lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-539/22

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-539/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-539

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla 19.02.2016 käskkirja nr 32/239 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Sven Veltmann Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XX taotlus ja võtta tõendina asja materjalide juurde Tallinna Vangla õe SS 18.02.2016 tõend kaebaja vererõhu mõõtmise tulemuste kohta.

Jätta rahuldamata XX taotlus tema tervisliku seisundi osas ekspertiisi läbiviimiseks.

3.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-539 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-539 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla teavitas 04.02.2016 teatisega nr 3-1/16/3608-1 Tallinna Vangla kolmanda üksuse spetsialist XX sellest, et kui ta ei vii oma erivahendite, teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskusi vastavusse ametiastmele kehtestatud nõuetega ega soorita teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise eksamit positiivsele tulemusele hiljemalt 18.02.2016, vabastatakse ta alates 22.02.2016 vangistusseaduse (VangS) § 154 lg 1 alusel ja kooskõlas avaliku teenistuses seaduse (ATS) §-ga 92 teenistusest ametiastmele mittevastavuse tõttu.
2.Tallinna Vangla 19.02.2016 käskkirjaga nr 3-2/239 vabastati XX VangS § 154 lg 1 alusel ametiastmele mittevastavuse tõttu teenistusest alates 22.02.2016. XX kui II klassi vanglainspektor peab tulenevalt justiitsministri 23.07.2013 määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ (määrus nr 26) § 12 p-st 6 oskama kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid. XX ei vasta määruse nr 26 § 12 nõuetele, sest ta ei ole oma ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade kasutamise oskusi ette nähtud tähtajaks tõendanud ning vanglal puudub alus hinnata tema oskusi nõuetele vastavaks. Ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade treening ja eksam ei ole XXle tervislikel põhjustel vastunäidustatud. XX-le on antud mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Vanglal ei olnud võimalik nõuetele mittevastavust ette näha XX teenistusse võtmisel ega katseaja jooksul. Vanglal ei ole XX-le pakkuda teist samaväärset ametikohta, sest kõik vanglaametnikud peavad vastama määruse nr 26 § 12 p-s 6 sätestatud nõuetele.
3.XX esitas 17.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.05.2016 ja 16.09.2016), milles taotles Tallinna Vangla 19.02.2016 käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist koondamiseks ning koondamisega seonduvate summade väljamõistmist (koondamishüvitis ja palk tulenevalt etteteatamistähtaja rikkumisest) või alternatiivselt Tallinna Vangla 19.02.2016 käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ning hüvitise väljamõistmist kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Käskkiri on nõuetekohaselt motiveerimata. Käskkirja faktiline ja õiguslik põhjendus ei ole loogilises seoses, kaebaja huve ei ole kaalutud ning ATS § 92 lg-test 1-3 tulenevaid eeldusi ei ole piisavalt analüüsitud. Kaebaja teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskus vastab nõuetele, sest ta läbis 09.01.2014 nõutud koolituse ja eksami. Kohustus osaleda kord kvartalis koolitusel on arvestusspetsialisti ametikohal ebamõistlikult koormav ning selle kohustuse täitmata jätmise tõttu teenistusest vabastamine on ebaproportsionaalne. Tegelikkuses ei realiseeri kaebaja oma töökohustuste raames ohjeldusmeetmete kasutamise oskust. Sisulisi etteheiteid kaebaja tööle ei ole. Vangla muutis ühepoolselt teenistussuhte tingimusi, pannes kaebajale täiendavaid kohustusi koolitusel osalemise näol. Varsti ei ole ohjeldusmeetmete kasutamine enam kaebaja ametikohal vajalik, sest eelduslikult töötavad arvestuse valdkonna ametnikud alates 2(11)

3-16-539 01.06.2016 töölepingulises suhtes. Vanglas on ametnikke, kes on ohjeldusmeetmete koolitusest vabastatud tervislikel põhjustel ja kes töötavad probleemideta edasi. Analüüsitud pole teisele ametikohale üleviimise võimalikkust ega võimalust kasutada teenistusest vabastamise alusena koondamist. Vangla ei ole arvestanud kaebaja isikuomadusi, teenistuse ajalugu ega teenistuskohustuste täitmist. Kaebaja tervisliku seisundi asjaolusid on ühekülgselt hinnatud. Vangla väidab ekslikult, et koolitus pole füüsiliselt raske ning koormav, sest koolituse juhendmaterjal viitab selgelt vastupidisele. Vastustajale on teada, et kaebaja on kuni 17.08.2016 tervislikel põhjustel harjutuste sooritamisest vabastatud. Seega, arvestades kaebaja tervislikku seisundit, puudub sisuline alus tema teenistusest vabastamiseks koolituse mitteläbimise ettekäändel. Kogu ohjeldusmeetmete koolitus vanglas on vähemalt osaliselt tervist kahjustav, arusaamatu ning koolituse protsess on osalejatele objektiivselt reguleerimata. Kaebaja ei ole kunagi sisuliselt nõustunud kohustusega viia end hiljemalt 26.02.2015 nõuetega vastavusse. Väide, nagu oleks kaebaja ja tema vahetu juhi vahel olnud kokkulepe hindamisvestluse järgselt koolituse läbimiseks, ei vasta tõele. Vahetu juht nõudis koolituse läbimist, kuid kaebaja viitas enda tervislikule seisundile. 2015. a hindamislehele esitas kaebaja ka eriarvamuse. Vanglal ei ole nõuetekohaseid tervisetõendeid ega asjakohaseid dokumente, mis võimaldaks leida, et ta vastab tingimustele, mis lubaks tal koolitusel osaleda. Vangla ei ole kogunud Vabariigi Valitsuse 22.01.2013 määruse nr 2 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ järgseid dokumente ega selgitanud välja kaebaja tervislikku seisundit. Kaebaja tervisliku seisundi üle saab otsustada ainult arst ning piisav ei ole Tallinna Vangla arsti üldsõnaline kirjeldus. Kui vastustaja leiab, et kaebaja ei vasta tervikuna vanglaametniku tingimustele, tulnuks ta teenistusest vabastada tervisliku seisundi või koondamise tõttu. Vastustaja survestas kaebajat seoses ohjeldusmeetmete koolitusega süsteemselt (algatati distsiplinaarmenetlusi). Kaebaja oli ülepinge ja stressi tõttu töövõimetuslehel. Kokkuvõttes on tuvastamata, et kaebaja ei vasta teenistusnõuetele. Teenistusest vabastamise aluse muutmist koondamiseks nõuab kaebaja põhjusel, et koondamise situatsioon oleks niikuinii kolme kuu möödudes tekkinud. Vangla soovis kaebaja teenistusest vabastada enne, kui tal tekkis õigus nõuda koondamist. Koondamisel oleks kaebajal õigus 3286,60 euro suurusele hüvitisele (4 × 821,70; palga suuruse üle on vaidlus asjas nr 3-15-2412).

4.Tallinna Vangla palus 19.04.2016 ja 16.08.2016 kirjalikes vastustes jätta kaebus rahuldamata. Vanglaametnike vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele hinnatakse vähemalt üks kord kalendriaastas hindamisperioodi viimases kvartalis. Enne hindamist peavad olemas olema nii kehaliste katsete, teoreetilise testi, teenistusrelvade (teleskoopnui, pipragaas) kui ohjeldusmeetmete kasutamise eksami jm hindamiseks vajalikud tulemused. Vanglaametniku ebapiisavad oskused teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamisel võivad ohustada nii teda ennast kui teisi, seetõttu toimubki nõuetelevastavuse kontroll vähemalt üks kord kalendriaastas. Vanglaametnik peab igal ajahetkel vastama talle kehtestatud teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskuste nõuetele ning reeglina viiakse eksam läbi tööajal, mistõttu ei saa oskuste tõendamine olla isikule ülemäära koormav. Ei ole oluline, millisel ametikohal kaebaja igapäevaselt töötab, sest ta on teenistuses vanglaametniku ametikohal ning vajadusel peab olema valmis tegutsema vanglaametniku oskusi nõudvatel ülesannetel, nt kinnipeetava vanglasisene saatmine või ruumide või isiku läbiotsimine, samuti võib esineda vajadus takistada õigusvastase teo toimepanekut, mis eeldab mh teenistusrelvade ja erivahendite kasutamise oskust. Käskkirjast nähtub teenistusest vabastamise põhjus ning selle andmisel arvestati asjaoluga, et vanglal ei ole olnud võimalust kontrollida kaebaja vastavust kehtestatud nõuetele, kuna ta ei ole ca kahe aasta jooksul käinud ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade (teleskoopnui ja 3(11)

3-16-539 gaasipihusti) eksamil. Koolituselgi osales kaebaja viimati 09.01.2014. Eeltoodu tõttu ei ole kaebaja korralist hindamist positiivselt läbinud. Kaebaja ei vastanud teenistusrelvade, ohjeldusmeetmete, jõu ja enesekaitsevahendite kasutamise oskusnõuetele juba teistkordsel järjestikusel hindamisperioodil, kuigi temaga oldi puuduste kõrvaldamise tähtaegades kokku lepitud juba 28.01.2015. Kuna kaebaja ei olnud määratud ajaks puudusi kõrvaldanud, teavitas vastustaja teda 04.02.2016, et ta ei vasta teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ning andis talle taas tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et puuduste kõrvaldamata jätmisel vabastatakse ta alates 22.02.2016 teenistusest. Vastustaja järgis ATS § 101 lg-s 2 sätestatud etteteatamise tähtaega. Kuna kaebaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud, vabastas vangla ta VangS § 154 lg 1 alusel teenistusest. Teenistusest vabastamise põhjus oli mittevastavus II klassi vanglainspektori ametiastmele kehtestatud nõuetele teenistusrelvade (teleskoopnui, pipragaas) ning ohjeldusmeetmete kasutamise oskuste osas. Kaebajal ei esinenud vastunäidustusi eksamil osalemiseks. Esmed Töötervishoid OÜ töötervishoiuarsti 17.08.2015 väljastatud tervisetõendi kohaselt ei esine kaebajal vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid. Kaebaja töötamisel on seatud piirangud hüppamise ja jooksmisega seotud kehalistele harjutustele ning vangla täiendavale järelpärimisele on tervisekontrolli teostanud töötervishoiuarst selgitanud, et kui erivahendite treening ja eksam ei nõua jooksmist ega hüppamist, siis ei ole see kaebajale vastunäidustatud. Vanglaametnike teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete oskuste standardist ning ka eksamit läbiviiva ametniku selgitustest nähtub, et nimetatud vahendite kasutamisega ei kaasne hüppamist ega jooksmist. Kuigi kaebaja otsesed tööülesanded ei ole seotud kinnipeetavate füüsilise kinnipidamisega, järelevalvega või julgeoleku tagamisega, puutub kaebaja siiski kinnipeetavatega sageli kokku ning peab sellest tulenevalt oskama vajalikul määral kasutada teenistusrelvi ja ohjeldusmeetmeid. Oskamatu vanglaametnik võib ennast ja teisi ohustada. Isik, kelle tervislik seisund ei vasta nõuetele või kellel on terviseseisundi tõttu takistatud teenistuskohustuste täitmine, ei ole sobiv töötama vanglaametniku ametikohal. Vastustajal ei olnud võimalik pakkuda kaebajale teist ametikohta, kuna kõik vanglaametnikud peavad oskama kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid. Koondamise aluseid ei esinenud. Kaebaja ametikoht on alles ning sellel kehtivad jätkuvalt määruses nr 26 vanglaametnikule sätestatud nõuded.

5.Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. VangS § 1131 lg-st 1 tulenevalt peab vanglaametnik vastama kehtestatud nõuetele igal ajahetkel. Kaebaja oli teenistuses Tallinna Vangla kolmanda üksuse spetsialisti ametikohal, mis tulenevalt justiitsministri 20.11.2000 määruse nr 46 „Vanglaametniku ametiastmele vastavad ametikohad“ § 3 p-st 2 vastab II klassi vanglainspektori ametiastmele. Määruse nr 26 § 12 lg 1 p 6 kohaselt peab II klassi vanglainspektor oskama kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ettenähtud erivahendeid ning tundma põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte. Kooskõlas määruse nr 26 §-ga 23 hinnatakse vanglaametniku vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele esmalt teenistusse asumisel ja seejärel korraliselt üks kord aastas ning vajadusel ka erakorraliselt hindamisperioodi kestel, kui on kahtlus, et vanglaametnik ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele. Perioodi 01.01.2014‒31.12.2014 kohta 28.01.2015 koostatud hindamislehelt selgub, et kaebaja läbis ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade (teleskoopnui ja pipragaas) koolituse ja eksami 09.01.2014. Selle hindamislehe järgi loetakse 4(11)

3-16-539 kaebaja nõuetele vastavaks tingimusega, et ta sooritab nimetatud eksami. Kaebaja 2014. a rohkem ühelgi teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete koolitusel ega eksamil ei osalenud. Perioodi 01.01.2015‒31.12.2015 kohta koostatud hindamislehelt selgub, et kaebaja ei osalenud ka 2015. a-l ühelgi teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete koolitusel ega sooritanud eksamit, mille tõttu on hindamistulemuseks „ei vasta nõuetele“. Kaebaja ei osalenud teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete koolitusel ega sooritanud eksamit ka ajavahemikul, mis jäi 2015. a kohta käiva hindamislehe koostamise ja kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja andmise vahele. Seega ei vastanud kaebaja ametist vabastamise ajal õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Vastustaja leiab õigesti, et vanglaametnikuna teenistuses olles on teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskus vanglatöö spetsiifikast tulenevalt oluline ning kui vanglaametnik ei ole füüsiliselt ega oskuste poolest võimeline seda tööd tegema, siis on tegemist puudusega, mis teenistussuhte jätkamist ei võimalda. Seejuures ei ole tähtis, et kaebaja ametijuhendi järgsed peamised tööülesanded ei olnud seotud kinnipeetavate füüsilise kinnipidamise, järelevalve või julgeoleku tagamisega. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja puutus siiski kinnipeetavatega sageli kokku. Vanglaametnik peab, sõltumata ametikohast, olema vajadusel valmis täitma teenistusrelvade või ohjeldusmeetmete kasutamise oskusi nõudvaid ülesandeid. Samuti võib tekkida erakorraline vajadus takistada õigusvastase teo toimepanekut, mis eeldab muu hulgas teenistusrelvade ja erivahendite kasutamise oskust. Kaebaja on Tallinna Vangla teenistuses II klassi vanglainspektori ametiastmel alates 16.03.2004. Seega ei saanud tema teenistusse nimetamisel ega katseaja jooksul olla ettenähtav, et ta ei vasta 2016. a-l enam oma oskuste poolest ametikoha nõuetele. ATS § 92 lg-s 1 sätestatud teenistusest vabastamise tingimused on täidetud. 28.01.2015 hindamislehelt, millele kaebaja on allkirja andnud, ei nähtu, et kaebaja oleks viidanud oma tervisest tulenevatele või muudele objektiivsetele takistustele. Kaebaja otsene juht vestles temaga 27.02.2015, pärides eksami mittesooritamise põhjuste kohta, kuid kaebaja ütles ka siis väidetavalt vaid seda, et ei näe vajadust treeningutel osaleda. Seejärel suunati kaebaja teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete 15.05.2015 toimunud eksamile, kuid ta ei ilmunud sinna kohale. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oli ilmumata jätmiseks mingeid objektiivseid takistusi. Objektiivseks takistuseks ei saanud olla OÜ D 23.12.2013 väljaantud tõendis kirjeldatud terviseseisund, mille kohaselt olid kaebajal probleemid kõrge vererõhuga ja tal oli soovitatud vältida suurt kehalist koormust, emotsioone ja pinget, sest ca kaks nädalat pärast selle tõendi väljaandmist (09.01.2014) läbis kaebaja ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade (teleskoopnui ja pipragaas) koolituse ja sooritas edukalt eksami. Kaebaja kohtuistungil esitatud väide, et pärast 09.01.2014 toimunud eksamil osalemist läks tema tervis halvemaks ega taastunudki enam, on paljasõnaline ja ebausutav, sest kaebaja sooritas 28.10.2014 edukalt ka vanglaametniku jaoks kohustuslikud kehalised katsed (kätekõverdused toenglamangus, kõhulihaste jõuharjutus, 3000m kestusjooks/kiirkõnd), mis on tõenäoliselt füüsiliselt raskemgi kui ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade eksam. Kaebaja 25.05.2015 ekirjast selgub pigem, et 15.05.2015 eksamile mitteilmumise tegelik põhjus oli see, et kaebaja arvates ei olnud ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade kasutamise oskustel sisulist seost tema töökohustustega ning seetõttu ei pidanud ta selle nõude täitmist vajalikuks. OÜ D 07.07.2015 välja antud tõendi kohaselt olid kaebajal korduvad liigeshaigused ja kõrgvererõhutõbi, mille tõttu oli raske füüsiline koormus ja treeningud vastunäidustatud. Esmed Töötervishoid OÜ töötervishoiuarsti EP 17.08.2015 tõendi kohaselt oli aga tuvastatud, et vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid kaebajal ei esinenud, piiranguna pidas töötervishoiuarst kaebajale ebasobivaks hüppamise ja jooksmisega seotud harjutusi. Vastuseks vangla 24.08.2015 päringule on töötervishoiuarst 5(11)

3-16-539 täiendavalt selgitanud, et piirangud on mõeldud üheks aastaks, kaebajal ei esine püsivat funktsioonihäiret ega püsidefekti ning kui erivahendite treening ei nõua jooksmist ja hüppamist, siis ei ole see kaebajale vastunäidustatud. Kaebaja väide, et töötervishoiuarsti täiendavaid selgitusi ei olnud talle varem teatavaks tehtud ja tal ei olnud võimalik sellele vastu vaielda, ei välista tuginemist töötervishoiu arsti antud tõendile ja sellega seotud selgitustele. Õige pole kaebaja väide, et tervishoiuarstil polnud pädevust tema terviseseisundit hinnata. Vabariigi Valitsuse 23.01.2013 määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (määrus nr 12) § 1 lg 2 kohaselt peab teenistuses olev vanglaametnik vastama kehtestatud tervisenõuetele. Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired, mida tuleb määruse nr 12 § 5 lg 1 kohaselt jälgida vanglaametniku terviseseisundit hinnates, on sätestatud määruse lisas 1. Määruse nr 12 § 6 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel tuli töötervishoiuarstil kaebaja suhtes läbi viidud tervisekontrolli käigus nimetatud asjaolusid hinnata. Kuna töötervishoiuarst pidas kaebaja jaoks ebasobivaks vaid jooksmist ja hüppamist, on mõistlik järeldada, et kaebajal oli võimalik osaleda teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise koolitusel ja eksamil. Ohjeldusmeetmete, gaasi, käeraudade ja teleskoopnuia kasutamise oskuste koolitust tutvustavast materjalist ning Tallinna Vangla ohjeldusmeetmete ja erivahendite kasutamise koolituse videosalvestisest selgub, et koolitus nõuab teatud füüsilist aktiivsust, kuid harjutuste tegemiseks ei ole vaja tingimata joosta ega hüpata. Videosalvestiselt nähtu on kooskõlas vastustaja selgitusega, et vanglaametnikul on võimalik koolituse alguses instruktorit terviseprobleemist teavitada ja teatud harjutusi vältida. Kaebaja ei ilmunud ühelegi koolitusele ega eksamile isegi kohale. Perearsti 07.07.2015 tervisetõend ei vabastanud kaebajat automaatselt kohustusest tõendada eksami sooritamise kaudu, et ta oskab kasutada teenistusrelvi ja ohjeldusmeetmeid, kui kaebaja tegelik terviseseisund ei välistanud selle nõude täitmist. Tõenditest selgub, et kaebaja külastas 03.02.2016 arsti põhjusel, et tema vasak põsk on turses, kuid tõendi kohaselt valu ega punetust ei olnud ja kaebajale määrati raviks tabletid. Seega, isegi kui kaebajal oli paari päeva jooksul eksami sooritamine takistatud, ei saanud see takistus olla pikaajaline. Puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja oleks 03.02.2016 tekkinud ootamatu terviseprobleemi tõttu palunud vanglal määrata uus tähtaeg või näidanud mingilgi viisil valmisolekut terviseprobleemi taandudes oma nõuetele vastavust tõendada. Ka 10.02.2016 vastuväidetes vangla 04.02.2016 teatisele keskendus kaebaja eelkõige sellele, et teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskust pole tema ametikohal üldse vaja, vangla teatise motivatsioon on ebapiisav jms. Tõendid kogumis viitavad sellele, et kaebaja kasutas oma tervislikku seisundit lihtsalt ettekäändena, et mitte osaleda teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete koolitusel ja eksamil, kuid tegelikkuses hoidis eksami sooritamisest kõrvale, sest ei pidanud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist enda jaoks vajalikuks. Seega ei rikkunud vangla kaebaja teenistusest vabastamisel ATS § 92 lg-s 3 ettenähtud nõudeid. Määrusest nr 26 tulenevalt kehtivad enesekaitsevahendite ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskuse nõuded kõigile vanglaametnikele. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajat ei oleks saanud neile nõuetele mittevastavuse tõttu üle viia Tallinna Vangla teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased kaebaja ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega. Kooskõlas ATS § 92 lg-ga 4 oli kaebajal võimalus enne teenistusest vabastamist osaleda vestlusel, samuti esitada teenistusest vabastamise põhjuste kohta kirjalikke vastuväiteid, millele vastustaja on enne kaebaja teenistusest vabastamist ka kirjalikult vastanud. Kaebaja teenistusest vabastamine oli kooskõlas VangS § 154 lg-ga 1 ja ATS §-ga 92 ning nõue tuvastada vaidlustatud käskkirja õigusvastasus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine vaidlustatud käskkirjas märgitud alusel 6(11)

3-16-539 oli õiguspärane, jäävad rahuldamata ka nõuded teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.XX palub 23.11.2016 apellatsioonkaebuses (täiendatud 01.03.2017) tühistada Tallinna Halduskohtu 24.10.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi (eelkõige ATS §-i 92 ja VangS §-i 1131). Kohus on ebaõigesti tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et esinesid alused kaebaja teenistusest vabastamiseks ATS § 92 lg 1 alusel. Arusaamatuks jääb, kuidas on kohus tuvastanud, et kaebaja tervislik seisund ei ole objektiivne takistus ohjeldusmeetmete kasutamise koolitusel osalemiseks. Kohtu tõlgendus, et ATS § 92 lg-s 1 sätestatud tingimused on kaebaja puhul täidetud, on äärmiselt kitsas ega arvesta objektiivsete asjaoludega. Kohus ei arutanud kaebajaga sellise õigusliku kvalifikatsiooni võimalikkust ning ei võimaldanud anda sellele oma hinnangut, mis on vastuolus HKMS § 157 lg-tega 1 ja 2 (Riigikohtu 08.11.2013 otsus nr 3-3-1-58-13, p 18). Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja teenistusest vabastamise alusena kasutatud ohjeldusmeetmete kasutamise koolituse iga-aastase läbimise nõue rakendati pärast kaebaja teenistusse asumist. Seega muudeti kaebaja teenistussuhet vastustaja poolt ühepoolselt. Kaebaja teenistusse võtmisel kehtis justiitsministri 10.04.2003 määrus nr 29 „Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded“ (määrus nr 29). Teenistusse võtmise ajal kehtinud nõuded ei näinud ette korralise hindamise kohustust, kuid määruse nr 29 § 10 p 6 sätestas samuti kohustusena tulirelva ja erivahendite käsitsemise oskust ning nende korda reguleerivate õigusaktide põhjalikku tundmist. Kohus ei ole analüüsinud asjaolu, et kaebaja teenistussuhe on korduvalt vastustaja poolt ümber kujundatud ning sellele ei ole saadud kaebaja aktsepti. Uute kohustuste panemisel teenistussuhte muutmise tõttu peab haldusorgan mõistlikult arvestama ka teenistujast tulenevate iseärasustega. Enne ametniku teenistusest vabastamist ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu on ametiasutusel kohustus kaaluda, kas ametnikku oleks võimalik mõistliku aja jooksul koolitada ja puudused kõrvaldada. Ametniku teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise alusel ei ole lubatud, kui teda on võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on ilmnenud asjaoludest hoolimata võimalik (ATS § 92 lg 2). Vastustajal olid enne kaebaja teenistusest vabastamist olemas vabad ametikohad, kuhu oleks saanud kaebaja üle viia. Tallinna Vanglas olid olemas mitmed vabad ametikohad teistes osakondades, mis ei eelda ohjeldusmeetmete kasutamise oskust. Kaebaja tervisedokumendid tõendavad, et tal on olnud alus ATS § 54 lg 2 p 1 tähenduses tervise tõttu korralduste täitmisest keelduda. Seejuures vaidleb kaebaja vastu kohtu tõlgendusele, et kaebaja keeldus 2015. a-l koolitustel osalemast ilma põhjuseta. Põhjuseks oli tervislik seisund, kuid seda infot ei kantud ettekannetesse. Kohus on kaebaja tervislikku seisundit hinnanud lünklikult ja valikuliselt ega ole hinnanud tõendeid objektiivselt. Kroonilise tervisliku seisundi halvenemise olemus seisnebki selles, et kord on tervislik seisund parem ning seejärel võib see kiirelt halveneda. Töötervishoiuarst ei ole määruse nr 12 § 8 tähenduses viinud läbi tervisekontrolli nõutaval viisil ega ole tutvustanud selle tulemusi kaebajale. Arst ei ole ennast sisuliselt koolituse iseloomuga kurssi viinud. Vaatamata sellele on kohus pidanud teda pädevaks andma hinnangut kaebaja osas.

7(11)

3-16-539 Videosalvestis, mida vaadati 29.09.2016 kohtuistungil, ei tõenda tegelikku ohjeldusmeetmete kasutamise koolitust, sest see ei ole selline koolitus, millel kaebaja 09.01.2014 osales. Kohus on jätnud arvestamata kaebaja istungil tehtud märkused salvestise kohta. Tallinna Vangla puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg 14 päeva oli ilmselgelt liiga lühike ning kaebaja tervisliku seisundi tõttu võimatu täita. Vastustajale oli 03.02.2016 arsti teatisest teada, et kaebajal on tervisega seonduvad probleemid. Samuti väljastas Tallinna Vangla meditsiiniline personal 18.02.2016 tõendi, et kaebaja vererõhk on kõrge. Seega on tõendatud, et vahetult teenistusest vabastamisele eelnenud perioodil olid kaebajal kestvad terviseprobleemid. Vastustaja ei ole vastu vaielnud, et Tallinna Vanglal oli alates 2016. a algusest plaanis muuta arvestusspetsialisti ametikohad vanglaametnikest töölepinguga töötavateks töötajateks. Säärane muudatus rakendus 01.06.2016. Kohus ei ole sellele mingit tähendust omistanud. Samas on see oluline, sest kaebajal on tervisliku seisundi tõttu puudunud kahe aasta jooksul võimekus läbida ohjeldusmeetmete kasutamise koolitust. Kaebajale oleks tulnud võimaldada täiendavalt kolm kuud, mille järel oleks olnud võimalik jätkata töölepingu alusel. Vastustaja on kaebaja vabastanud otsitud kaalutlustega, sest vanglaametniku koha kaotamisega oleks tulnud ta koondada, mida vangla soovis vältida. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et kaebajale anti ATS § 92 lg 4 tähenduses võimalus olla ära kuulatud. Kaebaja pole kunagi nõustunud vastustaja vastuväidetes esitatud hinnangutega ja on neile vastu vaielnud. Kaebaja taotleb enda tervisliku seisundi osas ekspertiisi läbi viimist, et teha kindlaks, kas tema tervislik seisund võimaldas ohjeldusmeetmete koolituses osaleda. Samuti palub kaebaja asja materjalide juurde võtta Tallinna Vangla 18.02.2016 tõendi.

7.Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ka kaebaja esmakordselt ametisse nimetamise ajal kehtinud määrus nr 29 sätestas kohustuse osata ennetada ja tõkestada kinnipeetavate allumatust, põgenemist ja muid erakorralisi sündmusi ning likvideerida nende tagajärgi ja osata käsitseda erivahendeid. Nimetatud määrus ei sätestanud erisust nõuetele vastamise aja osas ning vanglaametnik pidi nõuetele vastama ükskõik mis ajahetkel. Kaebaja väide, et tema teenistussuhte ümberkujundamistele ei ole saadud tema nõusolekut, on sisutühi ja tõendamata. Vastustaja on kõik ametisse nimetamise käskkirjad teinud kaebajale teatavaks ja kaebaja on kinnitanud ametijuhenditega tutvumist. Kaebajal ei esinenud esmakordselt ametisse nimetamisel ega ka teenistusest vabastamisel selliseid terviseseisundist tulenevaid objektiivseid vastunäidustusi, mis oleksid takistanud kaebajal osalemast teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise koolitusel ja takistanud eksamit sooritamast. Töötervishoiuarst on andnud pädeva hinnangu kaebaja koolitusel osalemise võimalikkuse kohta. Määrusest nr 26 tulenevalt kehtivad enesekaitsevahendite ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskuse nõuded kõigile vanglaametnikele. Seega ei olnud vastustajal võimalik kaebajat neile nõuetele mittevastavuse tõttu viia teisele ametikohale. Asjakohatud on etteheited selle kohta, et vangla ei kaalunud asjaolu, et kolm kuud pärast kaebaja vabastamist muudeti tema ametikoht töölepinguga hõivatud ametikohaks. Vangla ei saanud sellega arvestada, kuna sellekohane teenistujate koosseisu muudatus võeti vastu alles justiitsministri 12.04.2016 määrusega nr 13. Kaebaja puhul ei olnud tegemist koondamissituatsiooniga.

8(11)

3-16-539 Vastustaja ei ole kohtule väitnud, et puudub võimalus videosalvestise esitamiseks. Vastustaja selgitas, et säilinud ei ole konkreetset 2015. a videosalvestist. Esitatud 13.09.2016 toimunud erivahendite ja enesekaitse treeningu videosalvestis kajastab treeningute läbiviimist selliselt, nagu need toimuvad praegusel ajal. Ekspertiisi taotlus ei ole asjakohane, sest see tõendaks üksnes kaebaja tervislikku seisundit praegusel ajal. Isegi kui kaebajal on terviserikked, ei tähenda see, et vastustaja ei peaks kontrollima kaebaja vastavust ametikohale sätestatud nõuetele. Seetõttu ei ole asjakohane ka 18.02.2016 tõend kaebaja terviseseisundi kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Esmalt lahendab ringkonnakohus kaebaja taotlused (I), siis vastab kaebaja apellatsioonkaebuse väidetele (II) ning viimaseks jagab menetluskulud (III). I
9.Kaebaja on koos apellatsioonkaebusega esitanud taotluse võtta tõendina asja materjalide juurde Tallinna Vangla õe SS 18.02.2016 tõend kaebaja vererõhu mõõtmise tulemuste kohta samal päeval (tl 134). Ehkki tõend on esitatud hilinenult ja mõjuvat põhjust selleks pole, peab ringkonnakohus tõendit ometi vajalikuks asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Pooled on halduskohtus vaielnud mh ka selle üle, milline oli kaebaja tervislik seisund 18.02.2016 seisuga, kui kaebajal oli vangla 04.02.2016 hoiatuse alusel viimane päev nõutud eksami sooritamiseks. Kaebaja esitatud tõend aitab seda küsimust lahendada.
10.Kaebaja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud taotluse tema terviseseisundi osas ekspertiisi tegemiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. Taotlus on esitatud hilinenult mõjuva põhjuseta ning ringkonnakohus ei pea taotluse rahuldamist vajalikuks ka asja õigema lahendamise eesmärgil (HKMS § 198 lg 3). Asjas on esitatud piisavalt dokumentaalseid tõendeid kaebaja terviseseisundi kohta vaidlusalusel perioodil ning isegi kui lugeda tõendatuks, et kaebaja ei olnud oma terviseseisundi tõttu võimeline sooritama vangla nõutud eksamit, tulnuks kaebaja ikkagi samal õiguslikul alusel teenistusest vabastada, sest ta ei vastanud oma terviseseisundi tõttu vanglaametnikule esitatavatele nõuetele. Kaebaja halvast tervislikust seisundist tulenes sellisel juhul kaebaja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses, mis ei võimaldanud tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel (ATS § 92 lg 1 ja VangS § 154 lg 1, vt ka ringkonnakohtu otsuse p 13). II
11.Kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse hindamise kontekstis on ainetud kaebaja väited sellest, et vangla on ühepoolselt kaebaja teenistusaja jooksul muutnud teenistussuhet. Tähele tuleb panna, et kaebaja asus vanglaametnikuna tööle 01.11.2004 (kaebaja teenistusleht, tl 40). Niisiis oli kaebaja teenistusest vabastamise ajaks töötanud vanglaametnikuna enam kui 11 aastat. On loomulik, et sellise ajaperioodi jooksul muutuvad seadused ning nende alusel antavad õigusaktid, millest tulenevalt võib ametnikule lisanduda kohustusi või neid väheneda. Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded ning nõuetele vastavuse hindamine on sätestatud määruses nr 26, mille § 12 lg 1 p 6 kohaselt pidi II klassi vanglainspektor oskama 9(11)

3-16-539 kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tundma põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte. Vanglaametnike teenistusrelvade (teleskoopnui, pipragaas) ning ohjeldusmeetmete kasutamise koolituse korraldamine ja oskuste kontroll kehtestati Tallinna Vangla direktori 20.07.2015 käskkirjaga nr 1-1/72 (tl 81). Oluline on, et kaebaja, pidades sel ajal koolitust ja eksamit enda ametikohal tarbetuks (vt n kaebaja 25.05.2015 kiri, tl 47) ja oma terviseseisundit eksami sooritamiseks ebasobivaks, ei vaidlustanud nimetatud käskkirja ega keeldunud ka allkirjastamast ametijuhendeid, kus oli teenistusülesandena määratletud osavõtt õppe- ja teabepäevadest (vt XX 30.01.2015 ametijuhendi p 27, tl 82-83). Jättes vaidlustamata lisandunud teenistusülesanded ja jäädes Tallinna Vangla teenistusse, oli kaebaja nende ülesannetega järelikult nõustunud ning kaebaja arutlused sellest, kas osundatud koolitus ja eksami sooritamine oli tema teenistusülesannete täitmiseks vajalik või mitte, on asjakohatud. Tallinna Vangla direktori 20.07.2015 käskkiri nr 1-1-/72 oli kaebaja teenistusest vabastamise ajal kehtiv haldusakt ja määrus nr 26 kehtiv üldakt ning nendest juhindumine kaebajale kui vanglaametnikule kohustuslik.

12.Kaebaja veendumus, et teda oleks saanud üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on ATS § 92 lg-s 1 nimetatud asjaolust hoolimata võimalik (ATS § 92 lg 2), ei tugine asjas esitatud tõenditele ega kohaldamisele kuuluvale õigusele. Kaebajat ei olnud võimalik viia üle teisele sarnasele ametikohale, kuna määrus nr 26 nägi kõigile vanglaametnikele ette kohustuse osata kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tunda põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte, ja kaebaja ei vastanud nendele nõuetele. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et mõnele vanglaametnikule tehti terviseseisundist tulenevalt erand ja ei nõutud koolituste ja eksami läbimist. Vangla on 18.02.2016 vastuses kaebajale (tl 15-16) selgitanud, et vangla on aktsepteerinud ohjeldusmeetmete koolitusest ja eksami sooritamisest vabastamist tervislikel põhjustel juhul, kui tervislik seisund ja sellest tulenev vabastus on ajutine ja lühiajaline. Kõik Tallinna Vanglas ajutiselt ja lühiajaliselt koolitusest ja eksamist vabastatud isikud peale kaebaja on sooritanud eksami koheselt pärast tervisega seotud asjaolude äralangemist ning jätkanud kvartaalselt koolitusel osalemist. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et viidatud vangla väide oleks väär. Samas puudub vaidlus selles, et kaebaja enda väitel oli tema terviseseisundist tulenev võimetus koolitusel ja eksamil osaleda tingitud pikaajalisest kroonilisest kõrgvererõhutõvest ning kaasuvatest haigustest ja kaebaja osales viimati koolitusel ja sooritas eksami 09.01.2014. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks teenistusest vabastamisel olnud koondamissituatsioonis (ATS § 90 lg 1). Teoreetiliselt tulevikus tekkida võiv koondamissituatsioon ei ole aluseks kaebaja teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu. Kui kaebaja vabastati teenistusest õiguspäraselt ATS § 90 lg 1 ja VangS § 154 lg 1 alusel, siis on ainetud kaebaja arutlused sellest, kas vangla oleks potentsiaalselt saanud olukorra ka kuidagi teistmoodi lahendada.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma ATS § 92 lg 1 kohaldamise kontekstis tähendust, kas asjaolu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vajalikus ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel, oli kaebaja soovimatus ohjeldusmeetmete ja erivahendi eksamit sooritada või tema tervislik seisund, mis seda ei võimaldanud. Mõlemal juhul ei ole kaebaja täitnud määrusest nr 26 tulenevat nõuet tõendada enda oskust kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid ja füüsilist jõudu. Ehkki ringkonnakohus nõustub halduskohtu antud hinnanguga tõenditele, millest nähtub pigem kaebaja soovimatus nimetatud koolitusel ja eksamil osaleda 10(11)

3-16-539 (halduskohtu otsuse p 7; KH 23.03.2015 ettekanne, tl 47p; kaebaja 25.05.2015 e-kiri, tl 47; KH 01.06.2015 ettekanne, tl 46p), nähtuvad tõenditest ka kaebaja erinevad tervisemured, sh krooniline kõrgvererõhutõbi ja krooniline gastriit (23.12.2013 perearsti tõend, tl 27; ortopeedi 02.07.2015 tõend, tl 72; perearsti 07.07.2015 tõend, tl 28; vangla õe 18.02.2016 tõend, tl 134 ning perearsti 05.09.2016 tõend, tl 102). Kuid nagu ringkonnakohus varasemalt märkis, ei oma põhjus, miks kaebaja keeldus ohjeldusmeetmete koolitusel ja eksamil osalemast, ATS § 92 lg 1 kohaldamisel tähtsust – kaebaja ei vastanud eksami sooritamata jätmisel vanglaametnikult nõutavale oskuste tasemele. Kaebaja viide ATS § 54 lg 2 p-le 1 ei ole asjakohane, sest kaebaja ei jätnud täitmata mingit talle antud konkreetset korraldust oma tervisliku seisundi tõttu, vaid ta ei vastanud enam oma oskuste tasemelt vanglaametnikule esitatavatele nõuetele.

14.Ärakuulamisõiguse tagamise osas (ATS § 92 lg 4) nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 9 öelduga ega pea vajalikuks seda korrata. See, et XX pole nõustunud vangla seisukohtadega, ei tähenda, et tal ei oleks olnud võimalus osaleda vestlusel või teda ei oleks ära kuulatud. III
15.Eelnevat kokku võttes ei ole XX apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vangla menetluskulud vangla kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja