Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks XX X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda luba XX X OÜ (reg.kood xxxxxxxx) ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks summas 42 068,20 eurot.
3.Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut ettemaksukontole aresti seadmisest.
4.Määrus saata Maksu- ja Tolliametile ning pärast täitmist tagavate toimingute sooritamist XX X OÜ-le, kellele lisada maksuhalduri taotlusest ja lisadest koopiad. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.
13.02.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Maksu- ja Tolliameti (MTA) taotlus, milles taotletakse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lõike 1 alusel luba XX X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MTA taotleb luba XX X OÜ ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu aresti seadmiseks summas 42 068,20 eurot. Taotlusest nähtub, et MTA alustas 18.11.2016 korraldusega nr 12.2-3/038807-1 XX X OÜ perioodi august ja september 2016 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. XX X OÜ kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil vormistanud põhivara soetamise läbi S.OÜ eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu arvestades mahaarvamisele kuuluvat käibemaksu ning seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat
käibemaksu. Maksuhaldur on veendunud, et kontrolli tulemusel määratakse XX X OÜ- le tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 81 676 eurot. XX X OÜ esitas 20.09.2016 MTA-le 2016 augusti käibedeklaratsiooni, milles deklareeris enammakset 60 206,70 eurot, mis kanti ka 30.09.2016 XX X OÜ ettemaksukontole. 20.10.2016 esitas XX X OÜ MTA-le 2016 septembri käibedeklaratsiooni, milles deklareeris enammakset 42 068,20 eurot. Kokku deklareeris XX X OÜ augusti ja septembri 2016. a käibedeklaratsioonidel enammakset summas 102 274,90 eurot. Kuna deklareeritud enammakse summast tagastati 60 206,70 eurot, siis jäi tagastusnõudeks 42 068,20 eurot. MTA taotluse esitamisel on XX X OÜ 2016 augusti käibemaksu õigsuse ja 2016 septembri käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete alusel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontroll veel pooleli. XX X OÜ kontrollimenetluse käigus esitatud tõendite ja asjassepuutuvate isikute seletustele tuginedes on maksuhaldur seisukohal, et S.OÜ ja XX X OÜ vahel toimunud põhivara (tootmisseadmete) ostu–müügi tehingu puhul on tegemist ettevõtte ülemineku varjamiseks tehtud tehinguga. S.OÜ ei tasu riigile müüdud põhivara müügitehingult käibemaksu, mis viitab, et tehingu eesmärgiks on ühelt poolt riigile käibemaksu võlgu jäämine ja teiselt poolt alusetu käibemaksu enammakse tekitamine. Maksuhalduri andmetel on 08.02.2017 seisuga S.OÜ võlg riigi ees 117 133,19 eurot, mille hulgas kajastub XX X OÜ-le müüdud põhivara käibemaks. Tegelikuks tehingu sisuks peab maksuhaldur S.OÜ ettevõtte üleandmist XX X OÜ-le ning sellisel puhul ei teki käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lõike 2 p 1 kohaselt käivet ettevõtte või selle osa üleandmisel võlaõigusseaduse tähenduses. MTA-l on kahtlus, et XX X OÜ on vormistanud soetamise läbi S.OÜ eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu arvestades mahaarvamisele kuuluvat käibemaksu ning seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. MTA on tuvastanud, et S.OÜ ja XX X OÜ juhtorganite liikmed kattuvad ning on omavahel seotud. Äriregistri andmetel oli kontrollitaval perioodil XX X OÜ juhatuse liige J.M. alates 28.07.2016 kuni 19.12.2016. Lisaks on J.M. olnud ka S.OÜ juhatuse liige perioodil 23.10.2008 kuni 16.05.2016. S.OÜ juhatuse liige on alates 09.11.2006 kuni käesoleva ajani T.M.. Lisaks on T.M. olnud seotud ka XX X OÜ-ga, olles perioodil 19.02.2016 kuni 28.07.2016 ettevõtte juhatuse liige. J.M. ja T.M., kes on olnud seotud mõlema ettevõttega, on olnud perioodil 04.07.1998-24.05.2016 ka seaduslikud abikaasad. Alates 19.12.2016 on XX X OÜ juhatuse liige vahetunud ja uueks juhatuse liikmeks on R.M., kes on endise juhatuse liikmete J.M. ja T.M. poeg.
2.MTA on seisukohal, et S.OÜ on üle andnud oma vara XX X OÜ-le.
XX X OÜ
esitas MTA-le 01.08.2016 S.OÜ-ga sõlmitud rendilepingu nr 1/08, millega S.OÜ annab XX X OÜ-le kasutada temale kuuluva S.kinnistu (katastritunnus 28204:005:0002) mõttelise osa ja K. kinnistu (katastritunnus 28204:005:0096). MTA-l on täiendavaks tõendiks, et tootmisseadmed paiknevad K.vallas, R. külas, S.ja R. kinnistul ning nende asukoht ei muutunud omaniku vahetusega. Vara omandamine võimaldas XX X OÜ-l jätkata samade seadmete kasutamist.
3.Nii S.OÜ kui XX X OÜ aadressiks on äriregistri kohaselt R.küla, K.vald, Tartu maakond. Kinnistusregistri kohaselt on K. kinnistu (registriosa number 3502104) kaasomanik S.OÜ ja S.kinnistu (registriosa number 2508004) omanikud: T.M. 14054/31504 kaasomandist, S.OÜ
9450/31504 kaasomandist, F.P. OÜ (registrikood xxxxxxxx) 3200/31504 kaasomandist, ühisomanikud J.M. (isikukood xxxxxxxxxxx), T.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K.S.. OÜ (registrikood xxxxxxxx). Äriregistri andmetel on XX X OÜ registreerinud põhitegevusalaks spetsialiseerimata hulgikaubanduse, kattuvad XX X OÜ poolt klientidele väljastatud müügiarvetel olevate teenuste kirjeldused S.OÜ tegevusega, milleks on küttepuude tootmine, saematerjali tootmine, puidu kuivatus ja immutamine, puidu keemiline töötlus. Ka enne tootmisvahendite üleandmist XX X OÜ-le oli S.OÜ majandustegevuseks saematerjali tootmine, küttepuude tootmine, puidu kuivatamine, immutamine, liimimine, hööveldamine. XX X OÜ jätkas S.OÜ majandustegevust samade tootmisvahenditega ja samades ruumides R.küla, K.vald, kus varem tegutses S.OÜ. Mõlema ettevõtte tüüp on sama ning peamise majandusüksuse moodustavad samal kinnistul asuvad tootmishooned koos puidutootmise vahenditega, samuti tegutsevad äriühingud samal aadressil. Äriühingu ülemineku puhul on oluline sarnase tegevuse jätkumine ning majandusüksuse identiteedi säilimine, mida võib täheldada S.OÜ ja XX X OÜ puhul. S.OÜ ja XX X OÜ osad töötajad kattuvad, samuti kattuvad nende äriühingute tehingupartnerid.
4.S.OÜ on põhivara müügiarvete järgi tekkinud käibe deklareerinud augustis ja septembris 2016, kuid ei ole tasumisele kuuluvat käibemaksu tasunud. S.OÜ võlg on alates augusti ja septembri 2016 käibedeklaratsioonide esitamisest tekkinud maksukohustusega, millega arvestati käibemaksu juurde 108 451,67 eurot. Kuna S.OÜ ei ole tasunud augustis ja septembris 2016 KMD-l deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu, on MTA-l alust arvata, et tegelikult ei soovigi S.OÜ oma võlgasid tasuda. Eelnevat põhjusel, et XX X OÜ on pangakontolt teinud ülekande S.OÜ pangakontole, millest oleks saanud tasuda käibedeklaratsiooni alusel tekkinud kohustuse, kuid siiani pole maksuvõlga tasutud. S.OÜ võlgade tasumise asemel on juhatuse liige T.M. XX X OÜ poolt laekunud rahad kandnud oma isiklikule pangakontole.
5.MTA on seisukohal, et kontrolli tulemusena tuvastatakse, et S.OÜ ja XX X OÜ tegevus on identne – mõlemad äriühingud tegutsevad ühel ja samal aadressil ühe ja sama tegevusalal. MTA hinnangul jätkatakse S.OÜ tegevust XX X OÜ nime all. MTA on tuvastanud, et XX X OÜ jätkas S.OÜ tegevust samade varadega, milleks olid puidutootmise seadmed.
6.Kontrolli käigus tuvastatule tuginedes on MTA veendunud, et XX X OÜ ja S.OÜ vaheliste tehingute tegelikuks eesmärgiks oli maksukasu saamine, milleks on alusetu sisendkäibemaksu kaudu XX X OÜ-le käibemaksu enammakse tekitamine. Maksuhalduri hinnangul tegutsesid mõlemad äriühingud koos teadlikult ning eesmärgiga vältida ühelt poolt S.OÜ poolt käibemaksu tasumist ning teiselt poolt tekitada seeläbi XX X OÜ-le võimalus saada vormiliselt ostu-müügitehingu alusel tagasi sisendkäibemaksu. MTA on seisukohal, et S.OÜ ja XX X OÜ vahel ei ole toimunud ostu-müügitehingut, vaid tegemist on varjatud ettevõtte üleminekuga, millest käivet ei teki, ja seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks XX X OÜ-le täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu määramine summas 81 676 eurot.
7.Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgneval:
a) XX X OÜ on kontrolliperioodil kasutanud skeemi, mille tulemusel käibemaksukohustus on vähenenud 81 676 euro võrra. On alust arvata, et kui isik on kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. b) XX X OÜ SEB Pank arvelduskonto EExxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte kohaselt oli äriühingul 31.10.2016 seisuga rahalisi vahendeid 8 918,08 eurot ning esitatud pearaamatu väljavõtte kohaselt oli äriühingu kassa jääk 31.09.2016 seisuga 5 211,57 eurot. Arvestades asjaolu, et võimalik määratav maksusumma on 81 676 eurot, puuduvad XX X OÜ-l rahalised vahendid kogu maksusumma tasumiseks. c) Kinnistusregistri andmete kohaselt ei kuulu XX X OÜ-le kinnisvara, samuti ei oma äriühing Eesti väärtpaberi keskregistri andmete kohaselt väärtpaberid. MTA ei pea põhjendatuks XX X OÜ pangakontole aresti seadmist põhjusel, et see pärsib võimalusi ettevõtlusega jätkata ja maksukohustuslasel võib tekkida käibevahendite nappus. d) XX X OÜ-l on liiklusregistri andmete kohaselt sõiduk MAN väljalaskeaasta 1997, registreerimismärk 076TJG. Nimetatud sõiduki puhul on tegemist 20 aastat vana ja kasutatud sõidukiga, seega tuleb arvestada asjaoluga, et selle turuväärtus on väike ning väheneb pidevalt.
8.MTA on ära kasutanud KMS § 34 lg 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra. Tagastusnõue vabastatakse ettemaksukontol 16.02.2017. MTA-l ei ole õnnestunud senise perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei ole maksuhaldur kõikidelt kolmandatelt isikutelt dokumente ja vajalikke seletusi saanud. Eelnevast tulenevalt soovib MTA tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust jätkata MKS §-is 11 sätestatud uurimispõhimõtteid järgides, püüdes koguda maksimaalselt antud asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid arvestavaid tõendeid, kuni kõigi asjaolude selgumiseni. Seetõttu võib XX X OÜ perioodil august ja september 2016 tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakse kohta maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui MTA-l on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seetõttu on MTA sunnitud XX X OÜ poolt august ja september 2016 KMD-l kajastatud enammakse summas 42 068,20 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist.
9.Maksumenetluse tulemusena kuulub XX X OÜ-le määramisele käibemaksu tõenäoliselt 81 676 eurot, mille tasumine ei olene eelnevatel põhjendustel MTA hinnangul tagatud. Äriühingu ettemaksukontol olevaid varasid saab käsitleda XX X OÜ varana, seda nii sissemakse kui tagastusnõudeõigusena. XX X OÜ ettemaksukontol on vabade vahendite jääk 0 eurot. MTA leiab, et tagastatava käibemaksu summa arvestamine maksuotsusega tõenäoliselt määratava summa katteks tagab vähemalt osalise määratava maksusumma laekumise.
10.Lähtudes eeltoodust palub MTA anda luba MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise maksukohustuslase ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 42 068,20 eurot.
11.Kohus on kontrollinud 14.02.2017 kohtunõudega MTA- lt, kas eksisteerib käimasolev kontrollimenetlus loa taotlemise eeldusena. MTA on 15.02.2017 pöördumises viidanud asjaolule, et maksuhaldur on XX X OÜ suhtes 18.11.2016 korraldusega nr 12.2-3/038807-1 alustanud üksikjuhtumi kontrolli. Kohus on tuvastanud, et korraldusega nr 12.2-3/038807-1 on alustatud kontrolli XX X OÜ maksustamisperioodide august – september 2016 käibemaksu, töötasudelt või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu ning kinnipeetud töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kohtu seisukoht
12.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. MKS § 1361 lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas maksukohustuslase eluvõi asukoht on. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-17-13 punktis 13 selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa annab, on tagatud vastuväidete esitamise võimalus edasikaebemenetluses.
13.HKMS § 264 lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes taotletakse loa andmist täitetoimingu sooritamiseks, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asja üle kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
14.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 3 lubab pöörata sissenõude rahalisele õigusele. Riigikohtu määruse nr 3-3-1-4-13 punktis 10 on selgitatud, et ettemaksukonto arestimist saab pidada rahalise nõude arestimiseks.
15.Riigikohtu praktika kohaselt (nt haldusasjades nr 3-3-1-15-12, nr 3-3-1-8-13 ja nr 3-3-1-2813) peab halduskohus täitetoiminguks luba andes kontrollima, kas loa andmise eeldused on täidetud. Olukorras, kus maksuhalduril on kavas teha otsus tagastusnõude kohta, on Riigikohus pidanud vajalikuks teha kindlaks, kas a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1); d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS § 1361 lg 1) ning e) kas halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.
16.MKS § 1361 kohaldamise üheks eelduseks on see, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. 18.11.2016 korraldusega nr 12.2-3/038807-1 alustas MTA XX X OÜ 2016. a
augusti ja septembri käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Seega eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
17.Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks peab olema rahalise nõude või kohustuse määramine. MTA on seisukohal, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on XX X OÜ-le käibemaksu määramine kokku summas 81 676 eurot. Kohus peab MTA taotluse lahendamiseks hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. Samas ei saa kohus täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta. Kohus, arvestades maksuhalduri taotluses välja toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid, leiab, et käesoleval juhul on hilisema maksuotsuse tegemine tõenäoline. Kohtule esitatud dokumentidest tulenevalt on alust arvata, et S.OÜ ja XX X OÜ vaheline ostumüügitehing on näilik tehing, millega püüti varjata tehingu tegelikku sisu, milleks on ettevõtte üleminek. Materjalidest tulenevalt on alust arvata, et XX X OÜ on vormistanud põhivara soetamise läbi S.OÜ eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu arvestades mahaarvamisele kuuluvat käibemaksu ning seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Eeltoodud asjaolusid ja maksuhalduri poolt esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et XX X OÜl ei olnud ilmselt seaduslikku alust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning maksuotsuse tegemine on tõenäoline.
18.MKS § 1361 lõike 1 aluse loa andmiseks peab maksude tasumise õigsuse kontrollimisel olema tekkinud põhjendatud kahtlus, et ilma täitmist tagava toimingu sooritamist enne rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri taotlusest nähtub, et XX X OÜ-le ei kuulu kinnisvara, samuti ei kuulu äriühingule väärtpaberikontosid. 08.12.2016 seisuga omab XX X OÜ liiklusregistri kohaselt sõidukit MAN väljalaskeaastaga 1997. Nimetatud sõiduk on 20 aastat vana ja selle turuväärtus ei ole piisav, et katta nõudeid. XX X OÜ SEB Pank arvelduskontol EExxxxxxxxxxxxxxxxxx oli 31.10.2016 seisuga rahalisi vahendeid 8 918,08 eurot ning 31.09.2016 seisuga kassa jääk 5 211,57 eurot. Arvestades asjaolu, et võimalik määratav maksusumma on 81 676 eurot, puuduvad XX X OÜl rahalised vahendid kogu maksusumma tasumiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul võib tõesti tekkida põhjendatult kahtlus, et maksusumma määramisel võib selle sundtäitmine hilisemalt muutuda raskeks. Kohus leiab, et kuigi pole teada, kas XX X OÜ arveldusarvel on käesoleval ajal piisavalt raha maksusumma tagamiseks, siis on ettemaksukonto arestimine leebem vahend võrreldes äriühingu pangakonto arestimisega. Ettemaksukonto arestimisega ei seata äriühingu tegutsemisele reaalseid takistusi ning äriühing saab oma vara käsutada terves ulatuses, kui välja arvata sisendkäibemaksu tagastusnõue. Kohtu hinnangul on tegemist leebeima võimaliku täitmist tagava toiminguga.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb taotlus rahuldada ning kohus annab loa XX X OÜ ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks summas 42 068,20 eurot. MTA on taotluses kohtule selgitanud ka, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul
vastavalt MKS § 1361 lõikele 3. Tagatise suuruseks on MTA oma taotluses märkinud kokku 42 068,20 eurot. Tagatise suurus vastab kohtupraktikale. Kui XX X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 42 068,20 eurot.
20.Seega juhul, kui maksukohustuslane soovib vabaneda oma varale seatud piirangutest, on tal võimalus esitada MKS § 1361 lg 3 kohaselt MTA taotluses märgitud tagatis ning maksuhaldur lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
21.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.