lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-547/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 13.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-547/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1163
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-547

Kohtuasi

A. P ́e taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirja nr 6-2/241-1 täitmise peatamiseks.

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Jätta A. P e esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määrusele võivad pooled esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.Viru Vangla Teise üksuse juht V. L on koostanud 28.02.2017.a. käskkirja nr 6-2/2411 kinnipeetav A. P majandustööle määramise kohta (tl 8 pöördel). Käskkirjaga määrati Kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 01.03.2017.a. Kaebaja kasutas oma seadusest tulenevat õigust käskkirja vaidlustamiseks ning esitas 08.03.2017.a. vaide Viru Vangla direktorile käskkirja tühistamiseks.
2.A. P esitas 09.03.2017 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub kohtul peatada Viru Vangla II üksuse juhi V. L 28.02.2017 käskkirja nr 6-2/241-1 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemes olevas nõudes. Taotluses põhjendatakse, et käesoleval juhul on kaebaja määratud käskkirjaga V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks alates 01.03.2017.a., vaatamata asjaolule, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda eelviidatud töö tegemist. Nimelt tuleneb Viru Vangla tervisekaartides kajastatud andmetest, et kaebaja on kannatanud aastaid pidevate seljavalude all, tal on teostatud mitmeid röntgenuuringuid ja ka MRT-uuring, millised kinnitavad temal esinevat kõverselgsust e skolioosi. Nimetatud andmed on jäetud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

käskkirja koostamisel ilma igasuguse tähelepanuta ning on lähtutud üksnes täiesti paljasõnalisest Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti V. P poolt koostatud tõendist kaebaja töövõimelisuse kohta, millisest ei nähtu hinnangu andmise aluseks olnud asjaolud ega dokumendid. Kaebaja leiab vaides käsitletud motiividel, et käskkiri ei ole põhjendatud ega õiguspärane ning käskkirja koostamisel ei ole teostatud kaalutlusõigust, millistel asjaoludel on kaebaja taotlenud käskkirja tühistamist vaidemenetluses. E8 koristaja tööjuhendis märgitud tööd ei ole kaebaja tervislikust seisundist tulenevalt objektiivselt teostatavad ilma kaebaja tervist ohtu seadmata. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.

3.09.03.2017 küsis kohus Viru Vangla seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele.
4.Viru Vangla leidis 10.03.2017 vastuses, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja –vahendeid. VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama. Vastavate tööde sisu ja maht on küll mõnevõrra erinevad, kui liigutused, mis nende teostamisel teha tuleb, on suures osas siiski samad. Taotluse esitaja pole väitnud ega tõendanud, et ta seda kohustust ei täida. Samuti pole kinnipeetav väitnud ja tõendanud, et ei saa teha muid igapäevaseid toiminguid. Tervisekaardi kannetest nähtub, et isikul on mõõdukas skolioos. Seega kinnipeetava poolt viidatud terviseprobleemid on tervisekaardis kajastatud ning hinnates kinnipeetava töövõimelisust lähtus vangla meditsiiniosakonna arst õigetest andmetest ja kaalutlustest. Viru Vangla meditsiiniosakonna arst V. P kooskõlastas A. P tööle määramise arvestades kinnipeetava terviseseisundiga ning leidis, et isik võib täita koristaja tööjuhendist kõiki tööülesandeid. A. P on tervislikel põhjustel keeldunud tööle minemast 01.03.2017, 02.03.2017 ja 03.03.2017. Vanglaametnik kutsus kinnipeetavale välja medõe, kes hindas A. P tervislikku seisundit. Meditsiinilistest tõenditest nähtub, et medõde ei näinud vajadust vabastada kinnipeetavat tööst. Eeltoodust nähtub, et meedik on korduvalt hinnanud kinnipeetava tervisliku seisundit ning pole jõutud järeldusele, et kinnipeetava terviseseisund välistaks töötamise. Vangla juhib tähelepanu, et käskkirja alusel annab vanglaametnik kinnipeetavale korralduse asuda koristama ning kui kinnipeetav tunneb, et tema terviseseisund ei võimalda tööd teha, teatab ta sellest koheselt valvurile, kes kutsub kohale medõe hindamaks kinnipeetava tervislikku seisundit. Põhjendatud juhul annab medõde kinnipeetavale tööst vabastuse. Seega vangla ei sunni kinnipeetavaid tööle, vaid põhjendatud juhul annab tööst ajutise vabastuse. Juhul kui tööst keeldumine on alusetu, siis vangla algatab distsiplinaarmenetluse, mis võib lõppeda distsiplinaarkaristuse määramisega, mida kinnipeetav võib vaide- ja kohtumenetluses vaidlustada. Tulenevalt eeltoodust palub Viru Vangla jätta A. P 09.03.2017 taotlus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõige kaks lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal.
6.Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. Põhimõtteliselt seesama saab kehtida ka vaidemenetluse suhtes.
7.A. Paulus leiab vaides käsitletud motiividel, et käskkiri ei ole põhjendatud ega õiguspärane ning käskkirja koostamisel ei ole teostatud kaalutlusõigust, millistel

asjaoludel on kaebaja taotlenud käskkirja tühistamist vaidemenetluses. Kaebaja leiab, et tema tervislik seisund ei võimalda koristaja töö tegemist.

8.Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama avalikku huvi, puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Praeguses asjas avalikkuse huvi puudub. Kaebusele lisatud raviasutuse Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti V. P poolt 04.02.2017 koostatud tõendi (tl 10) järgi on kaebaja töövõimeline ja võib täita koristaja tööjuhendist kõiki tööülesandeid. Seda, et A. P on tõepoolest probleeme tervisega kinnitavad Tallinna Vangla meditsiiniosakonna arstide poolt väljastatud tõendid ( tl 12-14 pöördel). Neis aga ei ole kaebaja täielikult töövõimetuks tunnistatud. Kohus möönab, et kui tööle määramise käskkirjast tuleneks vahetu oht mõne õigushüve (näiteks isiku tervis) pöördumatule kahjustamisele, oleks kohtul tõsine põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul siiski nii ei ole.
9.Kehtiv õigus ei võimalda kasutada kinnipeetava tööle sundimiseks vahetut sundi. Kohtul puudub alus arvata, et vanglateenistuse ametnikud sunnivad A. P valutava seljaga koristustööle. Küll aga on tõesti võimalik kinnipeetava töökohustuse rikkumisel tema distsiplinaarkorras karistamine. Distsiplinaarkaristuse määramisele eelneb distsiplinaarmenetluse läbiviimine. Distsiplinaarmenetluse käigus saab kinnipeetav tugineda oma teo õigusvastasust välistavatele asjaoludele, muuhulgas tervislikule seisundile, kui see tõepoolest majandustöö tegemist takistab või seab ohtu teiste isikute julgeoleku. Vajadusel on võimalik ka nõuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist selle vaidlustamise ajaks.
10.Käskkirjas on nenditud, et tervisehäire ja uuringute järjekorras olemine ei tähenda seda, et kinnipeetav ei ole võimeline terviseseisundi poolest töötama ning Viru Vangla ei näe kinnipeetava tööle määramisel vastunäidustusi. Ei ole välistatud, et kinnipeetav on üldiselt oma tervisliku seisundi poolest võimeline töötama majandustöödel, kuid talle on mõne konkreetse tööülesande täitmine vastunäidustatud. Halduskohtul puudub siiski alus arvata, et vanglas töötaval arstil puudub ülevaade tingimustest, milles üldkasutatavate ruumide koristusülesande täitja peab viibima ning millised on täidetavad ülesanded. Patsiendi võimaluste hindamise pädevus tööülesannetega ilma oma tervist ohtu seadmata hakkama saada - on tervishoiutöötajal. Kohus nõustub vanglaga selles, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt selleks antud soovitusi ja kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid. Seega ei saa kaebust pidada eriti perspektiivikaks.
11.Seega on kohus seisukohal, et Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirjast nr 6-2/241-1 ei tulene automaatselt A. P niisuguseid tagajärgi, mida ei saaks pärast asjas kohtuotsuse tegemist enam kõrvaldada. Kohtule ei nähtu, et A. P õigused võiks kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud saada ning selle vältimine on vajalik ja võimalik tema enda poolt soovitud või mõne muu esialgse õiguskaitse vahendi abil. Seega jääb taotlus täies ulatuses rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja