Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord
3-16-2221 5. mai 2017 Eda Muts OÜ LivoviL kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse nr 12.2-3/036808-12 tühistamiseks. Kirjalik menetlus
05.10.2016
Kaebaja – OÜ LivoviL, volitatud esindaja Vello Luik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Revo Krause
1.Jätta kaebus rahuldamata
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 05.06.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 29.04.2016 korralduse nr 12.2-3/036808-1 (tl 8788) alusel OÜ LivoviL käibemaksu, töötasudelt või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu ning kinnipeetud töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november 2015 kuni märts 2016 (k.a). 09.08.2016 koostas MTA kontrolli tulemuste kohta kontrollakti nr 12.2-3/036808-9 (tl 9095).
05.10.2016 koostas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/036808-12 (tl 20-26), millega kohustas OÜ-d LivoviL tasuma maksusumma 101 209,21 eurot 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates. Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ LivoviL kontrollitaval perioodil soetanud tööjõurenditeenust Personal2Go OÜ-lt ja Fox Trading OÜ-lt, mistõttu on eelnimetatud äriühingute väljastatud arvete alusel tehtud väljamaksetelt arvestatud alusetult sisendkäibemaksu ning jäetud tasumata tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. OÜ LivoviL ei kasutanud renditööjõudu, vaid kõik ettevõtte heaks tööd teinud isikud olid tegelikult OÜ LivoviL töötajad, mistõttu OÜ-l LivoviL oli tööjõumaksude tasumise kohustus. Maksude tasumata jätmine väidetavate tehingupartnerite poolt oli osa skeemist, mille abil sooviti saavutada OÜ-le LivoviL maksueelist.
3.OÜ LivoviL esitas 04.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 05.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036808-12 tühistamiseks. Kaebuse esitaja põhjendused
4.Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud ei ole kooskõlas kogutud tõenditega. Kaebaja põhjendused on alljärgnevad.
4.1.Asjaolu, et Personal2Go OÜ ei ole deklareerinud ühtegi töötajat, ei välista tööjõu renti kaebajale, kuna Personal2Go OÜ rentis tööjõudu allrendi korras. Peronal2Go OÜ suhtes läbi viidud varasem maksumenetlus tõendab Personal2Go OÜ ettevõtlusega tegelemist, seega ka tööjõu allrentimist kaebajale.
4.2.Maksuhalduri väide, et Personal2Go OÜ-le omakorda tööjõurendi teenust pakkunud Gration Services OÜ ei ole tegutsev äriühing, ei saa olla põhjenduseks kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramisel, kuna kaebajal puudusid ja puuduvad igasugused tõendid, mis lubaks kahtlustada rikkumist või pettuse esinemist kaebaja lepingupartnerite poolt. Euroopa Kohtu seisukohtadest lähtuvalt ei pidanud kaebaja kontrollima teist lepingupoolt. Seega ei saa käesolevas menetluses sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolu või piiramise küsimuse lahendamisel ka arvestada neid maksuhalduri poolt esile toodud asjaolusid, mis puudutavad kaebaja lepingupartnereid ja omakorda nende lepingupartnereid. Asjaolu, et Gration Services OÜ -l puuduvad töötajad, ei välista rendisuhte olemasolu, sest Gration Services OÜ tegeles tööjõu edasirentimisega allrendi korras.
4.3.Euroopa Kohtu seisukohad on kohaldatavad ka maksuhalduri väite suhtes, et Simetra Tööjõud OÜ, kus olid töötajad registreeritud, ei ole tegutsev ettevõte. Asjaolu, et maksuhaldur on ajaliselt varasemal perioodil kustutanud Simetra Tööjõud OÜ KMKR-ist, ei tõenda, et Simetra Tööjõud OÜ ei saanud tegeleda ettevõtlusega kontrollperioodil. Asjaolu, et Simetra Tööjõud OÜ ei ole maksuhaldurile andnud teavet, ei saa samuti kuidagi olla ette heidetav kaebajale ega välista Simetra Tööjõud OÜ majandustegevuse puudumist. Ka pangakonto ja registervarade puudumine ning maksuvõlgnevus ei saa olla takistuseks ettevõtlusega tegelemiseks. Simetra Tööjõud OÜ kasutas maksete teostamiseks raamatupidamisteenust osutanud äriühingut. Seadus ei keela ka maksusumma tasumist kolmanda isiku pangakonto vahendusel või siis hoopis kolmanda isiku poolt. Seadus ei kohusta töötajate töölevõtmisel tööandja juhatuse liiget isiklikult kohtuma töötajaga ja seadusest ei tulene ka sätet, et juhul, kui tööandja juhatuse liige töötajaga isiklikult ei kohtu, oleks tegemist fiktiivse töölepinguga. Kui kaebaja lõpetas töötajatega töölepingu ning Simetra Tööjõud OÜ sõlmis töötajatega uue töölepingu suurema palgaga, siis töötajad jätkasid renditöö korras töötamist kaebaja ehitusobjektidel ning pidid seadusest tulenevalt alluma kaebaja kui kasutajaettevõtte juhtimisele ja kontrollile. Kuna maksuhaldurile on esitatud töötajate töölepingud, töötajad ja tööandja on lepingud allkirjastanud, töötajad kinnitavad töötamist Simetra Tööjõus OÜ-s, siis on vaieldamatult tõendatud töötajate töötamine Simetra Tööjõud OÜ-s. Maksuhalduri väide, nagu oleks olnud kaebaja tegevjuht V. Pärnamäe olnud teadlik tööjõurendi fiktiivsusest, on paljasõnaline.
4.4.Asjakohatu on maksuhalduri käsitlus, et töötajatele väljamakseid teinud OÜ-l EUROCREDIT puuduvad töötajad ja iseseisev majandustegevus. Kaebaja leiab, et kuna OÜ EUROCREDIT näol on tegemist renditöötajatele töötasu väljamakseid tegeva ettevõtjaga, siis ei ole nimetatud ettevõtjal kohustust töötajaid, kellele väljamakseid teostatakse, töötamist registris kajastada ega tema poolt ka tööjõumakse deklareerida.
4.5.Maksuotsuses on öeldud, et kontrollitoimik edastatakse Maksu- ja Tolliameti väärteomenetluse üksusele võimaliku väärteokoosseisu kindlaks tegemiseks. Kaebaja arvates on lubamatu kasutada maksumenetluses kaebaja vastu asjaolu, et kaebaja lepingupartnerid ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, kasutades enese mittesüüstamise privileegi.
4.6.Kuna Fox Trading OÜ oli tööjõu edasirentija, siis ei pidanudki töötajad olema Fox Trading OÜ töötajad ja töötajate puudumine ei välista renditööjõu vahendamist Fox Trading OÜ poolt. Fox Trading OÜ-le omakorda tööjõurendi teenust pakkunud MIKOS OÜ-ga seonduvat ei saanud ega pidanud kaebaja Euroopa Kohtu seisukohtadest tulenevalt kontrollima.
5.Lisaks eelnevale on kaebaja seisukohal, et maksuotsus on õigusvastane, kuna maksuhaldur on tuvastanud töölepingulise suhte renditöötajate ja kaebaja vahel, kuid ei ole kaasanud maksumenetlusse renditöötajaid ja kaebaja lepingupartnereid, kelle õigusi ja kohustusi sellega mõjutatakse. See tuvastus- ja tõlgendamiskonflikt läheb vastuollu õigusriigi printsiibiga ja õigusselguse nõudega.
6.Maksuotsus on kaebaja arvates õigusvastane ka seetõttu, et maksuhaldur ei ole taganud kaebajale kaitseõigust maksumenetluses, kuid soovib kasutada maksumenetluses kogutud tõendeid süüteomenetluses. Kaebaja arvates ei ole tal sellisel juhul maksumenetluses tõendamiskohustust MKS § 150 sätestatud korras. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on põhiseadusega vastuolus oleva menetlusega, kuna maksuhaldur ei ole suutnud tagada PS § 22 lõikest 3 tulenevat enese mittesüüstamise õigust. Vastustaja vastuväited
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja märgib seejuures, et kuna kaebaja väited on valdavalt identsed 16.09.2016 eriarvamuses (tl 111-121) toodud väidetega, millele on vastatud vaidlusaluse maksuotsuse punktis 3, siis palub vastustaja kohtul lähtuda maksuotsuses kirjutatust ega hakka seda kordama. Vastustaja vastuväited, mida eriarvamuses ei esinenud on alljärgnevad.
8.Seonduvalt kaebaja seisukohaga, et MTA oleks pidanud kaasama maksumenetlusse renditöötajad ja kaebaja lepingupartnerid, leiab vastustaja, et kolmas isik tuleks maksumenetlusse kaasata, kui maksuotsuse resolutsiooniga pannakse kohustusi või antakse õigusi lisaks maksukohustuslasele ka kolmandale isikule. Käesoleval juhul maksumenetluse esemeks oli kaebaja maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontroll ning maksuotsuse resolutsioon puudutab üksnes kaebajat. Seetõttu puudus maksuhalduril kohustus vaidlusaluses maksumenetluses kedagi veel kolmanda isikuna kaasata. Kolmanda isiku ärakuulamisõiguse ja teiste menetluslike õiguste eesmärk ei ole haldusakti adressaadi, vaid üksnes kolmanda isiku enda huvide kaitse.
9.Vastustajale jääb arusaamatuks, millist kaitseõigust ja millisel õiguslikul alusel oleks maksuhaldur pidanud maksumenetluses kaebajale tagama olukorras, kus isegi mingit süüteomenetlust ei olnud alustatud. Maksumenetluses, mis viiakse läbi haldusmenetluse korras, on kontrollitaval MKS §-st 56 tulenevalt kaasaitamiskohustus, mis koostoimes raamatupidamiskohustustega tähendab sisuliselt seda, et kaebaja peab olema valmis tõendama oma maksudeklaratsioonides kajastatud andmete õigsust, sest kaebajal lasub kohustus tehinguid dokumenteerida ja dokumente säilitada. Lisaks ütleb ka MKS § 150 lg 1, et maksuotsuse vaidlustamisel on maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. See tähendab muuhulgas vastustaja hinnangul ka seda, et kui maksuotsuses on esitatud loogiliselt argumenteeritud seisukoht, et tehingut ei ole toimunud, ei saa maksukohustuslane piirduda arutlusega selle üle, kas üks või teine maksuhalduri tuvastatud asjaolu kinnitab tehingu mittetoimumist.
10.Vastustaja hinnangul on täiesti paljasõnaline ka kaebaja väide, et maksuhaldur ei saa maksumenetluses kogutud tõenditele tugineda, kuna kaebaja tehingupartnerite ning kaebaja töötajate suhtes pole läbi viidud maksumenetlust. Vastustajale jääb selline käsitlus arusaamatuks ning kuna kaebaja pole viidanud konkreetsele õiguslikule alusele, mis väidet kinnitaks, siis tuleb selline väide vastustaja hinnangul lugeda paljasõnaliseks. Vastustaja on seisukohal, et tõendina on arvestatavad kõik vaidlusaluse maksuotsuse aluseks oleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid.
11.Vastustaja hinnangul on piisavaks ka see, kui tööjõurendi fiktiivsusest oli teadlik isegi töötaja. Vastustaja hinnangul kinnitab vaidlusaluse maksuotsuse õiguspärasust ka asjaolu, et kuna kõik väidetavalt tööjõurendiga renditud töötajad olid tegelikkuses kaebaja enda töötajad, siis teadsid nad ka seda, et nad ei tööta allrendi korras. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, justkui oleks maksumenetluses seletusi andnud isikud kinnitanud, et nad töötavad OÜ-s Simatra Tööjõud. Vastustaja hinnangul kinnitavad isikute seletused selgelt kontrollaktis ja maksuotsuses toodud seisukohta, et isikud olid kaebaja enda töötajad ning sõlmitud tööjõurendilepingud olid üksnes näilikud, jätmaks muljet tegelikkuses mittetoimunud tehingutest.
12.Vastustaja ei nõustu väitega, et maksuhaldur ei ole tõendanud kaebaja teadlikkust tehingute näilikkusest. Nii kontrollakti punktides 1.1.2.2 ja 1.2.2.2 kui ka maksuotsuse punktides 2.1.2 ja 2.2.2 on selgelt asutud seisukohale, et kaebaja oli teadlik tehingute näilikkusest ning ära on toodud ka maksuhalduri seisukohta kinnitavad tõendeid. Vastustaja hinnangul on kaebaja teadlikkus käesoleval juhul ära tõendatud ainuüksi juba sellega, et reaalset majandustegevust mitteomavatelt äriühingutelt (keda kasutatakse üksnes fiktiivsete arvete väljastamiseks ja tehingutest mulje jätmiseks) on kaebaja väidetavalt rentinud isikuid, kes tegelikkuses töötasid juba enne rentimist kaebaja juures ning kelle seletustest lähtuvalt peetakse endiselt enda tööandjaks kaebajat. Käesoleval juhul viitab töötajate arusaam töösuhte olemusest, et tegemist oli töölepingulise suhtega kaebajaga töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 tähenduses, mitte renditööga TLS § 6 lg 5 tähenduses.
13.Kaebuses toodud seisukohtade osas, mis puudutavad töötamise registreerimist töötajate registris, märgib vastustaja, et käesoleva maksuotsuse esemeks ei ole registrikannete teostamine kaebaja suhtes. Juhul kui maksuotsuse jõustumisel on vajadus maksuhalduril registrikannete muutmiseks, siis viiakse selleks läbi eraldiseisev haldusmenetlus ning kaebajal on tagatud kõik võimalused oma õiguste kaitseks. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva kaebuse esemeks saab olla üksnes vaidlusaluse maksuotsuse resolutsioon.
Kohtu seisukoht
14.OÜ LivoviL vaidlustab maksuotsust, millega kohustati teda tasuma perioodi november 2015 kuni märts 2016 eest täiendavalt maksusumma kokku 101 209,21 eurot. Täiendava maksukohustuse nii sisendkäibemaksu, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kui ka tööjõumaksude osas on kaasa toonud kaebaja väidetavad tehingud Personal2Go OÜ-ga ja Fox Trading OÜ-ga. Maksuhaldur leidis, et märgitud osaühingute arvetel näidatud tehinguid tegelikult kaebaja ja nende osaühingute vahel ei toimunud, tehingud olid näilised, kaebaja tegelikult nendelt osaühingutelt tööjõudu ei rentinud, reaalselt oli tegemist kaebaja enda töötajatega. Kaebaja vaidleb maksuhalduri seisukohtadele vastu.
15.Käibemaksuseaduse § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatu lubab sisendkäibemaksuna maha arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused sisalduvad käibemaksuseaduse §-s 31, mille esimene lõige sätestab, et see arvatakse maha sama seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Käibemaksu puhul on oluline tuvastada tehingu teine pool, sest kui kauba või teenuse müüja ei ole käibemaksukohuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata.
16.Kohus, uurinud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt esitatud seisukohad ja põhjendused ei veena kohut, et maksuhaldur on kogutud tõendite alusel teinud ebaõige otsuse. Kohus leiab, et vastustaja järeldus, et OÜ-te Personal2Go ja Fox Trading arvetel märgitud tööjõu rentimist ei toimunud, tegemist oli kaebaja enda töötajatega ning fiktiivsete arvete esitamine osaühingute vahendusel toimus ainult maksueelise saamise eesmärgil, on õige. Sellisele järeldusele on jõutud mitte ühe tuvastatud asjaolu alusel, vaid tõendeid kogumis analüüsides. Maksuotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis on märgitud, et kaebaja oli teadlik, et tehingute tegelik teine pool ei ole arvetel näidatud isik. Kui isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, st tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega. Antud juhul on maksuotsuse aluseks kaebaja teadlikkus arvete fiktiivsuses, mitte hoolsuskohustuse rikkumine.
17.Esitatud tõendite järgi sõlmisid OÜ LivoviL (juhatuse liige Silver Pärnamäe) ja OÜ Personal2Go (juhatuse liige Aleksander Piljukov) 05.oktoobril 2015 rendilepingu töötajate rentimiseks alates lepingu sõlmimisest kuni 12.12.2016 (tlk.159-161, I kd). Kaebaja selgitustest järeldub, et väidetav tööjõu rentimine kaebajale toimus järgmiselt: 1) tööjõu rentija: OÜ LivoviL – 2) tööjõu rendileandja OÜ-le LivoviL: Personal2Go OÜ (juhatuse liige Tõnis Tähe, osanik Jaanus Kukebal) – 3) tööjõu rendileandja OÜ-le Personal2Go: Gration Service OÜ (juhatuse liige Teet Raatsin) – 4) tööjõu omaja, deklareeris ka töötasu väljamaksed: OÜ Simatra Tööjõud (juhatuse liige Teet Raatsin) – 5) töötasu väljamaksja: Eurocredit OÜ (juhatuse liige J. Kukebal). Sellise ahela kaudu toimus väidetav tööjõu rentimine perioodil oktoober-november 2015. Peale seda, kui maksuhaldur kustutas Personal2Go OÜ käibemaksukohustuslaste registrist, sõlmis 09.12.2015 OÜ LivoviL tööjõurendilepingu Fox Trading OÜ-ga (tlk.166-171, I kd). Alates sellest ajast toimus väidetava tööjõu rentimine ja selle eest tasumine järgmiselt: 1) tööjõu rentija OÜ LivoviL – 2) tööjõu rendile andja OÜ-le LivoviL: Fox Trading OÜ (juhatuse liige Aivar Otsalt) – 3) tööjõu rentija OÜ-le Fox Trading ja ka töötasude väljamaksja: OÜ Mikos (juhatuse liige Teet Raatsin) – 4) tööjõu omaja,
töötasude deklareerija: OÜ Simatra Tööjõud (juhatuse liige Teet Raatsin) – 5) töötasude väljamaksja: OÜ Eurocredit (juhatuse liige J. Kukebal). Kohus leiab, et juba sellise, majanduslikult põhjendamata ahela kasutamine nii tööjõu rentimiseks kui väljamaksete tegemiseks, tekitab kahtlust maksupettuse võimalikus toimepanekus. Maksuhaldur on otsuse tegemisel välja toonud järgmised asjaolud: - Nii Personal2Go OÜ-l kui Fox Trading OÜ-l puudusid töötajad, keda kaebajale välja rentida, - Tööjõud puudus ka OÜ-tel Mikos ja Gration, nad ei olnud tegutsevad äriühingud; - OÜ Simatra Tööjõud ja OÜ Eurocredit ei olnud reaalselt tegutsevad ettevõtted; - OÜ Simatra Tööjõud, kelle juures olid töötajad registreeritud, deklareeris töötasude väljamakseid, kuid kõik maksud jäeti tasumata; - Töötasud maksti töötajatele välja Eurocredit OÜ või Fox Trading OÜ pangakontode kaudu, kuid OÜ LivoviL rahalistest vahenditest; - Simatra Tööjõud OÜ-ga 2015 novembris töölepingud sõlminud töötajad töötasid selle ajani OÜ-s LivoviL, töötajad sisuliselt OÜ-st Simatra Tööjõud midagi ei tea, juhatuse liikme T. Raatsiniga keegi kohtunud ei ole, töötajate väitel ei muutunud peale OÜ-ga Simatra Tööjõud lepingute sõlmimist muu, kui tõusis töötasu, kogu töötamine allus OÜ LivoviL juhtimisele ja kontrollile, OÜ-test Personal 2Go, Fox Trading ja Gration Service nad midagi kuulnud ei ole; - Töötajate endi seletused viitavad sellele, et nende tööandjaks oli endiselt OÜ LivoviL. - Väidetavad tehingupartnerid on omavahel seotud kas läbi äriühingute juhatuse liikmelisuse või osaluse kaudu.
18.Seega on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et antud juhul ei olnud poolte eesmärgiks mitte tööjõu rentimine, vaid formaalsete arvete kasutamine, eesmärgiga vältida riigile maksude tasumist. Nagu märgitud, on maksuhaldur toonud kontrollaktis põhjalikult välja asjaolud, mille pinnalt maksuhaldur jõudis järeldusele, et arvetel näidatud poolte vahel tegelikult tehingut ei toimunud ja et kaebaja oli sellest teadlik. Kaebaja ei ole maksuhalduri poolt tuvastatut, vaatamata esitatud täiendavatele seisukohtadele, ümberlükanud ega veennud vastustajat ja kohut, et tegelikult arvetel näidatud tehingud arvetel toodud poolte vahel ka toimusid. Kohus ei saa asjas kogutud tõendite alusel asuda seisukohale, et vastustaja on eksinud tõendite hindamisel.
19.Kaebaja märgib, et asjaolu, et OÜ Persona2Go ei deklareerinud ühtegi töötajat, ei välista tööjõu renti kaebajale, kuna viimane kasutas tööjõudu allrentimise teel. Maksuhaldur on juba maksuotsuses vastuses kaebaja eriarvamusele välja toonud, et maksuotsuse järeldused ei põhine ainult sellel asjaolul, vaid et maksuhaldur tuvastas kontrolli käigus, et OÜ-l Persona2Go endal renditööjõud puudus. Kaebaja märgib, et ta ei pidanud kontrollima kaebaja lepingupartnerite ja edasi nende lepingupartnerite tausta ning tal puudusid igasugused andmed ja tõendid, mis oleks lubanud kahtlustada rikkumist või pettust. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses märkinud, et kaebaja jättis lepingupartnerite kontrollimisel hoolsuskohustuse täitmata, vaid on toonud selgelt välja, et kaebaja oli teadlik tehingute näilikkusest ja arvete fiktiivsusest (otsuse p-d 2.12.2, 2.2.2). Seejuures ei ole välja tulnud ühtki eluliselt usutavat põhjust peale maksudest vabanemise, miks oli vajalik juba kaebaja juures töötavad töötajad vabastada ja edaspidi rentida sisuliselt mittetegutsevatelt äriühingutelt, kui nii töötajate kui ka kaebaja enda töökorralduses midagi ei muutunud. Seejuures on oluline, et selliste skeemide kasutamist lihtsustas asjaolu, et äriühingud olid omavahel seotud juhtorganitesse kuuluvate samade isikute kaudu. Nii nähtub,
et OÜ LivoviL osanik J. Kukebal oli samal ajal töötajatele töötasusid väljamaksnud OÜ Eurocredit juhatuse liige. T. Raatsin oli samaaegselt nii tööjõudu väidetavalt rentinud Gration Service OÜ ja Mikos OÜ juhatuse liige kui ka tööjõudu omanud OÜ Simatra Tööjõud juhatuse liige. OÜ LivoviL töödejuhataja V.P., kes on juhatuse liikme S. Pärnamäe vend, andis juba eelnevalt T. Raatsini poolt allkirjastatud töölepingud töötajatele allkirjastamiseks, ilma et töötajad oleksid uue tööandjaga üldse kokku puutunud. Ka selgub, et kaebaja töödejuhataja V. P. oli ka ise samal ajal lepingulises suhtes Simatra Tööjõud OÜ-ga. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et olukord, kus OÜ LivoviL tegevjuht rendib iseennast iseenda alluvusse, ei ole eluliselt usutav ja on põhjendatav ainult töötasu väljamaksmisel tekkiva maksukohustuse panemisega varatule ja mitte tegutsevale äriühingule. Kuna kaebaja enda tegevjuht oli otseselt seotud töötajate töölepingute sõlmimisega, siis juba selle pinnalt on põhjendamatu kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik tegelikust olukorrast, vaid saab järeldada, et OÜ LivoviL oli otseselt seotud ja teadlik tegelikust pettusest, so sellest, et renditud töötajate tegelik tööandja oli endiselt OÜ LivoviL ning et teisi äriühinguid kasutati maksueelise saamiseks.
20.Ka ükski teine kaebaja poolt kohtule esitatud väide ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja on oma pikas kaebuses toonud välja rea etteheited maksuhaldurile, käsitledes igat maksuhalduri seisukohta eraldi, samuti õigustanud ja kohati asunud kaitsma hoopis teiste äriühingute õigusi, kuid ei ole esitanud ühtki tõendit oma väidete tõestuseks. Oluline on seejuures see, et maksuotsuse seisukohad on maksuhaldur kujundanud kogutud tõendite analüüsi alusel kogumis. Seda on vastustaja ka maksuotsuse märkinud. Väite osas, et maksuhaldur on õigusvastaselt jätnud kaasamata maksumenetlusse renditöötajaid ja kaebaja lepingupartnereid, on vastustaja oma seisukohad vastuses kohtule esitanud, millega kohus nõustub ilma neid kordamata. Vastustajal puudus kohustus vaidlusaluses maksumenetluses kedagi kolmanda isikuna maksumenetlusse kaasata ja seega puudub kaebajal ka õigus seda nõuda. Kaebaja saab asjas esitada taotlusi ja põhjendusi oma õiguste kaitseks, mitte kolmandate isikute õiguste kaitseks. Kas ja kuidas kasutatakse maksumenetluses kogutud tõendeid süüteomenetluses, ei ole seotud vaidlusega maksuotsuse tühistamise nõudes. Samas on vastustaja märkinud, et mingit süüteomenetlust kaebaja suhtes ei ole alustatud.
21.Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-34-06, nr 3-3-1-97-07, nr 3-3-132-09 ja nr 3-3-1-60-11 märkinud, et käibemaksu puhul on müüja või teenuse osutaja isiku tuvastamine oluline seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasel on õigus lisada arvel kauba või teenuse hinnale käibemaks. Sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagasi taotlemine võib olla alusetu näiteks siis, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust või kui on tõendatud hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Ostja pahausksuse tõenduseks on asjaolu, et ta teadis või pidi teadma, et müüja ei saa olla tegelikuks kauba müüjaks või teenuse osutajaks, hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et ta ei suuda oma hooletuse tõttu tehingute toimumist tõendada. Riigikohtu lahendi nr 3-3-50-03 seisukohtadest tulenevalt peab ostja põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ta täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus
22.Kohus leiab, et maksuhaldur on kogutud tõendite alusel asunud õiguspärasele järeldusele, et tegelik tööandja töötajatele oli endiselt OÜ LivoviL, mingit tööjõu rentimist OÜ-telt Persona2Go ja Fox Trading ei toimunud, ning et kaebaja oli sellest otseselt teadlik. Kaebaja selgitused ei anna alust maksuhalduri seisukoha ja järelduste ebaõigeks lugemiseks. Seega
kajastas kaebaja alusetult perioodil oktoober 2015 kuni märts 2016 sisendkäibemaksu hulgas Personal2Go OÜ ja Fox Trading OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, täitmata oli mitmed sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused – arved ei kajastanud tehingute tegelikku sisu, kuna arvetel märgitud tehinguid ei toimunud, teenust kaebaja osaühingutelt ei saanud. Seega puudus kaebajal õigus talle väljastatud arvetel märgitud käibemaksu enda sisendkäibemaksuna maja arvata.
23.Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub kehtestatud nõuetele vastav algdokument. Kohtulahendis nr 3-3-1-47-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Kuna kaebaja ei saanud tegelikult kaupa (tööjõurendi teenus) arvetel näidatud isikutelt, kaebaja oli sellest teadlik, luges maksuhaldur õiguspäraselt arved mittenõuetekohaseks. Kuna maksuhaldur tuvastas õiguspäraselt, et väidetavad renditöötajad olid kaebaja enda töötajad, oli kaebaja kohustatud kontrollitud perioodil deklareerima, kinni pidama ja tasuma nendele nn renditöötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt ka kõik tööjõumaksud.
24.Neil asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata. HKMS § 165, mis käsitleb kohtuotsuse põhjendavat osa, lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele. Antud juhul kohus jagab kõiki vastustaja seisukohti, kohus nõustub vastustaja maksuotsuses toodud põhjenduste ja järeldustega, samuti vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud maksuotsuses ja kaebuse kohta esitatud vastuses. Neil asjaoludel kohus kohaldab HKMS-st 165 tulenevat menetlusökonoomikast kantud põhimõtet ja piirdub OÜ LivoviL kaebuse rahuldamata jätmisel eeltooduga.
25.Kaebaja on palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.