Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-594
Haldusasi
AB kaebus Tallinna Vanglalt kruusi andmata jätmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel
Menetlusosalised
Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AB apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
ja
Tallinna
Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta AB apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-594. Teha asjas uus otsus, millega jätta AB kaebus rahuldamata perioodi september 2014 kuni 17.11.2014 puudutavas osas ning jätta kaebus läbi vaatamata perioodi 18.11.2014–19.12.2014 puudutavas osas.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse talle kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
3-15-594 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AB esitas Tallinna Vanglale 22.10.2014 taotluse talle kruusi väljastamiseks. Taotluse kohaselt läks taotlejal 2014. a septembri alguses tualetis kruus kaduma. Taotleja palus väljastada endale uus kruus, kuna tal ei ole toidu jagamise ajal millessegi jooke panna. Kõik valvurid olid teadlikud, et tal ei ole kruusi, kuid olid tegevusetud.
2.Tallinna Vangla tagastas 05.11.2014 AB venekeelse pöördumise ja palus keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 alusel esitada kirja eestikeelse tõlke.
3.AB esitas Tallinna Vanglale 17.11.2014 taotluse talle kruusi andmata jätmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja uue kruusi väljastamiseks.
4.Tallinna Vangla jättis 12.02.2015 vastusega nr 5-18/14/31598-5 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20 „Tallinna Vangla kodukord“ (kodukord) p 3.6 kohaselt väljastatakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavale mh kruus. Vangistusseaduse § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma talle usaldatud esemetesse heaperemehelikult ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kambris nr 35, millesse oli paigutatud taotleja, toimus 30.09.2014 läbiotsimine, mille käigus tuvastati, et kõigil kambrisse paigutatud kinnipeetavatel olid kruusid olemas. Lisaks ei kinnita kontaktisik, et taotleja oleks kruusi väljastamiseks tema poole pöördunud. Enne 22.10.2014 pöördumist ei ole kinnipeetav vanglalt uue kruusi väljastamist taotlenud. Ei ole eluliselt usutav, et kui kinnipeetaval puudub joomiseks kruus, ootab ta sellest vangla teavitamisega ligi 2 kuud. Pärast kahjunõude esitamist kontrollisid ametnikud 01.12.2014 uuesti kambrit nr 35. Läbiotsimisel ilmnes, et kambris oli võrreldes kinnipeetavate arvuga üks kruus vähem. Pärast kambri kontrollimist väljastati taotlejale uus kruus. Nimetatud asjaolu ei kinnita, et kaebajal selle ajani kruus puudus. Seega ei ole vangla toiminud õigusvastaselt ega rikkunud isiku subjektiivseid õigusi.
5.AB esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustajalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Põhjendused: Järgmisel päeval pärast kruusi kadumist võttis kaebaja joogi plasttopsi ja teatas valvurile, et tema kruus on kadunud. Valvur teavitas järgmisel päeval kaebajat, et andis teada kaebaja kruusi kadumisest. Umbes nädala pärast keeldusid valvurid vedelikku plasttopsi valamast. Kuna kaebajale ei väljastatud uut kruusi kuu aega, kirjutas ta 22.10.2014 venekeelse taotluse. Kaebajale väljastati kruus 19.12.2014. Kaebajat koheldi kolme kuu kestel organismile vajalikust vedelikust ilma jätmisega piinaval ja väärikust alandaval viisil. Vangla tegevus tekitas kaebajale hingelistest üleelamistest tulenevalt peavalu, stressi, meeleolu langust ja unetust, samuti tundis kaebaja vägivalla kasutamist. Kaebaja ei saa küll tõendada, et ta käis kontaktisik MK kabinetis teda kruusi kadumisest teavitamas, kuid kontaktisik ei saa eitada fakti, et talle oli kruusi kadumine teada (vt RK ütlusi). Kui kambrist oleks 30.09.2014 leitud liigseid kruuse, nagu väidab RI, siis pidanuks see olema kajastatud läbiotsimiste aktides.
6.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: Vanglal puudub põhjus uue kruusi väljastamata jätmiseks, kui selgub, et kinnipeetaval puudub kruus. Kuna 30.09.2014 toimunud läbiotsimisel tuvastati, et kõikidel kambris viibivatel kinnipeetavatel oli kruus olemas, siis ei ole tõendatud, et kaebajal puudus kuni 01.12.2014 kruus ja kaebajal ei olnud võimalik joogivedelikke tarbida. Kuivõrd kaebaja ei ole vangla poole 2(6)
3-15-594 enne 22.10.2014 pöördunud uue kruusi väljastamise taotlusega, siis ei ole vangla toiminud õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub põhjuslik seos tekkinud kahju ja vangla tegevuse vahel. Kruusi puudumine võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid ei ole alust arvata, et sellest tekkis tervisekahju. Vangla tervisekaardist nähtuvalt ei ole kaebaja septembrist detsembrini 2014 peavalu ja unetuse kaebustega meditsiiniosakonna poole pöördunud. Seega ei ole kaebajale tekkinud rahaliselt hüvitatavat kahju. Vangla ei ole kaebaja inimväärikust alandanud. Väärikuse alandamisena ei ole käsitatavad igasugused hingelised üleelamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Vangla tegevus ei vasta sellisele õiguste riivele. Vangla ei jäta läbi vaatamata kinnipeetava võõrkeelset pöördumist, mis on esitatud õiguskaitsemenetluses või süüteomenetluses. Kaebaja pöördumine oli oma sisult käsitatav taotlusena, seetõttu see tagastati. Kinnipeeturegistri andmetel on kaebaja läbinud 01.08.2012– 30.11.2012 riigikeele õppe tasemel A2. Kaebaja alustas 06.05.2013 riigikeeleõpet tasemel B1, kuid katkestas õpingud 01.07.2013 omal soovil. Kaebaja on vanglale esitanud pöördumisi eesti keeles ja seega oli tal võimalik esitada taotlus eesti keeles.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.06.2016 otsusega AB kaebuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 30 eurot. Kaebaja väidab, et tema kruus läks kaduma juba 2014. a septembri alguses. Vastustaja korraldas 30.09.2014 kaebaja kambris läbiotsimise, mille käigus kruuside puudumist ei tuvastatud. Ükski tunnistaja ei kinnita, et kaebaja kruus oli kadunud juba 2014. a septembris. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud vastustaja poole kruusi kadumise küsimuses juba 2014. a septembris. Seega ei ole tuvastatav, et kruus oli kadunud juba 2014. a septembris. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist tõendavaid tõendeid. Kaebaja esitas 22.10.2014 vastustajale venekeelse taotluse kruusi väljastamiseks, mille vastustaja tagastas kaebajale 05.11.2014, paludes esitada eestikeelse avalduse. 22.10.2014 avaldus võimaldab järeldada, et selle esitamise ajal oli tal kruus juba kadunud. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 võimaldab kahju hüvitamist nõuda vaid juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitse vahendite kasutamisega. Antud juhul olnuks asjakohaseks kahju ärahoidvaks esmaseks õiguskaitse vahendiks vastustaja teavitamine kadunud kruusist ja uue kruusi taotlemine. Kaebaja teavitas vastustajat kruusi kadumisest 22.10.2014 venekeelse avaldusega. Vastustajal ei olnud kohustust menetleda kaebaja venekeelset avaldust. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 6 ja 52, KeeleS §-st 12 ja haldusmenetluse seaduse § 20 lgst 1, pidanuks kaebaja pöörduma vangla poole eesti keeles ning vangla ei pea lahendama võõrkeelseid taotlusi. Vangla pidanuks justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 kohaselt saatma tõlkimisele vaide või kahju hüvitamise taotluse. Kuna kaebaja 22.10.2014 taotlus ei olnud vaie ega kahju hüvitamise nõue, siis ei saa seda avaldust pidada dokumendiks, mille tõlkimise eest pidanuks tasuma vangla. Järelikult tagastas vangla õigesti kaebaja võõrkeelse taotluse. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebaja läbinud eesti keele kursused tasemel A2, seega pidanuks kaebaja olema võimeline kirjutama lühikest eestikeelset avaldust kruusi kadumise kohta. Kaebaja selgitustest nähtub, et ta oli kambris koos Eduard Ottiga, kes valdab nii eesti kui vene keelt, seega saanuks kambrikaaslane vajadusel aidata kaebajal eestikeelset avaldust kirjutada. Eeltoodud põhjendustel ei saa kaebaja 22.10.2014 esitatud venekeelset avaldust pidada kohaseks kahju ärahoidmisele suunatud esmaseks õiguskaitse vahendiks ja seetõttu ei saa pidada vastustajat sellest ajast alates vastutavaks kaebajale uue kruusi väljastamise eest.
3(6)
3-15-594 Kaebaja esitas 17.11.2014 vastustajale venekeelse taotluse kahju hüvitamiseks ja uue kruusi väljastamiseks. Vastustaja saatis avalduse tõlkimisse ja sai tõlke kätte 28.11.2014. Vastustaja korraldas kaebaja kambris 01.12.2014 uue läbiotsimise, mille käigus tuvastati, et võrreldes kinnipeetavate arvuga oli kambris üks kruus vähem. Vastustaja andis kaebajale uue kruusi, kuid ei oska öelda, millal see toimus. Kaebaja selgituste kohaselt anti talle uus kruus 19.12.2014, kui tal tuli esitada vastustajale uus seletus kruusi kadumise kohta. Vastustaja selgituse kohaselt ei ole kaebaja vastustajale 19.12.2014 ühtegi seletuskirja esitanud. VSKE § 491 lg 6 järgi tuleb arvestada menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Seega algab periood, mille eest vastustaja saab vastutada, alates 28.11.2014. Kuna eeltoodust nähtuvalt toimus uus läbiotsimine juba 01.12.2014, siis ei viivitanud vastustaja põhjendamatult asjaolude kontrollimisega, sest 28.11.2014 oli reede ja 01.12.2014 esmaspäev, mis tähendab, et läbiotsimine toimus juba järgmisel tööpäeval. Vastustaja ei ole suutnud aga tõendada uue kruusi kaebajale andmise aega, seetõttu lähtub kohus kaebaja väidetud ajast, s.o 19.12.2014. Kohus peab uue kruusi väljastamisega viivitamist põhjendamatult pikaks. Arvestades asjaoluga, et kaebaja oli esitanud taotluse juba 17.11.2014, pidanuks vastustaja kaebajale kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks tegutsema kiiremini. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks võttis uue kruusi väljastamine sedavõrd kaua aega. Kinnipeetav peab saama kätte kogu vangla poolt pakutava söögi- ja joogikoguse, v.a juhul, kui ta teeb vangla direktorile kirjaliku avalduse vangla toidust loobumiseks (Kodukorra p-d 9.3 ja 9.4). Kaebaja väitel jäi ta ilma vangla pakutavast teest, kohvist, kompotist, mahlast, kissellist ja keefirist. Kuna toidunormide alusel on kinnipeetavate toiduratsioon välja arvestatud ja selles sisalduvad ka joogid, siis ei saa kinnipeetava poolt vangla pakutavate jookide mittesaamist pidada õiguspäraseks. Ettenähtud joogikoguse piiramine mõjutab isiku heaolu ja elutegevuseks vajalike ainete saamist. Vangla kohustus on tagada, et kinnipeetav saaks tarbida toiduratsioonis ettenähtud vedelikke. Seega oli vangla tegevus kaebajale kruusi andmisega viivitamisel õigusvastane. Neist asjaoludest tulenevalt saab pidada kaebajal mittevaralise kahju tekkimist (inimväärikuse alandamist) usutavaks. Mittevaralise kahju hüvitise summa kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid võtta arvesse kogumis. Hüvitise määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja esitas venekeelse taotluse, mis tuli saata tõlkimisse. Kaebaja saanuks menetlust kiirendada eestikeelse avalduse esitamisega, millele vastustaja saanuks kohe reageerida. Vastustaja korraldas uue läbiotsimise kohe pärast kaebaja avalduse tõlke saabumist, kuid viivitas uue kruusi väljastamisega. Vastustaja ei ole uue kruusi väljastamisega viivitamist põhjendanud, kuigi pidi arvestama asjaoluga, et kaebaja esitas vastava taotluse juba 17.11.2014, seega puudus kaebajal kruus juba pikemat aega ning vanglateenistus ei jaga toidu- ja joogikoguseid muudesse kui vangla väljastatud nõudesse. Neid asjaolusid arvestades on õiglaseks kahju hüvitise summaks 30 eurot.
8.AB apellatsioonkaebuses ei nõustuta halduskohtu otsusega osaliselt ja palutakse teha asjas uus otsus, millega tuvastada Tallinna Vangla viivitus uue kruusi väljastamisel põhjendamatult pikal perioodil 22.10.2014–19.12.2014 ning mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
4(6)
3-15-594 Kaebaja jääb kaebuses esitatud väidete juurde. Tallinna Vangla pidi reageerima kaebajal kruusi puudumisele juba 22.10.2014, kui kaebaja esitas pöördumise kruusi kadumise kohta. Tartu Halduskohus on 19.02.2013 otsuses asjas nr 3-12-2024 ja Euroopa Inimõiguste Kohus 28.04.2015 otsuses asjas nr 53658/07 tunnustanud kinnipeetava õigust kasutada vanglas emakeelt. Kaebaja 17.11.2014 esitatud taotlust oleks võinud tõlkimiseks mitte saata, kuna 50% vastustaja töötajatest valdab vene keelt, sh kaebaja kontaktisik MK. Tuleb välja, et MK ning teised töötajad nägid kaebaja taotlust, kuid ei reageerinud sellele, kuna see oli kirjutatud vene keeles. Tunnistajate ütlused on vastuolulised.
9.Tallinna Vangla vaidleb AB apellatsioonkaebusele vastu. Puuduvad igasugused tõendid, mis võiksid kinnitada, et AB-l puudus kruus enne 01.12.2014 ja vangla oleks nimetatust teadlik olnud. Seega ei saanud Tallinna Vangla enne 01.12.2014 venitada isikule kruusi väljastamisega.
10.Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et vangla ei väljastanud kaebajale uut kruusi koheselt pärast 01.12.2014 läbiotsimist, pidades silmas, et saades AB poolt 17.11.2014 esitatud kahjunõude sisust 28.11.2014 teadlikuks, korraldas vangla läbiotsimise kinnipeetava kambris järgmisel tööpäeval. Juhul kui ilmneb, et kinnipeetaval puudub vangla poolt väljastatud toidunõu, mis takistab kinnipeetavale vangla poolt pakutava toitlustuse tagamist, reageerib vangla praktikas viivitamatult.
11.AB vaidleb Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Tallinna Vangla lahendas 12.02.2015 vastusega kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks, mis oli vanglale esitatud 17.11.2014. Vastuses märkis vangla, et kruus väljastati kaebajale pärast 01.12.2014 toimunud läbiotsimist. Halduskohus lahendas kahju hüvitamise kaebuse selliselt, et tuvastas kõigepealt vangla tegevuse õiguspärasuse perioodi september 2014 kuni 01.12.2014 puudutavas osas, kuid leidis, et vangla viivitas seejärel kaebajale uue kruusi väljastamisega pärast 01.12.2014 toimunud läbiotsimist kuni 19.12.2014. Ringkonnakohus leiab, et sedasi toimides laiendas halduskohus alusetult kahju hüvitamise nõude aluseks olnud perioodi. Kohtueelselt esitatud kahju hüvitamise taotluses ja hiljem halduskohtule esitatavas kaebuses peavad kahjunõude aluseks olevad perioodid kattuma. Kaebaja ei saanud 17.11.2014 vanglale esitatud taotluses vaielda hiljem aset leidnud asjaolude üle ning vanglal ei olnud ka alust koguda tõendeid ja anda hinnanguid selle kohta, kui kiiresti pärast 01.12.2014 toimunud läbiotsimist väljastati kaebajale uus kruus. Järelikult ei ole alust vaielda nende asjaolude üle ka kohtumenetluses. Kaebus perioodi 18.11.2014–19.12.2014 puudutavas osas tuleb seega jätta VangS § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, § 151 lg 1 p 1 ja § 155 lg 3 ls 1 alusel läbi vaatamata. Kaebajal on võimalik esitada selles osas Tallinna Vanglale kohtueelselt kahju hüvitamise taotlus. Kuna kaebus jäetakse vangla apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas läbi vaatamata, mitte rahuldamata, tuleb vangla apellatsioonkaebus lugeda rahuldatuks osaliselt.
13.AB apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles leiti, et vangla ei olnud 17.11.2014 taotluse esitamise hetkeks kaebajale õigusvastaselt kahju tekitanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki 5(6)
3-15-594 põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Arvestades AB kogemust oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks avalduste esitamisel ning keskmisest kõrgemat nõudlikkust vanglateenistuse suhtes, pole usutav, et ta jätaks viivitamatult esitamata kirjalikud pretensioonid oma õiguste rikkumise kohta, kui tal puudub toitlustamiseks sedavõrd vajalik ese nagu joogikruus. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja 22.10.2014 kirjalikku pöördumist menetleti seaduses ettenähtud korras. Ringkonnakohus jääb oma 08.09.2016 otsuses asjas nr 3-15-295 ja 20.12.2016 otsuses asjas nr 3-14-52898 esitatud seisukohtade juurde, milles leiti mh kaebaja viidatud Tartu Halduskohtu 19.02.2013 otsust asjas nr 3-12-2024 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu 28.04.2015 otsust asjas nr 53658/07 analüüsides, et AB-l pole õigust vanglalt nõuda venekeelsete taotluste menetlemist. Tõendamist pole leidnud asjaolu, et kruusi väljastamiseks pädev ametiisik oli teadlik või pidi olema teadlik kaebajal kruusi puudumisest. Kaebaja viitab sellele, et tunnistaja RK teavitas MK kaebajal kruusi puudumisest, samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et RK ütluste kohaselt ütles MK, et kambrit kontrolliti ja kruus on olemas. See kinnitus on kooskõlas 30.09.2014 läbiotsimise tulemustega. Kaebaja väidete kohaselt aga läks tal kruus kaduma juba 2014. a septembri alguses, mis on ilmselges vastuolus 30.09.2014 läbiotsimise tulemustega ja seab tervikuna kahtluse alla kaebaja versiooni toimunust. Teiste tunnistajate kinnitused, et kaebajale jooke ei antud, ei tähenda automaatselt, et see oli tingitud kaebajal kruusi puudumisest. See võis olla tingitud ka sellest, et kaebaja mingil põhjusel ei soovinud saada jooki olemasolevasse kruusi.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vangla pole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Kuna AB kaebus ja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ning talle oli antud menetlusabi, jäävad tema poolt tasumata jäänud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel) HKMS § 118 lg 3 ls 1 alusel riigile laekumata. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.