lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2563/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2563/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
726
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2563

Haldusasi

A.N.i kaebus tuvastamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

prokuratuuri

tegevuse

õigusvastasuse

RESOLUTSIOON

Tagastada A.N.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.A.N. on Tallinna Halduskohtule 12.12.2016 esitanud kaebuse, milles palub kohtul tuvastada prokuratuuri tegevuse (kaebaja kuriteoteate ebaseaduslik märgukirjana käsitamine) õigusvastasus. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks tema avaldusele vastamisel tähtajast mittekinnipidamise.
2.Kaebusele on lisatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 07.12.2016 vastus märgukirjale nr PRP-13/16/319-(14). Vastusest ilmneb, et Riigiprokuratuuri dokumendiregistris registreeriti kaebaja pöördumine, milles kaebaja kaebab Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.10.2016 vastuse nr PRP-13/16/319-(11,12) peale. Pöördumises leidis kaebaja, et Põhja Ringkonnaprokuratuur oleks tema poolt esitatud teabe pinnalt pidanud alustama kriminaalmenetluse. Samuti leidis kaebaja Riigiprokuratuurile esitatud pöördumises, et Põhja Ringkonnaprokuratuur käsitles kaebaja pöördumisi ebaõigesti märgukirjadena, mitte kuriteoteatena või -kaebusena.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kaebaja vaidlustab sisuliselt selle, et Põhja Ringkonnaprokuratuur luges kaebaja esitatud kuriteoteated märgukirjadeks. Kaebaja eesmärgiks on seega, et algatataks ja viidaks läbi kriminaalmenetlus.
4.Põhja Ringkonnaprokuratuur vastas kaebaja 28.09.2016 ja 30.09.2016 kaebustele 31.10.2016 vastusega nr PRP-13/16/319-(11,12), milles käsitas kaebaja pöördumisi märgukirjadena, kuna pöördumiste sisust ei tulenenud viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele. Vastusest ilmneb, et prokuratuur on kriminaalmenetluse alustamiseks aluse puudumise osas 25.11.2016 seisukoha võtnud, jättes kriminaalmenetluse 16922500059

3-16-2563

alustamata. Kaebaja esitas kriminaalmenetluse algatamata jätmise peale 30.11.2016 kaebuse, mille ringkonnaprokurör Toomas Tomberg 02.12.2016 määrusega läbi vaatamata jättis.

5.Tegemist on olemuselt kriminaalmenetlust puudutava vaidlusega. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1), ent kui esinevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, kriminaalmenetlust ei alustata (KrMS § 198 lg 1 ja § 199). Kui kriminaalmenetlus jäetakse alustamata, on üksnes kannatanul õigus edasikaebuse esitamiseks, kuid ka sel juhul võib kaebuse esitada prokuratuurile, seejärel Riigiprokuratuurile ning lõpuks ringkonnakohtule (KrMS § 207, § 208), sh on õigus kaevata ka mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumise peale (KrMS § 208 lg 2 p 5). Toimiku materjalidest ilmnevalt ei ole kaebaja näol praegusel juhul tegemist kannatanuga ega isikuga, kes kvalifitseeruks võimalikus kriminaalmenetluses menetlusosaliseks. Seega on kaebajal menetlusvälise isikuna võimalik kaevata üksnes toimuva kriminaalmenetluse menetlustoiminguid või määruseid (KrMS § 228 lg 1). Ka kriminaalmenetluse käigus tehtud menetlustoimingute või määruste peale saab isik kaevata üksnes juhul, kui ta leiab, et menetlusnõudeid on rikutud ning rikkumine on kaasa toonud isiku õiguste rikkumise. Kaebusele lisatud prokuratuuri vastusest ilmneb, et seesuguseid väiteid kaebaja oma pöördumistes esitanud ei ole. Ka kaebaja ise ei viita kaebuses, milles tema õiguste rikkumine seisneb. KrMS § 228 lg 2 järgi on menetlusvälisel isikul õigus prokuratuuri poolt tehtud menetlustoimingu vaidlustamiseks pöörduda kaebusega Riigiprokuratuuri poole ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud kooskõlas KrMS § 230 lg-ga 1. Eelnevast tulenevalt puudub halduskohtul pädevus otsustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasuse üle, aga samuti kohustada uurimisasutust vaatama uuesti kuriteoteadet läbi või alustama kriminaalmenetlust või hindama kaebaja pöördumiste menetlemise aja õiguspärasust. Sellest tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
6.Isegi kui tõlgendada kaebaja nõuet väga üldisena ning eesmärgiga tuvastada prokuratuuri tegevuse õigusvastasus kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimisel ja tema avalduse menetlemisel tähtaega rikkudes, tuleks kaebus siiski tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja õiguste kaitseks on olemas tõhusamad vahendid (kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate vaidlustamine). Ka ei oleks tuvastamisnõude esitamine preventiivsest huvist lähtuvalt võimalik. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidigi õigusvastaselt käituda. Praegusel juhul puudub kohtu hinnangul reaalne oht, et Põhja Ringkonnaprokuratuur võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 2 lause 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtule ei nähtu, et kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimine oleks kaebajale võinud tekitada varalist kahju või oleks kahjustanud hüvesid, mille puhul oleks alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses.
7.Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus sisuliselt läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse, sest vajadus selle lahendamiseks kaebuse tagastamise korral puudub. Samuti ei vaata kohus läbi kaebaja muid menetluslikke taotlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium