähtsust, et 2016.a kohtuistungil L.T ei mäletanud enam, kust ta raha 2007.a välja võttis, kas pangakontorist või sularahaautomaadist. Kehtna Vallavalitsuse korraldusest 30.07.2007 nähtub, et kostjale väljastati kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks xxxx kinnistule. Ehitise kasutusotstarve on aiamaja. Ehitisregistri väljavõttest nähtub, et xxxx kinnistule ehitatakse aiamaja suurusega 24 m2, kasutusele võtmise aeg 02.07.2007, projekteerija, ja ehitaja on kostja. Metsateatisest 23.01.2008 metsateatise kooskõlastuselt 28.01.2008 nähtub, et xxxx kinnistul on lubatud teha aegjärgset, sanitaar- ja harvendusraiet 182 tm. Ehitisregistri väljavõttest nähtub, et xxxx kinnistule ehitatakse puurkaev 25.04.2011, elamu 57,6 m2. 01.10.2012 Saldokinnitusest 30.11.2014 nähtub, et riigilt maa omandamise lepingust tasumata osa suurus seisuga 30.11.2014 on 1355,26 eurot. Kostja vande all antud seletusega, tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et hageja pidi ehitama aiamaja algusest lõpuni valmis. Hagejale antud 50 000 kr eest osteti fiboplokid ja karkassi jaoks puitmaterjal, kokku 6000 kr. Hageja tegi postvundamendi fiboplokkidest ja paigaldas karkassi, mida kinnitab foto (I kd, tl 76). Hageja jättis aiamaja ehituse pooleli ja lubas raha tagasi maksta, mida kinnitab SMS 13.10.2007, millest nähtub, et Olev Valk on saatnud Heili Tammarule sõnumi, milles annab teada, et „ei tea, millal tulla saab ning lubab Heili Tammaru emale raha tagasi anda“. Kostja jätkas 2007.a ise ehitust koos abilistega, ta võttis laenu 30 000 kr. Kostja paigaldas villa, tuuletõkkeplaadid, voodrilauad, katuse. Pottsepp ladus soojamüüri ja korstna aluse. Kostja ladus korstna. Selle kõige eest maksis kostja ise. Aknad panid pooled koos ette. Olev jättis akende ja ukse eest maksmata tegijatele 6000 kr. Kokku oleks pidanud maksma 12 000 kr. Kostja vande all antud seletust kinnitavad: T T kinnituskiri 05.05.2016, millest nähtub, et 2007.a sügisel tegi ta Olev Valki mõõtude järgi aknad ja ukse Lelle lähistel asuvale majale. T.T paigaldas ukse, aknad pani ette Olev Valk; Tohuvana Saeveski tõend 11.05.2016, millest nähtub, et Heili Tammaru ostis 2007 aiamajale voodrilaudu: L. T asus koheselt 2007.a sügisel xxxx kinnistule ehitatud aiamajja elama. V V kinnituskirjast 13.05.2016 nähtub, et kuna Varko Kaubandus OÜ müügiprogramm pole säilinud, siis pole võimalik kinnitada, kas Olev Valk on firmast kaupa ostnud, kes ja kui palju tasus materjali eest. Esmane õiend on koostatud Olev

Valki ütluste alusel. Nimetatud kiri ei tõenda, et hageja oleks ehitusmaterjali tellinud ja selle eest tasunud. Kostja vande all antud seletusega ja tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et lauta hakkas kostja tegema koos abilistega 2009.a. Kostja leidis, et ta saaks elumaja ehitamisega koos abilistega ka hakkama, tegi projekti, elumaja oli mõeldud kostja jaoks. Töömehed ehitasid elumaja, Olev käis juhendamas, 2013.a oli kostja temaga jälle suhtlema hakanud. Hageja aitas sarikaid paika tõsta, muud ta ei teinud. Hageja ei pidanud midagi selle eest saama, pooltel ei olnud mingeid kokkuleppeid poolte panustamise ega hagejale tasustamise osas. Hageja ei küsinud kostjalt rahalist hüvitust ehituse juhendamise ega elumaja sarikate paigaldamise eest. Töömeestele maksis kostja, ostis neile paki suitsu päevas ja vahel ka õlut. 15 eurot teenisid nad kahe peale päevas kokku. Kostja vedas töömehi tööle ja koju nii hommikul kui õhtul, ühe korra hageja võttis nad ka peale. Kostja vande all antud ütlusi kinnitavad: metsateatised, millest nähtub, et kostjal oli võimalik enda kinnistult varuda puitu ehitamiseks ning laenu tasaarvestamiseks; N&N Invest Grupp OP arve 28.07.2010, millest nähtub, et kostja on ostnud ehitusmaterjali elumaja ehitamiseks ning fiboplokkide eest on tasutud 2451,20 eurot; MTÜ Käru Maaparandusühistu teatis 15.08.2016, millest nähtub, et Heili Tammaru on ühistu liige alates 2008.a, ühistu esitas PRIA-le 17.10.2008 Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse taotluse, mis rahuldati 03.03.2009; Põllumajandusameti Rapla Keskuse otsus 11.07.2011, millest nähtub, et kinnitati xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx maaparandusehitise xxxx 1 rekonstrueerimise kasutusele võtu akt – maaparandustöötajad ehitasid teed ja kraavid; E T kinnituskiri 15.08.2016, millest nähtub, et V T abistas Heili Tammarut ehitustöödel xxxx kinnistul ajavahemikul 2007-2009; L S kinnituskiri 16.06.2016, millest nähtub, et ta käis H.Tammaru juures ehitamas koos A N 2014.a suve lõpus. On ka varem abiks käinud. 2014 ehitati puitkarkassi ja veeti kruusa, palka maksis H.Tammaru. Päevaraha oli 15 eurot. Lisaks suitsud ja õlu. Hiljem oli abiliseks A.J, kellega koos ehitati karkass lõpuni. Ehitust juhendas H.Tammaru ja tema ema. Olev Valk käis mõnel korral ehitamise juures targutamas ja õpetas valesti, millest tekkis tüli. O.Valk läks A N riidu, kuna jättis kokkuleppe täitmata. O.Valk soovitas roovituse teha enne katusekile paigaldamist. O.Valk väitis, et H.Tammaru käskinud selliselt toimida. H.Tammaru aga selgitas, et tema selliseid soovitusi ei andnud. H.Tammaru küsis neilt, et miks katusekilet enne roovitust ei paigaldatud. Talle selgitati, et tegutseti O.Valki juhendamisel. O.Valk paigaldas koos L.S ja A.N sarikaid. O.Valk on ühe korra L.S maksnud 20 eurot. Ehituse juures nägi O.Valki 3-4 korda. Põhiliselt istus ta sel ajal autos, rääkis telefoniga. Tööd O.Valk ei teinud. On abistanud ainult sarikate paigaldamisel. Ehitustehnilishindlusalase ekspertiisi auditi aruandest 30.09.2016 nähtub, et aiamaja juures O.Valki tehtud töömahud ja tehtud töö maksumus on 905 eurot 2016 seisuga, elamu hoone juures O.Valk ei soovinud hoone alusmüüri soojustust ja pinnase tagasitäidet, tulemuseks on alusmüüri hoone otstes külmakerkest purunenud. Vundament on rajatud üldiselt kuiva savirähk-liivpinnasesse, mis võib niiskudes ja külmudes muutuda ka külmakerkeliseks. Kuna O.Valk on pakkunud välja teha katusealused elutatud ruumid, tähendab see seda, et tuleb maha võtta roov ja teha õhutusega kald-viilkatus. Vajalik on elamu purunenud alusmüürid müüride otstes lammutada ja uued teha. Kuna väliskandeseinaks jääb kandvaks elemendiks puitsõrestik, tuleb selle karkass eelnevalt remontida ja siis ehitada karkassi põhjal soojustusega sein. O.Valki põhjendamatust ja lohakast suhtumisest tingituna tuleb Tammarudel teha alustatud elamu juures ümberehituse-remonditöid summas 990 eurot. Kostja jäi rasedaks 2014. Kostja vande all antud ütlustega leidis tõendamist, et detsembris 2014 tegi kostja hagejale ettepaneku,

et ta vähemalt ühe lapse kulud võtaks enda kanda, kuna kostja üksinda ei jaksa neid kanda. Kostja valmistus lapse tulekuks ning seetõttu seiskus majaehitus. Kostja ei keelanud hagejat kinnistule tulla. Konflikt tekkis pooltel hetkest, kui kostja palus hagejal ühe lapse kulud enda kanda võtta. Pooltel ei ole olnud kokkulepet, et nad kinnistule koos elama lähevad. Kohus loeb kostja vande all antud seletuse usaldusväärseks tõendiks, kuna tema seletust kinnitavad ka tunnistajate K.N A.R ja L.T ütlused ning asjas kogutud eelpoolnimetatud kirjalikud tõendid. Kohus ei loe hageja vande all antud seletust selles osas, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping xxxx kinnistul asuvate hoonete ehitamiseks, usaldusväärseks tõendiks, kuna on ümber lükatud hageja vande all antud seletusega, tunnistajate ütlustega, dokumentaalsete tõenditega. Hageja ei ole esitanud seltsingulepingu sõlmimise tõendamiseks ühtegi tõendit, mis tema seletust kinnitaks. Kostja ja tunnistajate K.N, A.R ja L.T ütlustega leidis tõendamist, et hageja soovis kostjaga olla ainult intiimsuhetes aeg-ajalt, laste ülalpidamises ja kasvatamises ei osalenud hageja kunagi, ühist majapidamist ega kodu pooltel ei olnud, kuna hageja seda ei soovinud, seda kinnitavad kohtuistungil kogutud tõendid hageja suhtumise kohta kostjasse ja lastesse, s.o hageja ilmus kostja ellu siis, kui kostjal oli raha. Hageja meelitas kostjat ja kostja ema andma talle aiamaja ehitamiseks 50 000.- kr, mille eest osaliselt ostis ehitusmaterjali, jättis tellitud ja kättesaadud materjali eest osaliselt tasumata, jättis kokkulepitud töö tegemata, järelejäänud raha on kostja emale tagastamata. Elumaja ehitamisel osales hageja juhendamisega ja aitas sarikate paigaldamisel. Elumajaehitus jäi pooleli seetõttu, kuna kostja rasestus 2014, mitte seetõttu, et kostja ei täitnud seltsingulepingut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuistungil ei leidnud tuvastamist seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel hoonete ehitamiseks xxxx kinnistul. Pooltel ei ole olnud ühist eesmärki - ühine kodu ja ühine majapidamine. See oli ainult kostja soovunelm, mis kunagi ei täitunud, seda kinnitab väljavõte kohtuistungi protokollist (I kd, lk 112), kus kostja kinnitab, et hageja lubas, et ehitavad koos maja ja siis räägivad lastest, pididki nii tegema, aga laps tuli varem. Pooltel ei olnud sõlmitud lepingut, mille kohaselt mõlemad pidid panustama ehitamisse võrdselt. Pooltel oli kokkulepe, et hageja ei soovi aiamaja ehitamise ja juhendamise ning sarikate paigaldamise eest elumaja ehitamisel rahalist tasu. Hageja leiab, et nüüd nullitakse tema väärtus täiesti ära. Hageja heidab kostjale ette, et see ei arvestanud hageja huvidega nii nagu oleks pidanud tegema. Kohus jõudis tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et hageja on enda väärtuse ise ära nullinud ja ise ainult enda huvidega arvestanud. Hageja oskas suunata Tammarusid andma tema käsutusse 50 000 kr. Hageja ilmus taas kostja ellu, kui viimane alustas elumaja ehitamist, lootes juhendamise eest saada hüvitust poole vara (hooned) väärtuses. Poolte vahel tekkis konflikt, kui kostja palus hagejal osaleda ühe lapse ülalpidamises. Seejärel esitas hageja kostja vastu kohtusse hagi seltsinguvara jagamiseks. Ekspertarvamusest 25.08.2016 nähtub, et xxxx kinnistul poolelioleva elamu, suvila ja puukuuri ehitustööde maksumus on vastavalt 6944, 10 212 ja 13 616 eurot. Kuna seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel ei leidnud kohtuistungil tõendamist, siis ei toimu ka seltsinguvara jagamist. Hagejal puudub seaduslik alus nõuda 15 000 euro väljamõistmist kostjalt, vaatamata sellele, et ehitusekspert hindas hageja panuse suuruseks 905 eurot. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Kohus leiab, et samuti ei leidnud kohtuistungil tõendamist, et poolte vahel oleks sõlmitud töövõtuleping. Eelpool kohus tuvastas, et pooled olid kokku leppinud selles, et hageja oma osalemise eest xxxx kinnistul asuvate hoonete ehitamisel

rahalist hüvitust kostjalt ega L.Tammarult ei nõua. Seega ei kuulu hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele rahaline tasu töövõtulepingut reguleerivate sätete alusel. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hagejalt saanud midagi õigusliku aluseta. Seega ei kuulu hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele rahaline hüvitus ka alusetu rikastumise sätete järgi. VÕS § 7 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on poolte suhte tekkimisest kuni käesoleva ajani kostjat petnud, kostja tunnetega manipuleerinud, kostja ema petnud. Kostja kasvatab üksinda hageja lapsi, hagejalt materiaalset abi saamata, ehitab maju, käib tööl. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu 15 000 euro väljamõistmiseks seoses xxxx kinnistul teostatud ehitustöödega, arvestades hageja käitumist ja suhtumist kostjasse, poolte lastesse ja kostja emasse, on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub välja mõista hagejalt lepingulise esinduse kulud summas 300 eurot, eksperditasu 360 eurot, printimiseteenuse kasutamise eest 5,70 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud ning töötasu suurus mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Tsiviilasi on mahukas. Maksekorraldusega 28.09.2016 loeb kohus tuvastatuks, et kostja on tasunud Ehitusekspert OÜ-le 360 eurot. Rapla Keskraamatukogu kviitungitega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on tasunud printimiseteenuse eest 5,70 eurot. Seega jääb hageja kanda kostja menetluskulud summas 665,70 eurot.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.