Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-346
Haldusasi
Circle K Eesti AS kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 15. jaanuari 2016. a otsuse nr 5-1.12/24 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata tagastusnõue 337,50 eurot ning määrati tasumisele kuuluv reklaamimaks summas 337,50 eurot ning kohustamiseks vaadata tagastusnõue uuesti läbi osas, milles see jäeti rahuldamata
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2017. a otsus Kaebaja – Circle K Eesti AS, esindaja Nele Laidvee Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kaialiisa Koolberg
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-346 osas, millega kaebus rahuldati Tallinna Ettevõtlusameti 15. jaanuari 2016. a otsuse nr 51.12/24 tühistamise ja Tallinna Ettevõtlusameti kohustamise nõudes vaadata reklaamimaksu tagastusnõue uuesti läbi Tallinnas Tammsaare tee 111 ja Lootsi tn 1 asuvaid teabekandjaid puudutavas osas, ja menetluskulude jaotust puudutavas osas.
3.Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus selles osas rahuldamata. Tallinna Ettevõtlusameti 15. jaanuari 2016. a otsus nr 5-1.12/24 tühistatakse osas, millega jäeti rahuldamata Circle K Eesti AS tagastusnõue 279 euro suuruses summas ja määrati samas suuruses reklaamimaksu.
4.Mõista Tallinna linnalt Circle K Eesti AS kasuks välja halduskohtus ja apellatsioonimenetluses menetluskulude katteks 9,90 eurot (üheksa eurot ja 90 senti). Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-16-346 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. juulil 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinnas Balti jaamas (Toompuiestee 37) asuva Circle K Eesti AS (endine ärinimi Statoil Fuel & Retail Eesti AS) kaupluse vaateakendel on kleebised kohvitassi ja saiakeste ning kohvitassi ja hamburgeri ning hot dogi pildiga, Lootsi 1 teenindusjaama valgustustulbal on kiri „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „TruckDiesel“ ning Tammsaare teenindusjaama (Tammsaare tee 111) juurde paigutatud valgustulbal on avalikkusele kuvatud muu hulgas teave „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „Autopesu“. Tallinna Ettevõtlusameti nõudel deklareeris omanik eelnimetatud kleebistelt ja valgustulpadelt reklaamimaksu, kuid esitas reklaamimaksu 2015. a oktoobrikuu parandusdeklaratsioonid, jättes kleebised ja valgustulpadel kujutatud teksti deklaratsioonist välja. Circle K Eesti AS esitas 09.12.2015 Tallinna Ettevõtlusametile tagastusnõude 2015. a oktoobris deklareeritud ja tasutud reklaamimaksu osas seonduvalt Balti jaama kaupluse vaateakende kleebistega, Lootsi 1 teenindusjaama valgustustulbal oleva kirjaga „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „TruckDiesel“ ning Tammsaare tee 111 teenindusjaama valgustustulbal olevate kaubamärkide ja kirjaga „Autopesu“.
2.Tallinna Ettevõtlusameti 15.01.2016 otsusega nr 5-1.12/24 rahuldati taotlus osas, mis puudutas Lootsi tn 1 valgustulbal olevat kirja „TruckDiesel“, jäeti ülejäänud osas taotlus rahuldamata ning määrati tasumisele kuuluv reklaamimaks summas 337,50 eurot. Balti jaama kaupluse vaateakendel kujutatu on reklaam, mitte tegevusala kirjeldus, arvestades selle värvigammat, suurust ja kuju. Lootsi tn 1 asuval valgustulbal on eksponeeritud kaubamärgid „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „TruckDiesel“. Valgustulp asub taotluse esitaja majandustegevuse koha sissepääsu juures. Majandustegevuse koha tähistuse erandi alla ei kvalifitseeru kolmandatele isikutele kuuluvate kaubamärkide maksuvaba eksponeerimine. Sellisele järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-829 (otsuse p 11). Tammsaare tee 111 asuva valgustulba asukoht ei asu RekS § 2 lg 2 p-s 2 kirjeldatud piirides (kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha ehitisel ega selle sissepääsu juures). Vahemaad valgustulba ja tankla sissepääsude vahel on 60,23 m ja 45,07 m. Valgustulp asub suure läbitavusega ristmikul ning valgustulba asukohast ei ole tankla sissepääsud nähtavad.
3.Circle K Eesti AS esitas 15.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 15.01.2016 otsus nr 5-1.12/24 osas, millega jäeti tagastusnõude taotlus rahuldamata ning määrati tasumisele kuuluv reklaamimaks summas
2(10)
3-16-346 337,50 eurot ning teha Tallinna Ettevõtlusametile ettekirjutus kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks rahuldamata jäetud osas. Arvestades, et kaebaja põhitegevusala on mootorikütuste jaemüük, mida esmakordselt Balti jaama kauplemispunktis ei teostata, on kohane kleebiste abil antav teavitus, et Balti jaamas on tegemist üksnes kohvipoega. Kuna tegemist on majandus- ja kutsetegevuse koha liigi tähistusega, siis seda ei loeta reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 2 p 2 ning määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 2 p 2 kohaselt reklaamiks isegi juhul, kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele. Kleebiste näol annab ettevõtja infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb (toidu- ja esmatarbekaupade müük) ning samuti muudavad kleebised tegevuskohta visuaalselt kaunimaks. Piltidel ei ole kujutatud kaebaja poolt eksklusiivselt müüdavaid või unikaalseid tooteid, mida möödakäijaid intensiivselt kutsutaks poodi ostma, vaid kasutatud on universaalseid illustratiivseid kujutisi kohvijoogist, pagaritoodetest ja kiirtoidust, andmaks ülevaadet poes müüdavate kaupade kategooriatest. Lootsi tn 1 valgustulbal kujutatu on sarnane Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsuses haldusasjas nr 3-14-50912 ja Tallinna Halduskohtu 22.04.2015 otsuses haldusasjas nr 3-1450041 käsitletud olukorraga, kus leiti, et tegemist ei ole reklaamiga. Valgustulpadel olev teave „Routex R“, „DKV“, „UTA“, „TruckDiesel“ ja „Autopesu“ ei ole reklaam RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, kuna selles puudub intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Märgiste „Routex R“, „DKV“ ja „UTA“ peamine eesmärk on teavitada kliente vastavate rahvusvaheliste tanklakettide maksekaartide aktsepteerimisest vastustaja teenindusjaamas. Märgised on neutraalse kujundusega sõnalised märgid, olles selgelt üksnes informatiivsed. Märgise „TruckDiesel“ peamine eesmärk on teavitada kliente veoautode tankuri olemasolust teenindusjaamas. Märgise „Autopesu“ peamine eesmärk on teavitada kliente autopesula olemasolust teenindusjaamas. Kuna veoautode tankureid ega ka autopesulat ei ole mitte igas kaebaja teenindusjaamas, on kohane märgiste kaudu antav teavitus. Valgustulpadel eksponeeritud maksekaartide märgistused ning viited autopesu ja veoautode tankuri olemasolule ei ole nii intensiivne üldine üleskutse vastustaja kaupade ja teenuste ostmiseks, mis kutsuks vastustaja teenindusjaama oste tegema ka juhuslikult möödaminevaid inimesi, kes muidu pole planeerinud teenindusjaama külastada. Veoautode tankurid on ilmselgelt suunatud üksnes kitsale klientide grupile, kes kasutavad sõitmiseks veoautosid ning kes reeglina ei saa tankida mitte igas ettejuhtuvas tanklas, vaid peavad teadma konkreetset asukohta – tankurit viitega „TruckDiesel“. Rahvusvaheliste tanklakettide maksekaartide märgistus annab teavet eelkõige turistidele, kes võiksid soovida maksta vastava maksekaardiga (mida ei aktsepteerita mitte igas tanklaketis), seega samuti ei kutsu see teenindusjaama juhuslikult mööduvaid isikuid. Kuigi Tallinna Ettevõtlusameti 26.01.2015 kirjas leiti, et Lootsi 1 valgustulp ei asu majandusvõi kutsetegevuse koha või selle sissepääsu juures, siis ligi aasta hiljem tehtud otsuses on leitud, et Lootsi 1 valgustulp asub majandustegevuse koha sissepääsu juures. Valgustulba asukoht ei ole aasta jooksul muutunud.
Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Reklaamide eksponeerimisel tuleb arvestada peale sõnalise ja pildilise info edastamise ka varjatud tähenduste ja alltekstidega, mida avaldatav reklaam potentsiaalses reklaamitarbijas võib tekitada.
3(10)
3-16-346 Balti jaama müügipunkti aknal kasutatud fotod on nähtavad möödujatele. Need on pilkupüüdvad, mõjutavad tarbija teadvust ja maitsemeeli ning viitavad eesmärgile kutsuda möödujates esile soovi kohvipoe külastamiseks ja suurendada seeläbi kauba müüki. Fotode eksponeerimise viisi ei saa pidada neutraalseks eksponeeritud fotode mõõtmete (akna kogupindala), asukoha (kaupluse mõlemal küljel), koguse (fotodega on kaetud oluline osa tegevuskoha akendest) ja värvivaliku (säravad ja kontrastsed toonid tulevad esile hoone neutraalses toonis fassaadi taustal) tõttu. Fotode sisuks on aurava kohvitassi (seejuures on kohvitassilt nähtav ka osa Statoili kaubamärgist) ning värskete pagaritoodete ja burgerite kujutised. Fotode eksponeerimise viisi tõttu on need märgatavad mõlemalt poolt kauplust (nii Põhja puiestee suunalt kui ka Rannamäe tee suunalt) juba oluliselt kaugemalt (ka sõiduteelt autoga) kauplusele lähenedes. Vaidlusaluste fotode eksponeerimisel ei olnud kaebajal muud sisulist eesmärki peale kaupluse märgatavaks tegemise ja kauba müügi suurendamise. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide, et fotode eesmärgiks on tegevuskoha visuaalselt kaunimaks muutmine. Lootsi tn 1 ja Tammsaare tee 111 valgustulpadel kujutatu on reklaam RekS § 2 lg 1 p 3 ja määruse § 1 lg 1 p 1 tähenduses. Kaubamärk või ärinimi võib olla reklaam, kui selle eksponeerimise eesmärk on teenuse osutamise või kauba müügi suurendamine, ürituse edendamine või isiku käitumise avalikes huvides suunamine. Kõikide kütusemüüjate puhul on praktikas tavapärane, et tulpadel soovitakse eksponeerida kütusemüüja enda kaubamärki, teisi erinevaid kaubamärke (nt R-kiosk jt), kütuse liike ja hindasid valgustulpade erinevatel ning enamasti vahetatavatel moodulitel. Maksuhaldur on kõikide kütusemüüjate puhul tõlgendanud määruse § 6 lg 1 maksukohustuslasele soodsamal viisil ning lugenud maksustatavaks tervikuks mitte valgustulba pindala, vaid valgustulba vahetatava mooduli pindala. Sellest tulenevalt saab nt tankla sissepääsu juures asuva valgustulba mooduli kütusemüüja kaubamärgi lugeda maksuvabaks teabeks, aga kauba nimetuse ja hinnateabe maksuliseks reklaamiks. Määruse § 6 lg 1 tõlgendamisel selliselt, et tervikuks loetakse kogu valgustulbal asuv teave, ei võimaldaks mitte maksustada ka RekS § 2 lg 2 p-s 2 loetletud elemente (isikule objektiivselt tajutav tervik on sellisel juhul kogu valgustulp). Sellest tulenevalt hindab maksuhaldur igakordselt kütusemüüjate valgustulpade moodulitel eksponeeritud teavet mh ka valgustulba asukoha põhiselt. Vaidlustatud otsusega on Tammsaare tee 111 asuva valgustulba asukoht loetud RekS § 2 lg 2 p 2 piiridest väljuvaks (valgustulp ei asu kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha ehitisel ega selle sissepääsu juures). Valguspost asub ristmikul, see on paigaldatud eesmärgiga saavutada suurem avalikkuse tähelepanu ja valguspostil puudub tajutav seos nii tankla kui ka selle sissepääsuga. Tegemist ei ole kohatähistusega RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 mõttes. Kaebaja majandustegevuse koha leidmiseks saaks maksuvabalt edukalt samas kohas eksponeerida ka neutraalset liiklusmärki. Vaidlustatud haldusaktiga on maksuhaldur hinnanud Lootsi tn 1 valgustulba asukoha tankla sissepääsu tajutavas läheduses olevaks. Valgustulba ja sissepääsu vahe on 12,87 m. Antud kaalutlusest lähtuvalt tagastati otsusega valgustulbal eksponeeritud majandustegevuse koha liigi (RekS § 2 lg 2 p 2 , määruse § 1 lg 2 p 2) eest tasutud reklaamimaks. Majandustegevuse koha liigi tähistuse erandi alla ei kvalifitseeru kolmandatele isikutele kuuluvate kaubamärkide („Routex R“, „DKV“, „UTA“) maksuvaba eksponeerimine. Sellisele järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 3-13-829 (otsuse p 11).
4(10)
3-16-346
5.Tallinna Halduskohtu 21.09.2017 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati Tallinna Ettevõtlusameti 15.01.2016 otsus nr 5-1.12/24 osas, millega jäeti rahuldamata Circle K Eesti AS tagastusnõue 337,50 euro suuruses summas ning määrati tasumisele kuuluv reklaamimaks summas 337,50 eurot; tehti Tallinna linnale ettekirjutus Circle K Eesti AS taotluse uueks läbivaatamiseks osas, milles see jäeti rahuldamata; mõisteti Tallinna linnalt Circle K Eesti AS kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot. Balti jaama müügipunkti vaateaknaid puudutavas osas nõustus halduskohus kaebaja väidetega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Kuna tegemist on majandus- ja kutsetegevuse kohta liigi tähistamisega, siis ei saa kujutatut lugeda RekS § 2 lg 2 p 2 ning määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt reklaamiks isegi juhul, kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele. Lootsi tn 1 ja Tammsaare tee 111 valgustulpadel eksponeeritud maksekaartide märgistused ning viited autopesu ja veoautode tankuri olemasolule ei ole nii intensiivne üldine üleskutse kaebaja kaupade ja teenuste ostmiseks, mis tingimata kutsuks teenindusjaama oste tegema ka juhuslikke möödujaid, kes muidu ei ole planeerinud teenindusjaama külastada. Veoautode tankurid on ilmselgelt suunatud üksnes kitsale klientide grupile, kes kasutavad sõitmiseks veoautosid ning kes reeglina ei saa tankida mitte igas ettejuhtuvas tanklas, vaid peavad teadma konkreetset asukohta – tankurit viitega „TruckDiesel“. Märgistusi ei ole esitletud sellise kuju ja esitusviisiga, et neid saaks ilmselgelt pidada reklaamiks. Valgustulbal kaubamärkide „Routex R“, „DKV“ ja „UTA“ kuvamine ei ole reklaam, vaid teavitus maksevahendite kasutamise kohta Circle K teenindusjaamas. Valgustulba eesmärk on teavitada kliente ka autopesula olemasolust Circle K teenindusjaamas. Märgiste kaudu annab kaebaja infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb, milliseid teenuseid saab konkreetses asukohas osta ja milliste maksevahenditega maksta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Tallinna linna apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 21.09.2017 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Balti jaama kohvipoe aknal kujutatut hindas halduskohus ekslikult. Haldusasjas nr 3-14-50912 oli vaidluse all kolme juurvilja kujutis kaupluse ühel aknal, mis seejuures hõlmas ka suhteliselt väikest osa akna kogupinnast, praeguses asjas on fotodega kaetud 100% kohvipoe akendest. Majandustegevuse koha liigi tähistamist pildi vormis ei ole seadus- ega määrusandja ette näinud. Pildilise info edastamisel on võimalik kasutada varjatud tähendusi ja allteksti, mida avaldatav reklaam potentsiaalses reklaamitarbijas võib tekitada. Kogu vaateakende pinda hõlmavad ja erksa värvigammaga esitletud auravad kohvitassid, millelt on aimatavad Circle K kaubamärgid, isuäratavad pagaritooted ja kiirtoidu toodete kujutised, toimivad tarbija alateadvuses ilmselgelt teisiti kui sõnaline väljend „kohvipood“. Kleebiste eesmärk on kaupluse nähtavaks tegemine ja tarbijatele üleskutse tegemine poe külastamiseks läbi pildikeeles esitatud isiku maitsemeelte mõjutamise. Kujutise hindamisel reklaamiks või mitte oleks tulnud lähtuda kohtulahendis nr 3-14-50282 antud tõlgendusest. Selles lahendis hindas ringkonnakohus samuti pildilist teavet, mis oli esitusviisilt võrdväärne praeguse haldusasja vaidluseks oleva pildilise teabega. Lootsi tn 1 kolmandate isikute kaubamärkide kujutamist tuleb pidada reklaamiks, millelt tuleb tasuda reklaamimaksu. RekS § 2 lg 2 p 2 loetelu on ammendav ja selle laiendamine sättes nimetamata teabega, sõltumata selle esitlusviisist, ei ole lubatav. Tõlgendus lähtub ringkonnakohtu lahendist asjas nr 3-13-829. Samadel põhimõtetel on apellant maksustanud ka 5(10)
3-16-346 teiste kütusemüüjate (nt Neste, Olerex jt) analoogseid valgustulpasid. Tallinna Ringkonnakohus hindas sellise praktika Neste valgustulpade osas jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-15279 õiguspäraseks. Tammsaare tee 111 asuva valgustulba maksustamine oli õiguspärane. RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Seega on oluline nii teabe sisu, eksponeerimise viis kui ka eksponeerimise asukoht. Teave ei paikne Tammsaare tee 111 tegevuskoha sissepääsu juures. Tallinna Ringkonnakohus on erinevates jõustunud kohtulahendites tajutavaks vaheks sissepääsu ja reklaami/valgustulba vahel hinnanud järgmised vahemaad: 6 m ja 21 m (3-11-361); 20 m (3-11-463); 120 m (3-11-386); 32 m, 18 m, 64 m, 69 m ja 12 m ( 3-11-377); 60 m (3-12-1932). Vaidlusalune valgustulp ei asu tankla ehitisel ega selle sissepääsu juures. Tajutav seos puudub ka valgustulba ja majandustegevuse koha vahel, sest valgustulpa eristab tanklast kõrghaljastus. Tajutav vahe puudub ka valgustulba ja tankla sissepääsude vahel (60,23 m ja 45,07 m). Tammsaare tee 111 valgustulp ristmikul kannab eesmärki teavitada kliente kaebaja tankla olemasolust, mitte sellest, kuidas müügikohta sisse pääseda. Samuti on seadusandja RekS § 2 lg 2 p-s 2 selgelt määratlenud maksuvabalt eksponeeritava teabe sisu, mille alla ei kuulu teistele ettevõtjatele kuuluvad kaubamärgid ja pakutavad teenused (autopesu). Halduskohus rikkus menetlusnorme, jättes kohtuotsuse olulises osas põhjendamata. Halduskohtu arutluskäik ei ole jälgitav. Praeguses haldusasjas peatati menetlus kuni haldusasjades nr 3-15-279 ja 3-14-50282 kohtulahendite jõustumiseni, kuid neis asjades tehtud kohtulahenditele ei ole tehtud otsuses viiteid. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks menetluse peatamise aluseks olnud lahendis nr 3-15-279 antud õigusnormi tõlgendus ei ole praeguses vaidluses asjakohane, kuigi asjaolud on võrreldavad. Lootsi tn 1 asuval valgustulbal eksponeeritud kaubamärkide reklaamiks kvalifitseerimisel selgitas Tallinna linn, et aluseks tuleb võtta Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas 3-13-829 p-s 12 avaldatud seisukoht, et reklaamimaksuvabalt ei saa eksponeerida kolmandate isikute kaubamärke. Vastustaja sellele väitele ei ole kohtuotsuses vastatud. Tammsaare tee 111 valgustulpa käsitledes ei ole halduskohus põhjendanud, kuidas ta jõudis veendumusele, et valgustulbal on seos nii tankla kui ka selle sissepääsuga. Olukord, kus halduskohus ainult nendib seose olemasolu, on vastuolus HKMS-s sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõudega. Halduskohtu lahendist ei nähtu ka põhjendusi, miks ei ole nõustutud Tallinna linna seisukohtadega, et valgustulp asub kaebaja majandustegevuse kohast liialt kaugel, et seda lugeda majandus- või kutsetegevuse koha tähistuseks. Tallinna linn on viidanud ka kahele ringkonnakohtu lahendile, mis apellandi seisukohta kinnitavad. Halduskohus väljus asja arutamise piiridest, andes kohtuotsuse põhjendustes hinnangu sellele, et märgistus „TruckDiesel“ ei ole reklaamimaksuga maksustatav. Kaebajat ei ole vaidlustatud haldusaktiga kohustatud selles osas reklaamimaksu tasuma. Halduskohus on kaebaja põhjendamatu taotluse – anda sisuline hinnang, kas antud teabe puhul on tegemist olemuselt reklaamiga – rahuldanud ja n-ö kinnistanud seisukoha, et olemuselt ei ole tegemist reklaamiga. Kohtuotsuse jõustumisel peaks vastustaja sellest seisukohast edaspidiselt juhinduma, mis aga ei ole kooskõlas RekS § 2 lg 2 p-ga 2 ja määruse § 1 lg 2 p-ga
6(10)
3-16-346
7.Circle K Eesti AS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Apellant leiab ekslikult, et igasugune ettevõtja poolt avalikkusele suunatud teave on reklaam ning maksust vabastamiseks peaks esinema asjaolud, mis on õigusaktides sätestatud eranditena. Vaidlusalune teave ei ole reklaam RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, sest teave ei ole avaldatud teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku avalikes huvides käituma suunamise eesmärgil. Halduskohus pidas õigesti Balti jaama kaupluse vaateakendel olevaid fotosid majandus- ja kutsetegevuse koha tähistuseks. Tallinna Ringkonnakohus on analoogses asjas (12.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-50912) leidnud, et teavitamine jaekaubanduse valdkonnast ei ole käsitatav reklaamina. Ka pilt võib olla majandus- või kutsetegevuse koha tähistus ning seda ei loeta reklaamiks isegi juhul, kui see omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele. Halduskohus leidis õigesti, et Lootsi tn 1 ja Tammsaare tee 111 olevatel valgustulpadel olev kaardi aktsepteerimise teave „Routex R“, „DKV“ ja „UTA“, veoautotankuri teave „TruckDiesel“ ning autopesula teave „Autopesu“ ei ole reklaam, vaid teavitus, milliseid maksevahendeid saab igas teenindusjaamas kasutada ja milliseid teenuseid saab konkreetses teenindusjaamas tarbida. Halduskohus võib hinnata märgistuse iseloomu ja mõju selle klassifitseerimisel reklaamiks. Nõutav ei ole range lähtumine RekS § 2 lg 2 p-st 2. Hinnata tuleb reklaami olemust ja mõju, sest RekS-s ei ole märgitud, et viidatud loetelu teabest, mida ei käsitata reklaamina, oleks ammendav. Alles juhul, kui informatsioon on oma olemuselt ja esitusviisilt intensiivselt otsmisele kutsuv, peab hindama, kas teave kuulub RekS § 2 lg 2 p 2 loetelu alla. Halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud. Kohtuotsuse põhjendused on üheselt jälgitavad. Kohtunik on oma hinnangu andmises vaba ning ei ole kohustatud lähtuma teistest reklaamimaksu vaidlustes tehtud lahenditest isegi juhul, kui kohus oli menetluse selle lahendi ootuses peatanud. Kohtuotsuse põhjendustes sisalduv arutluskäik märgistuse „TruckDiesel“ kasutamisest ei ole oluline, sest kohtuotsuse resolutsioonis kaebuse piiridest ei väljutud. Siduv on üksnes kohtuotsuse resolutiivosa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määruse § 1 lg 1 p-s 1 on reklaami mõiste sisustatud identselt RekS § 2 lg 1 p-ga 3. RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures.
9.Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt „välireklaamina käsitatakse reklaami, mis on paigutatud avalikku kohta (linnatänavaga külgnevatele aladele, väljakutele, hoonete välisseintele, spordiväljakutele, ühistranspordivahendite sise- ja väliskülgedele jms) või ms on avalikust kohast jälgitavad. Välireklaamiks on ka näiteks kaupluse vaateaknale paigutatud reklaam, mis on selgesti suunatud tänaval möödujatele“. 7(10)
3-16-346
10.Halduskohus on õigesti viidanud kohtupraktikas kinnistunud seisukohale, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks või teenuse tarbimiseks. Äratuntavus tähendab muu hulgas seda, et reklaami kaudu peab olema identifitseeritav, millist konkreetset kaupa ostma või millist teenust tarbima kutsutakse.
11.Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et tanklate läheduses valgustulpadel kujutatut saab sõltuvalt asjaoludest pidada reklaamiks RekS § 2 lg 1 p tähenduses. Kui kaubamärk on paigaldatud selliselt, et see ei kanna üksnes tegevuskoha tähistamise funktsiooni ja seda ei eksponeerita majandustegevuse koha sissepääsu juures, vaid dubleerivalt sellest eemal ning üldsuse tavalise tähelepanu juures juba kaugelt hästi nähtaval kujul, siis on tegemist reklaamiga, mis kutsub kasutama pakutavat kaupa või teenust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2008 otsus nr 3-05-509, p-d 11–12). Reklaamina teabe käsitamist tuleb pidada õigustatuks ka siis, kui sellel ei kutsuta otsesõnu üles kaupa ostma või teenust tarbima, kuid selline üleskutse nähtub kujutatud teabe intensiivsusest ja edastamise viisist.
12.Lootsi tn 1 ja Tammsaare tee 111 läheduses paiknevate tulpade mõõtmeid, valgustatust, suunda ja asukohta arvestades on need ilmselgelt nähtud suurel määral ette just selliste isikute tähelepanu köitmiseks, kes otsustavad pakutava kauba või teenuse ostmise üle just eksponeeritud teabe alusel. Kaebaja majandustegevuse kohast teavitamiseks nende isikute jaoks, kes on juba otsustanud tanklast kaupa või teenust osta (sh kasutada Routex R kaardiga, DKV kaardiga või UTA kaardiga pakutavaid teenuseid kauba ostmisel) ja otsivad vaid tanklale juurdepääsu, piisaks ka asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest. Kaubamärgid „Routex R“, „DKV“, „UTA“ suunavad juhuslikku möödaliikujat kasutama võimalust nende kaubamärkide all pakutavate teenuste ja toodete kasutamisele, nagu ka autopesula olemasolu kohta antud teave.
13.Vastustaja viitas põhjendatult Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2013 otsusele haldusasjas nr 3-15-279 (p 11), milles selgitati, et RekS § 2 lg 2 p-le 2 tuginedes ei või majandustegevuse kohas reklaamimaksu tasumata välja panna mis tahes kaubamärke. Eelnimetatud norm välistab reklaami hulgast üksnes majandustegevuse koha tähistuse. Igasugune muu teave, mille eesmärgiks ei ole majandustegevuse koha tähistamine, vaid teabe andmine selles kohas osutatavate teenuste või müüdava kauba kohta, on reklaam. Reklaamiks on ka tegevuskohas avaldatud info selle kohta, milliseid kaubamärke kandvate seadmete osas teenust osutatakse või milliseid kaubamärke kandvaid kaupu müüakse. Teenuseid ja tooteid, mida pakutakse DKV, UTA või Routex R kaardiga, ei saa pidada majandustegevuse liigiks, vaid konkreetseks tooteks või teenuseks, millele samaväärset teenust võivad pakkuda ka teised ettevõtjad, kuid mis on seotud just konkreetse teenuse või toote müüjaga. Kaebaja tegutseb üksnes nende teenuste ja toodete edasimüügiga ning need tooted ei ole kirjeldatud kui teenuse või toote liik (nt võimalus tasuda kütuse või mootoriõli eest sularahata), vaid läbi konkreetse teenuse osutaja, kelle kaarte müügikohas aktsepteeritakse.
14.Vastustaja varasem teistsugune halduspraktika kaebaja maksustamisel sama valgustulba osas Lootsi tn 1 tankla juures ei ole asja lahendamisel oluline. Kaebajale ei saanud sellisest praktikast tekkida õiguspärast ootust, et halduspraktika jääb samasuguseks. Vastustajal on võimalik ebaõiget halduspraktikat korrigeerida. Kaitstav usaldus võiks kaebajal tekkida, kui vastustaja oleks sama maksustamisperioodi kohta teinud siduva otsustuse reklaamimaksu mitte nõuda. Praegusel juhul see nii ei ole. Kuna kaebaja korrigeeris deklaratsioone ja tasus vaidlusalustelt teadetelt reklaamimaksu, ei ole tal tekkinud ka varasema halduspraktika usaldamise tõttu intressi maksmise kohustust. 8(10)
3-16-346
15.Autopesu olemasolu kohta teate andmine Tammsaare tee 111 läheduses oleval valgustulbal on sedavõrd intensiivne, et seda saab pidada reklaamiks. Selline reklaam ei asu aga kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Reklaam paikneb küll tankla läheduses Tammsaare tee ja Mustamäe tee nurgal nagu tanklagi, ent seda lahutavad tanklast puud, tankla sissepääsud ei ole ristmikul, vaid eemal – Mustamäe tee poolne sissepääs on valgustulbast enam kui 40 m kaugusel ja Tammsaare tee poolne sissepääs ca 60 m kaugusel. Tankla juures oleva parkla lähim punkt asub valgustulbast 24 m kaugusel ja tanklarajatis enam kui 31 m kaugusel. Sellist valgustulba asukohta ei saa pidada majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures asuvaks. Kohtupraktikas ei ole sellisel kaugusel paiknevaid teateid majandustegevuse liigi kohta peetud selle sissepääsu juures asuvaks.
16.Kuigi suuremõõtmeline valgustulp on sõidukijuhtidele kahtlemata silmatorkavam kui liikluskorraldusvahend, ei ole mõistlikult siiski võimalik väita, et tankla ülesleidmiseks oleks hädavajalik paigaldada sõiduteelt kaugelt nähtav valgustulp. Selleks, et sõidukijuhtidele jääks pärast otsitava majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust liikluskorraldusvahendite abil teadasaamist piisavalt aega vajalike manöövrite tegemiseks või nendeks valmistumiseks, tuleks vastavad liiklusmärgid paigaldada mõistlikule kaugusele ja vajaduse korral varustada informatsiooniga objekti kauguse kohta (vt lahend nr 3-11-463, p 13; lahend nr 3-12-1308, p 11). Kaebajal ei ole keelatud paigaldada valgustulpa soovitud asukohta, vaid küsimus on üksnes nende maksustamises reklaamimaksuga. Ettevõtjale tuleb anda võimalus jagada maksuvabalt teavet selle kohta, kuidas tema müügikohta on võimalik sisse pääseda, mitte aga teavet selle kohta, kuidas tema tegevuskohta on võimalik üles leida (vt lahend nr 3-11-1062, p 12; samuti Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2014 otsus nr 3-12-1466, p 14).
17.Balti jaama hoone vaateaknal on kujutatud suurelt auravaid kohvitasse koos kohviga, erinevaid saiakesi, hamburgereid ja hot dog’e. Pildid katavad mitmed kohviku aknad ning nende kohal on tekst „Made to go esitleb, parim kohv. Lihtsalt; naudi!“ Nimetatud kujutistelt reklaamimaksu tasumise kohustus sõltub sellest, kas kujutist saab pidada reklaamiks RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses ja kas sellele laieneb RekS § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud erand seetõttu, et kujutist võib pidada majandus- või kutsetegevuse liigi tähistuseks.
18.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 09.06.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-7-16 (p 14), et senikaua, kuni tegevuskoha liigi nimetus viitab kauba või teenuse üldisele iseloomule ega sisalda hinnanguid kauba maksumuse või kvaliteedi kohta, kauba või teenuse hinda ega kauba tootja kaubamärki, on tegemist majandustegevuse koha liigi märkimisega. Seejuures ei ole sisulist vahet, kas majandustegevuse koha liik on tähistatud ühe sõna või märgiga või tuleneb see mitme sõna või märgi koosmõjust.
19.Vaidlusalustel piltidel kujutatu ei sisalda hinnanguid kauba maksumuse ega kvaliteedi kohta (teave kauba maksumuse kohta on antud asjas esitatud fotodest nähtuvalt eraldi stendidel), samuti kauba tootja kaubamärki. Teistsugusele seisukohale ei võimalda asuda kohvitassides kohvi kujutamine auravana. Kujutatud söögid ja joogid ei ole erilised, mida muude ettevõtjate poolt ei pakuta, ning nende headusele ei ole antud hinnanguid. Piltide kohal kujutatul on kajastatud kaebaja kaubamärk „Parim kohv. Lihtsalt.“ (kaubamärgi taotlus nr M201700907). Riigikohtu lahendist ei saa teha järeldust, et kui tegevuskoha liigi tähistus sisaldab ka ettevõtja kaubamärki, tuleb sellelt tähistuselt tasuda reklaamimaksu, vaid üksnes järelduse, et sel juhul ei ole tegemist pelgalt majandustegevuse koha liigi märkimisega. Kuna RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust muu hulgas selle liigi ja kaubamärgiga ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, pole reklaamina käsitatav ei tekstiline osa ega pildiline osa vaateakendel kujutatust. Tähtsust ei 9(10)
3-16-346 oma RekS § 2 lg 2 p 2 tähenduses kujutatu mõju intensiivsus tarbijatele, sh kujutise värvikirevus ja -erksus ega kujutise suurus.
20.Seetõttu on vastustaja ebaõigesti jätnud taotluse rahuldamata Toompuiestee 37 asuvatel vaateakendel kujutatult tasutud reklaamimaksu tagastamise nõude osas, Muus vaidlustatud osas on kaebaja taotlus jäetud õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab seetõttu halduskohtu otsuse osas, millega kaebus rahuldati vastustaja poolt Lootsi tn 11 ja Tammsaare tee 111 juures asuvatel valgustulpadel kujutatult reklaamimaksu summa tagastamata jätmist puudutavas osas. Muus osas on halduskohtu otsuse resolutsioon õige ja kohtuotsuse muutmiseks pole alust.
21.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks peatuda apellatsioonkaebuse väidetel halduskohtu otsuse poolt menetlusnormide rikkumisega, eelkõige kohtuotsuse põhjendamise nõude eiramisega seonduval, sest asja lahendamist need väited ei mõjuta.
22.Kaebaja nõuded seonduvalt Balti jaama hoonel kujutatuga olid 279 eurot. Vastustaja jättis vaidlustatud otsusega rahuldamata kaebaja tagastusnõude 337,50 euro ulatuses ja määras samas summas reklaamimaksu. Kaebus rahuldatakse seega ca 83% ulatuses.
23.Kaebaja tasus halduskohtus ja vastustaja ringkonnakohtus riigilõivu kumbki 15 eurot. Muude menetluskulude kandmise kohta pooled kohtule andmeid ei ole esitanud. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 9,90 eurot. Muus osas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.