Maksuõigus › Maksuotsused

3-16-1273

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-16-1273 Pro tunnistas oma viga ning parandas 2015. a oktoobri KMD. Vaatamata parandusele on Baka Pro seisukohal, et tehing on 2015. a oktoobris toimunud. Maksuhaldur on seisukohal, et tegelikkuses ei ole Baka Pro arvel nr 22101501 kajastatud kaupu Epsilonilt soetanud. Epsilon ei saanud arvel nr 22101501 kajastatud seadmeid müüa, kuna Epsilon ei ole neid seadmeid soetanud SIA-lt Roja Can (Roja Can). Tehingu osapoolte vahel koostatud dokumentatsioon ei ole usaldusväärne ning seadmete üleandmine Roja Can poolt Epsilonile ei ole tõendatud. Baka Pro oli tehingute mittetoimumisest teadlik. Tehingupooled on varasemast ajast tuttavad. Menetluse raames andis Baka Pro vastuolulisi ning ajas muutvaid seletusi. Kaupade soetamist ja transporti puudutav dokumentatsioon on puudulik ja mitte usaldusväärne. 4) Äriühing on kohustatud maksma tulumaksu kuludelt, mille osas puudub nõuetele vastav algdokument. Kuna tehinguid Epsiloniga ei ole toimunud, tuleb Epsiloni arvete alusel reaalselt panga kaudu väljamakstud summas sisalduv käibemaks kokku 9350 eurot lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ning maksustada tulumaksuga summas 2337,50 eurot (9350 * 20/80).

3-16-1273 ja maksuotsustes kajastatud asjaolusid, siis see võimalik eksimus maksuotsuse õiguspärasust ei mõjuta. 7) Kuna Roja Can esitas arve Epsilon nimele, siis on arusaadav, et Roja Can kinnitabki tehingute toimumist nii, nagu see dokumentidel kajastatud, mitte aga nii, nagu tehing tegelikkuses aset leidis. Väidetavalt Roja Canilt soetatud kaup asus Lätis, kusjuures Epsilon esindaja selle vastuvõtmisel ega üleandmisel osalenud ei ole. Isegi juhul, kui Epsilon oleks olnud selle tehingu osapooleks, siis ei saanud Epsilonil tekkida sellest väidetavast müügitehingust käivet Eestis ega sellest tulenevalt Baka Prol ka sisendkäibemaksu maha arvamise õigust. 8) Arvestades, et Epsiloni ei saa lugeda tegelikuks müüjaks ning Baka Pro on vaidlusalustel arvetel näidatud kaubad soetanud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, siis puudus Baka Prol nii arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvamise õigus kui kohustus arvetel näidatud käibemaksu müüjale tasumiseks. Kuna Epsilon arveid ei saa lähtuvalt asjaolust, et nendel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, käsitleda nõuetekohaste kuludokumentidena, siis on maksuhaldur nende arvete alusel tehtud väljamaksed õigesti maksustanud tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksuga. Siiski on maksuhaldur tulumaksu määramisel arvestanud maksukohustust vähendava asjaoluna, et Baka Pro oli arvetel näidatud kaubad siiski saanud ja nende eest tasunud, seetõttu on maksuotsuses loetud ettevõtlusega mitteseotuks mitte Epsilon arvete alusel tasutud kogusumma, vaid üksnes selles sisalduv käibemaksu osa.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Baka Pro palub 27.06.2016 kaebuses tühistada MTA 06.04.2016 maksuotsus.

1) Maksuotsuse põhjendused on ebaselged. Maksuotsuse p-st 3 (ärakuulamisõiguse tagamine) tuleneb, et maksuhaldur ei ole jäänud kõigi kontrollakti põhjenduste juurde, samas kui p 2 (kokkuvõte tuvastatud asjaoludest) järgi ei ole maksuhaldur maksustamise faktilisi põhjendusi korrigeerinud. Formaalne viide kontrollaktile võib olla küll kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-ga 1, kuid olukorras, kus maksuhaldur on eriarvamuse järgselt kontrollaktis tehtud järeldustes teinud parandusi ja muudatusi, siis haldusakti põhjenduste kontrollitavuse tagamiseks olnuks vajalik maksuhalduri hinnangu ja järelduste tervikuna maksuotsuses uuesti välja toomine. MTA maksuotsus ei vasta HMS § 55 nõuetele. 2) Maksuotsuse põhjendused on ebapiisavad. Kaebaja poolt eriarvamuses ja vaides esitatud argumente ei ole piisaval määral ümber lükatud. Asjaolud, et Alfal puudus kontrollitaval perioodil äritegevus, reaalne tegevuskoht ja toimiv juhtkond, ei ole Baka Pro tegevuse hindamisel olulised, kuna ükski neist asjaoludest ei viita ega kinnita, et kaebaja Alfa majandustegevuse puudumist teadis või pidi teadma. Maksuhaldur on tuginenud maksuotsuses sellel, et tehingut Alfa ja Epsiloni vahel ei ole toimunud ja seega ei saanud Epsilon müüa Baka Prole arvel nr 02091502 kajastatud kaupa. Nimetatud järeldus ei ole kohtupraktikat (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-12) arvestades asjakohane ega välista Epsiloni poolt kauba müümist Baka Prole. Maksuotsuses heidetakse kaebajale ette teiste äriühingute pangakontodel toimuvaid liikumisi, näitamata ära kuidas kaebaja teadis või pidi sellest teadma. See, kuidas on oma majandustegevuse või maksuarvestuse korraldanud Epsilon, ei saa olla ette heidetav Baka Prole. 3) Kaebaja vaidlustab asjaolud, mis väidetavalt viitavad Baka Pro teadlikule tegevusele. MTA väidetud varasem tutvus ei ole põhjendatud ja asjakohane. Seletusest ei tulene, et isikute vahel oleks olnud selline tutvus, mis võimaldanud neil kokku leppida fiktiivsete tehingute teostamises. I. Bolšakovi poolt väidetud ammune tutvus aastast 2000, s.o ajal kui isikud olid 13 aastased, ei tähenda, et isikud suhtlevad ka tänapäeval. Kaup soetati kahe tehinguga, kuid müüdi edasi ühe arvega, millise tehinguga teenis Baka Pro vaieldamatult tulu. Lisaks väidetakse

4(10)

3-16-1273 kontrollaktis, et Epsilonilt soetati vardaid 9000 tk, kuid müüdi 1000 tk rohkem. Baka Pro lisas eriarvamusele tõendina SIA FIL un KO arve varraste soetamise kohta kogusena 1000 tk. Maksuhalduri poolt välja toodud asjaolud on ebaolulised, mis objektiivselt võttes ei anna alust pidada tehingu toimumist kahtlaseks. MTA poolt ei ole välja toodud ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu, mis välistab Epsiloni poolt kauba üleandmise Baka Prole. MTA vaidlustab veo toimumise Lätti, kuid samas kontrollaktis on maksuhaldur märkinud, et ta ei sea kahtluse alla tööstusseadmete olemasolu ning nende ekspordi Venemaal asuvale äriühingule OOO Bars. CMR-lt on näha, et kauba pealelaadimine toimus 23.10.2015. Kaebaja hankis ise transpordiettevõttelt kinnituse, millal on veok ületanud piiri ning saadud vastuse kohaselt toimus piiriületus 23.10.2015. Koos vaidega esitas kaebaja päringu Läti tollilattu ja SIA-le LWL, mille veokijuht kinnitas, et Pärnust laaditi peale 5 kaubaalust ning kaup sarnanes toiduainetetööstuse seadmetele. Vaideotsuses ei ole neid tõendeid analüüsitud. 4) Kaebaja vaidlustab maksuotsuse ka seoses Epsiloni arvega nr 22101501. Maksuotsuses toodud asjaolud, s.o võimalikud vastuolud ja puudused Roja Can ja Epsiloni vahelises tehingus ei ole ette heidetavad kaebajale ja kaebaja tõendamissfääris. Maksuhalduril ei olnud takistusi tehinguga seotud asjaolude väljaselgitamiseks Roja Can kaudu. MTA poolt väidetud asjaolusid tutvuse kohta tegelikkuses ei esine. Vastuolud kauba asukoha osas on ebaolulised, kuna teiste tõenditega on tõendatud, et kaup asus Lätis. Kauba transpordi dokumentatsiooni puudused ei ole tingitud kaebajast ja kaebaja on teinud endast oleva, et selgitada välja transpordiga seotud asjaolud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et seadmete soetamise dokumentatsioon on puudulik ja ebausaldusväärne. Kaebaja jääb vaides toodud vastavate väidete juurde, mis on vaideotsuses jäetud tähelepanuta. 5) Tulumaksu määramine ja ka tulumaksu määramise metoodika on motiveerimata. Maksuotsusest ei selgu, milline on maksuhalduri nägemuse järgi õige kauba hind, mis Baka Prol tuli kauba ostul maksta. Olukorras, kus tegemist on kauba soetamisega ning pole mõistlikult võimalik, et kaup on saadud tasuta, tuleb maksuhalduril läbi viia hindamine, kui ta leiab, et raha on siiski ettevõtlusest maksuvabalt välja viidud (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-60-11 ja nr 3-3-1-70-08). Kui võtta aluseks, et õige kauba hind oli arvetel näidatud hind ilma käibemaksuta, siis ei selgu maksuotsusest, kuhu või kellele liikus käibemaksu osa. Hüpoteetiliselt, kui käibemaksu osa liikus Baka Prole, siis puudub alus väljamakse maksustamiseks tulumaksuga, kuna raha ei ole ettevõtlusest välja viidud. Kui käibemaksu osa ei tagastatud Baka Prole, siis tuleb maksuotsuses selgitada, miks maksuhaldur leiab, et kogu arvel näidatud summa ei olnud Baka Pro jaoks ettevõtlusega seotud. TuMS § 51 ja 52 eesmärgiks on maksustada ettevõtlusest väljaviidud kasumit. Arvel näidatud ja müüjale tasutud käibemaksu saab äriühing sisendkäibemaksuna maha arvata. Ettevõtja jaoks jääb tehing kokkuvõtteks maksuvabaks. Seega käibemaksu osas juba olemuslikult ei teki ettevõtlusest raha välja viimist, mida saaks kasutada varjatud väljamakseteks. Käibemaksusumma maksustamine tulumaksuga toob kaasa topeltmaksustamise, kuna maksuotsus on tehtud käibemaksu tagastusnõuete rahuldamata jätmise kohta. Praegusel juhul oleks tegemist olukorraga, kus maksuhaldur kogub maksult endalt täiendavat maksu.

Maksu- ja Tolliamet palub 21.09.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Maksumenetluse tulemusena ei saa väita, et kaebaja ei ole väidetavalt Epsilonilt soetatud kaupa üldse saanud, küll on aga vaidlusküsimus selles, kas kaebaja on arvel näidatud kauba soetanud Epsilonilt ehk teiselt käibemaksukohustuslaselt. Tehingute toimumine kaebaja ja Epsiloni vahel ei ole kinnitust leidnud. Ka Epsiloni kohta kogutud andmed kinnitavad kahtlust, et viimane ei ole tegelikke majandustehinguid teinud ega arvel näidatud kaupu kaebajale müünud. Kõigi tuvastatud asjaolude koosmõju viitab selgelt sellele, et vaidlusalustes tehingutes on toimunud ainult dokumentide vormistamine ja tegelikult pole neis märgitud äriühingute 5(10)

3-16-1273 vahel vastavaid tehinguid toimunud. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et ainuüksi arvete esitamine ja tasumine ning deklareeritud andmete kajastamine maksuarvestuses ei kinnita veel tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel, kui esineb põhjendatud kahtlus, et tehingud arvetel näidatud poolte vahel ei ole tegelikult aset leidnud (3-3-1-15-13). Kahtlus on enamasti tingitud teatud tõsistest ebakõladest ja lünkadest tõendites, mis viitavad sellele, et tehinguid ei ole poolte vahel reaalselt toimunud, ning pooled, olles sellest teadlikud, on püüdnud jätta vastupidist muljet. Samas ei olnud pooltel võimalik kõiki detaile ette näha ning üksikasjades oma seletusi ja dokumenteerimist kooskõlastada, nagu selgelt ilmneb ka käesolevast asjast. 2) Eeltoodud seisukohtade koosmõjus ja valguses on vastustaja järeldus, et kaebaja arvetel näidatud isikuga tehinguid tegelikult ei teinud ja kaebaja oli vaidlusaluste kaupade soetamisest nn tundmatutelt kolmandatelt isikutelt teadlik. Ka kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene pahausksele isikule, kes teadis, et arvel näidatud isik tegelikult kauba/teenuse müüjaks ei ole. Ainuüksi arve formaalsest nõuetelevastavusest sellises olukorras sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse säilimiseks ei piisa. Kuna tegelikkusele mittevastavate arvete kajastamine oma raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides saab üksnes toimuda pahatahtlikult, siis puudub kaebajal vaidlusaluste tehingutega seoses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 3) Kuna vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läks tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kuna kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole MKS § 150 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud ning maksuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei ole. 4) Maksuhaldur on maksuotsuses olevas vastuses eriarvamusele piisavalt arusaadavalt oma seisukohti põhjendanud. See, et maksuhaldur on mõningaid asjaolusid möönnud ja seejärel põhjendanud, miks need asjaolud ei muuda maksustamise aluseks olevaid seisukohti, ei muuda maksustamise aluseid ebaselgeks ega mittemõistetavaks. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses muutnud oma maksustamise aluseks olevaid seisukohti võrreldes kontrollaktiga. 5) Kaebaja poolt esitatud lisatõenditest nähtuvalt on SIA LWL autojuht 05.05.2016 seletuses märkinud, et veetud kauba puhul oli tegemist hakkmasinaga. Maksuhaldur ei pea antud seletust usaldusväärseks, kuna arusaamatuks jääb, kuidas isik teadis, et tegemist on just hakkmasinaga, mitte mingi muu masinaga, seda enam, et isik laadis oma veoki peale masina lahtivõetud kujul. 6) Maksustamisel ei tohi olla karistuslikku iseloomu, ent sellestki ei saa teha järeldust, et maksuhaldur peaks hindamise teel maksustamist kaaluma iga kord, kui mingi väljamakse kohta puudutavad nõuetekohased või usaldusväärsed dokumendid. See viiks olukorrani, kus maksukohustuslasel on kasulik ja mõistlik maksupettusi toime panna ning loota õnnestumisele, teades samas, et ebaõnnestumise korral on maksuhalduril vaevarikas kohustus tegelikud asjaolud välja selgitada. Olukorras, kus on tõendatud, et ostjal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (ostja teadis, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja), on selge, et väljamaksele käibemaksusumma lisamine ei olnud põhjendatud. Seetõttu on väljamakse vähemalt käibemaksusumma osas ettevõtlusega mitteseotud ja kuulub maksustamisele tulumaksuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Baka Pro kaebus ei anna alust MTA 06.04.2016 maksuotsuse tühistamiseks.

3-16-1273 tööstusseadmeid. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla arvetel kajastatud kauba saamist ja edasimüümist kaebaja poolt, kuid leiab, et kauba müüjaks ei olnud Epsilon ning kaebaja oli sellest teadlik. Seega tuleb maksuhalduri hinnangul lugeda kauba müüjaks tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei saa eeldada, et tegemist on käibemaksukohustuslasega (käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba eest tasumisele kuuluv käibemaks). Maksuhaldur tuvastas ühtlasi, et arvel nr 22101501 kajastatud tehingu puhul ei ole käibe tekkimise koht Eesti (KMS § 9 lg 2), mis tähendab, et Epsilonil ei olnud õigust väljastada arvet nr 22101501 käibemaksuga ja kaebajal puudus õigus kajastada nimetatud arve alusel enda KMD-l sisendkäibemaksu. Maksumenetluse käigus parandas kaebaja 02.04.2016 enda 2015. a oktoobri KMD, võttes deklareeritud sisendkäibemaksu hulgast välja arvel nr 22101501 kajastatud käibemaksu summas 3910 eurot (maksuotsuse p 2.2.2). Maksuotsusega piirati KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel kaebaja õigust deklareerida arvel nr 02091502 kajastatud sisendkäibemaksu summas 5440 eurot (maksuotsuse p 2.1). Lisaks on maksuhaldur lugenud arvete nr 22101501 ja 02091502 alusel kaebaja poolt Epsilonile tasutud käibemaksu kokku summas 9350 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ja maksustanud selle TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tulumaksuga summas 2337,50 eurot (9350 eurot * 20/80).

7(10)

3-16-1273 I. Bolšakov kinnitas samas, et tööstusseadmete üleandmine toimus õues, valveta tootmiskompleksi territooriumil, mis asub CMR-l kajastatud aadressil (Paide mnt 9, Pärnu). I. Bolšakov kinnitas, et arvega nr 02091502 müüdud tööstusseadmed asusid nimetatud tootmiskompleksi territooriumi sissepääsu juures ning territooriumile võis vabalt igaüks siseneda (I. Bolšakovi 23.12.2015 seletuste protokoll – tl 82-84). Seega kirjeldavad väidetav kauba üleandja ja vastuvõtja kauba üleandmist erinevalt. Kaebaja juhatuse liige J. Sjomin väitis maksumenetluses algselt, et enne Epsiloniga 2015. a septembris toimunud tehingut ta selle esindajat I. Bolšakovi ei tundnud ning ei osanud seletada, miks on tema telefoniraamatus I. Bolšakovi telefoninumber. Hiljem, samal päeval toimunud vestluse käigus, nimetas J. Sjomin I. Bolšakovi juba oma tuttavaks, kelle poole pöördus seoses OOO Bars jaoks vajalikke tööstusseadmete otsingutega (J. Sjomini 19.11.2015 seletuste protokoll). I. Bolšakov kinnitas maksumenetluses, et teab J. Sjominit juba ammusest ajast (I. Bolšakovi 23.12.2015 seletuste protokoll). Kaebaja volitatud esindaja Vladislavs Sokolovs selgitas maksumenetluses, et 2015. a augusti lõpus pöördus OOO Bars esindaja kaebaja poole, küsides tööstusseadmete kohta. 2015. a septembris toimus kohtumine, mille käigus OOO Bars esindaja selgitas, milliseid tööstusseadmeid täpsemalt tahetakse soetada ning peale seda hakkas kaebaja otsima äriühinguid, kes oleksid võimelised selliseid tööstusseadmeid tarnima (V. Sokolovsi 28.12.2015 seletuste protokoll – tl 95). Ka kaebaja juhatuse liige J. Sjomin selgitas maksumenetluses, et pöördus oma tuttava I. Bolšakovi poole 2015. a septembri alguses (J. Sjomini 19.11.2015 seletuste protokoll). I. Bolšakov kinnitas maksumenetluses, et arvatavasti 2015. a septembri alguses võttis temaga ühendust J. Sjomin, küsides tööstusseadmete kohta ning 5 päeva jooksul peale esialgset ühenduse võtmist helistas I. Bolšakov kaebajale tagasi, teatades, et suudab tarnida küsitud tööstusseadmed ning pakkudes omalt poolt hinda (I. Bolšakovi 23.12.2015 seletuste protokoll). Maksumenetluses kogutud teabest nähtub, et Alfa väljastas Epsilonile arve tööstusseadmete kohta 01.09.2015 (tl 92) ning järgmisel päeval väljastas Epsilon arve kaebajale. Seadmete üleandmine Alfalt Epsilonile toimus väidetavalt samuti 01.09.2015 (I. Bolšakovi 23.12.2015 seletuste protokoll). Eeltoodud asjaolud on vastuolulised, kuivõrd nendest nähtub nagu oleks hankijalt saadud arved ja kaubad kätte varem, kui neid hakati OOO Bars esindajaga kohtumise järgselt otsima.

3-16-1273 Epsilonile tasutud summade edasise liikumisega seonduv (maksuotsuse p 2.1.2 ap 1 p d). Õige on kaebaja seisukoht, et nimetatud asjaolud ei ole otseselt etteheidetavad kaebajale, samas toetavad need maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et kaebaja kajastas teadlikult enda raamatupidamis- ja maksuarvestuses algdokumenti (arve nr 02091502), millel kajastatud tehingut tegelikkuses ei toimunud (kauba müüjaks ei olnud Epsilon). Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele (otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-13, p 15). Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid täiendavaid tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse selles, et Epsilon ei ole arvel nr 02091502 kajastatud kauba tegelik müüja.

9(10)

3-16-1273

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.