lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-210/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-210/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
787
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-210

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks elukambrisse ja jalutusboksidesse häirenupu paigaldamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N. Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.N.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.A.N. (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale taotlused (reg nr 5-8/16/25468-1) elukambrisse häirenupu ja jalutusboksidesse sidesüsteemi paigaldamiseks (vt haldusasjas nr 3-16-2470 esitatud taotlused, tl 10 jj).
2.Tallinna Vangla teavitas 06.12.2016 vastuskirjaga nr 5-8/16/25468-4 kaebajat, et vangla ei pea alarmsüsteemide paigaldamist jalutusboksidesse ja elukambritesse vajalikuks.

Kaebaja esitas Tallinna Vanglale vaide.

4.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tallinna Vangla jättis 09.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/16/421-2 kaebaja vaide rahuldamata kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes ja tagastas kaebaja vaide Tallinna Vangla 06.12.2016 vastuskirja nr 5-8/16/25468-4 tühistamise nõudes. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 7 lg 1 ei näe ette, et kambri sisustuse hulka peaks kuuluma häirenupp. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist vanglale kohustust varustada häirenuppudega jalutusbokse. Tallinna Vangla kambrid on metallustega ja vajadusel on kinnipeetavatel võimalik endast märku anda kambri ukse vastu koputades, millest tekkiv müra on hästi kuulda koridori. Sarnaselt on võimalik ennast kuuldavaks teha ka jalutusboksides. Vangistusseaduse (VangS) 7 lg 2 järgi on kinnipeetavate majutamiseks kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse ja elektroonilise jälgimise. Tallinna

3-17-210

Vangla kõik kambrid on varustatud uksesilmaga ning ametnikud kontrollivad kinnipeetavaid visuaalselt uksesilma vahendusel päeva jooksul korduvalt. Kinnipeetavatel on kontakt valvuritega tagatud minimaalselt neljal korral päeva jooksul.

5.Kaebaja esitas 31.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada vanglat tagama vaides ja taotluses soovitut ning palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal puudub raha.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus mõistab kaebaja soovi selliselt, et kaebaja taotleb elukambritesse ja jalutusboksidesse häirenuppude paigaldamist (HKMS § 2 lg 4 ls 2).
7.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 09.12.2016 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-16-2542), kuna Tallinna Vanglas ei tehta jalutusbokside kohal visuaalset järelevalvet ning jalutusboksides puuduvad valvenupud. Tallinna Halduskohus tagastas 05.01.2017 määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Praeguses asjas esitas kaebaja kohustamisnõude vangla elukambrisse ja jalutusboksidesse teavitus- ehk häiresüsteemi paigaldamiseks, et vangidel oleks võimalik viivitamatult julgeolekukaalutlustel võtta ühendust vanglaametnikega. Seega on praeguses asjas kaebaja lisaks varasemale esitanud taotluse ka elukambri osas ja esitanud kohustamisnõude. Järelikult ei saa pidada kaebaja praegust kaebust korduvaks kaebuseks HKMS § 43 mõttes, sest õigusvastasuse tuvastamise nõue on üks kohustamisnõude eeldustest.
9.Kohus ei pea vajalikuks küsida Tallinna Vanglalt täiendavaid andmeid, sest kaebaja on esitanud kohtule Tallinna Vangla 09.01.2017 vaideotsuse nr 5-15/16/421-2 ja kohtul on võimalik näha kaebaja esitatud taotlusi (registreeritud vanglas nr 5-8/16/25468-1 ja nr 5-8/16/25468-2) haldusasja nr 3-16-2470 toimikust.
10.Kaebaja on viidanud VangS §-le 66. Viidatud sätte lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja VSKE täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et elukambrites või jalutusboksides peaks olema valve- või häirenupud (vt nt VangS § 45 lg 1, VSKE § 7 lg 1, justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“). Riigikohtu 12.12.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-70-07 väljendatust (p 12-13) järeldub, et olukorras, kus isikult on võetud vabadus, on riik kohustatud tagama isikule võimaluse kutsuda abi. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitset ohtude vastu. Vangla märkis vaideotsuses, et kaebajal on võimalik endast märku anda nii kambris kui ka jalutusboksis. Seega on kaebajal võimalik ohu korral abi kutsuda ka olukorras, kus kambris või jalutusboksis puudub häirenupp. Kaebaja ei ole taotlustes ega kaebuses põhistanud, miks, vaatamata vangla põhjendustele, tuleks siiski paanikanupud paigaldada. Kaebaja ei ole esile toonud mitte ühtegi konkreetset juhtu, mil tal tekkis vajadus abi järele ja vanglateenistuse ametnik jättis kaebaja palvele reageerimata põhjusel, et kaebajal ei olnud võimalik abisoovi edastada. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kuna häirenuppude puudumine ei saa praegusel juhul kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, tuleb kaebus kaebajale tagastada.

2(3)

3-17-210

11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluste lahendamiseks.
12.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, siis riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium