Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-50282
Haldusasi
iDent OÜ kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 6. veebruari 2014. a korralduse nr 5-1.5/70 ja 13. märtsi 2014. a korralduse nr 5-1.8/215 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – iDent OÜ Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kaialiisa Koolberg
Menetluse alus ringkonnakohtus
iDent OÜ ja Tallinna linna apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta iDent OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-1450282 ja teha asjas uus otsus, millega jätta iDent OÜ kaebused rahuldamata.
Mõista iDent OÜ-lt Tallinna linna kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 30 (kolmkümmend) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. mail 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-14-50282 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Ettevõtlusamet kohustas 06.02.2014 korraldusega nr 5-1.5/70 iDent OÜ-d maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 85 lg 3, § 91 lg 2 ja § 136 lg-te 1–3 alusel esitama korralduse kättetoimetamisest arvates 5 tööpäeva jooksul reklaamimaksualased maksudeklaratsioonid 2013. aastal tekkinud maksukohustuse osas Tallinna Ettevõtlusametile ning 2014. aastal tekkinud maksukohustuse osas Maksu- ja Tolliametile. Korraldus sisaldas hoiatust, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse iDent OÜ suhtes sunniraha esimesel korral summas 1000 eurot. Korralduse kohaselt eksponeerib iDent OÜ alates 2013. a oktoobrist avalikkusele suunatult Tallinnas Uus-Tatari tn 8 / Ravi tn 7 hoone Uus-Tatari tänava poolsel küljel ühel aknal illustratsiooni hamba kujutisest koos teabega „iDentdentistry“ ning kahel aknal fotosid mehest ja naisest valgete hammastega, käes roheline õun. Hoone Ravi tänava poolsel küljel eksponeerib iDent OÜ alates 2013. a oktoobrist ühel aknal fotot naisest valgete hammastega rohelist õuna hammustamas. Reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 2 p 2 alusel ei ole reklaamimaksuga maksustatav illustratsioon hamba kujutisest koos teabega „iDentdentistry“, sest tegemist on majandus- ja kutsetegevuse koha tähistusega. Samas ei näe õigusaktid ette majandus- või kutsetegevuse koha tähistamist suuremõõtmeliste fotodega pakutava teenuse näitlikustamiseks. Samuti ei ole fotod käsitatavad kaubandusliku teabena kaubandustegevuse seaduse § 10 lg 1 ega tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2 tähenduses. Vaateakendel eksponeeritavate fotode eesmärk on reklaamida hambaraviteenust, sest suureformaadiline teave on suunatud avalikkusele, mitte isikule, kes on juba otsustanud hambaraviteenust pakkuva ettevõtja tegevuskohta külastada. iDent OÜ ei eksponeeriks kõnealust teavet juhul, kui tal puuduks huvi hambaraviteenuse reklaamimise vastu. Sissevaate varjamiseks on võimalik kasutada ka neutraalseid aknakatteid, mis ei ole seotud ettevõtja majandustegevusega. Seega tuleb fotodel eksponeeritavat teavet pidada reklaamiks materiaalses tähenduses.
2.Tallinna Ettevõtlusamet kohustas 13.03.2014 korraldusega nr 5-1.8/215 iDent OÜ-d tasuma sunniraha 1000 eurot hiljemalt 7 tööpäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Tallinna Ettevõtlusameti 06.02.2014 korralduse nr 5-1.5/70 täitmise tähtaeg oli 18.02.2014, kuid iDent OÜ ei ole korraldust seniajani täitnud. Korraldus sisaldas hoiatust, et Tallinna Ettevõtlusameti 06.02.2014 korralduse edasise täitmata jätmise korral rakendatakse iDent OÜ suhtes teisel korral sunniraha 1300 eurot.
3.iDent OÜ esitas 10.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ettevõtlusameti 06.02.2014 korralduse nr 5-1.5/70 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-50282). iDent OÜ esitas 16.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ettevõtlusameti 13.03.2014 korralduse nr 5-1.8/215 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-50357). Tallinna Halduskohus peatas 28.03.2014 määrusega nr 3-14-50282 Tallinna Ettevõtlusameti 06.02.2014 korralduse nr 52(8)
3-14-50282 1.5/70 täitmise kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohus liitis 25.04.2014 määrusega haldusasjad ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-14-50282).
4.iDent OÜ palub kaebustes tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 06.02.2014 korraldus nr 5-1.5/70 ja 13.03.2014 korraldus nr 5-1.8/215. Akendel olevate fotokujutiste näol on tegemist iDent OÜ ruumidesse tänavalt sissevaadet varjavate aknakatetega, millel puudub seos kaebaja osutatavate teenustega (v.a illustratsioon hamba kujutisest koos teabega „iDentdentistry“). Maksuhaldur ei ole selgitanud, miks on aknakatetel olevaid kujutisi peetud iDent OÜ pakutavate teenuste osutamise suurendamist võimaldavaks reklaamiks ja milles seisneb reklaam materiaalses mõttes. Aknakleebistel kujutatu on üksnes kunstipärane ega ole kantud eesmärgist saada uusi kliente. Kaebaja tellitud Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia osakonna imagoloogia dotsent LP eksperthinnangus on samuti järeldatud, et praegusel juhul ei ole tegemist reklaamiga. MKS § 91 lg 4 annab maksuhaldurile küll kaalutlusruumi kuni 1300 euro suuruse sunniraha määramiseks, kuid 13.03.2014 korralduses ei ole millegagi põhjendatud sunniraha määramist summas 1000 eurot.
5.Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebustele vastu ja palus need jätta rahuldamata. Uus-Tatari tn 8 / Ravi tn 7 hoone esimese korruse akendel kujutatud pildid on eksponeeritud üldtajutaval kujul ja teabe hindamisel tuleb lähtuda tegevuskoha visuaali tervikust. Säravvalged hambad koos fassaadile paigutatud hamba elemendiga ning kaubamärgis sisalduvate sõnade „dentist“ või „dentistry“ üldkeelse ja mõistetava tähendusega on käsitatavad reklaamina, sest üldtajutav kuju kogumina viitab hambaraviteenusele. Akendel eksponeeritavad säravvalged hambad on hambaraviteenuse osutamise tulemuseks ja kujutis kannab eesmärki kutsuda võimalikel tarbijatel esile soov saada samasuguseid terveid ja kauneid hambaid (RekS § 2 lg 1 p 3). Sissevaadet tänavalt möödujatele on võimalik varjata ühevärviliste või triibuliste aknakatetega. Kaebaja on jätnud reklaamimaksualased deklaratsioonid esitamata ja tegemist on keelatud reklaamiga. iDent OÜ-s hambaraviteenust osutavad inimesed omavad registreeringut Terviseametis ja RekS § 22 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuse reklaam keelatud. Eksponeeritud teabele ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p-s 1 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (määrus nr 44) § 1 lg 2 p-s 1 sätestatud erand, sest tänaval (s.o avalikus ruumis) antav teave ei vasta majandus- ja kutsetegevuseks piiritletud tegevuskoha mõistele, kus toimub vahetu kontakt teenuse pakkuja ja ostja vahel. Reklaamimaksust on vabastatud tegevuskoha ehitisel fotode kõrval eksponeeritavad sõnalispildilised kaubamärgid, kuid seadusandja ei ole näinud ette võimalust reklaamimaksuvabalt tähistada tegevuskoha akendel eksponeeritavaid äriühingu majandustegevusele viitavaid fotosid / aknakatteid. Enne korralduse kohtulikku vaidlustamist on kaebaja ise väitnud, et kleebised on tema hinnangul „majandustegevuse kohas antav teave teenuse kohta“. Tallinna Ettevõtlusameti 06.02.2014 korraldus sisaldas kõiki MKS § 136 lg-s 3 nõutavaid elemente (sh rakendatava sunniraha suurus) ning 13.03.2014 korraldus on eelmise korralduse täitmata jätmise loogiliseks tagajärjeks. Rakendatava sunniraha suurust põhjendab 06.02.2014 korralduses esitatud kaasuse menetluskäik, millest nähtuvalt on maksuhaldur juba alates 2013. a oktoobrist suunanud maksukohustuslase tähelepanu reklaamialaste maksudeklaratsioonide esitamise kohustusele.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 15.01.2016 otsusega iDent OÜ kaebused, tühistas Tallinna Ettevõtlusameti 06.02.2014 ja 13.03.2014 korraldused ning mõistis Tallinna linnalt iDent OÜ kasuks välja menetluskulud 660 eurot. Korraldused on piisavalt motiveeritud ja kontrollitavad, sest korraldustest nähtub nii nende andmise õiguslik kui ka faktiline alus. 3(8)
3-14-50282 Kõnealused pilkupüüdvad fotod säravvalgete hammastega rohelist õuna hammustavast inimesest viitavad kirjeldatud kontekstis (s.o koos kaebaja tegevuskoha tähistusega) selgelt kaebaja eesmärgile kutsuda möödujates esile soovi omandada samasugused terved ja kaunid hambad ning suurendada seeläbi hambaraviteenuse osutamist. Seega on fotode eksponeerimise näol tegemist tervishoiuteenuse välireklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. Tervishoiuteenuste reklaam ei ole lubatud (RekS § 22 lg 1) ja vastustaja on kohaste järelevalvemeetmete rakendamise asemel (RekS § 30 lg 2 p 4) ekslikult suunanud oma tegevuse keelatud reklaamilt maksutulu saamisele. Keelatud reklaam ei ole maksuobjekt määruse nr 44 § 1 lg 1 p 3 tähenduses, mistõttu on vaidlustatud korraldused õigusvastased ja tuleb tühistada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta iDent OÜ kaebused rahuldamata. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 3 ei välista maksuobjektide hulgast keelatud reklaami. Menetlusosalised on olnud eri meelt küsimuses, kas vaidlusalune teave on üldse reklaam, ning sellises olukorras ei oleks otstarbekas rakendada koheselt kõige radikaalsemaid meetmeid ehk nõuda ettevõtjalt (keelatud) reklaami teisaldamise kulude kandmist. Seadusevastane tegevus (s.o keelatud reklaami eksponeerimine) toob kaasa samasuguse maksukohustuse, mis kaasneks seadusega kooskõlas oleva reklaami eksponeerimisel (vt MKS § 83 lg 1; Riigikohtu 12.05.2015 otsus nr 3-2-1-8214, p 34). Olenemata sellest, millal ja millisel viisil (nt asendustäitmisega) kõnealune reklaam eemaldatakse, kaasneb reklaami eksponeerimisega reklaamimaksukohustus. Vaidlustatud korraldused on õiguspärased ja põhjendatud. MKS § 83 lg-le 1 viite puudumine ei ole selline vormiviga, mis saanuks mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Halduskohtu seisukoht, et keelatud reklaam ei ole maksuobjekt määruse nr 44 tähenduses, oli apellandi jaoks üllatuslik, millega kohus on rikkunud menetlusnorme (vt Riigikohtu 19.09.2014 otsus nr 3-3-1-25-12, p 20; 30.11.2015 otsus nr 3-3-1-56-15, p 15). Sunniraha tasumise korralduse õiguspärasust ei ole halduskohus üldse sisuliselt kontrollinud.
8.iDent OÜ vaidleb kirjalikus vastuses Tallinna linn apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse vaidlustatud ulatuses muutmata.
9.iDent OÜ palub apellatsioonkaebuses muuta halduskohtu otsuse põhjendusi osas, milles kohus leidis, et apellandi tegevuskohas kasutatud aknakatete puhul on tegemist reklaamiga. Kohtuotsuse põhjendused mõjutavad kaebaja õigusi ja kohustusi (vt Riigikohtu 11.12.2009 otsus nr 3-3-1-76-09, p 13; 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p 14) ning apellatsioonkaebusega soovitakse vältida edasisi vaidlusi. Halduskohtu otsuse p 8.3 sisaldab järeldust, et tegemist on reklaamiga, kuid puuduvad seda kinnitav õiguslik analüüs ja tõendite hindamine (sh pole käsitletud LP eksperthinnangut). iDent OÜ eesmärk vaidlusaluste aknakatete paigaldamisel ei ole olnud suurendada klientide hulka, vaid vähendada turvariske (s.o varjata sissevaadet tänavalt). Halduskohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks ei saa olla tegemist omandi kaitsmiseks kasutatavate aknakatetega.
10.Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses iDent OÜ apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse vaidlustatud ulatuses muutmata. Halduskohus hindas vaidlusalused fotod õigesti reklaamiks. Fotode asukohta ja eksponeerimise viisi ei saa pidada neutraalseks, arvestades fotode mõõtmeid (akna kogupindala), kogust (kaetud on oluline osa tegevuskoha akendest mõlema tänava ääres) ja värvivalikut (säravad ja kontrastsed toonid). Fotode vahetus läheduses eksponeeritakse 4(8)
3-14-50282 fassaadil kahes kohas seinast eenduvalt hambakujutise elemente (ühes kohas koos teabega iDent) ning kahel aknal koos hamba kujutistega sõnaühendeid „iDent hambakliinik“ ja „iDentdentistry“. Fotode tajumisel ei ole objektiivselt võimalik eristada elemente, mida RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt reklaamiks ei loeta, sest isikul tekivad selliste kujutiste, sõnaühendite ja fotode kooslusest tervikuna assotsiatsioonid hambaraviga. Fotod tõmbavad möödujate tähelepanu iDent OÜ tegevuskohale oluliselt intensiivsemalt kui neutraalne ja maksuvaba tegevuskoha tähistus sõnalises vormis. Kohtumenetluses esitatud põhjendus aknakatete vajadusest turvariskide maandamiseks ja omandi kaitsmiseks on vastuolus iDent OÜ varasemate selgitustega, mille kohaselt on säravvalgete hammaste eksponeerimisega soovitud anda teavet osutatava teenuse (hambaravi) oodatava lõpptulemuse kohta. Reklaamide eksponeerimisel tuleb sõnalise ja pildilise info edastamise kõrval arvestada ka varjatud tähenduste ja alltekstidega, mida avaldatav reklaam võib potentsiaalses tarbijas tekitada / luua. Sellist alateadvust mõjutava iseloomuga on ka apellandi tegevuskohas eksponeeritud fotod.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.RekS § 2 lg 1 p 3 ja määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Ringkonnakohus on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2016 otsus nr 3-14-50206, p 8; 29.09.2015 otsus nr 3-14-402, p 13; 12.03.2015 otsus nr 3-14-50912, p 8; 22.03.2012 otsus nr 3-11-377, p 12; 12.12.2005 otsus nr 2-3/382/05, p-d 10-12). Avalikustatud teabe reklaamina määratlemisel on oluline sellise teabe avalikustamise eesmärk. Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga.
12.Praeguses asjas vaidluse all olevad Tallinnas Uus-Tatari tn 8 / Ravi tn 7 hoone esimese korruse akendel kujutatud fotokleebised (tl 74-76; tl 78-79) on suuremõõtmelised ja avalikust ruumist selgelt nähtavad (st suunatud avalikku ruumi). Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, et iDent OÜ eesmärk oma tegevuskoha akende fotodega katmiseks oli muu hulgas tänavalt sissevaate varjamine ning seeläbi turvariskide vähendamine või privaatsuse suurendamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga iDent OÜ tegevuskoha akende katmiseks kasutatud fotod siiski valitud juhuslikult või pelgalt esteetilistest kaalutlustest, vaid nende eesmärk oli reklaamida kaebaja osutatavat hambaraviteenust. Fotode visuaalse sõnumi tõlgendamisel ei ole põhjendatud keskenduda vaid üksikutele elementidele (rahulolev ilme, naeratav suu, paljastatud terved hambad, roheline õun jm), vaid arvestada tuleb kompositsiooni tervikuna ja selle pinnalt tekkivaid assotsiatsioone. Tundlike või ravi vajavate hammaste puhul on üldteada, et hapud või kõvad toidud (nt roheline õun) põhjustavad sageli ebamugavustunnet või valu. Suuhügieeni ja hambaravi või hambahoolduse vahendite reklaamimisel on kauba või teenuse tarbimise tulemuste illustreerimiseks sageli kasutatud koos säravvalgete tervete hammaste kuvandit ja õuna (sh eriti rohelist) või õuna hammustamist. Vaidlusaluste fotode vahetult tajutavas läheduses on hoone fassaadi külge lisaks kinnitatud rohelist värvi hamba kujutis (tl 75), rohelise hamba taustale paigutatud ärinimi „iDent“ (tl 77) ja aknakleebised rohelise hamba kujutisega valgel taustal ning tekstiga „iDentdentistry“ ja „iDenthambakliinik“ (tl 74; tl 76). Eeltoodust tulenevalt on iDent OÜ majandustegevuse koht 5(8)
3-14-50282 selgelt tähistatud hambaraviteenuste osutamisele viitavate sõnaliste või selgete visuaalsete kujutistega (hammas), mille värvilahendus on sarnane vaidlusaluste aknakleebistega ning kasutatud fotodel kujutatu kannab endas samuti hambakliiniku tegevust ja selles osutatavaid teenuseid propageerivat sõnumit. Asjaolu, et kaebaja ka tegelikkuses mõistis, et rohelist õuna käes hoidvate või hammustavate säravvalgete hammastega inimesed viitavad selgelt hambaravile või muudele hambakliiniku tegevusega seotud teenustele, nähtub ka iDent OÜ 29.10.2013 e-kirjast Tallinna Ettevõtlusametile (tl 80-80p), mille kohaselt pidas kaebaja kõnealuseid kleebiseid ise majandustegevuse kohas antavaks teabeks teenuse kohta, kuna säravvalge hambarida on konkreetses tegevuskohas osutatava teenuse (hambaravi) eeldatav ja soovitav lõpptulemus ning fotod sellele viitavadki. Fotode eksponeerimise eesmärgiks võib pidada samaaegselt nii potentsiaalsete klientide teavitamist iDent OÜ asukohast ja pakutavast teenusest kui ka juhuslike möödujate teadlikkuse tõstmist suuhügieeni ja hambaravi vajadusest, st iDent OÜ poolt pakutava teenuse vajalikkusest. Ringkonnakohtu hinnangul kujutavad vaidlusalused aknakleebiseid iDent OÜ tegevuskoha fassaadi visuaalset tervikut arvesse võttes piisavalt intensiivset üleskutset hambaraviteenusega tutvumiseks ja selle tarbimiseks ning need on RekS § 2 lg 1 p 3 ja määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 järgi seetõttu käsitatavad reklaamimaksu objektina. Fotodel ei kajastu RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 erandi kohaldamiseks vajalikke andmeid. Asjaolu, et aknakleebiste paigaldamisel oli ka muu eesmärk (nt turvalisuse tõstmine või privaatsuse suurendamine), ei muuda kuidagi olematuks nende kaudu edastatavat üleskutset tarbida kaebaja pakutavat teenust. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et tänavalt sissevaate varjamiseks oleks iDent OÜ saanud kasutada ka neutraalse sisuga (nt abstraktsete kujutistega) aknakleebiseid.
13.Ringkonnakohus märgib lisaks, et LP koostatud analüüsi (tl 110-113) põhjal ei ole võimalik teha mingeid järeldusi selle kohta, kas aknakleebiste näol on tegemist reklaamiga või mitte. Nimelt on LP arvamuses (p 11) küll püütud näidata, et valgete hammastega inimesed ega ka õun (sh roheline) eraldiseisvalt ei seostu tingimata hambaraviteenusega, kuid esitatud arvamuses puudub igasugune seisukoht küsimuses, kas rohelist õuna käes hoidvad või hammustavad säravvalgete ja tervete hammastega inimeste kujutised võiksid seonduda hambaraviteenusega ning kas sellised fotod koosmõjus iDent OÜ kaubamärgi kujunduse ja värvilahendusega kutsuvad üles hambaraviteenust tarbima või mitte.
14.RekS § 22 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse reklaam on keelatud. Reklaamiseaduse § 22 muutmise eelnõu (Riigikogu 12. koosseisu 584 SE) seletuskirjas (lk 3) on tervishoiuteenuse reklaamikeelu tühistamise kaalumisega seoses märgitud järgmist: „Tervishoiuteenus ei ole nn tavapärane vabaturuteenus ning on suunatud eranditult patsiendi mittevaraliste huvide järgimisele. Tervishoiuteenuste puhul ei tohiks patsient kunagi tajuda, et talle osutatakse survet teenuse ostmiseks. Arsti ja patsiendi suhe on tundlik teema ning praktiliselt alati on patsient oma teadmiste poolest arstiga võrreldes ebasoodsas seisundis. Seega on tervishoiuteenuste puhul ebaeetiline rääkida tervishoiuteenuse reklaamist ehk teenuse osutamise suurendamise eesmärgist.“ Täiendavalt selgitati, et kuigi Euroopa õiguskultuuriga riikides on valdavaks lähenemine, et tervishoiuteenuse reklaam on lubatud, on sellele siiski seatud sedavõrd ulatuslikke piiranguid, et sisuliselt on Eestis tervishoiuteenuse reklaamile kehtestatud regulatsioon (st RekS § 22 lg-s 1 sätestatud üldine reklaamikeeld, millest RekS § 22 lg 4 näeb ette rea erandeid) valdavalt sarnane nende riikide regulatsioonidega, kus tervishoiuteenuse reklaam on lubatud.
15.Halduskohus rahuldas iDent OÜ kaebused ja tühistas vaidlustatud korraldused põhjusel, et tegemist on tervishoiuteenuse välireklaamiga, mis ei ole lubatud ja mis ei saa seetõttu olla reklaamimaksu objektiks. Ringkonnakohus selle lähenemisega ei nõustu. Reklaamimaks aitab fiskaalse eesmärgi kõrval kaasa sellele, et avalikku ruumi ei koormataks liialt tarbimisele 6(8)
3-14-50282 ahvatleva infoga. Juhul, kui isik kasutab avalikus ruumis teabe avaldamise võimalust oma tegevuse edendamiseks, siis võimaldab seda eesmärki saavutada igasugune reklaam, sõltumata sellest, kas vastava reklaami avalikustamine on seaduse kohaselt lubatud või keelatud. Tallinna linn on õigesti märkinud, et MKS § 1 lg-st 4 ja § 83 lg-st 1 tulenevalt ei saa reklaami õigusvastane avalikustamine vabastada isikut kohustusest esitada reklaamimaksualased deklaratsioonid vastavalt määruse nr 44 §-le 8 ja tasuda reklaamimaks. Keelatud reklaami maksustamise õiguse puudumise korral saaks ettevõtja oma õigusvastase tegevusega põhjendamatu eelise. Seejuures ei oma tähtsust ka riikliku järelevalve teostajale RekS §-st 30 ja § 34 lg-st 2 tulenev õigus karistada juriidilist isikut reklaamikeelu rikkumise korral rahatrahviga kuni 10 000 eurot, sest nimetatud meetme eesmärk ei ole tagada tasu maksmist avaliku ruumi kasutamise hüve eest.
16.Vaidlus puudub iseenesest selles, et hambaravi on tervishoiuteenus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 ja sotsiaalministri 10.01.2002 määruse nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine“ järgi ning iDent OÜ-s hambaraviteenust osutavad isikud on registreeritud Terviseametis ja on tervishoiuteenuse osutajad. See ei välista aga võimalust, et hambakliinikus osutatakse tervishoiuteenuste kõrval ka selliseid teenuseid, mis ei kvalifitseeru tervishoiuteenusteks. Praeguses asjas on Tallinna Ettevõtlusamet 06.02.2014 korraldusega kohustanud iDent OÜ-d esitama üksnes reklaamimaksualased deklaratsioonid ning asjaolule, et RekS § 22 lg-test 1 ja 4 tulenevalt võib üldse olla tegemist keelatud reklaami avalikustamisega, viitas vastustaja alles kohtumenetluses. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse olemasolu või puudumine ei sõltu sellest, kas vaidlusalune reklaam on lubatud või keelatud (st maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, milliseid konkreetseid teenuseid reklaamitakse), siis ei ole praeguse vaidluse lahendamisel ringkonnakohtul vajalik ega ka asjakohane võtta seisukohta, kas iDent OÜ tegevuskoha akendel eksponeeritavad fotokleebised reklaamivad tingimata kaebaja osutatavaid tervishoiuteenuseid või tuleks neid pigem seostada mingite muude teenuste reklaamimisega. Küsimus, kas tegemist on keelatud reklaamiga või mitte, kuulub lahendamisele võimaliku järelevalvemenetluse käigus.
17.Tallinna Ettevõtlusameti 06.02.2014 korraldus nr 5-1.5/70 (tl 6-8; tl 15-17) on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Asjaolu, et haldusorgani põhjendused kaebajat ei veena, ei tähenda, et haldusakti põhjendus ei vastaks vähemalt seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile (nt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 16). Kuigi sunniraha rakendamise hoiatuses ei ole eraldi põhjendatud, miks on peetud õigeks kohaldada korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral esimesel korral sunniraha 1000 eurot, ei ole siiski alust hinnata sunniraha suurust ülemääraseks. Sunniraha ei ole rakendatud maksimaalmääras (MKS § 91 lg 4 kohaselt ei või esimesel korral rakendatav sunniraha ületada 1300 eurot) ning korralduse adressaadiks oli äriühing, kellele maksuhaldur oli juba varasemalt korduvalt selgitanud vajadust esitada maksudeklaratsioonid. Tallinna Ettevõtlusameti 13.03.2014 korralduse nr 5-1.8/215 (tl 24-25; tl 57-57p) tühistamiseks ei ole samuti alust, sest vaidlus puudub selles, et Tallinna Ettevõtlusameti 06.02.2014 korraldus oli iDent OÜ-le kätte toimetatud ja selles oli kaebajat hoiatatud sunnivahendi kohaldamise eest, sunniraha sissenõudmise ajal 06.02.2014 korraldus kehtis ja kaebaja ei olnud seda tähtaegselt täitnud ega esitanud nõutud maksudeklaratsioone. Seega olid sunnivahendi rakendamise eeldused täidetud. Sarnaselt 06.02.2014 korralduses tehtud sunniraha hoiatusele tuleb ka 13.03.2014 korralduses sisalduva hoiatuse puhul möönda, et teisel korral rakendatava sunniraha määra (1300 eurot) ei ole eraldi põhjendatud, kuid seda ei saa siiski pidada ülemääraseks, sest see jääb allapoole seaduses lubatud ülemmäära (2000 eurot) ega ületataks 7(8)
3-14-50282 ka sama deklaratsiooni esitamisele sundimiseks maksimaalselt rakendada lubatud sunniraha suurust (3300 eurot).
18.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldada ning jätta iDent OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 15.01.2016 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab iDent OÜ kaebused rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et iDent OÜ on esimese astme kohtumenetluses tasunud riigilõivu 60 eurot (tl 9; tl 18; tl 23; tl 55; tl 130-132) ja kandnud õigusabikulusid summas 600 eurot (tl 129-134). Apellatsioonkaebuselt on iDent tasunud riigilõivu 30 eurot (tl 163-164), kuid muude menetluskulude kandmise kohta ei ole ringkonnakohtule andmeid esitatud. Kahes kohtuastmes kokku 690 euro suuruste menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna ringkonnakohtu otsuse tulemusel jäävad iDent OÜ kaebused rahuldamata, jäävad iDent OÜ menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 30 eurot (tl 151; tl 158), kuid pole esitanud andmeid esimese ega teise astme kohtus muude menetluskulude kandmise kohta. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab Tallinna linna apellatsioonkaebuse, jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel iDent OÜ kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.