Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-16-2563/7
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 13.02.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 956

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2563 AN kaebus prokuratuuri tegevuse õigus-vastasuse tuvastamiseks Kaebaja – AN Vastustaja – prokuratuur

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.01.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2563 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Riigiprokuratuuris registreeriti 07.11.2016 AN pöördumine seoses Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.10.2016 vastusega nr PRP-13/16/319-(11,12). AN leidis, et Põhja Ringkonnaprokuratuur oleks tema poolt esitatud teabe pinnalt pidanud alustama kriminaalmenetluse ning käsitas kaebaja pöördumisi ebaõigesti märgukirjadena, mitte kuriteoteatena.

2.Prokuratuur jättis 25.11.2016 alustamata kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX. 02.12.2016 jättis ringkonnaprokurör Toomas Tomberg läbi vaatamata AN 30.11.2016 kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, leides, et AN ei ole kannatanu. Riigiprokuratuur jättis 14.12.2016 määrusega rahuldamata AN kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.12.2016 kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.01.2017 määrusega asjas nr XXX (XXXXXXXXXXXX) rahuldamata AN taotluse Riigiprokuratuuri 14.12.2016 määruse vaidlustamise eesmärgil riigi õigusabi saamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

5.Tallinna Halduskohus tagastas 26.01.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja vaidlustab sisuliselt seda, et prokuratuur luges kaebaja kuriteoteated märgukirjadeks. Kaebaja eesmärgiks on seega, et algatataks ja viidaks läbi kriminaalmenetlus. Prokuratuur on kriminaalmenetluse alustamiseks aluse puudumise osas 25.11.2016 seisukoha võtnud, jättes kriminaalmenetluse XXXXXXXXXXXX alustamata. Kaebaja esitas kriminaalmenetluse algatamata jätmise peale 30.11.2016 kaebuse, mille ringkonnaprokurör T. Tomberg jättis 02.12.2016 määrusega läbi vaatamata. Tegemist on olemuselt kriminaalmenetlust puudutava vaidlusega. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1). Kui esinevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, kriminaalmenetlust ei alustata (KrMS § 198 lg 1 ja § 199). Kui kriminaalmenetlus jäetakse alustamata, on üksnes kannatanul õigus edasikaebuse esitamiseks, kuid ka sel juhul võib kaebuse esitada prokuratuurile, seejärel Riigiprokuratuurile ning lõpuks ringkonnakohtule (KrMS § 207, § 208), sh on õigus kaevata ka mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumise peale (KrMS § 208 lg 2 p 5). Kaebaja ei ole kannatanu ega isik, kes oleks võimalikus kriminaalmenetluses menetlusosaline. Ka kriminaalmenetluse käigus tehtud menetlustoimingute või määruste peale saab isik kaevata üksnes juhul, kui ta leiab, et menetlusnõudeid on rikutud ning rikkumine on kaasa toonud isiku õiguste rikkumise. Kaebusele lisatud prokuratuuri vastusest ilmneb, et seesuguseid väiteid kaebaja oma pöördumistes esitanud ei ole. Ka kaebaja ise ei viita kaebuses, milles tema õiguste rikkumine seisneb. KrMS § 228 lg 2 järgi on menetlusvälisel isikul õigus prokuratuuri poolt tehtud menetlustoimingu vaidlustamiseks pöörduda kaebusega Riigiprokuratuuri poole ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus eeluurimiskohtunikule. Halduskohtul ei ole pädevust otsustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasuse üle ega kohustada uurimisasutust vaatama uuesti kuriteoteadet läbi või alustama kriminaalmenetlust või hindama kaebaja pöördumiste menetlemise aja õiguspärasust. Isegi kui tõlgendada kaebaja nõuet üldisena ning eesmärgiga tuvastada prokuratuuri tegevuse õigusvastasus kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimisel ja menetlemisel tähtaega rikkudes, tuleks kaebus siiski tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja õiguste kaitseks on olemas tõhusamad vahendid (kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate vaidlustamine). Ka ei oleks tuvastamisnõude esitamine preventiivsest huvist lähtuvalt võimalik. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidigi õigusvastaselt käituda. Puudub reaalne oht, et Põhja Ringkonnaprokuratuur võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 2 lause 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimine 2(3)