Maksuõigus › Muu maksuõigus

kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Neste Eesti AS esitas 10.07.2012 Tallinna Ettevõtlusametile taotluse tagastada perioodi 01.06.2010 kuni 31.12.2011 eest alusetult tasutud Tallinna müügimaks. Vastustaja jättis 07.08.2012 otsusega tagastustaotluse rahuldamata ning määras kaebajale tasumiseks müügimaksu summas 736 087,76 eurot. 22.07.2013 esitas Neste Eesti AS vastustajale taotluse müügimaksuga seonduva Riigivastutuse seadusest (RvastS) tuleneva intressi tasumiseks. Vastustaja jättis 21.08.2013 otsusega kaebaja taotluse rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 12.01.2016 otsusega haldusasjas nr 3-13-1971 tühistati mõlemad eelviidatud Tallinna Ettevõtlusameti otsused. Vastustaja tagastas enammakstud müügimaksusumma, kuid keeldus tasuma intresse maksusummade enda valduses hoidmise eest. 14.03.2016 esitas kaebaja vastustajale taotluse intressi arvestamiseks ja tasumiseks nii Maksukorralduse seaduse (MKS) kui ka Riigivastutuse seaduse alusel perioodi eest, mis algas müügimaksu tasumisega ja lõppes kolmekümnendal päeval peale tagastustaotluse esitamist, s.o 09.08.2012, ning seda perioodi MKS § 116 ei reguleeri, millest tulenevalt leiab kaebaja, et MKSis reguleerimata perioodi osas intressiga seonduvalt tuleb tugineda RvastS § 23 p-le 1. Tallinna Ettevõtlusameti 31.03.2016 otsusega nr 15-1.11/8 intressi arvestamise ja tasumise kohta jäeti rahuldamata Neste Eesti AS taotlus arvestada ja tasuda intressi RvastS alusel (otsuse p 1). Neste Eesti AS kasuks arvestati intressi maksusummalt 736 087,76 eurot ajavahemiku 08.08.2012 kuni 09.03.2016 (k.a) eest summas 578 564,98 eurot (otsuse p 2), mis kanti Neste Eesti AS pangakontole (otsuse p 3). Vaidlustatud otsuses Tallinna Ettevõtlusamet asus seisukohale, et Neste Eesti AS-i taotlus intressi tasumiseks riigivastutuse (RvastS) alusel ei ole põhjendatud, sest maksuõigussuhtes tasumisele kuuluvate ja tasutud maksudelt intresside maksmist reguleerivad MKS §-d 115 ja 116. RVastS § 22 lg 1 ja § 23 reguleerivad avalik-õiguslikus suhtes üle antud raha tagastamist ning intressi tasumist. RVastS § 23 alusel on isikul õigus nõuda intressi tasumist sama seaduse § 22 lg-s 1 sätestatud alusetu rikastumise nõudelt. Samas maksu tagastamise nõue ei ole käsitletav alusetu rikastumise nõudena RVastS § 22 lg 1 mõistes. Isiku õigust saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse käsitletakse tagastusnõudena, mis on reguleeritud MKS §-s 33. Ettevõtlusamet ei nõustu taotleja seisukohaga, et tal tuleb RVastS alusel intressi tasuda, sest kohtuotsusega haldusasjas nr 3-13-1971 tühistati otsus nr 17. Nimetatud kohtuotsuses on selgitatud, et otsus nr 17 tühistati eelkõige õigusselguse huvides, sest seda saaks tõlgendada formaalselt takistava tegurina intressi tasumiseks. Lisaks märkis kohus, et arutlus sellest kas intressid jäeti välja maksmata seetõttu, et kaebaja taotles nende maksmist RVastS alusel, ei ole asjakohane. Seega kohtuotsusest haldusasjas nr 3-13-1971 ei tulnud kohustust tasuda Neste Eesti AS-ile intresse RVastS alusel. Vastustaja leiab, et kui maksukohustuslasel oleks õigus nõuda intressi MKS § 116 ja RVastS § 23 järgi, siis tekiks olukord, kus ühelt maksusummalt tuleks arvestada intressi mitmekordselt, mida aga seadus ette ei näe, millest lähtuvalt tuleb Neste Eesti AS 14.03.2016 taotluses esitatud intressi tasumise nõue RVastS alusel jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Vaidluse sisuks on see, et vastustaja kehtestas ning kogus Euroopa Liidu õiguse vastaselt müügimaksu ning keeldub selle eest kaebajale intressi maksmast. Kaebaja on jätkuvalt veendunud, et vastustajal on kohustus tasuda intressi kogu perioodi eest, mil ebaseaduslikult kogutud müügimaks tema valduses oli. Muuhulgas on vastustajal intressi tasumise kohustus ka perioodi eest, mis jääb maksusummade tasumise ja tagastustaotluse lahendamise vahele. Seda seisukohta kinnitab väga selgelt ka Euroopa Kohtu lahend asjas C-565/11. Kuna Maksukorralduse seadus (MKS) selle perioodi eest intressi tasumist ette ei näe, siis tuleb lähtuda üldregulatsioonist ehk Riigivastutuse seadusest (RVastS). RVastS seletuskirja kohaselt on riigi ja üksikisiku suhetes isiku õiguste kaitse tagamine üks kesksemaid nõudeid, mida kehtiv põhiseadus ja demokraatliku õigusriigi põhimõte riigikorraldusele esitavad. Ka Euroopa Liidu alusdokumendid ja kohtupraktika nõuavad liikmesriikidelt selgesõnaliselt oma kodanike õiguste efektiivset kaitset, muuhulgas riigi poolt tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et avaliku võimu kandja alusetu rikastumise kõrvaldamiseks intressi maksmine on ebaõiglust heastav abinõu, mille eesmärk on panna isik sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui avalik võim poleks tema vara, sh talle määratud toetussumma, arvel alusetult rikastunud. Praegusel juhul on selge see, et vastustaja kehtestatud müügimaks ning selle tasumise nõudmine oli algusest peale EL õigusega vastuolus. Vastustaja sai ebaseaduslikku regulatsiooni kehtestades enda valdusesse kaebaja rahalised vahendid, millele tal tegelikkuses õigust ei olnud. Kaebaja aga sellel perioodil neid vahendeid oma ettevõtluse tarbeks kasutada ei saanud. Sellises olukorras on RVastS põhimõtetega ning ka Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas olukord, kus vastustaja on kohustatud maksma intressi kogu aja eest, mil ta ebaseaduslikult kogutud maksusummasid enda käes hoidis. Kui kohus peaks nõustuma vastustaja seisukohaga, et RVastS alusel intresse nõuda ei saa, tähendaks see tunnistamist, et Eesti õiguskord on EL õigusega vastuolus. Seda põhjusel, et kaebajal ei ole intresside nõudmiseks alternatiivseid aluseid. Sellisel juhul tuleks otsida võimalusi selle vastuolu kõrvaldamiseks. Üheks võimaluseks oleks MKS § 116 osas põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine põhjusel, et see ei näe ette intresside tasumist perioodi eest, mis jääb ebaseaduslikult kogutud maksu tasumise ja tagastustaotluse lahendamise vahele. Niiviisi võimaldab Maksukorralduse seaduse regulatsioon avalikul võimul koguda ebaseaduslikke makse, kuid piirab oluliselt maksukohustuslaste õigust nõuda intresside tasumist kogu perioodi eest, mil avalik võim ebaseaduslikult kogutud summasid enda käes hoidis. Kaebaja nõustub vastustaja arvutustega vaidlusaluse intressisumma suuruse osas. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kohustada vastustajat tasuma Neste Eesti AS-le intressi RVastS § 23 alusel summas 53 506,85 eurot. Muus osas jääb kaebaja varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja kehtestatud müügimaks ning selle tasumise nõudmine oli algusest peale EL õigusega vastuolus. Vastustaja sai ebaseaduslikku regulatsiooni kehtestades enda valdusesse kaebaja rahalised vahendid, millele tal tegelikkuses õigust ei olnud. Kaebaja aga sellel perioodil neid vahendeid oma ettevõtluse tarbeks kasutada ei saanud. Sellises olukorras on RVastS põhimõtetega ning ka Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas olukord, kus Vastustaja on kohustatud maksma intressi kogu aja eest, mil ta ebaseaduslikult kogutud maksusummasid enda käes hoidis. Vastustaja formaalset laadi seisukohad intresside tasumisest keeldumiseks ei ole põhjendatud ning vaidlustatud õigusvastase haldusakti palub kaebaja tühistada osas, millega jäeti rahuldamata Neste Eesti AS taotlus intressi tasumiseks.

Vastustaja: Vastustaja arvutuste kohaselt peaks kaebuse rahuldamise korral Tallinna Ettevõtlusamet tasuma Neste Eesti AS-ile intressi kuni 07.08.2012 summas 53 506,85 eurot, võttes aluseks intressi arvestusel vastustaja poolt koostatud tabeli. Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahend asjas C565/11on asjakohatu, sest see käsitleb juhtumit, kus siseriiklik regulatsioon intresside tasumiseks puudub. Kuivõrd kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse intressi maksmiseks konkreetsel õiguslikul alusel, siis pole käesolevas vaidluses kaebaja viited ja arutlused intressi maksmise õiguslike aluste puudumise teemal asjakohased. Pealegi pole Euroopa Kohus kaebaja viidatud lahendis ega ükski teine kohus tuvastanud, et Eesti õigus oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et alates maksu tasumisest tuleb maksukohustuslase kasuks arvestada ning tasuda intressi RVastS alusetu rikastumise sätete alusel. Näiteks on Riigikohus lahendi nr 3-3-1-45-10 punktis 11 märkinud, et maksuintress võib osaliselt kanda otsese varalise kahju hüvitise iseloomu /.../. Kui maksukohustuslase kantud kahju suurus ületab intressi, siis võib intressi ületava kahju hüvitamist nõuda Riigivastutuse seaduse alusel. Sama põhimõte kehtib ka eraõigussuhetes makstava viivise kohta (VÕS § 113 lg 5)“. Riigikohus on seisukohal, et RVastS alusel saab intressi nõuda olukorras, kui maksukohustuslane on saanud otsest varalist kahju, näiteks kui rahalise kohustuse täitmiseks pidi võtma laenu ning tasuma laenult intresse, tegema kulutusi tagatise andmiseks. Praeguses vaidluses ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks müügimaksu kohustuse täitmisel saanud kahju, mis ületab talle makstud intressi summad, mida Tallinna linn on tasunud Maksukorralduse seaduse alusel. Poolte vahel puudub alusetu rikastumise õigussuhe. RvastS §-d 22 ja 23 sätestatud alusetu rikastumise sätted ei kohaldu avaliku võimu õigusvastasest tegevusest tuleneva tegevuse suhtes, kuna õigusvastasus pole käsitletav õigusliku aluse puudumise või selle äralangemisena RVastS § 22 mõistes. Kaebajapoolne müügimaksu tasumine (toiming) ei tekita talle õigust alusetu rikastumise nõude esitamiseks olukorras, kui müügimaksu määrus õigusaktina oli kehtiv (olenemata selle vastuolust aktsiisidirektiiviga). Käesoleval juhul ei ole RVastS alusetu rikastumist reguleerivad sätted (§ 22 ja 23) kohaldatavad ning vastustaja pole alusetult rikastunud. Alusetu rikastumise nõue eeldab õigusliku aluse puudumist või selle äralangemist. Alusetu rikastumisega oleks tegemist näiteks siis, kui Neste Eesti AS oleks tasunud vastustajale maksusumma ekslikult, märkides näiteks deklaratsioonis ebaõige numbri või soovides tasuda seda tegelikult kolmandale isikule (nt riigile). RVastS § 22 lg 1 kohaselt isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalikõiguslikus suhtes üle antud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Nimetatud sättest tuleneb, et alusetu rikastumise teel saadu väljaandmise kohustus tekib vastava nõude esitamisest. See tuleneb sellest, et olenevalt asjaoludest võib alles siis võlgnik saada teada, kas ja millises ulatuses on ta alusetult rikastunud. Nii on ka käesoleval juhul. Kaebaja deklareeris müügimaksu, esitades maksukohustuse olemasolu ja suuruse kohta maksudeklaratsioonid. Maksudeklaratsioonides deklareeris kaebaja kaupade ja teenuste käibe müügihinnas, sh tasumisele kuuluva müügimaksu. Deklaratsioonides ei ole eraldi märgitud aktsiisikaupadelt tasutud müügimaksu summasid, millelt ta soovib nüüd intressi saada. Tulenevalt RVastS § 22 lg 1 ja § 23 koostoimes VÕS § 82 lg-ga 3 ja 7 võib võlausaldaja nõuda avalik õiguslikus suhtes alusetu rikastumise teel saadu tagastamist (kohustuse täitmist) ja intressi tasumist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuna kaebaja teatas väidetavast alusetust rikastumisest ja esitas nõude (sh puudustega) alles 2013, siis ei tekkinud vastustajal kohustust maksta müügimaks tagasi ning tasuda saadud summalt intressi enne nõude esitamisest mõistliku aja möödumist ning kaebajal ei ole õigus nõuda intressi alates müügimaksu tasumisest. 2013. aastast alates on kaebajale makstud intressi MKS alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks Maksukorralduse seaduse (MKS) alusel Neste Eesti AS-ile tasutud intressile on kaebajal õigus nõuda intressi ka Riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel perioodi eest, mida MKS ei reguleeri. Kaebaja soovib intressi arvestamist ja tasumist RVastS § 23 lg 1 alusel ajavahemiku eest alates müügimaksu tasumisest kuni 09.08.2012, millal pidi toimuma tagastusnõude taotluses toodud müügimaksu tagastamine. Kaebuse esitaja taotleb intressi maksmist perioodi eest, mida MKS ette ei näe, seega kaebuse esitaja arvates ei teki olukorda, kus kaebaja kasuks arvestataks intressi erinevatel alustel topelt. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajale tagastati alusetult tasutud müügimaksusumma 736 087,76 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et MKS alusel Neste Eesti AS kasuks arvestati intressi maksusummalt 736 087,76 eurot ajavahemiku 08.08.2012 kuni 09.03.2016 (k.a) eest summas 578 564,98 eurot. Vaidlus hõlmab perioodi, mis jääb MKS regulatsioonist välja, s.o ajavahemik alates müügimaksu tasumisest kuni 30 päeva peale tagastustaotluse esitamist, millest tulenevalt kaebaja taotleb vastustajalt RvastS § 23 alusel arvestada ja tasuda intressi summas 53 506,85 eurot (vastustaja poolt välja arvutatud summa, millega kaebaja nõustus). Neste Eesti AS tasus müügimaksu Kohalike maksude seaduse § 8 ja Tallinna linnas kehtestatud müügimaksu Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse number 45 „Müügimaks Tallinnas“ alusel. Vastustaja nõustub kaebajaga, et müügimaks tasuti avalik-õiguslikus suhtes. Kohtu hinnangul asjakohatu on vastustaja väide, et kaebajal oli võimalus müügimaksu mitte tasuda. Neste Eesti AS käitus seaduskuulekalt ning tasus Tallinna linna kehtestatud müügimaksu tasumise ajal kehtiva õigusakti alusel. Hiljem kohus tuvastas, et nimetatud müügimaks oli vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kaebuse esitajale ei saa ette heita õiguskuulekat käitumist. Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole tegemist RVastS § 22 sätestatud õigusliku aluse puudumise või selle hilisema äralangemisega, vaid õigusvastase haldusakti andmise ja müügimaksu õigusvastase rakendamisega. Vastustaja arvates õigusliku aluse olemasolu, sh kohustuse täitmine õigusvastase sätte ning haldusakti alusel välistavad alusetu rikastumise nõude esitamise ning kaebaja ei saa väita, et müügimaksu tasumise kohustust ei olnud olemas või et see on hiljem ära langenud. Vastustaja on seisukohal, et poolte vahel puudus alusetu rikastumise õigussuhe, kuna RVastS §-des 22 ja 23 sätestatud alusetu rikastumine ei kohaldu avaliku võimu õigusvastasest tegevusest tulenevale tegevusele, kuna õigusvastasus pole käsitletav õigusliku aluse puudumise või selle äralangemisena RVastS § 22 mõistes. Kohus nõustub kaebajaga, et riigivastutuse eesmärk on tagada efektiivne kaitse riigipoolsete rikkumiste korral avalik-õiguslikes suhetes. Kohus märgib, et RVastS § 22 lg 1 esimese lause kohaselt isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üle antud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. RVastS § 23 p 1 sätestab, et lisaks käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas. Kohus nõustub kaebaja väitega, et see on tasu aja eest, mil avaliku võimu valduses on olnud alusetult saadud raha ning mille jooksul kaebaja ei ole saanud vastavat rahasummat ise kasutada/käsutada, mille üle vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et müügimaksu tasumise päevast alates ei saanud Neste Eesti AS seda maksusummat ise kasutada/käsutada, kuna see oli üle läinud Tallinna linna valdusesse ning nagu hiljem selgus

õigusvastaselt. Kaebuse esitaja soovib saada RVastS § 23 alusel intressi perioodi eest, mis algas müügimaksu tasumisega ning lõppes kolmekümnendal päeval peale müügimaksu tagastustaotluse esitamist, s.o 09.08.2012. Kuna see on periood, mida MKS-s sätestatud intressi tasumise kohustus (MKS § 116) ei hõlma, tuleb kaebaja arvates intressiga seonduvalt MKS-s reguleerimata perioodi osas tugineda RVastS § 23 p-le 1. Kohus nõustub kaebajaga, et RVastS ega VÕS alusetu rikastumise regulatsioon ei ole seotud sellega, millal vastaspool sai teada sellest, et ta alusetult rikastus ning mis ajast alates isik nõudis vastaspoolelt alusetult saadu tagastamist, samuti kas maksuhaldur on viivitanud intressi maksmisega, nagu märgib vastustaja. Kohus sarnaselt kaebajaga leiab, et isikul on õigus oma vara (sh raha) teise isiku valdusest nõuda välja alates sellest, millal õiguslik alus ära langes või kui see sootuks puudus. Samuti ei ole seaduses sätestatud tähtaega, mille jooksul tuleks sellises olukorras esitada intresside tasumise taotlus. Vastustaja väidab, et RVastS alusel alusetu rikastumise nõude esitamine on põhjendamatu, kuna müügimaksu tasumiseks oli õiguslik alus olemas ning see ei ole tänaseni ära langenud. Kaebaja vaidleb sellele vastu, väites, et tänaseks on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et müügimaksu tasumise aluseks olnud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 45 „Müügimaks Tallinnas“ oli vastuolus Euroopa Liidu õigusega, mis tähendab, et vastustajal ei olnud müügimaksu kogumiseks õiguslikku alust ning müügimaksu tasumise kohustust tähtaegselt vaidlustades saavutas kaebaja müügimaksu tagastamise. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et sellises olukorras ei saa väita, et müügimaku tasumisel oli õiguslik alus olemas ning et alusetu rikastumise nõude esitamiseks puudub alus. Vastustaja on hoidnud enda käes ebaseadusliku regulatsiooni alusel Neste Eesti AS-ilt kogutud müügimaksusummat, mis hiljem kaebajale tagastati. MKS § 116 sätestab maksuhalduri poolt maksumaksjale tasutava intressi maksmise eeldused. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt on maksuhaldur kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi juhul, kui ta ei täida tagastusnõuet tähtaegselt. MKS intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. See tähendab, et MKS-st tulenev intress kuulub arvestamisele alates 09.08.2012, millal pidi toimuma tagastustaotlusega palutud müügimaksu tagastamine. Vaidlust ei ole selles, et MKS intressi tasumise kohustust perioodi osas, mis algab kaebaja poolt müügimaksu tasumisega ning lõpeb 09.08.2012 ei reguleeri. Kaebus puudutab just seda perioodi, mis jääb MKS reguleerimisalast välja. Kaebaja arvates selles osas on põhjendatud tugineda RVastS-st tulenevale intressi regulatsioonile, millega vastustaja ei nõustu. Kohus märgib, et kaebaja nõuab RvastS alusel intressi üksnes perioodi eest, mida MKS intressi tasumise kohustus ei hõlma ning milleks tal kohtu arvates on õigus. Kaebaja väidab, et Euroopa Kohus (lahendis nr C-565/11) seob intresside tasumise kohustuse tekke just kuupäevaga, millal toimus maksusumma alusetu tasumine, mitte selle kuupäevaga, millal maksukohustuslane esitas õigusvastaselt kogutud maksu osas tagastustaotluse. Kaebaja arvates eelviidatud Euroopa Kohtu lahendist tuleks lähtuda ka käesolevas haldusasjas ning tunnustada Neste Eesti AS õigust saada intresse ka perioodi eest, mille osas MKS intressi tasumise kohustust ette ei näe, millega nõustub ka kohus. Kohus asub ülaltoodut kokku võttes seisukohale, et kaevatav otsus ei ole põhjendatud osas, milles jäeti rahuldamata Neste Eesti AS taotlus intressi arvestamiseks ja tasumiseks (p 1) ning sellest tulenevalt on põhjendatud Tallinna linnalt välja mõista Neste Eesti AS kasuks intressi RVastS § 23 lg 1 alusel summas 53 506,85 eurot.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti vastustaja kahjuks. HKMS § 101 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ning esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 3433,20 eurot, sh õigusabikulud summas 2683,20 eurot ja riigilõiv summas 750 eurot. Vastustaja on esitanud oma vastuväited kaebaja menetluskulude taotlusele, leides, et esindaja osutatud õigusabi tunnihinne (158,58 eurot) on põhjendamatult kõrge ja seetõttu menetluskulu ülemäärane. Vastustaja arvates tuleb põhjendatuks lugeda õigusabi tunnihinda 130 eurot ja seega õigusabi kuluks kokku 1833 eurot (130x14,1). Seega on vastustaja seisukohal, et põhjendatud menetluskulu on kokku 2583 eurot (1833+750). Kohus leiab, et arvestades läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust on menetluskulu nimekirjas märgitud ajakulu tehtud toimingutele mõistlik ning põhjendatud. Samuti leiab kohus, et kaebaja esindaja tunnitasu ei ole ebamõistlikult kõrge. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja esindaja tunnitasu koos käibemaksuga on 190,30 eurot. Riigikohus on aktsepteerinud, et 190,20 euro suurune tunnihind ei ole ebamõistlikult suur (03.03.2015 kohtuotsuse nr 3-3-1-82-14 punkt 28). Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust, õigusliku ja kohtupraktika analüüsi teostamise vajalikkust, on menetluskulu taotluses märgitud tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et kaebaja kantud menetluskulud, arvestades asja keerukust, läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning menetluses tehtud toiminguid, on vajalikud ja põhjendatud summas 3433,20 eurot (sh õigusabikulud summas 2683,20 eurot). Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kantud menetluskulud summas 3433,20 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.