OV-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda HT-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OV (hageja) esitas 24.03.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse HT-lt (kostja) 10 000 euro väljamõistmiseks. 12.09.2016 suurendas hageja nõuet 15 000 euroni.
2.Hagiavalduse kohaselt asutasid hageja ja kostja 2007. aastal seltsingu, mille eesmärk oli ühise majapidamise ja elupaiga loomine kostjale kuuluvale kinnistule. Pooled leppisid kokku, et panustavad võrdsetes osades. Aastate jooksul on loodud kolm hoonet – aiamaja 20 m2, kõrvalhoone 60 m2 ja pooleli olev elumaja 100 m2. Asi jäi pikalt venima, kuna kostja ei suutnud omapoolseid panuseid teha. On saanud selgeks, et eesmärk ei ole saavutatav, kostja huvi on kadunud ning kostja ütles 2014.a lepingu üles ning palus hagejal nimetatud paika enam mitte külastada. Hageja palus jagada 2007.a moodustatud seltsinguvara võrdsetes osades. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hagejaga seltsingulepingut sõlminud. Kostjal ei ole olnud hagejaga ühist majapidamist ega kokkulepet kostja kinnistule hoone püstitamiseks ning hageja ei ole hoonete ehitamiseks rahaliselt panustanud. Hooned on ehitatud kostja ja tema ema LT rahalistest vahenditest. Aiamaja oli mõeldud ehitamiseks LT-le, kes oli selleks otstarbeks andnud hagejale 50 000 krooni, kuid nimetatud raha eest hageja ehitusmaterjale ei ostnud. Hiljem selgus, et hageja on põhilises osas kulutanud raha oma maja ehitamisele XXX külas hagejale kuuluval kinnistul. Pärast raha saamist hakkas hageja ehitustöödest kõrvale hoidma, jättis tasumata tellitud akende ja uste eest. Kostja pidi võtma HM-lt laenu 30 000 krooni, et aiamaja lõpuni ehitada. Teiste hoonete ehitamiseks võttis kostja materjali oma metsast. Hageja ei ole tõendanud konkreetseid töid ega esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et tema poolt näidatud suuruses on kulutused kantud. Hageja poolt on ehitatud ainult aiamaja kuni karkassini ja tööd lõpetas ta 2007.a suvel, mistõttu on nõue aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 31.10.2016 otsusega hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 665,70 eurot.
5.VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 2 sätestab, et eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. VÕS § 600 lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
6.Kostja vande all antud seletusega luges kohus tuvastatuks, et pooled tutvusid 2000.a ja said aeg-ajalt kokku. Pooltel on 2 last, esimene sündis 2002.a ja teine 2015.a. Pooled ei ole kunagi olnud vabaabielus, neil ei ole kunagi olnud ühist kodu ega majapidamist. Poolte ühist last O ei ole hageja kunagi ülal pidanud, teda hooldanud ega kasvatanud. Teise lapse suhtes tuvastati hageja isadus ja mõisteti elatis välja Pärnu Maakohtu 31.05.2016 otsusega. Hageja võttis omaks, et samal ajal, kui ta suhtles kostjaga, oli ta vabaabielus ML-ga, kellega kooselust oli 1999.a sündinud poeg O. Hagejal oli ühine majapidamine ML-ga, kellega koos ehitas ta elamut XXX külas ning asus elama sinna koos ML ja nende pojaga. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt oli kostja alates 17.04.2007 kuni 22.02.2016 XXX kinnistu omanik, alates 22.02.2016 on kinnistu omanik LT.
7.Kostja vande all antud seletusega leidis tõendamist, et kostjal oli kinnistu, kuhu tema ema soovis elamiseks aiamaja. Sellest plaanist teavitas kostja hagejat, kes pakkus välja, et tema ehitab aiamaja ning ehitamise eest töötasu ei soovi. Kostja ema andis hagejale 50 000 kr materjali muretsemiseks. Raha üleandmise juures olid kostja, tema ema ja hageja. Kohus leidis, et raha üleandmine on leidnud tõendamist kostja vande all antud seletusega ja tunnistaja LT ütlustega. Asjaolu, et LT-l oli võimalik anda hagejale 50 000 kr, tõendavad LT AS-i SEB Pank kontoväljavõte, millest nähtub, et LT kontole on kantud laenu väljamakse 18.05.2007 ning LT on 15.05-25.05.2007 kontolt välja võtnud 50 000 kr. Asjas ei oma tähtsust, et 2016.a kohtuistungil LT ei mäletanud enam, kust ta raha 2007.a välja võttis, kas pangakontorist või sularahaautomaadist. Ehitisregistri väljavõttest nähtub, et XXX kinnistule ehitatakse aiamaja suurusega 24 m2, kasutusele võtmise aeg 02.07.2007, projekteerija ja ehitaja on kostja.
8.Kostja vande all antud seletusega ja tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et hageja pidi ehitama aiamaja algusest lõpuni. Hagejale antud raha eest osteti fiboplokid ja karkassi jaoks puitmaterjal, kokku 6000 kr. Hageja tegi postvundamendi fiboplokkidest ja paigaldas karkassi, mida kinnitab foto. Hageja jättis aiamaja ehituse pooleli ja lubas raha tagasi maksta, mida kinnitab SMS 13.10.2007, millest nähtub, et hageja on saatnud kostjale sõnumi, milles annab teada, et „ei tea, millal tulla saab ning lubab kostja emale raha tagasi anda“. Kostja jätkas 2007.a ise ehitust koos abilistega, ta võttis laenu 30 000 kr. Kostja paigaldas villa, tuuletõkkeplaadid, voodrilauad, katuse. Pottsepp ladus soojamüüri ja korstna aluse. Selle kõige eest maksis kostja ise. Aknad panid pooled koos ette. Hageja jättis akende ja ukse eest maksmata tegijatele 6000 kr. Kostja vande all antud seletust kinnitavad TT kinnituskiri 05.05.2016, millest nähtub, et 2007.a sügisel tegi ta hageja mõõtude järgi aknad ja ukse Lelle lähistel asuvale majale, TT paigaldas ukse, aknad pani ette hageja, ja Tohuvana Saeveski tõend 11.05.2016, millest nähtub, et kostja ostis 2007.a aiamajale voodrilaudu. LT asus koheselt 2007.a sügisel XXX kinnistule ehitatud aiamajja elama.
9.Kostja vande all antud seletusega ja tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et lauta hakkas kostja tegema koos abilistega 2009.a. Kostja leidis, et ta saaks koos abilistega hakkama ka elumaja ehitamisega, elumaja oli mõeldud kostja jaoks. Töömehed ehitasid elumaja, hageja käis juhendamas, 2013.a olid pooled jälle suhtlema hakanud. Hageja aitas sarikaid paika tõsta, muud ta ei teinud. Hageja ei pidanud midagi selle eest saama, pooltel ei olnud mingeid kokkuleppeid poolte panustamise ega hagejale tasustamise osas. Hageja ei küsinud kostjalt rahalist hüvitust ehituse juhendamise ega elumaja sarikate paigaldamise eest. Töömeestele maksis kostja.
10.Kostja vande all antud ütlusi kinnitavad metsateatised, millest nähtub, et kostjal oli võimalik enda kinnistult varuda puitu ehitamiseks ning laenu tasaarvestamiseks; N&N Invest Grupp OÜ arve 28.07.2010, millest nähtub, et kostja on ostnud ehitusmaterjali elumaja ehitamiseks ning fiboplokkide eest on tasutud 2451,20 eurot; ET 15.08.2016 kinnituskiri, millest nähtub, et VT abistas kostjat ehitustöödel XXX kinnistul ajavahemikul 2007-2009; LS 16.06.2016 kinnituskiri, millest nähtub, et ta käis kostja juures ehitamas koos AN-ga 2014.a suve lõpus. On ka varem abiks käinud. 2014 ehitati puitkarkassi ja veeti kruusa, palka maksis kostja. Päevaraha oli 15 eurot. Lisaks suitsud ja õlu. Hiljem oli abiliseks AJ, kellega koos ehitati karkass lõpuni. Ehitust juhendas kostja ja tema ema. Hageja paigaldas koos LS ja AN-ga sarikaid. Ehitustehnilis-hindlusalase ekspertiisi auditi 30.09.2016 aruandest nähtub, et aiamaja juures hageja poolt tehtud töö maksumus on 2016.a seisuga 905 eurot, kuid hageja lohakast suhtumisest tingituna tuleb T-l teha alustatud elamu juures ümberehituseremonditöid summas 990 eurot.
11.Kohus luges kostja vande all antud seletuse usaldusväärseks tõendiks, kuna tema seletust kinnitavad ka tunnistajate KN, AR ja LT ütlused ning asjas kogutud kirjalikud tõendid. Kohus ei lugenud hageja vande all antud seletust selles osas, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping XXX kinnistul asuvate hoonete ehitamiseks, usaldusväärseks tõendiks, kuna see on ümber lükatud tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Hageja ei ole esitanud seltsingulepingu sõlmimise tõendamiseks ühtegi tõendit, mis tema seletust kinnitaks. Kostja ja tunnistajate KN, AR ja LT ütlustega leidis tõendamist, et hageja soovis kostjaga olla ainult aeg-ajalt intiimsuhetes, laste ülalpidamises ja kasvatamises ei osalenud hageja kunagi, ühist majapidamist ega kodu pooltel ei olnud, kuna hageja seda ei soovinud. Hageja meelitas kostjat ja kostja ema andma talle aiamaja ehitamiseks 50 000 kr, mille eest osaliselt ostis ehitusmaterjali, jättis tellitud ja kättesaadud materjali eest osaliselt tasumata, jättis kokkulepitud töö tegemata ning järelejäänud raha on kostja emale tagastamata. Elumaja ehitamisel osales hageja juhendamisega ja aitas sarikate paigaldamisel. Elumaja ehitus jäi pooleli seetõttu, et kostja rasestus 2014.a, mitte seetõttu, et kostja ei täitnud seltsingulepingut. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kohtuistungil ei leidnud tuvastamist seltsingulepingu sõlmimine hoonete ehitamiseks XXX kinnistul. 25.08.2016 ekspertarvamusest nähtub, et XXX kinnistul poolelioleva elamu, suvila ja puukuuri ehitustööde maksumus on vastavalt 6944, 10 212 ja 13 616 eurot. Kuna seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel ei leidnud tõendamist, siis ei toimu ka seltsinguvara jagamist.
12.Kohus leidis, et samuti ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks sõlmitud töövõtuleping. Kohus on tuvastanud, et pooled olid kokku leppinud selles, et hageja oma osalemise eest XXX kinnistul asuvate hoonete ehitamisel rahalist hüvitust kostjalt ega LT-lt ei nõua. Seega ei kuulu hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele rahaline tasu töövõtulepingut reguleerivate sätete alusel. Samuti ei tuvastanud kohus, et kostja oleks hagejalt saanud midagi õigusliku aluseta. Seega ei kuulu hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele rahaline hüvitus ka alusetu rikastumise sätete järgi. VÕS § 7 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on poolte suhte tekkimisest kuni käesoleva ajani kostjat petnud ja kostja tunnetega manipuleerinud. Kostja kasvatab üksinda hageja lapsi, hagejalt materiaalset abi saamata. Kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu 15 000 euro väljamõistmiseks seoses XXX kinnistul teostatud ehitustöödega, arvestades hageja käitumist, on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
13.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja palus välja mõista hagejalt lepingulise esindaja kulu summas 300 eurot, eksperditasu 360 eurot ja
printimisteenuse kasutamise eest 5,70 eurot. Kohus leidis, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud ning töötasu suurus mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leidis, et kulude kandmine on tõendatud ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 665,70 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.08.12.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtu 31.10.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagiavalduse rahuldada.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud analüüsimata asjas kogutud tõendid, ei ole võrrelnud neid kostja ütlustega ega kostja kutsutud tunnistajate ütlustega. Kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaosaliste tegelikule käitumisele ega ole teinud midagi nende tahtluse kindlakstegemiseks. Kohus ei ole arvestanud vastuoludega kostja ütluste ja ümberlükkamatute tõendite vahel, mis on saadud kohalikust omavalitsusest. Lisaks käis kostja istungi ajal kohtu loal ruumist väljas tunnistaja LT-ga suhtlemas enne tema ärakuulamist. Hageja leiab, et seltsingulepingu olemasolu eeldused on täidetud.
16.Kohus on viidanud kohtupraktikale koos elavate vabaabielu paaride kohta, kuid on jätnud tähelepanuta, et kui paar asub ühist elupaika looma, siis ei saa neid vaadelda kui koos elavat vabaabielu paari. Kohus ei ole arvestanud osapoolte tegeliku tahtluse ja käitumisega. Kui kostja on kinnitanud, et unistas kooselust hagejaga, armastas teda, ja hageja vahetas töökoha tulevase elukoha lähedale Türile, on osapoolte tegelik tahtlus tõendatud. Osalistel oli motiiv ja eesmärk luua ühine kodu, nad tegutsesid ja panustasid selle nimel. Kohus on aga leidnud, et hagejal oli hoopis tahtmine kostja emale maja ehitada, sealjuures ei saanud hageja selle eest tasu.
17.Kuna kostja ütlused on vastuolulised, pidanuks kohus tõe välja selgitama. Kostja on lisanud fotod, millel on hageja poolelioleval ehitusel. Kohus on aga asunud seisukohale, et hageja jättis ehituse pooleli ja „kadus ära“. Edasi on kostja selgitanud, et pärast hageja „ärakadumist“ ehitas ta ise koos oma emaga maja lõpuni ja ehitusküsimustes andis neile nõu peretuttav M. Eelistungil kostja muutis oma seisukohta ja teatas, et maja ehitas hoopis üks töömees, kes on tänaseks surnud. Kohtuistungil kinnitas aga, et ehitasid juba kaks töömeest, kes on tänaseks surnud. Sama kinnitasid ka kostja tunnistajad – ema ja õde. Hageja leiab, et kui asjad oleks tõepoolest nii olnud, siis tekib küsimus, miks hoopis hageja majale aknad ette pani. Kostja on seletanud, et hageja on saanud tema emalt ehitamiseks 50 000 krooni. Eelistungil väitis kostja, et seda kinnitavad tema tunnistajad ema ja õde, kes olevat juures olnud. Kohtuistungil aga õde tunnistas, et tema pole midagi näinud. Hagejale jääb arusaamatuks, millisele seisukohale jääb selles asjas kohus. Hageja on seisukohal, et raha üleandmine on tõendamata. Panga väljavõttelt on näha, et kostja ema on saanud pangalt laenu ja see raha on kahes osas välja võetud pangaautomaadist, mis asub kostja tolleaegse elukoha lähedal. Kostja ema aga väitis vande all, et ta võttis raha välja panga kontorist ühe korraga. Jääb kahtlus, et raha võttis välja hoopis kostja ise oma elukoha lähedal asuvast pangaautomaadist. Edasi väidavad nii kostja ise kui ka tunnistaja LT, et nimetatud 50 000 krooni anti päev-paar hiljem ehitusmaterjalide poe ees autos üle hagejale ning peale seda ostis hageja vundamendiplokid, pani need oma autosse ja viis need ehitusele. Kohus on ignoreerinud tõendeid, mis selle ümber lükkavad ja võimatuks teevad. Esiteks ei olnud maikuus võimalik sõiduautoga läbida kraaviäärset teed, mis kinnistule viib. Seda on kostja ise kinnitanud. Ka vundamendiplokke ei ole tark vedada sõiduautoga - mõne ploki kaupa neid vedada oleks vastuolus terve mõistusega, kui ehituspood tooks need kohale veoautoga. Lisaks ei olnud maikuus olemas ehitusluba, isegi taotlust ei olnud esitatud. Kõik need
asjaolud on kohus jätnud arvestamata ning loonud kuvandi, nagu asunuks hageja kostja emale maja ehitama omamata ehitusluba ja isegi autoga ligipääsu ehitusplatsile. Kõik selle päeva sündmused, alates raha üleandmisest kuni ehitusmaterjalide veoni sõiduauto pagasiruumis, on tagantjärele välja mõeldud. Kostja on väitnud, et sai peretuttavalt Meeliselt laenu 30 000 krooni, et katta hageja poolt ära varastatud kostja emale kuulunud raha. Ja hiljem olevat kostja selle võla palkidega tasunud. Hageja seletas, et tegemist oli palkide langetamisega elumaja tarbeks. See töö tasuti nii-öelda natuuras – metsa langetaja sai tasu palkides.
18.Seoses kolmanda hoonega, s.o suure elumajaga, on nii ütluste kui kirjalike tõenditega selgeks saanud, et hageja oli selle ehitusel tegev algusest peale kuni ehituse seiskumiseni. Kõik tõendid näitavad, et ehitus seiskus 2013.a sügisel, just siis kui hageja ehituselt lahkuma suunati. Ehitus seiskus, sest töömehed ei saanud enam palka ja keegi ei organiseerinud töid. Asjas on erinevaid kostja poolseid ütlusi ja kirjalikke väiteid, justkui tema ise finantseeris, õpetas ehitusmehi ja hankis materjalid. Teise hoone, puukuuri kohta, on kostja väitnud, et tema ehitas selle. Samas on kostja tunnistanud, et ta on ehitusküsimustes võhik. Kostja esitatud fotod tõendavad hageja tegevust seal algusest peale ja ütlustega on tõendatud, et kostja hagejale mingit raha maksnud ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
21.Kolleegiumi hinnangul on hageja apellatsioonkaebuses ebaõigesti leidnud, et maakohus jättis analüüsimata asjas kogutud tõendid. Maakohus on poolte esitatud tõendeid käsitlenud ja hinnanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid seltsingulepingu ühise eluaseme rajamiseks XXX kinnistule. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli tahe rajada XXX kinnistule ühine elukoht. Tahet ühise eluaseme rajamiseks XXX kinnistule on hageja püüdnud tõendada selle kaudu, et ta tegi kinnistul ehitustöid. Üksnes asjaolust, et hageja osales ehitustööde teostamisel, ei saa aga teha järeldust, et pooltel oli tahe ehitada ühine eluase XXX kinnistule. Seetõttu ei oma ka määravat tähtsust, kui suur täpselt oli hageja panus hoonete ehitamisel ega ole vaja hinnata, konkreetselt milliseid ehitustöid hageja XXX kinnistul tegi. Pooled on suhelnud alates 2000.a, 2002.a sündis pooltel esimene laps ning alates 2007.a on XXX kinnistul toimunud ehitustegevus. Hoolimata pikast suhtlemisajast ei ole aga pooled koos elanud ega ühist majapidamist loonud. Hageja elas koos ML-ga ja nende ühise pojaga. Ka ehitusperiood on olnud pikk, kuid pooled ei ole ehitanud XXX kinnistule sellist elumaja, kus nad saaksid koos elada. Need asjaolud kinnitavad seda, et pooltel ei olnud selget ja kindlat eesmärki rajada ühine elukoht XXX kinnistule. Lisaks nähtub hageja poolt 03.12.2005 kostjale saadetud SMS-st, et hageja soovis ehitada maja XXX-le ja sinna koos kostjaga elama asuda (I kd tl 146-148). 07.09.2013 on hageja saatnud kostjale SMS-i, et „Mina sinna ei tule. Elama hakkame ikka minu juures...“ (I kd tl 144145). See on saadetud mitut aastat pärast ehitustööde algust XXX kinnistul. Ka sellest järeldub, et hageja ei plaaninud hakata elama XXX kinnistul. Maakohus on põhjendatult
leidnud, et seltsingulepingu sõlmimine on tõendamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas asuda maakohtust erinevale seisukohale.
22.Kolleegiumi hinnangul ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust küsimus, kas kostja ema andis hagejale 50 000 krooni materjalide ostuks aiamaja ehitamiseks. Ka juhul, kui lähtuda hageja väitest, et ta ei saanud kostja emalt 50 000 krooni materjalide jaoks, ei ole tõendatud seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel. Kolleegium on eelnevalt märkinud, et üksnes ehitustööde tegemine kostjale kuulunud kinnistul ei tõenda seltsingulepingu sõlmimist.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole pooled sõlminud ka töövõtulepingut. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkuleppe, et tema kohustub ehitama XXX kinnistule hooneid ja kostja kohustub maksma selle eest tasu. Ainuüksi asjaolust, et hageja osales kostja, kui oma laste ema, heaks ehitustööde tegemisel, ei saa järeldada, et poolte tahe oli sõlmida töövõtuleping.
24.Hageja tegevust ei saa käsitleda ka käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 lg 1 mõttes, kuna kostja andis õiguse hagejale ehitustöid teha.
25.Samuti puudub hagejal kostja vastu nõue VÕS § 1042 lg 1 alusel. Nimetatu sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Hageja ei ole täpselt esile toonud, kui palju ta rahaliselt hoonetesse panustas ega ka seda tõendanud. Seda, kui palju kulutas hageja hoonete ehituseks raha, ei nähtu ka OÜ Ehitusekspert 30.09.2016 ja OÜ Esten 25.08.2016 arvamustest. Hageja esitatud asjaoludest nähtub, et ta panustas ehitusse eelkõige enda tööga. Enda tööjõu rakendamine ei ole aga kulutus, mille hüvitamist saab VÕS § 1042 lg 1 alusel nõuda.
26.Vastuseks hageja väitele menetlusnormide rikkumise kohta maakohtus, märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistada.
27.Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
28.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole maakohtu määratud menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
29.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja
hagejalt välja mõista menetluskulud summas 360 eurot (käibemaksuga) ja viivise menetluskuludelt. Kostja esindajal on kulunud apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele 3 tundi. Kostja esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
30.Kolleegium leiab, et kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulutatud aeg on vajalik ja põhjendatud. Esindaja töö tunnihind jääb turuhinna piiridesse. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 360 eurot ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.