3-17-460/10 - Planeerimine ja ehitus - Kinnisasja sundvõõrandamine - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

eest õiglast hüvitist. L.L. on andnud Elektrilevi OÜ-le nõusoleku elektripaigaldise ehitustööde teostamiseks. Elektrilevi OÜ on teatanud, et on pakkunud õiglast hüvitist M. L., kuid M. L. keeldus sellest. Värska Vallavolikogu on teinud 22.12.2016 otsuse nr 49, millega on otsustatud seada Värska vallas K. külas asuvale R. kinnistule (registriosa nr xxxx), mille omanikud on M.L. 1⁄2 osas ja L.L. 1⁄2 osas, sundvaldus 10 kV maakaabelliini ehitamiseks vastavalt otsuse juures olevale asendiplaanile. Sundvaldus on seatud Elektrilevi OÜ kasuks elektrivarustuse tagamiseks 10 kV maakaabelliini talumiseks. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tehnovõrgu ja rajatise talumise eest tasu. M.L. esindaja on esitanud vaide eelnimetatud otsusele, kuna vaide esitajal ei ole selged tema kinnistu piirid. Värska Vallavolikogu on 26.01.2017 otsusega nr 5 jätnud M.L. vaide rahuldamata. M.L. on pöördunud halduskohtu poole kaebusega 27.02.2017. M.L. taotleb tühistada Värska Vallavolikogu 22.12.2016 otsus nr 49 „Sundvalduse seadmine R. kinnistule Värska vallas K. külas“ ja tühistada Värska Vallavolikogu 26.01.2017 otsus nr 5 „Värska Vallavolikogu 22.12.2016 otsuse nr 49 „Sundvalduse seadmine R. kinnistule Värska vallas K. külas“ peale esitatud vaide läbivaatamine“, millega jäeti vaie rahuldamata. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 08.03.2017 esitatud kaebuse menetlusse võtnud, tunnistanud vastustajaks Värska valla ja kaasanud 3. isikuna menetlusse Elektrilevi OÜ. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastavalt Elektrilevi OÜ taotlusele sundvalduse seadmiseks elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks kaebaja kinnistule, ei andnud kaebaja selleks nõusolekut. Kaebaja leiab, et sundvalduse seadmine kaebaja kinnisasjale maakaabelliini paigaldamisega seonduvalt on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kaebaja leiab, et talle ei ole pakutud õiglast hüvitist sundvalduse seadmise üle, seega on rikutud tema suhtes Põhiseaduse § 32. Samuti leiab kaebaja, et seda otsustust ei ole kaalutletud. Kaebaja lisab, et omandit võib omaniku nõusolekuta kasutada ainult seadusega sätestatud korras ja õiglase hüvitise eest. Kaebaja viitab õiguskantsleri seisukohale ja märgib, et tasuhüvitis peab olema seotud kinnisasja väärtusega ning käesoleval hetkel pole arvestatud sundvalduse seadmisega kaasnevaid kitsendusi. Kõnealusel juhul ei kaalu kinnisasja omanikule sundvalduse seadmisega kaasnevad piirangud üles avalikku huvi tagada elektrivarustus kagu piirkonda. M.L. kaebuses on taotletud Värska Vallavolikogu 22.12.2016 otsuse nr 49 ja 26.01.2017 vaideotsuse nr 5 tühistamist. Kaebaja pool on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et kuna Elektrilevi OÜ ja kaebaja vahel pole sõlmitud talumiskohustuse kokkulepet, oli Elektrilevi OÜ kohustatud esitama KASVS § 463 lg 1 tulenevalt sundvalduse seadmise taotluse. Kaebaja on keeldunud vastu võtmast 300 eurost hüvitist. Vastustaja märgib, et sundvaldus seati Elektrilevi OÜ kasuks kinnistule elektrivarustuse tagamiseks projekteeritud 10 kV maakaabelliini talumiseks. Vastustaja viitab KASVS § 6 lg 1, mille kohaselt võib kitsendada üldistes huvides kinnisomandit. Tehnovõrgud ja tehnorajatised on vajalikud ehitamiseks avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub avalikku teenust osutavale isikule. Elektrilevi OÜ on avalikku teenust pakkuv isik ning tema

4.M.L. on nõudnud sundvalduse kehtestamise eest õiglast hüvitist, 3. isik on pakkunud kaebajale hüvitiseks 300 eurot. Kaebaja on märkinud, et talle on hüvitist pakutud 200 eurot, mida peab väikeseks hüvitiseks ning kaebaja on märkinud, et ei anna nõusolekut 10 kV maakaabli paigaldamiseks. Kaebaja poolt viidatud õiguskantsleri seisukoht, et puudub õigusselgus talumistasude regulatsiooni kohta, on õige, kuid antud juhul jääb selles osas kokkulepe saavutamine kaebajale ja 3. isikule. Kaebaja ei ole omapoolset ettepanekut teinud hüvitise suuruse osas, on vaid märkinud, et kompenseeritud peaks olema kõik kitsendused, mis on seotud maa kasutamisega. 5.Kohus märgib sundvalduse seadmise hüvitise kohta, et hüvitise osas kokkuleppe sõlmimine on eraõiguslik suhe kaebaja ja Elektrilevi OÜ vahel ning ei kuulu antud asjas läbivaatamisele. Samuti ei kuulu läbivaatamisele kaebaja poolt vaides märgitud asjaolud, et kaebajale on ebaselged R. kinnistu piirid, mida kaebaja kohtuvaidluses ei ole esile toonud. 6.Käesolevas asjas menetleb kohus Värska Vallavolikogu 22.12.2016 otsuse nr 49 ja 26.01.2017 vaideotsuse nr 5 õiguspärasuse küsimust ja hindab sundvalduse seadmise õiguspärasust ning seda kuivõrd sundvalduse seadmine võib rikkuda kaebaja õigusi. 7.Kohus käsitleb käesolevas punktis 3. isiku väidet selle kohta, et vaides ja kaebuses on toodud erinevad alused haldusakti tühistamiseks. Kaebaja on märkinud vaides, et vald ei ole kaebaja kinnistu piiride kulgemise osas seisukohta võtnud ning kaebaja ei tea kuhu sundvaldus seatakse ja kaebuses vaidlustab kaebaja seda, et kinnisasja omanikule sundvalduse seadmisega kaasnevad piirangud ei kaalu üles avalikku huvi tagada elektrivarustus ning see, et kaebajale ei pakuta õiglast hüvitist. Seega on kaebuse muudatus esitatud hilinenult ja menetlus tuleks lõpetada. Kohus nii ei arva, vaid märgib, et antud asjas on küll kaebaja vaide esitanud, kuid vaidemenetlus ei olnud kohustuslik, mistõttu ei ole ka oluline, et kaebaja on oma nõude alust kaebuses muutnud. Kohus saab läbi vaadata kaebaja selle nõude koos põhjendustega, mille kohta on kaebus esitatud kohtule, kuna tegemist ei ole olnud kohustusliku vaidega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 mõistes. Kohus on lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks, kuna tühistamiskaebuse puhul kehtib 30-päevane kaebetähtaeg, kaebus on esitatud seda tähtaega järgides, kaebus on esitatud arvates vaideotsuse teatavakstegemisest. Kaebetähtaja küsimuse on kohus lahendanud juba asja menetlusse võtmise määrusega

rajatise talumise eest tasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, seega antud juhul Elektrilevi OÜ-le. Antud juhul kaebaja seda teinud ei ole. 10.Kuna kaebaja on keeldunud Elektrilevi OÜ poolt pakutavast hüvitisest sundvalduse seadmise kompenseerimiseks (300.- eurot, notarikulud ning sõidukulud, tl 121), tegi Värska Vallavolikogu 22.12.2016 otsuse nr 49 sundvalduse seadmise kohta R. kinnistule Värska vallas K. külas lähtuvalt KASVS § 461 lg 1, § 463 ja AÕS § 1581 lg 1. 11.Kohus märgib, et kaevatav Värska Vallavolikogu otsus on õiguspärane, proportsionaalne, vastab haldusmenetluse põhimõtetele, otsus on motiveeritud ja põhjendatud ning antud välja selleks pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel. Antud juhul on vallavolikogu lähtunud meetme vajalikkusest ning seega ei ole pidanud haldusorgan kaalutlemist läbi viima. 12.Tulenevalt KASVS § 6 lg 1 kohaselt on kinnisasja sundvaldus lubatav kui kinnisasja sundvõõrandamine ei ole otstarbekas, võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasjade sundvõõrandamise sätteid, kui käesolevast paragrahvist või sama seaduse 81 peatükist ei tulene teisiti. 13.Käesolevas asjas ei ole haldusakti tühistamise aluseks see, et sundvalduse seadmise eest ei ole kaebaja arvates makstud õiglaslikku tasu. Kohus märgib, et antud juhul ei pea kaebaja loobuma oma kinnistu otstarbekohasest kasutamisest alal, kuhu maakaabel paigaldatakse, sest maa-ala jääb jätkuvalt kasutusele teemaana. Kohus märgib, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole sundvalduse seadmisega rikutud, samuti ei ole rikutud Põhiseadusest tulenevat õigust eraomandi puutumatusele (PS § 32), samas paragrahvis on sätestatud ka viited kitsendustele, mis tulenevad seadusest ja sellest, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. 14.Kohus peab õiguspäraseks ka Värska Vallavolikogu 26.01.2017 vaideotsust nr 5, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata, kuna kohus ei ole tuvastanud vaidemenetluse läbivaatamisel menetlusnormide rikkumist ning samas ei ole ka kaebaja välja toonud ühtegi alust, mis viitaks ebaõigele vaideotsusele. Kaebaja on esitanud vaideotsuse kohta vastuväiteid ja seda, et ta pole teadlik kinnistu piiridest, mille kohta on vaideotsuses selgitus antud, samas on vaideotsuses põhjalik selgitus antud ka sundvalduse seadmise kohta. 15.Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus terves ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 16.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud 2 menetluskulude nimekirja menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid kaebajalt välja ei mõisteta.