Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 24.05.2017, Tartu 3-16-2466 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 20 eurot (seoses 2016. a novembrikuu eest õppetasu saamata jäämisega) Tartu Halduskohtu 17.03.2017. a ja 04.04.2017. a määrused Juri Kolesnikovi 30.03.2017. a ja 06.04.2017. a määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Juri Kolesnikovi 30.03.2017. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2017. a määrus muutmata.
2.Jätta Juri Kolesnikovi 06.04.2017. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.04.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. Kolesnikov esitas 28.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 04.01.2017 kaebuse täienduse. Kaebaja palus kohtul kohustada Tartu Vanglat tasuma talle keelekursustel osalemise eest (septembris 20 eurot ja novembris 20 eurot) õppetasu kokku 40 eurot.
Tartu Halduskohus võttis 13.01.2017. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse menetlusse.
3.09.03.2017 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kolesnikovi taotlus, milles ta palus muuhulgas kohtul kohustada vastustajat maksma talle tehtud töö (kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osalemise) eest tasu.
4.Tartu Halduskohus lõpetas 17.03.2017. a määrusega menetluse kahjunõude osas seoses 2016. a septembrikuu eest saamata jäänud õppetasuga summas 20,71 eurot. Määruse põhjendused: Vastustaja rahuldas kaebaja kahjunõude ja hüvitas talle saamata jäänud tasu septembrikuu 2016. a riigikeele õppes osalemise eest summas 20,71 eurot. Seega vastustaja sooritas toimingu, mille sooritamise kohustamist taotles J. Kolesnikov hüvitamiskaebuses. Järelikult on kohaldatav halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4. Kuna vastavalt PS §-le 14 on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus, siis puudub alus arvata, et vastustaja võib ka edaspidi käituda kaebaja suhtes õigusvastaselt. Kui see juhtub, on kaebajal endiselt olemas võimalus pöörduda esmalt vastustaja poole vaidega või kahjunõudega ning negatiivse otsuse korral kohtu poole ja kaitsta oma õigusi, vaidlustades vastustaja haldusakti või toiminguid tühistamis-, kohustamis-, või hüvitamiskaebusega. Lisaks eeltoodule ei saanud kaebajal tekkida mittevaralist kahju. Asjaolu, et esialgselt jäi kaebajal saamata septembrikuu eest õppetasu, ei saanud tekitada talle sellist mittevaralist kahju, mis tuleks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel rahas hüvitada. Pelgalt meeleolu langus ja negatiivsete emotsioonide tekkimine seoses saamata jäänud õppetasuga ei vääri rahalist kompensatsiooni. Sellest tulenevalt ja lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest ei ole vajalik anda kaebajale võimalust taotleda üleminekut tuvastamisnõudele, kuna selline üleminek ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja esinevad ka tuvastamisnõude esitamise piirangud (HKMS § 45 lg 2).
5.Tartu Halduskohus jättis 04.04.2017. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse muutmise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Määruse põhjendused: Kohus tõlgendab kaebaja 09.03.2017 kohtule esitatud pöördumist kaebuse muutmise taotlusena, milles kaebaja soovib varem esitatud hüvitamisnõudele lisada kohustamisnõuet/hüvitamisnõuet. Kaebaja ei ole pöördunud Tartu Vangla poole kohustamisega hüvitamisnõudega kaebajale tehtud töö eest tasu saamiseks vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tele 5 ja 8. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vastustajalt tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osalemise eest, mille algatajaks oli kaebaja ja mille eesmärgiks oli just kaebaja riivatud õiguste kaitse. Kaebuse muutmine ei ole lubatud, kuna muudetud kujul ei oleks kaebus õiguslike takistuste tõttu lubatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.J. Kolesnikov esitas 30.03.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.03.2017. a määruse peale. Kaebaja palub tühistada halduskohtu 17.03.2017. a määrus ja vaadata läbi tema kaebus ka osas, mis puudutab 20.-21.09.2016 toimunut ja edasi toimunut. Veel palub kaebaja tunnistada, et 20.-21.09.2016 toimis ta õigesti ja tegi kõik temast sõltuva; et teda õigusvastaselt ei näidatud arstile või meedikule 20.-21.09.2016; et tema vastu kirjutati õigusvastaselt ettekanne nr 5684; et ta tunnistati ebaõigesti süüdi ettekande nr 5684 alusel; et õigusvastaselt ignoreeriti tema taotlust 20,71 euro väljamaksmiseks enne 17.10.2016; et teda karistati ebaõigesti terveks kuuks kauplusest ilma jäämisega; et õigusvastaselt ei vaadatud tema vaiet läbi; et õigusvastaselt jäeti rahuldamata tema taotlus 20,71 euro hüvitamiseks; et J. Ruubel ei hakanud asjaolusid välja selgitama ja andis talle 02.11.2016 absurdse vastuse nr 2-3/4624-2; et ei vaadatud läbi tema vaiet direktorile J. Ruubeli tegevuse kohta; et J. Ruubel andis 10.11.2016 uuesti absurdse vastuse nr 2-3/4889-2 ja ei teinud midagi, et veenduda tema õigsuses. Määruskaebuse põhjendused: Ei nõustu kohtuga, et puudub alus arvata, et vangla võib ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Kaebusest nähtuvalt jätkab vangla tema õiguste rikkumist. Vangla ei lahendanud probleemi vabatahtlikult ning raha (20,71 eurot) maksti alles neli kuud hiljem ja pärast kohtusse pöördumist. Kohtu andmebaasist nähtub, et vangla käitub pidevalt õigusvastaselt ja ignoreerib
kõiki tema kaebusi ja pöördumisi. Ta tahab saavutada, et tekiks vastutustunne vangla ametnikel, administratsioonil ja juristidel. Kuigi kohus arvas, et tal on õigus kahju hüvitamisele, ei peetud vajalikuks anda võimalust taotleda üleminekut tuvastamisnõudele. Justiitsministeeriumi vastuse kohaselt, et saavutada vabandusi süüdlastelt ametnikelt, peab kinnipeetav esitama kahjunõude. Seda kaebaja tahabki, aga kohus võttis temalt selle võimaluse. Tal ei ole lihtsalt tujulangus ja negatiivsed emotsioonid, vaid ta kannatab vaimselt, füüsiliselt ja psüühiliselt. Lisaks pidi ta ametnike tegevuse tõttu tegema läbi tohutu töö, mille eest advokaat oleks saanud suure honorari. Ta nõudis vanglalt, et talle väljastataks raha õpingute eest enne 17.10.2016, kuid see ei laekunud. Vangla võttis temalt seadusega ette nähtud võimaluse osta kaupu kauplusest. Ta palus 10.10.2016, et tema ees vabandataks, et ettekanne tunnistataks kehtetuks ja tehtaks uus otsus. Vangla 02.11.2016. a vastus nr 2-3/4624-2 solvab. Kehtib kord, et kui kinnipeetav ei saa tervisliku seisundi tõttu minna tööle või kooli, siis on ta kohustatud teatama sellest hommikuse kontrolli ajal valvuritele. Enamat kinnipeetavalt ei nõuta. Vaidele ta vastust ei saanud. Kaebaja eesmärk on saada kinnitus, et 20.-21.09.2016 toimis ta õigesti ja valvurid on süüdi, saada süüdlaste perekonnanimed ja nende vabandused ning et kohus kohustaks vanglat võtma tarvitusele meetmed süüdlaste suhtes, mis edaspidi hoiab ära õigusvastase tegevuse.
7.J. Kolesnikov esitas 06.04.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.04.2017. a määruse peale. Määruskaebuse põhjendused: Advokaati kaebajale ei anta, aga ära tuleb tal teha tohutu töö. Vangla võinuks koheselt välja selgitada, et kaebajal on õigus. Vanglal on kohustus läbi viia juhtunu aus uurimine lähtuvalt Riigikohtu 18.03.2013. a lahendi nr 3-3-2-2-12 p-st 11.2. Närvipinge ja solvumine oleks kaebaja peaaegu hulluks ajanud, mistõttu ta on väärt seda, et talle tasutakse töö eest. Kohtu väitel ei saa ta pöörduda selle nõudega vangla vastu, kuna see on kasutu, mistõttu ta pöördub kohtusse, et see ülekohus parandataks.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 21.04.2017. a määrusega J. Kolesnikovi menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuste esitamisel Tartu Halduskohtu 17.03.2017. a ja 04.04.2017. a (resolutsiooni p 1) määruste peale ning võttis määruskaebused menetlusse.
9.Tartu Vangla esitas 28.04.2017 vastuse määruskaebustele, milles ta palus jätta määruskaebused rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja ei ole pöördunud Tartu Vangla poole kohustamisnõudega temale tehtud töö eest tasu maksmiseks, mistõttu on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebuse esitamine muudetud kujul ei oleks HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt lubatav. Kaebaja ei saa nõuda oma tööpanuse hüvitamist.
10.Tartu Halduskohus jättis 04.05.2017. a määrusega J. Kolesnikovi määruskaebused rahuldamata ja edastas määruskaebused Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi 30.03.2017. a ja 06.04.2017. a määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
12.Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 06.04.2017. a määruskaebuses märgitust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 04.04.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas.
13.Järgnevalt võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha J. Kolesnikovi 30.03.2017. a määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 17.03.2017. a määruse peale (I) ning seejärel võtab seisukoha kaebaja 06.04.2017. a määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 04.04.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale (II). I
14.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 17.03.2017. a määruse põhjendustega lõpetada asjas menetlus kahjunõude osas seoses 2016. a septembrikuu eest saamata jäänud õppetasuga HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja sooritas toimingu, mille sooritamise kohustamist taotles kaebaja kohtult hüvitamiskaebuses. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Tartu Halduskohus võttis 13.01.2017. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse menetlusse. Kohus asus seisukohale, et kuigi kaebaja palub kohtul kohustada Tartu Vanglat tasuma talle saamata jäänud õppetasu, on kaebaja tegelikuks eesmärgiks saada Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitis summas 40 eurot. Kaebajal tuli kohtu tõlgendusega mittenõustumisel kohut viivitamatult sellest teavitada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole J. Kolesnikov enda mittenõustumisest kohtule teatanud. Seega on halduskohus võtnud menetlusse J. Kolesnikovi kaebuse talle tekitatud varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 40 eurot. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja määruskaebuses esitatud taotlused, milles ta palub vaadata läbi tema kaebuse osas, mis puudutab 20.-21.09.2016 järgselt edasi toimunut ning palub tunnistada, et 20.-21.09.2016 toimis ta õigesti ja tegi kõik temast sõltuva; et teda õigusvastaselt ei näidatud arstile või meedikule 20.-21.09.2016; et tema vastu kirjutati õigusvastaselt ettekanne nr 5684; et ta tunnistati ebaõigesti süüdi ettekande nr 5684 alusel; et õigusvastaselt ignoreeriti tema taotlust 20,71 euro väljamaksmiseks enne 17.10.2016; et teda karistati ebaõigesti terveks kuuks kauplusest ilma jäämisega; et õigusvastaselt ei vaadatud tema vaiet läbi; et õigusvastaselt jäeti rahuldamata tema taotlus 20,71 euro hüvitamiseks; et J. Ruubel ei hakanud asjaolusid välja selgitama ja andis talle 02.11.2016 absurdse vastuse nr 2-3/4624-2; et ei vaadatud läbi tema vaiet direktorile J. Ruubeli tegevuse kohta; et J. Ruubel andis 10.11.2016 uuesti absurdse vastuse nr 2-3/4889-2 ja ei teinud midagi, et veenduda tema õigsuses.
16.Kuna kaebaja palus kohtul kohustada Tartu Vanglat tasuma talle saamata jäänud õppetasu, mida halduskohus tõlgendas, et kaebaja eesmärgiks on saada Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitis summas 40 eurot, s.h 2016. a septembrikuu eest 20 eurot, siis ei oma tähtsust asjaolu, millise aja jooksul raha kaebaja kontole kanti, vaid tähtsust saab omada üksnes asjaolu, et nõutud hüvitise summa on septembrikuu eest kaebajale vastustaja poolt tasutud. Eeltoodu üle asjas vaidlus ka puudub.
17.Kaebaja väitel nähtub kaebusest, et vangla jätkab õiguste rikkumist ning ka kohtu andmebaasist nähtuvalt vangla pidevalt käitub õigusvastaselt ja ignoreerib kaebaja kaebusi ja pöördumisi. Eeltoodud väited ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebaja ei ole asjas esitanud konkreetseid väiteid ega tõendeid, et kaebuses nimetatud kahele juhtumile lisaks on esinenud ka hilisemalt analoogseid juhtumeid. Kaebaja viited teistele kohtuasjadele ei oma puutumust käesoleva vaidluse esemega, mistõttu on need väited asjakohatud.
18.Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses arvanud, et kaebajal on õigus kahju hüvitamisele, nagu väidab kaebaja määruskaebuses. Halduskohtu määruse p-s 6 märgitust nähtuvalt on kohus selgitanud, et juhul kui vastustaja edaspidi käitub kaebaja suhtes õigusvastaselt, siis on kaebajal olemas võimalus pöörduda esmalt vastustaja poole vaidega või kahjunõudega ning negatiivse otsuse korral ka kohtu poole ja kaitsta oma õigusi. Lisaks asus halduskohus määruses seisukohale, et seoses käesoleva vaidluse tekkimisega ei saanud kaebajal tekkida mittevaralist kahju, mis tuleks RVastS § 9 lg 1 alusel rahas hüvitada.
19.Kaebaja väitel tahab ta saavutada vabandusi süüdi olevatelt ametnikelt, milleks kinnipeetav peab esitama kahjunõude, kuid kohus võttis temalt selle võimaluse. Ringkonnakohtule jääb ebaselgeks, millisele Justiitsministeeriumi vastusele kaebaja määruskaebuses viitab, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et Riigikohtu praktika kohaselt saab vabandamiseks kohustamise nõude esitada RVastS § 11 lg 1 alusel (10.06.2005. a otsus nr 3-3-1-30-05, p 18). RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Tegemist on heastamisnõudega HKMS § 37 lg 1 p 5 mõttes. Heastamis- ja hüvitamisnõuete näol on tegemist eri liiki nõuetega, mistõttu ei saa kohus hüvitamiskaebuse alusel teha ettekirjutust tagajärgede kõrvaldamiseks (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 174, p 5). Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kohus ei saa kohustada haldusorganit vabandama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda (Riigikohtu 07.04.2010. a otsus nr 3-3-1-5-10, p 14). Avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud. Siirast vabandust on võimalik arvestada RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel hüvitise suuruse määramisel (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 59).
20.Ülejäänud määruskaebuses toodud kaebaja väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna käesoleva määruskaebemenetluse raames ei lahenda ringkonnakohus kaebaja halduskohtule esitatud kaebust sisuliselt, vaid üksnes määruskaebust halduskohtu 17.03.2017. a määruse peale asjas menetluse lõpetamise kohta kahjunõude osas seoses 2016. a septembrikuu eest saamata jäänud õppetasuga.
21.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Kolesnikovi 30.03.2017. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2017. a määruse muutmata. II
22.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 04.04.2017. a määruse põhjendustega, milles kohus jättis J. Kolesnikovi kaebuse muutmise taotluse rahuldamata, ning ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja 06.04.2017. a määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu 04.04.2017. a määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Kaebaja on määruskaebuses taaskord märkinud, et kuna ta on teinud ära tohutu töö, siis on ta väärt seda, et talle tasutakse selle eest. Lisaks märgib kaebaja, et kuna kohtu väitel ei saa ta pöörduda nõudega vangla vastu, sest see on kasutu, siis pöördub ka kohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väited põhjendamatud. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitatuga ümber lükanud halduskohtu määruse p-s 5.2 märgitut, et kohtule teadaolevatel andmetel ei ole kaebaja pöördunud Tartu Vangla poole kohustamis- ega hüvitamisnõudega kaebajale tehtud töö eest tasu saamiseks vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-tele 5 ja 8. Eeltoodut kinnitab ka
vastustaja 28.04.2017. a vastuses. Kaebaja viide Riigikohtu 18.03.2013. a määrusele nr 3-3-2-2-12 ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane, kuivõrd viidatud asjas oli kinnipeetava poolt esitatud vanglale kahju hüvitamise taotlus, milles esinenud puudused ei olnud Riigikohtu hinnangul nii olulised, et need takistanuks taotluse menetlemist, mistõttu leiti, et kohtueelne menetlus jäi läbimata vastustaja tegevuse tõttu. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud vanglale hüvitamisnõuet tehtud töö eest tasu saamiseks. Seega on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et ei luba kaebajal kaebuse muutmist.
24.Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks kaebajale ka selgitada, et HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS, mille § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustuse järgimata jätmise korral ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on sel juhul alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
25.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Kolesnikovi 06.04.2017. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.04.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.