K-HK kaebus Kuusalu valla kohustamiseks anda välja 29.08.2016 avalduses taotletud haldusaktid ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – K-HK, esindaja Keiu Roosimägi Vastustaja – Kuusalu vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.01.2017 ja 25.01.2017 määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
K-HK määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta K-HK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.01.2017 ja 25.01.2017 määrused haldusasjas nr 3-16-2585 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 2 ja § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kuusalu vallas Pudisoo külas asuva Rätsepa kinnistu omanik K-HK esitas Kuusalu Vallavalitsusele 25.05.2016 taotluse hajaasustuse programmi raames veepuhastussüsteemi rajamiseks toetuse saamiseks. Kuusalu Vallavalitsus jättis 28.06.2016 korraldusega nr 345 taotluse rahuldamata.
K-HK esitas Kuusalu Vallavalitsusele ja Kuusalu Vallavolikogule 29.08.2016 avalduse Pudisoo küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavast välja arvamiseks ning 25.05.2016 taotluse ja dokumentatsiooni uuesti läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotles K-HK Rätsepa kinnistu puhta joogiveega varustamist kuni Pudisoo küla ühisveevärgisüsteemi rajamiseni.
3.Kuusalu Vallavalitsus vastas K-HK avaldusele 16.09.2016 kirjaga. Ühisveevärgist välja arvamiseks tuleb volikogu määrusega muuta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. Selleks on vaja kõigi Pudisoo ühisveevärgi piirkonda jäävate kinnistute kirjalikku nõusolekut K-HK kinnistu välja arvamiseks ühisveevärgi alalt. K-HK taotlus toetuse saamiseks on jäetud 28.06.2016 korraldusega nr 345 rahuldamata. Vallal puudub alus rahastamise otsuse üle vaa-
3-16-2585 tamiseks, sest K-HK majapidamine asub ühisveevärgi piirkonnas. Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga 2016-2027 on Pudisoo küla veeteenuse osutamine antud kohalike elanike korraldada. Vald saab korraldada K-HK kinnistule puhta joogivee veo, kuid sellega seotud kulud tuleb tasuda K-HK-l.
4.K-HK esitas Kuusalu Vallavalitsusele 26.09.2016 taotluse Rätsepa maaüksuse puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks. Vallavalitsus kooskõlastas 21.10.2016 kirjaga puurkaevu asukoha.
5.Kuusalu Vallavalitsus teatas K-HK-le 15.11.2016 kirjaga, et vallavolikogu keskkonnakomisjon otsustas 12.10.2016 koosolekul mitte toetada Rätsepa kinnistu väljaarvamist Pudisoo küla ühisveevärgi piirkonnast. Arendamise kava muutmise algatamise otsuse tegemine on otstarbekas lükata edasi järgmise aasta algusesse kuni Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusotsuse saabumiseni Pudisoo küla ühisveevärgi laiendamise projekti kohta. Kui KIK otsus on negatiivne, algatatakse arendamise kava muutmine, mille tulemusel saab K-HK taotleda järgmise aasta hajaasustuse programmi raames toetust Rätsepa kinnistule puurkaevu rajamiseks. Kuna vallavalitsus on Rätsepa kinnistu veega varustamiseks kooskõlastanud puurkaevu asukoha, loeb vald joogivee vedamise kohustuse lõppenuks.
6.K-HK esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2016 kaebuse Kuusalu Vallavalitsuse ja Kuusalu Vallavolikogu kohustamiseks anda välja 29.08.2016 avalduses taotletud haldusaktid ning mõista Kuusalu vallalt välja 12 976 eurot kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebajal puudub puhas joogivesi ning paaril korral aastas on kaebaja kinnistul asuvad kaevud kuivad. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on valla ülesandeks korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni. Vald lubas, et 2010-2013 on Pudisoo külas veevärk. Valla ametnik soovitas kaebajal taotleda 2016. a-l toetust veefiltrite süsteemi paigaldamiseks. Kohalik omavalitsus lubas kaebajale, et kuni parema lahenduse leidmiseni tuuakse kaebaja kinnistule igal nädalal 56 liitrit joogivett. Kaebaja sai 20.10.2016 teada, et Pudisoo küla ei saa ühisveevärki, kuigi Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas 2008-2019 oli planeeritud rajada veevärk 20102013. Seega ei ole vald täitnud oma kohustust. Hinnapakkumise kohaselt läheks puurkaevu projekteerimine, rajamine, veetõsteseadmed, filtrid, pumbamaja ehitus ja veetrassi elamuni vedamine maksma 12 976 eurot.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 09.01.2017 määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõudes (resolutsiooni p 1) ning nõuete osas teavitada uurimisasutusi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Muus osas jättis kohus kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja määruse kättesaamisest arvates. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal määruse põhjenduste p-dest 14-17 juhindudes täpsustada kaebuse nõudeid ja esitada dokumendid oma majandusliku seisundi tõendamiseks (resolutsiooni p-d 4 ja 5). 1) Kahjunõude osas tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude, kuna vald on jätnud tema kinnistuni ühisveevärgi trassi rajamata. Kahjuks on puurkaevu rajamise maksumus. Kaebaja ei ole kandnud puurkaevu rajamisega seotud kulutusi, mille hüvitamist ta taotleb. Seega ei ole kaebajale tekkinud kaebuses märgitud varalist kahju, mistõttu on tegemist ennatliku kaebusega. Kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Nõude rahuldamise eeldusteks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Haldusorgani poolt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava muutmine ja selle korrigeerimine on lubatud (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 4 lg 2). Seejuures ei 2(6)
3-16-2585 ole ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava haldusakt, mis on suunatud kaebaja õiguste tekitamisele. Kava muutmisega ei saa kaasneda kaebajale usalduse kaitset (haldusmenetluse seaduse § 67) ega teki õigust nõuda kahju hüvitamist. Ka KOKS § 6 lg-st 1 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda oma kinnistuni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamist kindlaks ajaks ega selle puudumisel valla kulul puurkaevu ehitamist. Kaebaja kinnistule joogivee saamiseks tehnorajatise ehitamine või kaevu tegemine on kaebaja õigus, kuid mitte haldusorgani kohustus. Ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trass rajatakse nii, et kaebajal oleks võimalik sellega liituda oma kinnistu piiril. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hulka (ÜVVKS § 11 lg 1 ls 2). Olukorras, kus trassi ei ole kaebaja kinnistuni ehitatud, on kaebajal õigus nõuda vallalt oma kinnistule rajatava puurkaevu asukoha kooskõlastamist. Vald on kaebaja sellekohase taotluse rahuldanud. 2) Kaebuses on nõutud 29.08.2016 avalduses taotletud haldusaktide andmiseks kohustamist. Tegemist ei ole piisavalt selge taotlusega, sest viidatud avalduses on haldusorganile esitatud mitu taotlust. Kaebajal tuleb täpsustada, millise konkreetse haldusakti andmiseks kohustamist ta soovib. Kaebaja taotles 29.08.2016 avalduses 25.05.2016 taotluse ja dokumentatsiooni uuesti läbivaatamist. Sisuliselt on tegemist haldusmenetluse uuendamise taotlusega. Vallavalitsus on 16.09.2016 kirjaga keeldunud haldusmenetluse uuendamisest. Uuendamisest keeldumine on haldusakt, mille vaidlustamiseks on ette nähtud 30-päevane tähtaeg. Kui kaebaja eesmärgiks on haldusmenetluse uuendamine, siis on kohane vaidlustada uuendamisest keeldumist. Kaebaja sai keeldumise kätte 16.09.2016 ja kaebetähtaeg möödus 17.10.2016. Kaebus on esitatud 13.12.2016. Kaebajal on võimalus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus (HKMS § 38 lg 1 p 5). Haldusmenetluse uuendamisest keeldumise vaidluse raames ei saa vaidlustada toetuse taotluse rahuldamata jätmist (28.06.2016 korraldust nr 345). Kaebaja taotles 29.08.2016 avalduses kinnistu väljaarvamist valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavast. Vald ei ole teinud lõplikku otsust kaebaja taotluse osas arvata kinnistu arengukavast välja, vaid on lükanud selle edasi 2017. a algusesse. Kaebajal tuleb selgitada, kas ta soovib vaidlustada vastustaja viivitust taotluse lahendamisel ja taotleda vallavolikogu kohustamist avaldust lahendama. 3) Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 116 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186 lg 5 alusel tuleb kaebajal esitada oma majandusliku seisundi tõendamiseks dokumendid, mis kajastavad taotleja sissetulekuid ja väljaminekuid (pangakontode väljavõtted) menetlusabi taotluse esitamise päevale eelnenud nelja kuu jooksul, s.o 13.08.-13.12.2016.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 25.01.2017 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). 1) Halduskohtu 09.01.2017 määrusega jäeti kaebus käiguta ja kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Puudusena märkis kohus, et kaebuses esitatud nõuded on ebaselged, mistõttu tuli kaebajal täpsustada, millise konkreetse haldusakti andmiseks kohustamist ta soovib. Kaebaja sai määruse kätte 12.01.2017 ning puuduste kõrvaldamise tähtaja viimane päev oli 23.01.2017. Kaebuses esinevad puudused (nõuete ebaselgus) on jäetud tähtaegselt kõrvaldamata ning need takistavad asja läbivaatamist. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. 2) Halduskohtu 09.01.2017 määrusega nõuti kaebajalt tema majandusliku seisundi tõendamiseks dokumentide esitamist. Kaebaja ei ole dokumente esitanud. Menetlusabi taotlus kaebu-
3(6)
3-16-2585 selt riigilõivu tasumisest vabastamiseks jääb HKMS § 116 lg-st 2 ja TsMS § 186 lg-st 6 tulenevalt rahuldamata.
9.K-HK esitas 27.01.2017 määruskaebuse. Halduskohus jättis määruskaebuse 08.02.2017 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.K-HK palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 09.01.2017 määruse resolutsiooni p 1, võtta kahju hüvitamise nõue menetlusse, muuta halduskohtu 09.01.2017 määruse resolutsiooni p-s 5 määratud tähtaeg 15-päevaseks, tühistada 25.01.2017 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, ennistada menetlusabi andmise tähtaeg ja lahendada menetlusabi taotlus. 1) Kahju hüvitamise nõue ei ole perspektiivitu. RVastS § 14 eeldused on täidetud: kaebaja on üksikema, kes kasvatab 11-aastaseid kolmikuid; vallavanem kutsus isiklikult kaebajat 2013. a-l maale elama; vallavolikogu on kinnitanud 27.06.2008 määrusega nr 12 Pudisoo küla ühisveevärgi kava; külas pidi ühisveevärk olema rajatud hiljemalt aastal 2013; valla eelarve ei ole kunagi näinud ette Pudisoo küla ühisveevärgi rahastust. Vastustaja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, jättes ühisveevärgi välja arendamata. Vastustaja ei ole teinud analüüsi, millele tuginedes ta leidis, et ühisveevärgi rajamise edasilükkamine aastasse 2027 on põhjendatud ja vajalik. Kohalik omavalitsus ei ole toiminud õiguspäraselt, lükates ühisveevärgi rajamise tähtaja korduvalt edasi. Kaebaja salvkaevu vesi ei vasta normidele, see ei sobi joomiseks ega söögi valmistamiseks, rikub kodumasinaid ja muudab pesu värvi. Kaebaja on teinud kulutusi salvkaevu rajamiseks (900 eurot), vee analüüsimiseks (121 eurot), salvkaevuvee filtritega puhastamiseks (2450 eurot). Kaebaja kahjud suurenevad iga nädalaga, sest ta on sunnitud tooma puhta joogivee isikliku autoga Tallinnas elavate sugulaste juurest. Kaebaja ei oleks kandnud kahju, kui kohalik omavalitsus oleks täitnud KOKS § 6 lg-st 1 ja Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2008 määrusest nr 12 tuleneva ülesande. Kaebaja nõudis kaebuses kahjude hüvitamist, mis seonduvad uue puurkaevu rajamisega. Ta ei nõudnud juba tekkinud kahju hüvitamist, kuid leiab, et kahjunõude suurendamine 3471 euro võrra võib olla põhjendatud. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda kinnistuni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamist kindlaks ajaks ega selle puudumisel valla kulul puurkaevu ehitamist. KOKS § 6 lg 1 ei anna kohalikule omavalitsusele õigust, vaid loetleb ülesanded. Vald on jätnud oma ülesanded täitmata. 2) Kaebaja vajas menetlusabi kahjunõude esitamisel nõutava riigilõivu tasumisel. Kohus leidis menetlusabi taotlust lahendades puudused ning määras puuduste kõrvaldamiseks 10päevase tähtaja, mis jäi kaebajal märkamata, kuna kaebamise tähtaeg oli 15 päeva. 09.01.2017 ja 25.01.2017 määrused on omavahel vastuolus. Pole põhjendatud, et puuduste kõrvaldamiseks on määratud tähtaeg 10 päeva, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva. Kohus ei saanud lõpetada asja täielikult, kui osas asjas ei olnud määruskaebuse esitamise tähtaeg möödunud.
11.Kuusalu vald leiab 07.02.2017 vastuses, et kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Vald on täitnud oma seadusest tulenevad kohustused ning teinud kõik endast oleneva olukorra lahendamiseks Pudisoo küla ühisveevärgi laiendamisel. KOKS § 6 lg-st 1 tuleneva ülesande täitmiseks on ÜVVKS § 4 lg 1 alusel koostatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mis alates 2008. aastast sisaldab ka Pudisoo küla ühisveevärgi laiendamist. Laiendamine oli planeeritud lühiajalise investeerimisprogrammi (2010-2013) raames. Kava koostatakse 4(6)
3-16-2585 vähemalt 12 aastaks ning vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse, kusjuures kava tuleb täiendada nii, et perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat. Korrigeeritud kavas aastateks 2013-2024 jäi Pudisoo küla ühisveevärgi laiendamine jätkuvalt lühiajalise investeerimisprogrammi koosseisu ning selle realiseerimine oli planeeritud aastateks 2016-2019. Praegu kehtiva kava (aastateks 2016-2027) kohaselt on Pudisoo küla veevärgi laiendus endiselt planeeritud rajada aastaks 2019, mitte aastaks 2027. Vallavanema kutse näol oli tegemist masspostituse, mitte isikliku kutsega. Kaebaja elukoht on registreeritud Kuusalu valda Rätsepa kinnistule alates 15.08.2014. Sel ajal kehtis kava aastateks 2013-2024, kus ühisveevärgi laiendamine oli planeeritud aastateks 2016-2019. Seega asus kaebaja nimetatud kinnistule elama teadmisega, et ühisveevärk ei ole varasema kava (aastateks 2008-2019) kohaselt realiseerunud ning elamiseks vajalik olme- ja joogivesi tuleb hankida muul viisil. Kuusalu valla 2017. a eelarves on ette nähtud vahendid projekti realiseerimiseks ja projektile taotletakse lisarahastust KIK 2017. a veebruari taotlusvoorust. Vallavalitsus on ühisveevärgi piirkonnas erandkorras kooskõlastanud puurkaevu rajamise Rätsepa kinnistule ning andnud seega kaebajale võimaluse saada puhast joogivett enne, kui ühisveevärgitrass Rätsepa kinnistuni ehitatakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Halduskohtu 09.01.2017 määruse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu.
13.Asjaolu, et kaebuses nõutud kahju ei ole veel tekkinud (kaebaja ei ole kandnud puurkaevu rajamisega seonduvaid kulutusi), ei välista iseenesest kahju hüvitamise nõude esitamist. RVastS § 7 lg-te 1-4 kohaselt hüvitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega või tegevusetusega avalik-õiguslikus suhtes põhjustatud otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisele lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. RVastS § 8 lg 1 koosmõjus VÕS § 128 lg-ga 3 võimaldab nõuda ka tulevikus tekkida võiva kahju hüvitamist, kui sellel on piisavalt otsene seos kahju tekitanud tegevusega (vt selle kohta ka Riigikohtu 26.03.2015 määruse nr 3-3-1-86-14 p 25).
14.Hüvitamisnõude tagastamise muude halduskohtu põhjendustega ringkonnakohus aga nõustub ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda. Määruskaebuses RVastS §-le 14 tuginemine ei ole asjakohane, sest kaebaja ei nõua õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et iseenesest on võimalik nõuda nii tekkinud kui tulevikus tekkiva kahju hüvitamist, ei mõjuta hüvitamisnõude perspektiivile antavat hinnangut määruskaebuse väide, et põhjendatud võib olla kahjunõude suurendamine juba tekkinud kulutuste hüvitamise nõudega.
Halduskohtu 25.01.2017 määruse tühistamiseks ei ole samuti alust.
16.Halduskohtu 09.01.2017 ja 25.01.2017 määrused ei ole omavahel vastuolus. Kaebaja esitas kaebuses mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebuse) ning liitkaebuse lubatavust kontrollib kohus iga nõude osas eraldi (HKMS § 37 lg 3). Halduskohus tagastas 09.01.2017 määrusega osa liitkaebuse nõuetest, s.h kahju hüvitamise nõude (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3). 5(6)
3-16-2585 Muus osas (haldusaktide andmiseks kohustamise nõude osas) jättis kohus kaebuse 09.01.2017 määrusega (resolutsiooni p-d 4 ja 5) käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10päevase tähtaja. Kaebuse käiguta jätmine ja puuduste kõrvaldamise nõue (sh nõue esitada menetlusabi taotluse lahendamiseks pangakonto väljavõtted) ei puuduta liitkaebuse seda osa, mille kohus 09.01.2017 määrusega eelnevalt tagastas. Hüvitamisnõue ja ebaselgeks jäänud kohustamisnõue ei ole omavahel lahutamatult seotud, mistõttu võiski kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg olla lühem ja mööduda enne, kui lõppes seadusest tulenev 15-päevane tähtaeg määruskaebuse esitamiseks määruse osale, millega osa liitkaebuse nõuetest (sh hüvitamisnõue) tagastati. Halduskohus ei tagastanud 25.01.2017 määruse resolutsiooni p-ga 1 liitkaebust tervikuna, vaid osas, mida kohus ei olnud 09.01.2017 määrusega juba tagastanud. Kohus tagastas üksnes ebaselgeks jäänud kohustamisnõude ja jättis 25.01.2017 määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata menetlusabi taotluse selle nõude esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuses mitme nõude esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim lõiv (HKMS § 104 lg 1). Hüvitamisnõuet sisaldava liitkaebuse puhul on selleks tavapäraselt ja ka praegusel juhul hüvitamisnõude esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. Olukorras, kus kahju hüvitamise nõue langeb tagastamise tõttu liitkaebusest välja ja jääb üksnes haldusakti või haldusaktide andmiseks kohustamise nõue, tuleks riigilõivu tasuda 15 eurot. Kuna halduskohtu 25.01.2017 määrus ei puuduta hüvitamisnõuet ega menetlusabi taotlust selle nõude esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks, siis tuleks halduskohtul 09.01.2017 määruse resolutsiooni p 1 tühistamise korral lahendada kaebaja menetlusabi taotlus hüvitamisnõude esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks. 25.01.2017 määruse resolutsiooni p 2 jõusse jäämine seda ei takista.
17.Määruskaebuse esitamine halduskohtu 25.01.2017 määrusele näibki olevat ajendatud peamiselt ebaõigest arusaamast, et kohus on tagastanud sellega muu hulgas hüvitamisnõude ja jätnud kaebaja selle nõude esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamata. Määruskaebus ei sisalda sisulisi vastuväiteid halduskohtu seisukohale, et kaebaja kohustamisnõue oli ebaselge ja selline puudus takistab kõrvaldamata jätmise korral asja menetlemist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nõude ebaselgus takistab asja menetlemist. Halduskohus selgitas 09.01.2017 määruses kaebajale põhjalikult, milliste nõuete esitamine võiks olla otstarbekas, kuid kaebaja ei vastanud kohtule, milliseid konkreetseid nõudeid ta soovib kaebuses esitada. Vaidluse eseme saab määrata üksnes kaebaja (HKMS § 41 lg 1). Kohus ei saa otsustada kaebaja eest, milliseid nõudeid ta soovib kohtule esitada. Kaebaja ei esitanud määratud tähtajaks ka kohtu nõutud pangakonto väljavõtteid, vaid lisas need alles määruskaebusele. 10päevane tähtaeg on selgelt kirjas nii 09.01.2017 määruse resolutsiooni p-s 5 kui ka põhjenduste p-s 17. Tähtaja märkamata jätmine näitab, et menetlusosaline ei ole olnud piisavalt hoolikas, mitte aga seda, et kohus oleks teinud menetlusvea.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.