Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 23.02.2017, Tartu 3-16-2657 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada kasutada kõrvaklappe Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. Kolesnikov esitas 19.09.2016 Tartu Vanglale taotluse, milles ta palus luba osta ja kasutada kõrvaklappe.
2.Tartu Vangla jättis 17.10.2016. a vastusega nr 6-24/8055-2 J. Kolesnikovi taotluse rahuldamata. Vangla viitas Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirja nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“ (vangla kodukord) p-le 7.1.44, mille kohaselt on kõrvaklapid kinnipeetavatele keelatud. Lisaks viitas vangla Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2012. a otsusele nr 3-11-785, milles leiti, et kõrvaklappide ja -troppide keelamine vanglas on põhjendatud.
3.J. Kolesnikov esitas 14.11.2016 vaide Tartu Vangla 17.10.2016. a vastuse peale. J. Kolesnikov märkis, et kinnipeetavad on kambris kahekesi ja et mitte segada teineteist samal ajal raadio või teleri kuulamisel on vajalikud kõrvaklapid ning ilma kõrvaklappideta kinnipeetav saab teada anda vanglaametnike korraldustest või ühe
kõrvaklapi ära lõigata. J. Kolesnikov palus muuta vangla kodukorra p-i 7.1.44 ja lubada tal kasutada kõrvaklappe.
4.Tartu Vangla andis 24.11.2016. a kirjaga nr 1-11/727-2 J. Kolesnikovile 10 päeva vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla märkis, et vaidest ei ole võimalik aru saada, millist J. Kolesnikovile objektiivsest õigusest tulenevat subjektiivset õigust on rikutud, kui tema taotlus jäeti rahuldamata; arusaamatuks jääb, kuidas aitab vangla kodukorra p-i 7.1.44 muutmine kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele; paluti selgitada, miks tuleb pidada J. Kolesnikovi huvi kasutada mingit eset olulisemaks vangla üldise julgeoleku tagamise huvidest.
5.J. Kolesnikov esitas 01.12.2016 Tartu Vanglale puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et tema õigusi on rikutud ja vabadusi piiratud, kuna tal on õigus kasutada enda huvides vaba aega, kuid vangla ei võimalda talle seda, kuna ta tahab vaikuses mõelda, siis ei ole tal selleks võimalust, sest koridoris kinnipeetavad lärmavad, vaatavad televiisorit, kuid tal ei ole võimalust kasutada kõrvaklappe. Samuti ei ole tal võimalik rahulikult televiisorit vaadata või raadiot kuulata, sest teised kinnipeetavad segavad. J. Kolesnikovi väitel on tema soov just vangla üldise julgeoleku tagamise huvides, sest ta tahab kambrikaaslastega hästi läbi saada ega soovi riidu minna, mille tõttu olekski kõrvaklapid vajalikud.
6.Tartu Vangla tagastas 13.12.2016. a vastusega nr 1-11/727-4 J. Kolesnikovi vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel, kuna ta jättis tähtaegselt vaides puudused kõrvaldamata. Vangla märkis, et J. Kolesnikov on 01.12.2016. a pöördumises selgitanud, miks kõrvaklappide kasutamine on talle vajalik ja kasulik ning kuidas see aitab kaasa julgeoleku tagamisele, kuid ta on jätnud vastamata esitatud küsimustele, mistõttu ei ole võimalik hinnata tema vaideõiguse olemasolu ja õiguste rikkumise asjaolusid, et vaiet sisuliselt lahendada. Vangla märkis, et vaidest ja puuduste kõrvaldamise kirjast ei nähtu seost vangla tegevuse (kinnipeetavale keelatud eseme ostmiseks kauplusest loa andmata jätmine olukorras, kus keelatud eset kaupluses ei müüda) ning J. Kolesnikovi subjektiivsete õiguste rikkumise vahel.
7.Juri Kolesnikov esitas 18.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada vangla tegevused ebaõigeks ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kaebaja märkis, et ta on vanglale kirjeldanud, et kambrites kahekaupa asuvatel kinnipeetavatel on teineteise mittesegamiseks raadio kuulamisel või televiisori vaatamisel vajalikud kõrvaklapid, vastasel juhul jätab vangla ta sellest võimalusest ilma. Kaebaja arvates on tema soov omada kõrvaklappe vangla julgeoleku mõttes positiivne, mitte vastupidi. Kaebaja leidis, et vangla tagastas tema vaide otsitud põhjustel.
8.Tartu Halduskohus jättis 17.01.2017. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta. Kohus palus kaebajal täpsustada, mida ta täpselt nõuab, kuna kohtule ei ole selge, kas esitatud on toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebus (taotletakse vangla tegevuse ebaõigeks tunnistamist) või kohustamiskaebus. Kohus märkis, et lisatud materjalidest võib järeldada, et kaebaja lõppeesmärgiks on kõrvaklappide saamine, millise eesmärgi saavutamiseks on kohaseks kaebuseks kohustamiskaebus. Kohus palus kaebajal esitada selge taotlus. Kohus märkis, et tuvastamisnõude puhul tuleb kaebajal välja tuua põhjendatud huvi ehk miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Veel palus kohus kaebajal välja tuua, kas ja miks ta leiab, et kohtueelne menetlus on läbitud, arvestades asjaolu, et
vangla tagastas vaide HMS § 15 lg 3 alusel. Veel tuli kaebajal märkida menetlusvormi eelistus.
9.J. Kolesnikov esitas 19.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse, milles ta märkis, et ta vajab advokaadi abi, kuna ta ei mõista, mida kohus temalt nõuab. Kaebaja märkis, et tema eesmärk on saada endale kõrvaklapid, seejuures ei ole tähtis, kas ta ostab need vangla kauplusest või saab need vabadusest. Kaebaja leidis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ning ta on kirjeldanud, miks vanglal ei ole õigust järeldustes kõrvaklappide keelamise kohta ning rikutud on tema õigust vaba aega veeta omal äranägemisel, vaadata televiisorit ja kuulata raadiot, veeta aega iseendaga ja et teda ei segataks, tal on õigus rahule ja julgeolekule, mitte tülitseda kambrikaaslastega selle üle, mida vaadata või kuulata, kuid vangla jätab ta nendest õigustest ilma. Kaebaja märkis, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kaebaja väitel soovib ta vältida konflikte ning tahab vaid omada kõrvaklappe.
10.Tartu Halduskohus tagastas 30.01.2017. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Tegemist on kohustamiskaebusega kõrvaklappide kasutamise lubamiseks. Vangla keeldus 17.10.2016. a haldusaktiga nr 6-24/8055-2 kaebaja esitatud kõrvaklappide ostmise ja kasutamise taotluse rahuldamisest, viidates vangla kodukorra p-le 7.1.44, mille kohaselt on Tartu Vanglas kinnipeetavatele kõrvaklapid keelatud. Seega ei saanud ega saa ka käesoleval hetkel Tartu Vangla direktor nimetatud sättest tulenevalt kaebajale kõrvaklappide kasutamist vanglas lubada. Tartu Vangla direktor ka põhjendas kaebajale, miks taoline keeld vanglas kehtestati. Ehkki Tartu Halduskohus on 17.01.2017. a määruses kaebuse käiguta jätmise kohta ekslikult leidnud, et kõrvaklappide saamiseks on kohaseks kaebuseks kohustamiskaebus, ei saavutaks kaebaja taolise nõudega oma eesmärki. Eeltoodud põhjustel kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p-i 2 alusel. 2) Otstarbekas ei oleks olnud suunata kaebajat vangla kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamisele. Vangla kodukorra seletuskirjas on kõnealuse sätte kohta märgitud, et kõrvaklappide kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Nimelt ei taju nende kasutaja enda ümber toimuvat selgelt, mis seab ohtu neid esemeid kasutavate isikute elu ja tervise, kui ka vangla üldise julgeoleku. Näiteks ei kuule isik tema ligiduses toimuvat kaklust, töötavat suitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Lisaks sisaldavad kõrvaklapid juhtmeid, mida on võimalik kasutada ründerelvana. Ilma juhtmeta kõrvaklappe on võimalik seadistada selliselt, et nende abil on võimalik edasi anda ja vastu võtta informatsiooni. Seesugune kontrollimatu teabe edastamine võib ohtu seada väljaspool vanglat asuvate isikute turvalisuse. Vangla on haldusaktis nr 624/8055-2 viidanud põhjendatult Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2012. a otsusele asjas nr 3-11-785, milles leiti, et kõrvaklappide olemasolu ei ole kinnipeetavale hädavajalik ning nende üldine ärakeelamine ei ole ebaproportsionaalne soovitud eesmärgi saavutamiseks. Seega on olemas varasem kohtupraktika analoogses vaidlusküsimuses, kus kõrvaklappide kasutamise keelamist vangla kodukorras peeti õiguspäraseks ning kohtu hinnangul ei kuuluks ka praegusel juhul see seisukoht muutmisele, mistõttu puudub kaebajal vangla kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.J. Kolesnikov esitas 02.02.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määruse peale kaebuse tagastamise kohta, millega ta ei nõustu. J. Kolesnikovi väitel on ta piisavalt selgitanud, miks on kõrvaklapid vajalikud ning vangla väited on alusetud, kuid kohus ignoreeris neid ja arvestas vaid vangla väidetega. Kaebaja märgib, et kõrvaklappe kasutab ainult üks kahest kinnipeetavast ning kaklust väikeses kambris ei ole võimalik mitte märgata ning signalisatsiooni või ametnikke kuuleb teine kinnipeetav, kes teatab esimesele ning ametnikud käivad ka mööda kambreid teavitamas. J. Kolesnikov toob välja, et ta on kirjutanud vanglale, et kui kõrvaklappide juhtmed on ohtlikud elule ja tervisele, siis peab vangla ära keelama kaelas oleva paela, millega on võimalik ta tappa, millest tulenevalt ei ole kõrvaklappide juhtmed ohuks. J. Kolesnikov leiab, et võimalus, et ilma juhtmeteta kõrvaklappe võib kasutada keelatud info saamiseks vabadusest või edastada infot vabadusse, on välistatud, kuna selleks on vaja ka muud aparatuuri. J. Kolesnikov väidab, et kõrvaklapid on kinnipeetavale vajalikud ja ka kohustuslikud, et oleks vähem kaklusi põhjustatuna sellest, kes vaatab või kuulab televiisorit või raadiot. Veel märgib J. Kolesnikov, et kõrvaklapid võimaldavad talle vaikust, rahulikult kuulata raadiot või televiisorit, mistõttu ta pöördub abi saamiseks, et talle lubataks kõrvaklapid.
12.Tartu Halduskohus vabastas 15.02.2017. a määrusega J. Kolesnikovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata, edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.J. Kolesnikov märgib määruskaebuses, et ta esitab määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrus peale kaebuse tagastamise kohta, millega ta ei nõustu. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tuleb ringkonnakohtu hinnangul J. Kolesnikovi määruskaebuses märgitut käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas, millega halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse.
15.Tartu Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et J. Kolesnikovi kaebusest ja selle täpsustusest nähtuvalt on tegemist kohustamiskaebusega kõrvaklappide kasutamise lubamiseks. Ringkonnakohtu nõustub eeltoodud osas halduskohtu seisukohaga.
16.Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või
tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
17.Kohustamiskaebuse osas on kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kontrollida, kas vaidemenetluses ning kohtumenetluses esitatud nõue või nõuded on kattuvad (Riigikohtu 11.11.2008. a määrus nr 3-3-1-68-08, p 9; 12.11.2009. a määrus nr 3-3-1-70-09, p-d 13-14). Riigikohtu praktika kohaselt ei või kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, kas ka tegelikult esinesid alused, millele viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati (Riigikohtu 29.04.2014. a määrus nr 3-3-1-78-13, p-d 18-20; 18.03.2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 11.2; 20.06.2013. a määrus nr 3-3-1-34-13, p 8). Vaide õigusvastase tagastamise korral saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu 29.04.2014. a määrus nr 3-3-1-78-13, p 19). Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses kohtueelse menetluse läbimist kontrollinud, mistõttu täiendab ringkonnakohus selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.
18.Kohustamisnõude puhul tuleb esmalt esitada vanglale taotlus toimingu sooritamiseks ning vangla vastus taotluse rahuldamata jätmise kohta on haldusakt, mille peale on kinnipeetaval õigus esitada vaie. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja jätnud kaebaja taotluse (tl 2) lubada osta ja kasutada kõrvaklappe 17.10.2016. a vastusega (tl 3) rahuldamata, viidates vangla kodukorra p-le 7.1.44, mis keelab kinnipeetavale kõrvaklapid. Kaebaja on seejärel esitanud vanglale vaide (tl 4-4p), milles ta on palunud muuta vangla kodukorra p-i 7.1.44 ja lubada tal kasutada kõrvaklappe. Vaides puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 6-6p) on kaebaja märkinud, et kõrvaklappide mittevõimaldamine rikub tema õigusi ja piirab vabadusi, kuna vangla ei võimalda tal kasutada vaba aega enda huvides, ei võimaldata vaikuses mõelda, rahulikult vaadata televiisorit või kuulata raadiot, sest teiste kinnipeetavate tekitatud lärm segab. Seega on asja materjalidest nähtuvalt kaebaja kohtueelses vaidemenetluses esitanud nii kohustamisnõude kui ka vangla kodukorra p-i 7.1.44 kehtetuks tunnistamise nõude ning on ka vaides esitatud nõudeid põhjendanud. Vangla tagastas 13.12.2016. a vastusega (tl 7) kaebaja vaide HMS § 15 lg 3 alusel, kuna vangla hinnangul jättis kaebaja tähtaegselt vaides puudused kõrvaldamata. HMS § 15 lg 3 annab haldusorganile võimaluse jätta taotlus läbi vaatamata, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata. Kohtupraktikas on sedastatud, et tegemist ei ole vältimatu tagajärjega, vaid haldusorganil on taotluse läbi vaatamata jätmise otsustamisel kaalutlusõigus. Kui puudused ei olnud nii olulised, et need takistanuks taotluse menetlemist, täpsemad asjaolud olnuks vastustajal võimalik välja selgitada haldusmenetluse kestel, siis puudub vanglal alus taotluse tagastamiseks. Seda eriti olukorras, kus taotleja oli kinnipeetav, kellelt ei saanud oodata põhjaliku õigusliku argumentatsiooni esitamist (Riigikohtu 18.03.2013. a määrus nr 332212, p 11.2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla käesoleval juhul toiminud õiguspäraselt, kuivõrd tuginevalt HMS § 76 lg 2 p-le 4 ei pea vaide esitaja viitama konkreetsele normile, vaid vangla peab rikutud õiguse ise kindlaks tegema. Seega on vangla põhjendamatult tagastanud vaide selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ja kaebajale ei saa ette heita kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmist. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et J. Kolesnikov on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Eeltoodut arvestades
on ringkonnakohtu hinnangul kaebajal lubatud kohustamiskaebus kõrvaklappide kasutamise lubamiseks.
esitada
halduskohtule
19.Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebaja kohustamisnõude tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel viidanud vangla 17.10.2016. a vastusele, millega vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata ning tugines vangla kodukorra p-s 7.1.44 märgitule, et vanglas on kinnipeetavatele kõrvaklapid keelatud, mistõttu halduskohtu hinnangul ei saanud ega saa ka käesoleval hetkel vangla direktor nimetatud sättest tulenevalt kaebajale kõrvaklappide kasutamist vanglas lubada. Veel on halduskohus väljendanud seisukohta, et otstarbekas ei oleks olnud suunata kaebajat vangla kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamisele, kuna olemas on varasem kohtupraktika analoogses vaidlusküsimuses, kus kõrvaklappide kasutamise keelamist vangla kodukorras peeti õiguspäraseks ning kohtu hinnangul ei kuuluks ka praegusel juhul see seisukoht muutmisele, mistõttu puudub kaebajal vangla kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus sel juhul kaebuse tagastada.
20.Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha, kas halduskohus tagastas kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel põhjendatult. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigikohus on viidatud sätte alusel kaebuse tagastamist pidanud õigeks olukordades, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 15; 23.10.2013. a määrus nr 3-3-1-29-13, p 24), ka juhul kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu 16.12.2015. a määrus nr 3-3-1-55-15, p 12). Kohtupraktikas on veel selgitatud, et kui esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, siis on tegemist eduväljavaateta kaebusega, mille kohus võib määrusega selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel (Riigikohtu 22.03.2013. a määrus nr 3-3-1-11-13, p 17). Kaebaja väitis kaebuse täpsustuses (tl 15-15p, tõlge tl 18), et tema eesmärk on saada endale kõrvaklapid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja kaebus kuulus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest vaidlusaluses küsimuses on olemas selge kohtupraktika, mis näeb ette, et kõrvaklappide kasutamise keelamine vangla kodukorras on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määruse põhjendustega, mille alusel on J. Kolesnikovi kaebus kohustamisnõude osas tagastatud ja ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust eeltoodud osas halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks.
21.Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus kaebuse eduväljavaateid hinnates piirduda ainuüksi kaebuses esitatud väidetega, vaid peab kaebuse tagastamisel põhjusega, et sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, olema veendunud, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka kaebuses nimetamata, kuid kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohastel põhjendustel (16.12.2015. a määrus nr 3315515, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada ka kaebuses nimetama põhjendustel. Kaebajal ei ole võimalik esitada kaebuse eesmärgi saavutamiseks tulemuslikumaid nõudeid, mistõttu ei muudaks ka kaebuse muutmine selle eduväljavaateid ning seetõttu puudus vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks. Seega nõustub ringkonnakohus
halduskohtu määruses märgituga, et otstarbekas ei oleks suunata kaebajat vangla kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamisele, kuid ei nõustu halduskohtu põhjendusega, et kaebajal puudub vangla kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja kohus võib kaebuse tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi. Kaebeõiguse ilmselge puudumise selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi HKMS § 44 lg 1 kohaselt. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta ning õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (25.11.2015. a määrus nr 3-3-1-52-15, p 10; 21.05.2014. a määrus nr 3-3-1-26-14, p 9; 11.10.2012. a määrus nr 3-3-1-35-12, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et eelkirjeldatud asjaoludel on kaebajal olemas vangla kodukorra p-i 7.1.44 kohtus vaidlustamiseks iseenesest küll õigus, kuid ka sellekohase nõude esitamisel ei oleks ülaltoodud asjaolusid arvestades käesoleval juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki, millisel juhul võib kohus kaebuse tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
22.Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et J. Kolesnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas jätta muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.