lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-38/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-38/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
548
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-38

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.N.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.A.N. on Tallinna Halduskohtule 05.01.2017 esitanud kaebuse, milles palub tuvastada Tallinna Vangla õigusvastane tegevus ja kohustada vanglat võimaldama kaebajal kasutada tooli, kuna tema tervislik seisund ei võimalda tal seista.
2.Kaebusele on lisatud vaideotsus, millest ilmneb, et kaebaja on 31.10.2016 pöördunud Tallinna Vangla poole sooviga, et osakonda paigutataks helistamise jaoks tool, kus istuda. Vangla jättis taotluse 15.11.2016 muuhulgas julgeoleku kaalutlustel rahuldamata. Kaebaja esitas taotluse rahuldamata jätmisele vaide, mille vangla 19.12.2016 vaideotsusega nr 515/16/365-2 rahuldamata jättis.
3.Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusel puuduvad mistahes eduväljavaated. Seetõttu tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 pde 1 ja 2 järgi kaebajale tagastada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Kaebaja soovib vangla kohustamist telefonide juurde tooli väljastamiseks. Vangla on institutsioon, mille eesmärgiks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ning õiguskorra kaitsmine. Selle eesmärgi saavutamiseks on kinnipeetavatele kehtestatud piirangud, mis on õigustatud vangla üldise funktsiooni täitmise tagamise vajadusega (vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2). Julgeoleku tagamine on vangla kohustus (VangS § 66 lg-d 1 ja 2). Võib nõustuda vaideotsuses toodud seisukohaga, et lahtine tool võib ohustada vangla julgeolekut või korda, samuti julgeolekut vanglas. Sellise esemega on võimalik kahjustada ka vara. Seesugustele tunnustele vastavad esemed on VangS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatu järgi kinnipeetavatele keelatud. Kaebajal ei saa olla õigust nõuda kohtu kaudu vanglalt eset, mis

3-17-38

vastab seadusega sätestatud keelatud eseme tunnusele, kujutades endast vangla sisejulgeolekule võimalikku ohtu. Ka vanglale ei saa olla julgeoleku tagamine etteheidetav. Seetõttu ei ole kaebajal vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevat subjektiivset õigust nõuda vanglalt telefoni juurde tooli väljastamist.

5.Kaebaja ei ole esitanud ainsatki tõendit, mis annaks aimu kaebaja tervislikust seisundist tingitud võimatusest seista helistamise ajal püsti. 19.12.2016 vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja vaatamata telefonikõnede ajal istumise võimaluse puudumisele teinud vangistuse vältel enam kui sada telefonikõnet. Sealjuures on kaebaja vaideotsuse kohaselt ajavahemikul 01.11.201617.11.2016 teinud 21 telefonikõnet kestusega üle 56 minuti. Vangla kinnitusel on kaebajal pikkade telefonikõnede asemel füüsise säästmiseks võimalik teha vahepausidega ka mitu lühikest telefonikõnet. Kaebaja ei väida, et ta ei oleks saanud helistada. Asjaolu, et kaebajale ei helistamise ajaks tooli, ei ole inimväärikust alandav ega riku muul moel kaebaja õigusi.
6.Seega ei riku tooli väljastamata jätmine ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada, sest kaebajal ei saa olla kaebeõigust. Isegi kui kaebaja kaebeõigust jaatada, oleks ülaltoodud põhjustel tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega HKMS § 121 lg 2 p 2 mõttes.
7.Vastuseks kaebuse väitele diskrimineerimise kohta selgitab kohus, et seadusest ei tulene vanglatele kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, sh istumise võimalust helistamise ajal. Kinnipeetavatele erinevate tingimuste võimaldamist ei ole alust pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks, kui kinnipeetavatele on õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud. Kaebajale sobivamate võimaluste pakkumine ühes vanglas ei anna talle õigust nõuda samade tingimuste võimaldamist teises vanglas.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub kaebajal ka vajadus menetlusabi järele, mistõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlused läbi vaatamata jätta. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium