Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 18. jaanuar 2018, Tartu 3-17-460
Haldusasi
Maimu Liivamäe kaebus Värska Vallavolikogu
22.detsembri 2016. a otsuse nr 49 ja 26. jaanuari 2017. a vaideotsuse nr 5 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 14. juuni 2017 otsus Maimu Liivamäe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Maimu Liivamägi esindaja v.adv Tarmo Pilv Vastustaja Värska vald esindaja Martin Sulp Kolmas isik Elektrilevi OÜ Esindaja Heili Raudkivi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maimu Liivamäe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. juuni 2017. a otsus muutmata.
2.Mõista Maimu Liivamäelt OÜ Elektrilevi kasuks välja ükssada viiskümmend seitse (157) eurot 15 senti menetluskulude katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. veebruar 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Värska Vallavolikogu 22. detsembri 2016. a otsusega nr 49 otsustati seada Värska vallas Kostkova külas asuvale X kinnistule (registriosa nr XX) sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks 10 kV maakaabelliini ehitamiseks vastavalt otsuse juures olevale asendiplaanile. Koormatud kinnisasja omanikud on Maimu Liivamägi mõttelises 1⁄2 osas ja Leili Laiakivi mõttelises 1⁄2 osas.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas M. Liivamägi Tartu Halduskohtule kaebuse Värska Vallavolikogu 22. detsembri 2016. a otsuse nr 49 „Sundvalduse seadmine X kinnistule Värska vallas Kostkova külas“ ja 26. jaanuari 2017. a vaideotsuse tühistamiseks.
Kaebuse kohaselt ei ole ta andnud nõusolekut Elektrilevi OÜ taotluse alusel sundvalduse seadmiseks elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks kaebaja kinnistule. Sundvalduse seadmine on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, kuna kaebajale ei ole pakutud õiglast hüvitist ja seega on rikuti tema suhtes Põhiseaduse § 32. Küvitis peab olema seotud kinnisasja väärtusega ning käesoleval hetkel pole arvestatud sundvalduse seadmisega kaasnevaid kitsendusi. Kõnealusel juhul ei kaalu kinnisasja omanikule sundvalduse seadmisega kaasnevad piirangud üles avalikku huvi tagada elektrivarustus kagu piirkonda.
3.Värska vald vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitas, et Elektrilevi OÜ ja kaebaja vahel pole sõlmitud talumiskohustuse kokkulepet, kaebaja on keeldunud vastu võtmast 300 eurost hüvitist. Sundvaldus seati Elektrilevi OÜ kasuks kinnistule elektrivarustuse tagamiseks projekteeritud 10 kV maakaabelliini talumiseks. Elektrilevi OÜ on avalikku teenust pakkuv isik ning tema teenus on rajada tehnovõrk või tehnorajatis, millega tagatakse Eesti Vabariigi kagupiiri piirirajatiste elektriühendused.
4.Kolmas isik Elektrilevi OÜ vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kolmas isik osutab, et kaebuses on M. Liivamägi puudutanud muid küsimusi kui vaides. Vaides on kaebaja märkinud, et selged ei ole kaebaja kinnistu piirid ning kohtukaebuses on kaebaja märkinud, et talle ei ole pakutud õiglast hüvitist sundvalduse seadmise eest ning et kõnealusel juhul ei kaalu kinnisasja omanikule sundvalduse seadmisega kaasnevad piirangud üles avalikku huvi tagada elektrivarustus kagu piirkonda. Kuna nõuded on erinevad, siis teine nõue kaebuses on esitatud hilinemisega, mistõttu tuleks menetlus lõpetada. Tehnovõrk on ehitatud avalikes huvides, kaebaja kinnistule planeeritakse paigaldada 117-meetrine maakaabelliin. Kaebaja ei pea loobuma kinnistu otstarbekohasest kasutamisest alal, kuhu maakaabel paigaldatakse, seda maa-ala saab jätkuvalt kasutada teemaana. Kaebajale pakuti kompensatsiooniks 300 eurot kasutusõiguse lepingu sõlmimisel, summa arvutamisel on lähtutud Maa-ameti hinnastatistikast. Kaebaja ei ole kordagi teinud omapoolset pakkumist makstava summa osas.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohtu 14. juuni 2017. a otsusega jäeti M. Liivamäe kaebus rahuldamata.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidemenetlus käesolevas asjas kohustuslik, mistõttu ei ole ka oluline, et kaebaja on oma nõude alust kaebuses muutnud. Hüvitise osas kokkuleppe sõlmimine on eraõiguslik suhe kaebaja ja Elektrilevi OÜ vahel ning ei kuulu antud asjas läbivaatamisele. Samuti ei kuulu läbivaatamisele vaides märgitu, et kaebajale on ebaselged X kinnistu piirid, mida kaebaja kohtuvaidluses ei ole esile toonud. Elektrilevi OÜ on AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud avalikku teenust osutav isik vastavalt elektrituruseaduse § 65 lg-le 1 ning vaidluse all olev rajatis on tehnorajatis, mis rajatakse avalikes huvides. Keskkonnaprojekt OÜ koostab Elektrilevi OÜ tellimusel tööprojekti nr LL2386 „PPA Eesti Vabariigi kagupiiri liitumine piiripunkti nr 36 Värska vallas Kostkova külas Põlvamaal“, millega lahendatakse Eesti Vabariigi piirirajatiste elektriühenduse tagamine. Elektrivõrguga liitumisühenduse tarbeks on vajalik rajada olemasolevast õhuliinist 10 kV maakaabelliin, mis kulgeb teemaa servas, X kinnistut läbib planeeritav maakaabelliin 117 meetri pikkuse lõiguna. X kinnistu paikneb mõlemal pool teed ja kui seda kinnistut mitte kasutada, tuleks teostada ebaotstarbekalt metsaraie teistele isikutele kuuluvatel kinnistutel.
7.Kuna kaebaja on keeldunud Elektrilevi OÜ pakutavast hüvitisest sundvalduse seadmise kompenseerimiseks, tegi Värska Vallavolikogu otsuse sundvalduse seadmise kohta lähtuvalt KASVS § 461 lg-st 1, §-st 463 ja AÕS § 1581 lg-st 1. Haldusakti tühistamise aluseks ei ole see, et sundvalduse seadmise eest ei ole kaebaja arvates makstud õiglast tasu. Kaebaja subjektiivseid
õigusi ei ole sundvalduse seadmisega rikutud, samuti ei ole rikutud Põhiseadusest tulenevat õigust eraomandi puutumatusele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Maimu Liivamägi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 14. juuni 2017. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
9.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus arvestamata kaebaja seisukoha, , et sundvalduse seadmise otsus ei sisalda tasu rajatava tehnovõrgu talumise eest. Elektrilevi OÜ pakutud tasu rajatava tehnovõrgu talumise eest oli ebamõistilikult väike ning kaebaja keeldus seda vastu võtmast. KASVS § 463 lg 5 p 4 kohaselt peab valla- või linnavalituse tehtav sundvalduse seadmise otsus sisaldama viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. Kuna sundvalduse seadmise otsuses on jäetud määramata õiglane tasuhüvitis, siis ei ole tehtud otsus õiguspärane. Tegemist on maatulundusmaaga, millele maakaabelliini rajamine seab mitmeid piiranguid, nt nimetatud kinnistule põllumaa rajamise võimaluse kitsenemine, süvendus- ja maaparandustööde tegemise piirangud, samuti vajalikud hooldustööd, mis on seotud nimetatud maakaabelliini hooldamisega.
10.Värska vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitusel on vaidlustatud otsuse punktis 3.2 viide, mille kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest tasu asjaõigusseaduse § 1582 sätestatud korras. Kuna KASVS § 463 lg 5 p 4 järgi peab valla- või linnavalituse tehtav sundvalduse seadmise otsus sisaldama viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile, siis on KASVS § 463 lg 5 p 4 nõue täidetud.
11.Elektrilevi OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kolmas isik leiab, et haldusakti tühistamise aluseks ei saa olla asjaolu, mille kohaselt ei ole sundvalduse seadmisel kaebaja arvates makstud talle õiglast tasu. Kolmas isik pakkus sundvalduse seadmise eel mõistlikku hüvitist (300 eurot), millest kaebaja keeldus, jättes samas esitamata mistahes ettepaneku, milline võiks mõistlik hüvitis olla. Mõistetamatuks jäävad kaebaja väited, mille kohaselt piiratakse tema kinnisasjale kaabli paigaldamisega kinnisasja kasutamist, kuna maakaabel paigaldatakse selliselt, et see kulgeb piki teemaad, mida kaebaja saab jätkuvalt sihtotstarbe kohaselt kasutada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. juuni 2017. a otsus muutmata.
13.Vastavalt AÕS § 1581 lg-le 1 on kinnisasja omanikul avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või –rajatise talumise kohustus, kui puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või –rajatis loetakse ehitatuks avalikes huvides muu hulgas juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 461 lg 1 järgi tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks seatakse KASVS-s sätestatud eeldustel sundvaldus asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku kasuks.
14.Vaidlustatud otsusega on kaebaja kinnisasjale seatud sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks.
15.Vaidlust ei ole selles, et Elektrilevi OÜ on jaotusvõrguettevõtja1 elektrituruseaduse (ELTS) § 8 lg-te 1 ja 3 tähenduses ning talle laienevad ELTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustused. Seega on Elektrilevi OÜ KASVS § 461 lg 1 kohaselt isikuks, kelle kasuks on lubatud sundavalduse seadmine.
16.Vaidlust ei ole selles, et rajatav maakaabelliin on vajalik Eesti Vabariigi kagupiiri piiripunkti nr 36 elektriühenduse loomiseks. Maakaabelliin kulgeb kaebaja kaasomandis oleval kinnistul 117 meetri pikkusel lõigul olemasoleva teemaa servas paralleelselt teega ning liini kaitsevöönd hõlmab kokku 234 m2. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei olnud nõus koormama talle kaasomanikuna kuuluvat X kinnistut isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks põhjusel, et pooled ei saavutanud kokkulepet talumistasu osas. Asjaõigusseaduse § 74 lg 1 järgi kaasomandis oleva asja võib koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega takistas kinnistu koormamist kokkuleppel juba ühe kaasomaniku keeldumine kasutusõiguse seadmisest.
17.Vastavalt KASVS § 6 lg-le 1 tuleb ka sundvalduse seadmise otsustamisel juhinduda KASVS § 3 lg-s 3 sätestatud põhimõttest. Seetõttu tuleb sundavalduse seadmisel muu hulgas kontrollida, kas taotletavat eesmärki on võimalik saavutada kinnisasja omaniku õigusi vähemkoormaval viisil sundvalduse seadmiseta. Sundvalduse seadmise taotluses (tl 118) on kolmas isik selgitanud, et vaidlusalune maakaabelliin on projekteeritud riigipiirile kõige lähemast õhuliinist ning puuduvad otstarbekamad lahendused piiriobjekti ühendamiseks elektrivõrguga. Kaebaja kaasomandisse kuuluvale kinnistule maakaabelliini rajamine on põhjendatud kinnistul olemasoleva tee tõttu. Teemaal asuv maakaabelliin ei takista kinnistu igapäevast kasutust. Maakaabelliini rajamine X kinnistut läbimata nõuaks teistel kinnistutel metsaraie teostamist ja tooks nende kinnistute omanikele kaasa ulatuslikumad piirangud kinnisasja kasutamisel.
18.Kaebaja ei ole toodud põhjendustele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seetõttu on kohus seisukohal, et Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmisega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada kaebaja õigusi vähemkoormaval viisil sundvalduse seadmiseta. Vastavalt on täidetud KASVS § 3 lg-s 3 sätestatud sundavalduse seadmise eeldus.
19.Kaebaja hinnangul on otsus on õigusvastane ka seetõttu, et selles puudub viide sundvalduse tasu aluseks olevale õigusaktile, nagu seda nõuab KASVS § 463 lg 5 p 4. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Sundvalduse seadmise regulatsioonist ei tulene sundvalduse seadmiseks pädevale haldusorganile kohustust määrata sundvalduse seadmise otsustamisel kindlaks tehnorajatise talumise tasu suurus või osutada õigusaktile, milles oleks tasu suurus üheselt määratletud. Vastavalt KASVS § 463 lg 5 p-le 4 peab sundvalduse seadmise otsus muu hulgas sisaldama viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. Sättest tuleneva kohustuse otstarbeks tuleb pidada kinnisasja omaniku varaliste õiguste tagamist. Viide peab looma olukorra, kus tasunõude maksmapanemise eeldused on kinnisasja omanikule nähtavaks tehtud, et omanikul ei tekiks talumiskohustust selle eest kohast hüvitist vastu saamata. Talumistasu suuruse määramine ei toimu aga sundvalduse seadmise menetluses. Vastav taotlus tuleb esitada tehnovõrgu või -rajatise omanikule (AÕS § 1582 lg 2). Talumistasu ise on olemuslikult eraõiguslik vaatamata sellele, et tehnorvõrk- või rajatis on vajalik avaliku teenuse osutamiseks. Talumistasu on ette nähtud eraõigusliku talumiskohustuse korvamiseks ja tasu maksmiseks kohustatud isikuks on tehnovõrgu või –rajatise omanik, mitte sundvalduse seadmise otsustanud haldusorgan. Seetõttu olukorras, kus kinnisasja omanik ja sundvalduse seadmist taotlenud isik ei ole jõudnud kokkuleppele talumistasu suuruses, saab kinnisasja omanik pöörduda oma õiguse kaitseks tsiviilkohtusse. KASVS ega muust õigusaktist tulenevalt ei ole kohalikul
omavalitsusüksusel pädevust lahendada kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või –rajatise omaniku eraõiguslikku vaidlust ja määrata pooltele siduvalt talumistasu suurus.
20.Seetõttu tuleb sundvalduse seadmisel KASVS § 463 lg 5 p-s 4 sätestatud nõude täitmiseks piisavaks lugeda viidet talumistasu maksmise kohustuseks olevale normile. Vaidlustatud otsuse p-s 3.2 ongi sätestatud, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda AÕS § 1582 alusel Elektrilevi OÜ-lt tehnovõrgu talumise eest tasu. AÕS § 1582 lg 2 kohaselt tuleb tasu saamiseks esitada vormikohane avaldus.
21.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega tunnistati AÕSRS § 154 lõiked 2-4 ja AÕS § 1582 lõike 1 esimese lause osa "asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses" põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks.
22.Kehtetuks tunnistatud normid piirasid kinnisasja omaniku õigust talumistasu nõuda, sätestades talumistasu lubatud ulatuse. Sätete kehtetuks tunnistamise järel puudub talumistasu arvestuse üldine regulatsioon. Vastavalt võlaõigusseaduse § 27 lg-le 2 tuleb sellisel juhul määrata tasu, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. Seega on kinnisasja omanikul õigus kohasele tasule tehnovõrgu või -rajatise talumise eest.
23.Kohus möönab, et kehtiv regulatsioon võib kaasa tuua tavapärasest rohkem vaidlusi talumistasu määramiseks. Ka käesolevas asjas ei ole kaebaja ja kolmas isik saavutanud talumistasu suuruses kokkulepet, mistõttu kaebaja võib olla sunnitud alustama tsiviilkohtumenetluse oma õiguste kaitseks. Samas on kohus seisukohal, et kujunenud olukord ei saa kaasa tuua tõlgendust, mis välistaks sundvalduse seadmise tasukokkuleppe puudumise korral. Selline tõlgendus oleks vastuolus kaaluka avaliku huviga võrguteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja õigused tagatud eraõiguslike meetmetega, kuna lisaks tasunõudele on kaebajal vastavalt tingimustele õigus viivisele ja kahju hüvitamisele (VÕS § 101 lg 1 p-d 3 ja 6, § 115, § 113).
24.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Värska Vallavolikogu 22. detsembri 2016. a otsus on õiguspärane ja halduskohtu otsusega on põhjendatult jäetud rahuldamata nõue selle tühistamiseks. Kuna kaebaja ei ole esile toonud põhjusi, miks 26. jaanuari 2017. a vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikuks ja see ei ole äratuntav ka ringkonnakohtule, siis vastavalt ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
25.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. OÜ Elektrilevi esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on ta saanud AS-lt Eesti Energia õigusabiteenust ning tasunud selle eest 157,15 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 2 ls 1 järgi jäävad kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda ja tuleb seega M. Liivamäelt välja mõista OÜ Elektrilevi kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.