OÜ Silverwire kaebus Rae Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 1471 tühistamiseks ning Rae Vallavalitsuse kohustamiseks taastada ehitisregistri andmed 11.10.2016 korralduse nr 1471 eelses seisus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Silverwire, volitatud esindaja Maksim Greinoman Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 2 ning § 155 lg 5).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Rae Vallavalitsuse 10.10.2006 korraldusega nr 1450 „Ehitusloa andmine Osaühingule Kasko Arendus“ (tl 99) otsustati anda ehitusluba loomakasvatushoone lammutamiseks ja sõidukite teenindushoone püstitamiseks Harjumaal Rae vallas Patika külas asuval Kiire maaüksusel (edaspidi Kiire maaüksus).
2.Rae Vallavalitsus tegi 02.06.2016 ehitisregistris hoone (ehitisregistrikood 120313670) andmetes muudatusi tulenevalt OÜ Silverwire poolt 24.04.2015 koostatud andmete esitamise teatisest (edaspidi teatis), mis on Rae Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud 26.05.2016 numbri 6-6/3674 all.
3.Rae Vallavalitsuse poole pöördus 29.07.2016 valla kodanik T. S., kes oma pöördumises palus Rae Vallavalitsusel peatada Kiire maaüksusel 2006. aastal väljastatud ehitusloale mittevastav ehitustegevus. Kiire maaüksusel toimuvat ehitustegevust kontrollides kontrollis Rae Vallavalitsus muuhulgas ehitatava hoone (ehitisregistri kood 120313670) registriandmeid ning leidis, et OÜ Silverwire on teatises esitanud andmeid, mille esitamiseks puudus õiguslik alus: puudus ehitusluba sõidukite teenindushoone ümberehitamiseks korterelamuks. Kuivõrd Rae Vallavalitsuse arvates oli ehitisregistrisse kantud andmed, mille esitamisel oli OÜ Silverwire andmeandjana rikkunud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ (edaspidi ehitisregistri põhimäärus) § 34 lõikest 1 tulenevat kohustust esitada
3-17-109 ehitisregistrile ainult õigeid ja täielikke andmeid ning ebaõigete andmete esitamise avastamisel on andmete esitajal, s.o Rae Vallavalitsusel viidatud põhimääruse § 35 lõikest 1 tulenevalt kohustus viivitamata esitada ehitisregistrisse õiged andmed, andis Rae Vallavalitsus 11.10.2016 korralduse nr 1471, mille alusel tehti Harjumaal Rae vallas Patika külas Kiire maaüksusel (katastritunnus 65303:002:0440; pindala 8886 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) asuva ehitisregistrisse kantud hoone (ehitisregistri kood 120313670) andmete osas ehitisregistris paranduskanne ja taastati Rae Vallavalitsuse poolt 10.10.2006 väljastatud ehitusloa number 2184E andmise aluseks olnud andmed. Rae Vallvalitsus jättis 13.12.2016 vaideotsusega nr 1767 kaebaja esitatud vaide rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 16.01.2017 OÜ Silverwire kaebus, milles kaebaja taotleb Rae Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 1471 tühistamist ning Rae Vallavalitsuse kohustamist taastada ehitisregistri andmed 11.10.2016 korralduse nr 1471 eelses seisus.
5.Tallinna Halduskohus jättis 20.01.2017 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuse puudused, s.o täpsustama kaebuse nõuet ja esitama tõendid, 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus leidis, et esitatud kujul ei saa kaebust pidada perspektiivikaks. Ehitisregistri põhimääruse § 31 lg 2 kohaselt on andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid ehitise või ehitamisega seonduvad taotlused, teatised, load ja ettekirjutused, ehitamise alustamise ja ehitise täieliku lammutamise teatis, andmete esitamise teatis, ehitise kui vallasasja käsutamise või pärimise dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste käsitlevad dokumendid. Ehitisregistri kannete õigsust ei saa tuvastada tunnistajate ütlustega ega teiste kaebusele lisatud dokumentidega. Nähtuvalt kaebusele lisatud materjalidest (vaidlustatud Rae Vallavalitsuse 11.10.2016 korraldus nr 1471) ja ehitisregistris leiduvatest dokumentidest (Rae Vallavalitsuse 21.08.2016 ettekirjutus nr 1612899/00472) on Rae Vallavalitsus kaebajale teada andnud, et kaebajal puudub Kiire maaüksusele korterelamu ehitamiseks ehitusprojekt ja ehitusluba. Rae Vallavalitsuse sõnul on Kiire maaüksusel omavoliliselt, s.t ilma registreeritud ehitusprojekti ja ehitusloata, ehitatud kolmekorruseline katusega hoone. Ehitise ehitamise alustamise kohta Kiire maaüksusel ei ole Rae Vallavalitsusele esitatud ka ehitamise alustamise teatist. Rae Vallavalitsus on 10.10.2006 korraldusega nr 1450 andnud ehitusloa osaühingule Kasko Arendus loomakasvatushoone (ehitisregistri kood 116025237) lammutamiseks ja sõidukite teenindushoone püstitamiseks. Rae Vallavalitsus ei ole lubanud ehitusluba Kiire maaüksusel muuta. Kiire maaüksusele ei ole kehtestatud detailplaneeringut ning Kiire maaüksuse sihtotstarve on ärimaa. Uue ja mitteärihoone püstitamine Kiire maaüksusele ei ole Rae valla üldplaneeringu kohaselt antud alale lubatud. Kaebajale on teada antud, et edasiseks võimalikuks ehitustegevuseks ja ehitise võimalikuks seadustamiseks tuleb pöörduda Rae Vallavalitsuse maaja keskkonnaameti planeerimisameti poole. Ehitustegevust on võimalik Kiire maaüksusel jätkata peale ehitusloa saamist. Kohtule nähtus, et tegelik vaidlus käib ehitamise õiguspärasuse üle Kiire maaüksusel. Sellisel juhul aga ei täida kaebaja eesmärke ehitisregistri kande muutmise nõue, sest ehitisregistri kanne ei saa legitimeerida õigusvastast ehitustegevust. Tulenevalt ehitisregistri põhimääruse § 3 lg-st 4 on ehitisregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhul. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et tal tuleb pöörduda Rae Vallavalitsuse poole ning taotleda ehitamiseks vajalikud load (projekteerimistingimused, ehitusluba jm). Nende olemasolul ja nende alusel on võimalik ehitisregistri andmete muutmine. Kohus lisas, et juhul, kui kaebaja ei nõustu Rae Vallavalitsusega ja leiab, et ehitamine on olnud õiguspärane, tuleb tal kohtule esitada ehitisregistri põhimääruse § 31 lg 2 kohased dokumendid (eelkõige ehitusluba), mis saavad olla aluseks kande muutmisele.
2(5)
3-17-109
6.Kaebaja vastas kohtule 08.02.2017. Kaebaja leidis, et temapoolne ehitamine vastab ehitusloale ja kuni vaidlusaluse kande parandamiseni 11. oktoobri 2016.a korralduse nr 1471 alusel oli ehitisregistri kanne õige. Kaebaja selgitas, et ehitusluba oli väljastatud mitte temale endale, vaid tema eriõiguseellasele Kasko Arendus OÜ-le. Kohus kuulutas välja Kasko Arendus OÜ pankroti ja kinnistu omandas pankrotivarast kaebaja. Sellepärast saab kaebaja tõendada ehitusloa sisu kaebusele lisatud tõenditega ja tunnistaja ütlustega, kelle ülekuulamist kaebaja kaebuses palus. Kaebuse rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama, et ehitusluba vastab kaebaja poolt väidetule.
7.Kohus leidis 09.02.2017 määruses, et kaebaja ei ole küll kõrvaldanud kaebuse puudusi, millele kohus oma 20.01.2017 määruses tähelepanu juhtis (eelkõige esitanud tõendeid, mille põhjal hinnata ehitamise õiguspärasust Kiire maaüksusel), kuid kaebus tuleb asjaolude väljaselgitamiseks (sh Rae valla seisukoha küsimiseks) HKMS § 120 lg 2 alusel menetlusse võtta. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et juhul, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, jätab kohus selle HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus on jõudnud veendumusele, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja see tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.
9.Kaebusest nähtuvalt on Rae Vallavalitsus väljastanud 10.10.2006 ehitusloa nr 2183E ehitise (ehitisregistri kood: 116025237; nimetus: laut; aadress: Patika küla, Rae vald, Harjumaa; kasutamise otstarve: loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus) täielikuks lammutamiseks (tl 100) ja samal kuupäeval ehitusloa nr 2184E (ehitisregistri kood: 120313670; nimetus: teenindushoone; aadress Kiire, Patika küla, Rae vald, Harjumaa; kasutamise otstarve sõidukite teeninduse hoone) ehitise püstitamiseks (tl 101). Kaebuse kohaselt omandas kaebaja vaidlusaluse kinnistu 20.04.2010. Kaebaja väitel nähtub ehitusloa nr 2184E taotlemise andmetest, et ehitusloa taotlemise aluseks on olnud Alternatiivenergia Grupi AS projekt (tl 9 pöördel–13), mille kohaselt planeeritakse kinnistule korterelamu ehitamist. Kaebaja sõnade kohaselt planeeris kaebaja eriõiguseellane Kasko Arendus OÜ teha antud korterelamus pansionaati. Kasko Arendus OÜ pankroti tõttu lõpetas MTÜ Pääsupesa Pansionaat oma tegevuse, kuid see ei tee kaebaja hinnangul kavandatud kasutust olematuks.
10.Kohtule ei nähtu, et ehitusluba nr 2184E annaks kaebajale või andnuks Kasko Arendus OÜle õiguse Kiire maaüksusele ehitada pansionaati või veelgi enam – korterelamut. Juhul, kui kaebaja väide peab paika, et Kasko Arendus OÜ ehitusloa taotluses (tl 103–106) peeti silmas just Alternatiivenergia Grupi AS korterelamu eelprojekti (tl 9 pöördel –13), oleks vastustaja pidanud aru saama, et ehitatakse korterelamut, mitte pansionaati ega sõidukite teeninduse hoonet. Viimase ehitamiseks on aga ehitusluba nr 2184E antud ning usutav ei ole, et korterelamu projekti alusel on vastustaja väljastanud ehitusloa sõidukite teeninduse hoone püstitamiseks. Ehitusloast nr 2184E nähtub selgelt, et ehitisse ei kavandata eluruume (tl 101 pöördel), mistõttu ei saanud tegemist olla terminoloogilise eksitusega. Sama nähtub ka Kasko Arendus OÜ ehitusloa taotlusest (p 5). Kui vastustaja oleks väljastanud eksliku ehitusloa, pidanuks kaebaja taotlema selle muutmist või kehtetuks tunnistamist ning uue korrektse ehitusloa väljastamist. Kuni 01.07.2015 kehtinud ehitusseadus (vt § 28 lg 1 p 7) kui ka alates 01.07.2015 kehtiv ehitusseadustik (§ 46 lg 1 p 1) näevad ette ehitusloa kehtetuks tunnistamise, kui ehitise kasutamise otstarve ehitamise käigus muutub. Ehitise kasutamise otstarvete loetelus (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrus nr 10, majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012 määrus nr 7, majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51) on elamud (kood 11000) eristatud hoolekandeasutustest (kood 11310), mille alla paigutuvad mh päevakeskus, tugikodu, varjupaik, üldhooldekodu, erihooldekodu ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus. Pansionaati ei ole loetelus küll mainitud, kuid see on paigutatav 3(5)
3-17-109 hoolekandeasutuste (üldhooldekodu) alla. Tegemist on ehitise kasutamise erinevate otstarvetega, mistõttu ei saa korterelamu kasutuse eesmärgiks olla pansionaat (vt kaebuse p 20). Ammugi on viidatutest erinev ehitise kasutamise otstarbe mõttes sõidukite teeninduse hoone (kood 12332). Seega nii varem kehtinud ehitusseaduse kui ka kehtiva ehitusseadustiku puhul tulnuks ehitusluba nr 2184E kehtetuks tunnistada ning anda ehitise kasutamise otstarvet adekvaatselt kajastav uus ehitusluba. Seega sõidukite teenindamise hoone püstitamiseks antud ehitusluba ei saa kuidagi „muutuda“ korterelamu (ega ka pansionaadi) ehitusloaks, mistõttu ka kaebaja tõendamata väidete õigsust eeldades on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik sisustada ehitusluba kaebajale soovitud viisil, kui ehitusloalt nähtub selgelt ja ühemõtteliselt teistsugune ehitise kasutamise otstarve kui väidetavas ehitusprojektis on kavandatud.
11.Sellisena on esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Esiteks ei saa ehitisregistri kande parandamisega legitimeerida õigusvastast ehitustegevust (nagu kohus on 20.01.2017 määruses selgitanud). Ehitisregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhul (ehitisregistri põhimääruse § 3 lg 4). Seaduses ei ole omistanud ehitisregistri kannetele sellist õiguslikku tähendust. Õiguse ehitada ehitis annab ehitusluba (ehitusseadustiku 38 lg 1). Teiseks ei ole kaebaja esitanud selliseid ehitisregistri põhimääruse § 31 lg 2 kohaseid alusdokumente (eelkõige ehitusluba), mille alusel saaks pidada kaebust ehitisregistrikande muutmise osas perspektiivikaks. Sisuliselt on vaidlus poolte vahel selle üle, kas kaebajal on õigus Kiire maaüksusele ehitada korterelamut. Vaidlus ehitisregistri kande õiguspärasuse üle ei ole selliseks vaidluseks õige vorm. Nähtuvalt kaebuses väljendatust leiab kaebaja, et ehitusluba nr 2184E lubab temale korterelamu ehitamist. Kuna vastustaja on teist meelt, tuleks kohaseks nõudeks pidada HKMS § 5 lg 1 p-s 6 nimetatud tuvastamisnõuet, mis võimaldab tuvastada haldusakti (ehitusloa) kehtivust ning halduse tegevusest isikule tulenevaid avalik-õiguslikke õigusi ja kohustusi. Samas tuleks ka seda kaebust esitatud asjaolude ja tõendite valguses pidada ilmselgelt perspektiivituks. Esiteks välistab ehitusluba nr 2184E ilmselgelt korterelamu ehitamise, fikseerides teistsuguse ehitise kasutamise otstarbe (sõidukite teeninduse hoone). Juhul, kui kaebaja ei nõustunuks ehitusloa nr 2184E sisuga, tulnuks taotleda viidatud ehitusloa kehtetuks tunnistamist, mida ei ole kaebaja aga teinud. Juhul, kui ehitusluba nr 2184E oleks ka kehtetu selle õigusvastasuse tõttu, ei annaks see ikkagi kaebajale õigust püstitada Kiire maaüksusele korterelamut, kuna vastavat õigust andvat ehitusluba kaebajale väljastatud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga selles, et keskkonnajärelevalveametniku järelevalveakt ei tõenda kuidagi ehitamise õiguspärasust. Ehitamise õiguspärasus ei olnud Rae valla keskkonnajärelevalve inspektori poolt teostatud kontrolli esemeks.
12.Kohus leiab, et ehitisregistri kanne ei ole haldusakt, vaid on haldustoiming. Registrikanne osutub haldusaktiks, kui sellele on seadusega antud haldusaktiga võrdne tähendus, st kui selle otsene eesmärk on andmesubjektile õiguste ja kohustuste tekitamine, mitte pelgalt andmete töötlemine (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013. Komm § 6, 2. f, lk 70). Ehitisregistri põhimääruse kohaselt on ehitisregistri kannetel informatiivne ja statistiline, mitte õigustloov tähendus. Seega ei ole ehitisregistri kande muutmise näol tegemist haldusaktiga, mille puhul oleks vastustaja pidanud kande muutmist põhjendama või kaebajat eelnevalt ära kuulama. Kanded ehitisregistris tehakse ehitisregistri põhimääruse § 31 lg-s 2 nimetatud alusdokumentide alusel. Vastustaja on kande muutmisel lähtunud kehtivast ehitusloast nr 2184E, mis kaebaja soovitud ehitise kasutamise otstarvet ei võimalda. Arvestades vastustajale ehitisregistri põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ja pädevust (§ 31 lg 1, § 32 lg 1 ja lg 2 p 4, § 34 lg 1 ja § 35 lg 1), on Rae vald kohtu hinnangul õiguspäraselt taastanud ehitisregistri andmete koosseisu, mis Kiire maaüksuse osas vastab adekvaatselt registrisse kantavate andmete alusdokumentidele. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mille pinnalt tekiks kahtlus vastustaja tegevuse õiguspärasuse osas. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks eksinud uurimispõhimõtte vastu. Põhjendamata on ka kaebaja väited õiguspärase ootuse ning õigusselguse põhimõtte rikkumise kohta. 4(5)
3-17-109
13.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Kohus leiab, et asjas on piisavalt selge, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS 121 lg 2 p 2). Seetõttu tuleb OÜ Silverwire kaebus jätta läbi vaatamata.
14.HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lõike 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu tagastamisele asjas tasutud riigilõiv.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses kunagi olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.