OÜ REGALIA KAUBANDUS kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.05.2016 intressinõude nr 13-3/86251 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ REGALIA KAUBANDUS, volitatud esindaja Tiina Mare Hiob Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada 24.04.2017 kaebaja esitatud korduvad tõendid ning 20.04.2017 esitatud lisa 2 ja lisa 3.
2.Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 07.06.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA või maksuhaldur) 07.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021181-8 (edaspidi maksuotsus) kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 81 503,20 eurot ning tulumaksu 127 217,82 eurot. OÜ REGALIA KAUBANDUS maksuotsust ei vaidlustanud ja see on kehtiv.
2.28.12.2015 esitas kaebaja MTA-le taotluse intressivõla kustutamiseks, millele MTA vastas 18.01.2016, selgitades intressivõla kustutamise aluseid ning viidates tõenditele, mida tuleb esitada kui intressivõlgnevuse kustutamist taotletakse ebaõigluse tõttu.
3.14.03.2016 esitas kaebaja MTA-le uue intressivõla kustutamise taotluse. MTA rahuldas 12.04.2016 otsusega nr 12.2-3/021181-8-1-1 (edaspidi 12.04.2016 otsus) kaebaja intressivõla kustutamise taotluse osaliselt ning kustutas kaebaja poolt ajavahemiku 10.07.2015–07.12.2015 tasutava intressi summas 18 711,49 eurot. Muus osas jättis MTA kaebaja taotluse rahuldamata.
4.12.04.2016 otsusele esitas kaebaja 12.05.2016 vaide, mis jäeti 13.06.2016 vaideotsusega nr 6-1/3358-2 rahuldamata. Vaidemenetluse järgselt kaebaja 12.04.2016 otsust ei vaidlustanud ning see on kehtiv.
5.27.05.2016 esitas MTA kaebajale intressinõude nr 13-3/86251 (edaspidi intressinõue), milles tõi välja, et seisuga 27.05.2016 on kaebaja intressivõlg 73 380,53 eurot ning kohustas kaebajat tasuma intressivõla 10 päeva jooksul intressinõude saamise päevast arvates. Lisaks märkis MTA, et kohustuse tähtaegsel täitmata jätmisel algatatakse nõude sundtäitmine maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) 13. peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.
6.Kaebaja esitas 27.06.2016 intressinõudele vaide, milles taotles intressinõude kehtetuks tunnistamist ning kaebaja intressisumma kustutamist täies ulatuses. MTA jättis kaebaja vaide 05.07.2016 vaideotsusega nr 6-1/3406-2 rahuldamata.
7.04.08.2016 saabus halduskohtule OÜ REGALIA KAUBANDUS kaebus intressinõude tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja seisukoht
8.1.MTA on oluliselt rikkunud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) ja MKS põhimõtteid maksumenetluse läbiviibimisel ning intressisumma nõudmisel. MTA kontrollis kaebaja 2013. aasta detsembri ja 2014. aasta jaanuari käibedeklaratsioonides kajastatud andmete õigust ca kaks aastat (maksumenetlus algas 2014. aasta jaanuaris ja lõppes 2015. aasta detsembris) ning seda ei saa pidada mõislikuks menetlusajaks. Kaebaja hinnangul saaks mõistlikuks menetlusajaks pidada paari kuud või kuni 4 kuud. Kaebaja sai aru, et intressikohustus tekib 30 päeva jooksul alates maksuotsuse koostamisest. MTA ei selgitanud maksumenetluse käigus kaebajale kordagi intressi olemust ja sisu ning alles maksuotsust lugedes sai kaebaja aru, et tähtaegselt tasumata maksusummalt tuleb arvestada intressi 0,06% päevas, s.t et intressiarvestus algab tagasiulatuvalt ning maksuotsuses märgid maksusumma kasvab ajas, kui maksukohustuslane ei maksa maksuotsusega määratud maksusummat viivitamatult ära. Seetõttu pöördus maksukohustuslane panga poole laenu võtmiseks, et saaks viivitamatult ära tasuda kogu maksuotsusega määratud maksusumma ühekordse maksena. Ametiisikul lasub kohustus aidata isikuid olukorras, mil isikule võib tekkida kahju. Selgituskohustus on reguleeritud ka Euroopa Nõukogu soovituses nr 77 (31) ning asjaosaliste menetlusse kaasamine ja haldusorgani poolt selgituste andmise kohustus tuleneb ka
2(10)
inimväärikuse põhimõttest ning on tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 10. Tagasiulatuvalt intressi nõudmine sellest isikut eelnevalt teavitamata on isiku põhiseadluslike õiguste rikkumine. Õigusriigi printsiibi oluliseks elemendiks olev õiguskindluse põhimõte nõuab, et üksikisikul peab olema tagatud võimalus riigi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada, mistõttu peab kodanikul olema võimalus saada küllaldaselt teavet haldusmenetluses rakendatavate õigusnormide kohta. Eelnevast nähtub, et MTA on rikkunud selgitamiskohustust ning tegemist on MTA poolse ränga ja olulise haldusmenetluse põhimõtete ja hea tava vastase käitumisega, nn tagaselja käitumisega, millega MTA rikkus oluliselt nii Eestis kehtivaid haldusmenetluse põhimõtteid kui Euroopa Liidu kehtivaid põhimõtteid ja direktiive.
8.2.Maksumenetlus kestis ebamõistlikult pikka aega MTA-st tingitult, siis ei saa väita, et intressisumma nõue ca 90 000 eurot on vastavuses PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, mille kohaselt peab vastav toiming olema eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdupärane ning vastavuses õiguskindluse põhimõttega, mille kohaselt kehtib õiguspärase ootuse põhimõte kõikide isikute suhtes ning isiku õigusi piiravaid ja kohustusi loovate nõuete tagasiulatuva kehtimise keeld.
8.3.Intressinõue ei ole proportsionaalne, ei vasta vorminõuetele, on motiveerimata. Sellest ei nähtu, mis alusel ja kuidas ning millise metoodika alusel MTA intressinõude koostas. Ka ei ole intressinõue selge ja üheselt mõistetav, puuduvad põhjendused ja motiivid ning puudub selgus, milline on haldusakti andmise faktiline ning õiguslik alus. Kuigi intressinõue on koostatud 27.05.2016, siis on juba maksukohustuslase ettemaksukontolt ära võetud summad, mille võtmise alus on ebaselge ja ühtlasi ka ebaseaduslik.
8.4.Seadusandja mõte intressinõude regulatsiooni kehtestamisel ei saanud olla riigi poolt maksukohustuslaste arvelt alusetu rikastumine, mistõttu on seadusandja seadustesse sisse kirjutanud ka maksimaalsed menetlustähtajad MTA-le. Nii on käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 34 lg 1 ja lg 4 kohaselt maksimaalne periood 4 kuud. Seda ei muuda ka asjaolu, et MTA asus hiljem menetluse raames kontrollima ka tulumaksu. Seadusandja ei saanud ette näha, et MTA hakkab rikkuma haldusorganile ette määratud menetlustähtaegu mille alusel MTA-l tekiks võimalus (õigus) väljamõistetud intresside arvel alusetult rikastuda. Maksumenetlus tuleb läbi viia mõistliku tähtaja jooksul.
8.5.MTA-l olid juba 2014. aasta jaanuaris olemas kõik vajalikud dokumendid ning hiljemalt 2014. aasta aprillis vajalikud selgitused ning miski ei takistanud MTA-l menetluse läbiviimist seaduses sätestatud perioodi jooksul.
8.6.MKS § 118 lg 1 on vastuolus PS-ga. MKS § 118 lg 1 regulatsioon annab MTA-le võimaluse esitada intressinõuet valimatult kasvõi neli aastat, viis kuud ja 29 päeva deklaratsiooni esitamise kohustusest - kuivõrd MKS § 98 lg 1 kohaselt maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat ning aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei ole esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna kaebaja ei ole tahtlikult jätnud maksusummat tasumata, siis tuleb rääkida 3 aastasest aegumistähtajast. Seejuures tuleb märkida, et intressinõue tahtmatult põhjustatud maksusummade väärarvestuste eest ei ole mõistlik, õige ega seaduse mõttega kooskõlas maksukohustuslaselt intressi nõuda.
3(10)
9.Vastustaja seisukohad
9.1.Kaebuse menetlemine tuleb lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 punkti 2 ning § 151 lg 2 punkti 1 alusel, sest kaebuses toodud põhjendustest johtuvat eesmärki ei ole intressinõuet vaidlustades võimalik saavutada. Intressinõue on jõustund maksuotsuse ja 12.04.2016 otsuse tagajärg, mille õigusjõu murdmiseks oleks tulnud need vaidlustada. Praegusel juhul kehtib nende suhtes õiguskindluse põhimõte ning need on HMS § 60 lg-st 2 tulenevad kohustuslikud ka intressnõude koostamisel. Et saavutada intressivõlgnevuse osaline või täielik kustutamine ebaõigluse motiivil, tuleb isikul esitada vastavasisuline taotlus (MKS § 114 lg 3). Seda õigust on kaebaja kasutanud ning osalise intresside kustutamise ka saavutanud (12.04.2016 otsus). Kui intressinõude hindamisel tuleks nüüd uuesti hinnata maksumenetluse mõistlikku kestust ja intresside kustutamise otsuse aluseks olnud muid asjaolusid, tähendaks see sisuliselt kaebaja 14.03.2016 intresside tühistamise taotluse teistkordset lahendamist, eirates kehtivaid haldusakte ning seega ka õiguskindluse põhimõtet Lisaks eelnevale on kaheldav ka kaebaja kaebeõigus, kuna intresside määramine olukorras, kui maksukohustuslane ise intresse ei arvesta ega tasu, on nn automaatne järelm (MKS § 115 lg 1) ja baseerub otseselt maksukohustuse täitmata jätmisel. Intressivõlgnevuse, nagu ka kõikide muude maksuvõlgade (MKS § 33) sisse nõudmine ei ole MTA valik, vaid legaliteedipõhimõtet ning MKS § 128 lg-d 1 arvestades kohustuslik.
9.2.Vastuseks kaebusele palub MTA jätta kaebuse rahuldamata ning jääb MTA intressinõudes ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Vaideotsuses märgib maksuhaldur kokkuvõtlikult järgmist: - Vaidemenetluses ei saa vaidlustada enam maksuotsust ja 12.04.2016 otsust, kuna nende vaidlustamistähtaeg on möödunud. - Mõistlik menetlusaeg on määratlemata õigusmõiste (vt Riigikohtu lahendid 3-3-1-78-14 ja 33-1-85-09) ning kiirus ei saa seejuures olla menetluse eesmärk omaette. Oluline on asja õige lahendamine (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-43-14). Ka Euroopa Kohus on lahendites C-385/07 P (punkt 182) ja C-40/12 P (punkt 92) leidnud, et tähtaja mõistlikkuse hindamine ei nõua vaidluse asjaoludest iga asjaolu süstemaatilist uurimist, kui menetluse kestus tundub olevat põhjendatud ka juba ühe asjaoluga. Seega võib asja keerukus või isikust endast tingitud viivitus olla aluseks, et põhjendada aega, mis esmapilgul näib liiga pikk. - MKS § 114 lg 3 sätestab maksuhalduri kaalutlusõiguse maksuvõla kustutamiseks ning ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-78-14 leidnud, et isikul on võimalik taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist. MTA kontrollib, kas maksuhaldur on mõistliku menetlusaja hindamisel arvesse võtnud asjakohaseid kriteeriume ega ole mõistliku menetlusaja kindlaksmääramisel eksinud. - 12.04.2016 otsuses leidis maksuhaldur, et intresside mittearvestamine on põhjendatud üksnes selle aja eest, mil ei viidud läbi aktiivseid menetlustoiminguid ajavahemikus 01.08.2014 – 31.08.2014 ja 01.11.2014 – 28.02.2015 kokku 151 päeva, millest tulenevalt rahuldas maksuhaldur vaide esitaja taotluse osaliselt ning kustutas intressid summas 18 711,49 eurot. Seda otsust kaebaja ei ole vaidlustanud ning intressinõude koostamisel on selle otsusega arvestatud. - Kontrollimenetluses viidi läbi erinevaid toiminguid ning maksuhaldus leidis, et mõistlik maksumenetluse kestvus sellise maksumenetluse puhul on 525 päeva, millest tulenevalt jäeti ülejäänud osas intresside kustutamise taotlus rahuldamata. Seejuures tuleb tähele panna, et maksumenetluses võeti maksumaksjalt seletusi kolmel korral, lisaks üle 25 seletuse kolmandatelt isikutelt, vaatlusi on läbi viidud äriühingu 10 kaupluses, millele järgnes suures 4(10)
mahus kogutud dokumentide ning fotode analüüs. Kontrollitaval perioodil töötas kaebaja juures üle 60 töötaja, kelle kohta pidi maksuhaldur tegema täiendavaid taustauuringuid, kuna oli põhjendatud kahtlus, et kõikidele töötajatele maksti ümbrikupalka, millest tulenevalt võrreldi töötajate poolt antud seletusi selgitamaks välja makstud ümbrikupalga suurust. Maksuotsuse pikkus oli 7 lehekülge, kontrollakt aga 29 lehekülge pikk. Arvestades maksusumma suurust, asja keerukust ja mahtu on maksuhaldur otsuses õigesti leidnud, et mõistlik maksumenetluse kestus sellise maksumenetluse puhul oli 525 päeva. Vaide esitaja pole esitanud konkreetseid väiteid maksuhalduri seisukoha ümberlükkamiseks. - Kogu intressisumma kustutamine tooks kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise. - Maksuotsuses on selgitanud intresside arvestamist ning see on kätte saadav ka e-maksuametist. Euroopa Inimõiguste Kohus märkis asjas nr 15065/07, et professionaalses sfääris tegutsevatel isikutel tuleb tegutseda kõrge ettevaatlikkusega ning erilise hoolsusega hindamaks nende tegevusega kaasnevaid riske. Ka Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-14-50454 leidnud, et juriidilise isiku seadusliku esindaja puhul tuleb eeldada äriühingu tegevusega seonduva seadusandluse uurimist ja tundmist. - Riigikohus selgitab lahendis nr 3-3-1-68-09, et MKS § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti. Seega tekib intressikohustus juba siis, kui isik jättis maksusumma tähtpäevaks tasumata ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Täiendavalt selgitas Riigikohus lahendis nr 3-3-1-60-08, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (MKS § 115 lg 1) ning seega peab isik ise arvestama ja ka teadma, kui suur on tema maksuvõlg ning intressikohustus.
9.3.Kaebaja esitas MTA-le MKS § 114 lg 3 alusel taotluse intressivõlgnevusest vabanemiseks ning asjakohatud on väited, mis seonduvad nt maksuotsuse lehekülgede arvuga või maksumenetluse käigus maksuhalduri väidetavalt jagamata jäänud selgitustega (selgitamispõhimõte). Intresside arvestamine on maksukohustuslase enda kohustus (MKS § 115 lg 1) ja teadmatus MKS § 115 lg-st 1 ei saa mitte kuidagi muuta olematuks isikul seadusest tulenevat kohustust tasumata maksukohustustelt intresse arvestada ning tasuda. Tegeledes kogenud ettevõttena, tuleb seesugustest riskidest teadlik olla ning nendega ette arvestada. Pealegi selgitas maksuhaldur intresside tasumisega seonduvat maksuotsuses. Seega on tähtsusetu kaebaja väide, et intresside tasumise kohustus oli talle üllatuslik. Kaebaja oleks saanud intressinõude esitamist vältida, kui ta oleks järginud seadust ning teostanud kooskõlas MKS § 115 lg-ga 1 ise intresside arvestuse ning selle maksukohustuse maksuhaldurile tasunud.
9.4.MTA ei saa kergekäeliselt menetluse ebamõislikule kestusele viidates intresside tasumise kohustust elimineerida ning MKS § 114 lg 3 alusel intresside maksuvõla kustutamine on pigem äärmuslik meede, kuna see seab ohtu maksukohustuslaste võrdse kohtlemise. Ka kaebaja väited tema ettemaksukontol toimunud liikumistest ning selle seosest intressinõudega jäävad MTA-le arusaamatuks.
9.5.Intressinõue vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. See sisaldab nii õiguslikku kui faktilist põhjendust ning on motiveeritud. Kaebaja ei eita, et talle on tehtud maksuotsus ja intresside osalise kustutamise otsus ega ka seda, et vaidlustatud intressinõue neil haldusaktidel põhineb. Arvestades, et kaebajale olid maksuotsuse ning intresside osalise kustutamis otsused teada ja ka seda, et intresside arvestamine ning tasumine on esmajärjekorras maksukohustuslase enda kohustus, ei saa intressinõude motiveerimiskohustus olla nii kõrge kui nt tavapäraselt maksuotsuste motiveerimiskohustus. Ühegi konkreetsema intressinõude lisaks oleva rea kohta ei
5(10)
ole kaebaja omapoolseid vastuväiteid esitanud, lähtutud on üksnes põhimõttelisest mittenõustumisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tõendite tagastamine
10.Menetlusosaliste esitatud tõendite hulgas on korduvalt esitatud dokumente, mida kohus peab otstarbekaks tagastada.
10.1.Tagastada OÜ-le REGALIA KAUBANDUS 24.04.2017 esitatud tõendid, kuna need on samased 20.04.2017 esitatud tõenditega. Samuti peab kohus põhjendatuks kaebajale tagastada 20.04.2017 kohtule esitatud OÜ REGALIA KAUBANDUSE 14.03.2016 taotluse intressivõla kustutamiseks (lisa 2; toimiku lk 83–85 pöördel), kuna see on esitatud juba vastustaja 19.09.2016 vastuse lisana 3 (toimiku lk 52–54 pöördel). Samal põhjusel tuleb kaebajale tagastada ka 20.04.2017 kohtule esitatud MTA 12.04.2016 otsus nr 12.2-3/021181-8-1-1 (lisa 3; toimiku lk 86–87), kuna selle otsuse esitas kaebaja ise kohtule 04.08.2016 kaebuse lisana 1 (toimiku lk 5– 6). Kohtuotsuses viitab ja lähtub kohus edaspidi MTA poolt 19.09.2016 esitatud maksuotsusest (toimiku lk 45–51).
10.2.Ehkki 07.12.2016 maksuotsuse on kohtule esitanud nii kaebaja (toimiku lk 23–26 pöördel) kui ka MTA (toimiku lk 46–51), siis jätab kohus mõlemad maksuotsuse versioonid toimikusse, kuna ühel juhul on tegemist .pdf dokumendiga ning teisel juhul on tegemist fotokoopiaga maksuotsusest. 27.05.2016 intressinõue
11.Kohus leiab, et OÜ REGALIA KAUBANDUS kaebus ei anna alust intressinõude tühistamiseks. Käesolevas haldusasjas ei käi vaidlus maksuotsusega kaebajale tasumiseks määratud maksusumma üle, vaid tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi üle.
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna intressinõue on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas HKMS § 158 lg 2 ls-ga 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale ega arvesta haldusakti andmise järgselt tekkinud asjaolusid (vt Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, punkt 13). Kohus selgitab, et nõustub MTA 05.07.2016 vaideotsuses (toimiku lk 14–16; kokkuvõte esitatud vastustaja seisukohtade punktis 9.2) toodud seisukohtadega intressinõude õiguspärasuse kohta ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
13.Maksuintress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ja see tugineb maksukohustuse olemasolule (MKS § 31 lg 1 punkt 5; Riigikohtu 29.03.2017 otsus nr 3-4-1-15-16, punkt 108). Praegusel juhul ei vaidle menetlusosalised järgmiste asjaolude üle: - Kaebajale on 07.12.2015 tehtud maksuotsus nr 12-.2-3/021181-8 ning see on jõustunud ja kehtiv; - Kaebaja esitas 14.03.2016 maksuhaldurile taotluse intressivõla kustutamiseks (toimiku lk 52–54 pöördel); - Maksuhaldur rahuldas kaebaja intressivõla kustutamise taotluse osaliselt 12.04.2016 otsusega nr 12.2-3/021181-8-1-1 ja kustutas kaebaja poolt tasumisele kuuluva intressi 6(10)
perioodi 10.07.2015–07.12.2015 eest summas 18 711,49 eurot (toimiku lk 5–6). MTA 12.04.2016 otsus on jõustunud ja kehtiv; - Intressinõue (toimiku lk 7–9) lähtub maksuotsusest ning 12.04.2016 otsusega kustutatud intressivõlga selles ei kajastu.
14.MKS § 10 lg 2 p 3 sätestab, et maksuhalduri ülesandeks on nõuda sisse maksuvõlad. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja oleks saanud intressinõuet vältida, kui ta oleks intresside arvestuse ise teostanud ja need tasunud. Nimelt sätestab MKS § 115 lg 1, et intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksukohustuslasel ning maksuhaldur kootab intressinõude üksnes juhul, kui isik ei ole intressi tasunud (MKS § 115 lg 3). Praegusel juhul ongi kaebajale intressinõue koostatud, kuna kaebaja ei täitnud MKS § 105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.
15.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud intressinõue on motiveerimata ja ei ole kontrollitav. Intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt (Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, punkt 20). Kuna tegemist ei ole haldusorgani kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, siis ei pea selles sisalduma ka selle andmise kaalutlusi. Intressinõude aluseks on intressiperioodi pikkus, mis sõltub kohustuse tekkimise ning selle tegeliku täitmise tähtpäevast. Need olid teada nii kaebajale kui ka maksuhaldurile, mistõttu ei saa tõusetuda muidu küsimusi, mis vajaksid faktilist tuvastamist. Intressinõudes on esitatud MKS § 115 lg-s 3 sätestatud asjaolud ning selles on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Intressinõude lisast nähtub ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik (käibemaks, tulumaks, kogumispensionimaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul pidada vaidlustatud intressinõuet sellisel määral ebaselgeks või kontrollimatuks, mis annaks aluse lugeda intresside tasumise nõue õigusvastaseks. Intressinõudest nähtuvad MKS § 115 lg-s 3 sätestatud andmed, mida tuleb lugeda seadusandja hinnangul piisavaks, et arvestust mõista. Vaidlustatud intressinõue on seega nõuetekohaselt motiveeritud ning sellest nähtub nii selle andmise faktiline kui ka õiguslik alus ning see vastab MKS § 46 nõuetele.
16.Intressinõuet ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt ei segitanud maksuhaldur talle intresside arvestamist ning et kaebaja sai aru, et intress hakkab kulgema alles pärast maksuotsuse tegemist ning selle tasumise tähtaja möödumist. Maksukohustus tekib seaduse alusel ja sõltumata sellest, kas maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud (või maksuhalduri poolt haldusaktiga tuvastatud). See tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (MKS § 32), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (MKS § 115 lg 1). Seejuures kehtib põhimõte, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras (MKS § 105 lg 6). Nimetatu tähendab, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise soovis tasuda. Ka
7(10)
tuleb arvestada, et maksuvõlalt arvutatakse intressi kogu viivitatud aja eest ning sõltumata sellest kas võla sissenõudmiseks on antud haldusakt või tehtud meeldetuletus. Intressi arvestamine toimub matemaatilise tehte alusel (MKS § 115 lg 1, § 117 lg 1) ning erisuse sellest põhimõttest annab üksnes intressivõla kustutamise võimalus. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et intressinõude aluseks oleva maksuvõla suuruse on maksuhaldur tuvastanud kehtiva maksuotsusega, mida kaebaja ei vaidlustanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et intressinõude esitamisel on maksuhaldur lähtunud 12.04.2016 otsusest ja maksuotsusest. Kuigi kaebaja väidab, et maksuhaldur on jätnud maksumenetluses täitamata intresside arvestamise selgitamiskohustuse, siis ei oma see praegusel juhul tähendust, kuna isik peab teadma valdkonda reguleerivad õigusakte. Kui maksukohustuslane ei tule intressi arvestamisega iseseisvalt toime või talle jääb intressinõue arusaamatuks, on tal MKS § 14 lg-st 1 tulenevalt õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude, intressi, summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses selliseid asjaolusid või tõendeid, mis annaks alust intressinõude muutmiseks. Intressi arvestamise kohustus on eelkõige kaebajal endal, kuid kaebaja ei ole kohtule esitanud alternatiivset intressiarvestust ega näidanud, milles seisnevad vead vastustaja arvestuses.
17.Kaebaja leiab, et tähtaegselt täitmata maksukohustus, millelt intressinõudega intressi arvestati, tuvastati ebamõistlikult pikalt kestnud menetluse tulemusena ning kaebaja hinnangul saab see olla aluseks intressinõude tühistamisele. Ehkki kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et maksuvõla kustutamise eelduseks on muu hulgas maksukohustuslasest mitteolenevatest asjaoludest tingitud ebaõiglus (MKS 114 lg 3) ning intressinõude kustutamine võib olla õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu, siis jätab kaebaja tähelepanuta, et ebamõistliku menetlusaja tõttu intressi kustutamiseks on loodud MKSis eraldi regulatsiooni ning see toimub MKS § 114 lg-s 3 sätestatud menetluses (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-78-14), mille kaebaja on läbinud ning mille suhtes on maksuhaldur 12.04.2016 teinud ka vastavasisulise otsuse. Ehkki HKMS § 4 lg 4 sätestab, et halduskohus on pädev tuvastama kõiki asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus, siis praegusel juhul tuleb arvestada nii kehtiva maksuotsusega kui ka 12.04.2016 otsusega, milles vastustaja tuvastas, et maksumenetlus oleks pidanud lõppema 09.07.2015 ning sellest tingitult kustutas maksuhaldur intressid kogusummas 18 711,49 eurot. Kuna intressinõude esitamisel puudub kaalutlusõigus ning tegemist on sisuliselt matemaatilise tehtega, mille korral puudub maksuhalduril kohustus iseseisvalt hinnata intressinõude kustutamise aluseks olevaid asjaolusid, siis isegi kui kohus tuvastaks ebamõistliku menetlusaja maksumenetluses, siis ei tooks see kaasa intressinõude õigusvastasust. Nimelt ei näe MKS § 115 lg 3 ette maksuhaldurile iseseisvat kohustust, mille kohaselt peaks maksuhaldur intressinõude esitamisel täiendavalt kaaluma omal initsiatiivil intressinõude osalist kustutamist. Seda ei saa maksuhaldurilt nõuda ka olukorras, kus maksuhaldur on intressinõudele eelnevalt isiku intressinõude kustutamise taotluse lahendanud ning see on kehtiv. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-78-14 möönnud, et ehkki ebamõistliku menetlusaja osas on isikul võimalik taotleda maksuhaldurilt intressinõude kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel (punkt 21), siis eeldab see maksukohustuslase vastavat taotlust.
18.MKS § 114 lg-st 3 tulenevalt võimalust on kaebaja ka kasutanud, kui esitas 14.03.2016 vastavasisulise taotluse maksuhaldurile (toimiku lk 53–54 pöördel). Maksuhaldur rahuldas 12.04.2016 otsusega taotluse osaliselt ning leidis, et maksumenetlus oli peatunud perioodidel
8(10)
01.08.2014–31.08.2014 ja 01.11.2014–28.02.2015 ning sellest tulenevalt oleks maksumenetlus pidanud lõppema 09.07.2015 (toimiku lk 5 pöördel). Kuigi kaebaja esitas 12.04.2016 otsusele vaide (toimiku lk 89–91), siis see jäeti MTA 13.06.2016 vaideotsusega nr 6-1/3358-2 rahuldamata (toimiku lk 92–94). Halduskohtusse kaebaja 12.04.2016 otsuse vaidlustamiseks ei pöördunud. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga, mille resolutsioon on kohustuslik ja kehtiv igaühele (HMS § 60 lg 2). Kui kaebaja leidis, et MTA on ebamõistlikku menetlusaega hinnanud vääralt, siis oleks kaebajal tulnud vaidlustada 12.04.2016 otsus. Kaebaja ei saa 12.04.2016 otsust vaidlustada intressinõude vaidlustamise kaudu.
19.Kohus ei nõustu kaebusest nähtuva seisukohaga, nagu oleks maksuhalduri poolt läbiviidava menetluse kestus tinginud intressinõude suurenemise kaebaja suhtes. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks pöördunud maksumenetlusega seonduvalt maksuhalduri poole täpsustuste-selgituste saamiseks. Kaebaja oli vastava maksumenetluse subjekt, seega oli ka kaebajal sama teave, mida maksuhaldur oli tuvastanud, ning kaebajal puudusid takistused maksukohustuse deklareerimiseks ja tasumiseks maksuhalduri järgnevat menetlust ära ootamata. Kohus nõustub MTA-ga, et tegeledes ettevõtlusega tuleb olla teadlik ka selle valdkonna õigusaktidest, sh maksustamist puudutavatest õigusaktidest. Intresside arvestamise regulatsioon on olnud sisult muutumatu alates maksukorralduse seaduse jõustumisest ning kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd pikaaegse kogemusega ettevõte ei ole teadlik maksuregulatsioonidest.
20.Kaebajale määratud intressinõue ei ole aegunud. Vastavalt MKS § 118 lõikele 1 on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Maksuotsuse puhul seob vastav säte intressi arvestamise aegumistähtaja üheselt maksusumma täieliku tasumise päevaga, mitte konkreetse maksudeklaratsiooni alusel tasumata jäänud maksusumma tasumise päevaga. 2013. aastal jõustunud MKS § 118 lg 1 muudatuste seletuskiri (414 SE) toob välja, et intressi arvestamise aegumistähtaja kulgema hakkamise aeg on maksuotsuse alusel maksusumma täielik tasumine. See tähendab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg ei hakka haldusaktiga määratud või sissenõutavatelt maksusummadelt kulgema enne kui vastav maksusumma on täielikult tasutud. Selles olukorras ei ole intressi arvestamise aegumise tähtaja kulgemise arvestamise osas oluline, et maksuotsuse aluseks on erinevate perioodide maksukohustused, mille deklareerimise tähtajad on samuti erinevad. Regulatsiooni aluseks on põhimõte, et maksuotsus tekitab nö uue kohustuse, millest tulenevalt hakkab uue tervikliku kohustuse aegumine kulgema selle tervikliku kohustuse tasumisest arvates. Samuti käsitletakse maksuotsuste resolutsioonis maksusummat ühe kohustusena, mistõttu on põhjendatud intressi arvestamise aegumistähtaja kulgema hakkamine maksuotsusega määratud või sissenõutava maksusumma täielikust tasumisest arvates. Intressi aegumistähtaja osas regulatsiooni täpsustamine annab maksukohustuslasele suurema kindluse, millise ajahetkeni on riigil õigus temalt maksuotsusega tuvastatud maksuvõlalt intressi nõuda.
21.Kaebaja on esitanud kohtule ka väite, et MKS § 118 lg 1 on vastuolus põhiseadusega, kuid seejuures ei ole kaebaja sätte põhiseadusega vastuolus olemise kohta ühtegi sisuliselt põhjendavat väidet esitanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule vastavasisulist taotlust. Maksuintress on maksuõigussuhtes tulenev kõrvalkohustus, mis tugineb maksukohustuse olemasolule. Intressi eesmärgiks on riigi rahaliste huvide kaitsmine ja maksukohustuslase motiveerimine oma kohustusi tähtajaks täitma (vt Riigikohtu 29.03.2017 otsus 3-4-1-15-16 punkt 112 ja 05.11.2002 otsus nr 3-4-1-8-02, punkt 11). Arvestades maksuintressi eesmärki ning asjaolu, et maksuintress
9(10)
on seotud kohustuse täitmisega, siis ei saa lugeda, et MKS § 118 lg 1 oleks ebaproportsionaalse riivega ning võiks olla põhiseadusega vastuolus.
22.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
23.Kuna kohus pidas põhjendatuks lahendada kaebuse sisuliselt, siis jääb MTA taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
Menetluskulud
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.