lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2164/26

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2164/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

M ÄÄR US

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 23.01.2017, Tartu 3-16-2164 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 24.10.2016. a käskkirja nr 6-3/1203 tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla tunnistas 24.10.2016. a käskkirjaga nr 6-3/1203 A. Streltsovi süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumises ja määras karistuseks kartserisse paigutamise 7 ööpäevaks.
2.A. Streltsov esitas 25.10.2016 Viru Vanglale venekeelse vaide, milles ta vaidlustas nii käskkirja nr 6-3/1203 kui ka esitas kahju hüvitamise taotluse summas 30 000 eurot.
3.Viru Vangla jättis 07.11.2016 vastusega nr 6-12/276-2 A. Streltsovi võõrkeelse vaide läbi vaatamata ja tagastas põhjusel, et selle esitajal on vabakasutuskontol 25.10.2016 seisuga 21,60 eurot, mis võimaldab tal endal tasuda tõlketeenuse eest, kuid ta keeldus pöördumise tõlkesse saatmisest oma vahendite arvel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.A. Streltsov esitas 26.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis Viru Vangla 24.10.2016. a käskkirja nr 6-3/1205 tühistamist ja õigusvastasuse kindlakstegemist ning mittevaralise kahju summas 50 000 eurot hüvitamist. Veel palus A. Streltsov vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid.
5.Tartu Halduskohus tagastas 21.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse ja jättis menetlusabi taotluse tähelepanuta. Kohus märkis, et Viru Vanglalt saadud dokumentidest selgus, et A. Streltsov soovib tegelikult vaidlustada Viru Vangla käskkirja nr 6-3/1203, mitte nr 6-3/1205, kuna sellist käskkirja ei eksisteeri. Kohus tuvastas, et käesoleval juhul ei esine keeleseaduse §-s 9 sätestatud erandit. Kohus asus seisukohale, et kuna kaebaja keeldus tõlkimise eest tasumisest, siis tagastas Viru Vangla kaebaja vaide õiguspäraselt. Kohus arvestas, et kaebajal oli isikukonto arvel piisavalt raha, et tasuda tõlketeenuse eest, mis tähendab, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus märkis, et sama põhimõte kehtib ka kahju hüvitamise nõudes, kuivõrd selle eelduseks on kahju hüvitamise taotluse esitamine vanglale. Lähtudes eeltoodust tuvastas kohus, et kaebajal on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lgs 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu kohus tagastas A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6.A. Streltsov esitas 30.12.2016 määruskaebuse, milles ta palus end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid ega mingit sissetulekut. A. Streltsov palus tühistada Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrus.
7.Tartu Halduskohus jättis 04.01.2017. a määrusega A. Streltsovi menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis A. Streltsovi määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks 15 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2). Kohus tegi kindlaks, et menetlusabi andmise majanduslik eeldus on täidetud (kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei ületa riigilõivu), mistõttu asus kohus hindama, kas antud juhul on piisav alus eeldada, et kavandatavas menetluses osalemine on edukas (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15 ja Riigikohtu 15.06.2016. a määrus nr 3-3-1-36-16). Kohtu hinnangul ei saadaks määruskaebust edu, kuna halduskohtumenetluses on kaebuse läbivaatamise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole anda isikule menetlusabi, kuna selle andmine ei ole ilmselgelt perspektiivikas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.A. Streltsov esitas 10.01.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määruse peale. A. Streltsovi väitel ei ole tal raha, et tasuda 15 eurot ning teised kohtunikud vabastavad teda riigilõivust. A. Streltsov märgib, et HKMS-is ja riigivastutuse seaduses (RVastS) on öeldud, et kui haldusorgan ei vaata läbi või keeldub kaebuse, vaide või taotluse läbivaatamisest, siis võib pöörduda kohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.A. Streltsov palub määruskaebuses Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määrus tühistada. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Arvestades eeltoodut tuleb ringkonnakohtu hinnangul A. Streltsovi määruskaebuses esitatud nõuet käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas.
11.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kuna määruskaebus ei ole ilmselgelt perspektiivikas, siis ei ole põhjendatud anda isikule menetlusabi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et põhjendatud ei ole kaebajale menetlusabi anda.
12.Kaebaja väite osas, et HKMS-is ja RVastS-is on öeldud, et kui haldusorgan ei vaata läbi või keeldub kaebuse, vaide või taotluse läbivaatamisest, siis võib pöörduda kohtusse, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et olukorras, kus kaebaja on keeldunud allkirjastamast taotlust võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 12), siis esineb vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-s 3 sätestatust lähtuvalt alus kinnipeetava võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmiseks, nagu vangla käesoleval juhul on ka toiminud (tl 10) ning sellisel juhul ei saa kohtueelset menetlust läbituks lugeda, millisel juhul esineb HKMS § 121 lg 1 p 4 alus kaebuse tagastamiseks, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustulikust korrast.
13.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium