A.P. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirja nr 6-2/241-1 täitmise peatamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.P. määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.03.2017. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – A.P. , esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta A.P. määruskaebus menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.03.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirjaga nr 6-2/241-1 (tl 8-9p) määrati kinnipeetav A.P. tööle finants- ja majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 01.03.2017.
A.P. esitas 08.03.2017 Viru Vanglale vaide (tl 5-7) Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirja peale.
3.A.P. esitas 08.03.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirja täitmine peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on vangla määranud taotluse esitaja alates 01.03.2017 tööle koristajana vaatamata asjaolule, et taotluse esitaja tervislik seisund ei võimalda tal sellise töö tegemist. Taotluse esitaja on aastaid kannatanud pidevate seljavalude all, talle on teostatud mitmeid röntgenuuringuid ja ka MRT-uuring, mis kinnitavad, et tal esineb
kõverselgsus ehk skolioos. Nimetatud andmed on jäetud vaidlustatud käskkirja koostamisel tähelepanuta ning on lähtutud Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti V. Pronevitši paljasõnalisest tõendist taotluse esitaja töövõimelisuse kohta. Taotluse esitaja leidis, et vaidlustatud käskkiri ei ole seetõttu põhjendatud ja õiguspärane. Vastavalt käskkirjale on esialgse õiguskaitse taotluse esitaja kohustatud alates 01.03.2017 tööle asuma V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, kuid tulenevalt taotluse esitaja tervislikust seisundist ei ole ta võimeline nimetatud tööd tegema ilma tervist ohtu seadmata.
4.Tartu Halduskohus jättis 13.03.2017. a määrusega A.P. e esialgse õiguskaitse määruse rahuldamata. Halduskohus märkis, et Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti V. Pronevitši poolt 04.02.2017 koostatud tõendi järgi on esialgse õiguskaitse taotluse esitaja töövõimeline ja võib täita koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid. Seda, et taotluse esitajal on tõepoolest probleeme tervisega, kinnitasid halduskohtu hinnangul Tallinna Vangla meditsiiniosakonna arstide poolt väljastatud tõendid. Neis aga ei ole taotluse esitajat samuti täielikult töövõimetuks tunnistatud. Halduskohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul vaidlustatud käskkirjast tulenevat vahetut ohtu mõne õigushüve (nt isiku tervis) pöördumatule kahjustamisele. Halduskohus märkis, et puudub alus arvata, et vanglateenistuse ametnikud sunnivad taotluse esitajat valutava seljaga koristustööle. Halduskohus märkis, et töökohustuse rikkumisel on võimalik kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine. Distsiplinaarkaristuse määramisele eelneb distsiplinaarmenetluse läbiviimine ning selle käigus saab kinnipeetav tugineda oma teo õigusvastasust välistavatele asjaoludele, muuhulgas tervislikule seisundile, kui see tõepoolest majandustöö tegemist takistab või seab ohtu teiste isikute julgeoleku. Vajadusel on võimalik ka nõuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist selle vaidlustamise ajaks. Halduskohus märkis, et tal puudub alus arvata, et vanglas töötaval arstil puudub ülevaade tingimustest, milles üldkasutatavate ruumide koristusülesande täitja peab viibima ning millised on täidetavad ülesanded. Tervishoiutöötajal on pädevus isiku võimaluste hindamiseks tööülesannetega hakkama saada ilma tervist ohtu seadmata. Halduskohus nõustus vanglaga, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitatav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt selleks antud soovitusi ja kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid. Seega ei saa halduskohtu hinnangul pidada kaebust perspektiivikaks. Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirjast ei tulene taotluse esitajale automaatselt niisuguseid tagajärgi, mida ei saaks pärast asjas kohtuotsuse tegemist enam kõrvaldada.
5.A.P. esitas 27.03.2017 Tartu Halduskohtu 13.03.2017. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus on jätnud tähelepanuta taotluse esitaja selgitused selle kohta, et ta ei ole oma terviseseisundist tulenevalt võimeline vaidlustatud käskkirja täitma. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole halduskohtul pädevust anda hinnangut sellele, et tööle määramise käskkirjast ei tulene vahetut ohtu mõne õigushüve (nt isiku tervis) pöördumatule kahjustamisele, sest sellist hinnangut saab anda ainult meditsiiniliste eriteadmistega isik, s. o ortopeed või neuroloog. Halduskohtu määrusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohus vastava järelduse teinud. Määruskaebuse esitaja on juba alates 2015 oodanud võimalust pääseda neuroloogi vastuvõtule, kuid käesoleva ajani ei ole see veel võimalikuks osutunud. Halduskohus küll möönab võimalust, et isiku tervislik seisund takistab tal majandustööde tegemist, kuid sellele vaatamata ei nõustu esialgse õiguskaitse kohaldamisega, nähes olukorrale lahendust potentsiaalse distsiplinaarmenetluse käigus
distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist selle vaidlustamise ajaks. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole selline lahendus aktsepteeritav, kuna määruskaebuse esitaja vajab esialgset õiguskaitset, et teda ei karistataks alusetult distsiplinaarkorras vaidlustatud käskkirja täitmata jätmise ja tööle mitteasumise eest. Määruskaebuse esitaja selgitab, et tal esinev skolioos ehk kõverselgsus põhjustab talle selliseid pidevaid seljavalusid, mis ei võimalda käskkirjas nimetatud töökohustusi täita. Arvestades seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine seab ohtu määruskaebuse esitaja tervise, mis on prioriteetseks kaitstavaks õigushüveks, on määruskaebuse esitaja arvates põhjendatud käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha määruskaebuse menetlusse võtmise kohta (I) ning lahendab seejärel määruskaebuse sisuliselt (II). I
7.HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 13.03.2017. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning määruskaebus vastab HKMS §-s 205 sätestatud nõuetele. Samuti on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot. Seega puuduvad takistused määruskaebuse menetlusse võtmiseks. II
8.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täidetud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus jättis tähelepanuta määruskaebuse esitaja selgitused, mille kohaselt ei ole ta võimeline tööle määramise käskkirja täitma, kuigi vangla meditsiiniosakonna arst on leidnud, et ta on töövõimeline. Halduskohus on määruskaebuse esitaja nimetatud väiteid käsitanud vaidlustatud määruse punktis 8. See, et määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et ka Tallinna Vangla meditsiiniosakonna arstide poolt väljastatud tõenditest ei nähtu, et tööle määramise käskkirjast tuleneks vahetu oht isiku tervise pöördumatule kahjustamisele, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud väljavõtte kohaselt ei nähtu ka määruskaebuse esitaja Tallinna Vangla meditsiinikaardist, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal koristaja ülesandeid täita. Riigikohtu praktika kohaselt on küll meditsiinitöötaja tõend, millele tugineb haldusakt, halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19), kuid käesolevas asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et Viru Vangla meditsiinitöötaja 04.02.2017. a tõend oleks määruskaebuse esitaja tervisliku seisundi osas nii ilmselgelt ebaõige, et määruskaebuse esitaja poolt koristaja
tööjuhendist tulenevate tööülesannete täitmisega võiks kaasneda määruskaebuse esitaja tervisele oht, mille ärahoidmiseks tuleks tööle määramise käskkirja täitmine esialgse õiguskaitse korras peatada. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud käskkirjas märgitud vangla seisukohaga, et uuringute järjekorras olemine ei tähenda automaatselt seda, et kinnipeetav ei ole terviseseisundi poolest võimeline töötama. Samuti ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul seda ka neuroloogi vastuvõtule ootejärjekorras olemine.
10.Määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et määruskaebuse esitaja on oodanud juba alates 2015. aastast võimalust pääseda neuroloogi vastuvõtule, ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased. Vastustaja tegevus määruskaebuse esitajale võimaluse tagamisel neuroloogi vastuvõtule pääsemiseks ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks.
11.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja väitega selle kohta, et hinnangu, kas tööle määramise käskkirjast tuleneb vahetu oht isiku tervise pöördumatule kahjustamisele, saab anda ainult vastavate meditsiiniliste teadmistega isik, s. o neuroloog või ortopeed. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Seega seaduses ei ole sätestatud eriarsti kooskõlastuse nõuet. Käesolevas asjas on Viru Vangla meditsiiniosakonna arst määruskaebuse esitaja töövõimelisuse kindlaks teinud. Tulenevalt eelpool mainitud Riigikohtu seisukohtadest haldusasjas nr 3-3-1-44-14 võib eriarsti tõendiga vangla arsti kooskõlastus tööle määramiseks olla ümberlükatav, kuid käesolevas asjas selliseid tõendeid esitatud ei ole.
12.Määruskaebuse esitaja on taotlenud tema tööle määramise käskkirja täitmise peatamist. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub taotlusest, et selle eesmärgiks on saavutada olukord, kus taotluse esitajal ei oleks käskkirja õiguspärasuse üle käiva vaidluse ajal kohustust tööle asuda. Seepärast nõustub ringkonnakohus iseenesest määruskaebuses esitatud väitega, et halduskohtu viide sellele, et määruskaebuse esitajal on hiljem võimalik nõuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist, on käesolevas asjas asjakohatu. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamisega peatatakse vaidluse ajaks distsiplinaarkaristuse kohaldamine, mitte tööle asumise kohustus. Kinnipeetaval on kogu tööle määramise käskkirja kehtivuse ajal kohustus tööle asumise korralduse saamisel tööle asuda ja seda isegi juhul, kui tema tööle asumisest keeldumise üle käib distsiplinaarmenetlus või talle on määratud varasema korralduse eiramise eest distsiplinaarkaristus. Seega ei saa hiljem distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamisega hoida ära olukorda, kus kaebajal ei oleks kohustust tööle asuda.
13.Vaatamata sellele ei ole ringkonnakohtu hinnangul tööle määramise käskkirja täitmise peatamine käesolevas asjas põhjendatud, sest määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema terviseseisundist tulenevalt ei ole tal objektiivselt võimalik teostada koristaja ametijuhendis märgitud töid ilma oma tervist ohtu seadmata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
14.VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 2 märgitud aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarkaristust, sh võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15).
VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16). Seega on kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde on leidnud, et kinnipeetav ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Vangla ei saa sellisel juhul ka kohaldada kinnipeetavale tööst keeldumise korral distsiplinaarkaristust.
15.Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitajale on võimaldatud meditsiinitöötaja läbivaatust, kui määruskaebuse esitaja on keeldunud tööle asumast põhjendusega, et tema tervislik seisund seda ei võimalda (tl 23-25). Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka määruskaebuse esitaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine seab ohtu tema tervise.
16.Kui määruskaebuse esitaja on seisukohal, et meditsiinitöötaja on ebaõigesti leidnud, et ta on töövõimeline, siis sellise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse, sest tegemist on tervishoiuteenuse osutamisest võrsunud vaidlusega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vangla meditsiinitöötajate tegevuse puhul meditsiiniprotseduuride osutamise vajaduse hindamisel ja ravi määramisel on tegemist eraõigusliku lepingulise suhtega vangla ja kaebaja vahel ning sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu 07.04.2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9, 28.08.2012. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12, p 9).
17.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.03.2017. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
Tiina Pappel
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.