lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-909/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-909/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-533/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.09.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-909

Määruse kuupäev

29. mai 2017

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

V. S. (S) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega

Resolutsioon

Tagastada V. S. kaebus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V. S. esitas 27. aprillil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, milles märgib, et vanglas peab nimesilti nööriga kaelas kandma, vangla kodukorda muudetakse liiga tihti, kartseris ei saa joogivett tarbida, kaebajalt võeti ära rohud ning kaebaja ei nõustu olukorraga, kus ta peab näitama suu ette pärast rohu manustamist. Kaebaja palus kohtul vanglaga midagi ette võtta.
2.Tartu Halduskohus jättis 2. mai 2017. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuse nõude ja menetluse vormi täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kaebaja esitas 11. mail 2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja tõi välja erinevad vangla toimingud ning selgitas, et palub vanglat karistada tervise kahjustamise ja inimväärikuse alandamise eest. Kaebaja märkis, et juhul kui ta on kohustatud avaldama mingi summa, mis kompenseeriks moraalse kahju ja tervisele tekitatud kahju, siis see oleks 7-kohaline. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Tartu Vangla teatas 25. mail 2017 vastusena kohtu 22. mai 2017. a kohtunõudele, et V. S. ei ole käesoleva vangistuse jooksul esitanud kahjunõuet, k.a haldusasjas nr 3-17-909 välja toodud teemadel.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 25. mail 2017 kaebaja avaldus, milles teatab, et probleemid on järjekordselt Tartu Vangla E-hoone esimese korruse valvurite töös. Alates 20. maist on kaebajal rohud tagasi ning keegi ei kohusta kaebajal suud avada.

KOHTU SEISUKOHT

6.Esmalt annab kohus hinnangu kaebusele osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses psühhiaatri vastuvõtule mittesaamisega (I), ning seejärel lahendab muus osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse (II). I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
8.Riigikohtu erikogu on 7. aprilli 2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (vangistusseaduse (VangS) §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 ""Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord"), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (võlaõigusseaduse §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.“ Ka on asutud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes (vt otsused asjades nr 3-3-1-53-10 ja nr 3-3-1-69-10).
9.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, milles on välja toodud erinevad toimingud, mida kaebaja peab ebaõigeks. Esitatud kaebusest, puuduste kõrvaldamise avaldusest ja nende lisadest nähtuvalt vaidlustab kaebaja muuhulgas Tartu Vangla toimingut, mis seisneb selles, et kaebaja sai psühhiaatri vastuvõtule 2016. aastal ainult ühel korral.
10.Kohus selgitab, et kaebaja ravivajaduse hindamisel osutati kaebajale tervishoiuteenust, millest tulenevalt kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Tartu Vangla otsuse puhul, milles vangla hindab psühhiaatri vastuvõtu vajalikkust, on seega tegemist meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Eelnevast tulenevalt on ka üldisemalt Tartu Vangla poolt tervishoiuteenuse osutamise ehk tervishoiuteenuse osutajaks olemise näol sisuliselt tegemist eraõigusliku suhtega. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et käesolev vaidlus, mis on esitatud Tartu Vangla vastu seoses kaebaja ravivajaduse hindamisega, kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses maakohtus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1.
11.Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kaebaja psühhiaatri vastuvõtule saamisega selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et tervishoiuteenuse osutamisel rikutakse tema õigusi, saab ta oma õigusi kaitsta esitades hagiavalduse otse Tartu Maakohtule.

II

13.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
14.Kohtule esitatud dokumentidest lähtudes mõistab kohus, et kaebaja taotleb lisaks kohtumääruse p-s 9 nimetatud toimingule mittevaralise kahju hüvitamist ka järgmiste Tartu Vangla toimingute eest: kaebajat ei olnud teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest; kaebajalt võeti ära rohud; meditsiinitöötajaid ei kutsuta või ei tule kaebaja juurde; kaebaja ei saa korralikke (terveid) ajalehti lugeda; kaebaja ei saanud kartserikambris joogivett; kaebaja on aasta jooksul jäänud ilma jalutustest; M. Motšikin valetab kaebaja kohta; kaebaja ei ole saanud puhastusvahendit; kaebaja oli kartseris kolm päeva ilma tualettpaberita; kaebaja sai 5. mail ja
8.mail 2017 vanglasse saabunud kirjad kätte hilinenult; kaebaja peab kandma nööriga nimesilti; kinnipeetavaid koheldakse ebavõrdselt; kaebajale ei tutvustatud vangla kodukorda; kaebaja on saanud viimase kuu jooksul ühel korral kuuma vett; läbiotsimiste käigus loetakse kaebaja kirju; kaebaja sai juuksuri juures käia seitsme kuu jooksul ühe korra; kaebajale antakse korraldus avada suu; kaebajat hoiti E-2 sektoris alusetult; kaebaja viidi 11. mail 2017 E-11 sektorisse ning pandi kokku süüdimõistetud iS.ga, 21. aprillil 2017 oli kaebaja laualt varastatud raamat; kaebaja peab tasuta tegelema tõlketööga; valvuri tegevus seoses ajalehtede jagamise ja kirjade korjamisega; kaebajat ei võimaldata direktori vastuvõtule; kaebajale ei võimaldatud helistada advokaadile kokkulepitud ajal; tuled pannakse kell 6.00 põlema.
15.VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
16.Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja käesoleva vangistuse jooksul esitanud ühtegi kahjunõuet, k.a haldusasjas nr 3-17-909 välja toodud teemadel. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust ehk kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tagastab kohus V. S. kaebuse eelnimetatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
17.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium