Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2557
Haldusasi
Goodwin SH OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030527-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Goodwin SH OÜ, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Goodwin SH OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-2557 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-2557 aluseks kassaprogrammi, mida kaebaja ei kasuta. Mõistetamatuks jääb, kuidas saab vastustaja ühelt poolt pidada usaldusväärseks programmi R-Keeper 7 andmeid ja teisalt uskuda, et programmist Posmaster tehtud väljatrükid on manipuleeritud. Kassaprogramm R-Keeper 7 ei ole usaldusväärne, kuivõrd Eestis puuduvad võimalused selle teenindamiseks, hoolduseks ja uuendusteks. Kaebaja esitatud väljatrükid programmist Posmaster on põhistatud raamatupidamise algdokumentidega (tšekkidega), mis tõendavad omakorda, et majandustehingud on toimunud ning millelt nähtub müüdud kauba nimetus ja kogus. Maksuhaldur ei ole näidanud, millise kauba või teenuse müügist tekkis rahaline käive, mida äriühing väidetavalt varjas. Varjatud sularahakäive ei saanud tekkida tehingutest, mida pole reaalselt toimunud. Vastustaja väidetud R-Keeper programmi usaldusväärsus tähendaks ühtlasi seda, et tšekkide arv erineb kohati kuni 2,6 korda. Arvestades, et november-detsember on toitlustuses vaiksed kuud, ei ole usutav, et poole rohkem inimesi maksis sularahas. Kaebaja ei ole soetanud ka kaks korda rohkem kaupa või müünud teenust kaks korda kallimalt. Maksuhaldur ei ole hinnanud tõendeid kogumis, vaid välistanud kaebaja seletused ning jätnud kogumata asjas tähtsust omavad tõendid. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et alates 2014. a jaanuarist kasutab kaebaja ka kassamoodulis Posmaster programmi, mistõttu on arusaadav, et töötajad ei pruukinud osata programmi R-Keeper 7 kasutada. Kassaprogrammist R-Keeper 7 kanti andmed üle Posmaster programmi ja sellega tegeles AT. Programmist R-Keeper 7 kanti andmed nupuvajutusega üle Postmasteri laoprogrammi, millega töötas omakorda raamatupidaja, st raamatupidaja kassaprogrammiga ei töötanud. Kahe programmi paralleelselt kasutamine ei ole tehniliselt võimalik. Maksuhalduri fotod kassaprogrammist R-Keeper 7 on ebausaldusväärsed. Arvestades, et raamatupidaja ei töötanud kassaprogrammiga R-Keeper 7, on usutav, et tal puudusid selle programmi paroolid ja ta ei osanud maksuhalduri pildistatut seletada. R-Keeper 7 oli testprogramm, mille abil toimus teenindajate side köögiga (peileritega) ja mida kasutati töötajate väljaõpetamiseks, kusjuures programmi lisati ja sealt kustutati andmeid. Testprogrammis ei sisaldu seega tegelikud andmed sularahakäibe kohta. Kuna tegemist on testprogrammiga, ei vastuta kaebaja sealt leitud andmete usaldusväärsuse eest. 19.02.2015 vaatluse käigus siseneti kassaprogrammi KK paroolidega ning maksuhaldurile anti andmed testprogrammist. KK ei olnud vaatluse ajal kohal. Andmed andis EŠ. Asjaolu, et EŠ-l polnud endal paroole, viitab sellele, et ta ei teadnud, kuidas programm töötab. Vastustaja ei küsitlenud äriühingu esindajaid. See, et kassaprogramm läks 16.02.2015 katki, on tõendatud 15.05.2015 e-kirjaga ja arvega uue serveri soetamiseks. Serveririket tõendavad AK 04.05.2015 seletused; samuti tunnistajate AK, JN ja AT ütlused 27.01.2016 kohtuistungil. Programmi R-Keeper 7 kasutati seega ajutiselt ning sellesse ei laaditud kontrolliperioodi andmeid. Tšekkide numbrid on koonddokumendist puudu põhjusel, et kliendid soovivad arveid jagada, mistõttu tühistatakse esimene tšekk, kuid numeratsioon jookseb edasi. Kassatšekkide aruandes on osade kassatšekkide numbrite puudumine tingitud kassa- ja pangatšekkide ühisest numeratsioonist. Kontrolliperioodil olid teenindajate peilerid seotud Posmaster programmiga. Kassaprogrammi R-Keeper 7 ei hooldatud, 10.11.2014 UCS Estonia OÜ kaebajale väljastatud arve nr 20354 puudutab peileri remonti.
3-15-2557 võimalik tuvastada, mis programmist need pärinevad ega seda, kas tegemist on kõigi tšekkidega ühe päeva kohta. Asjaolu, et kassaprogrammi R-Keeper 7 käibearuannetel ja pearaamatus kajastuvad andmed kaardimaksete kohta kattusid, ent andmed sularahamaksete kohta mitte, ei saa olla juhuslik. Samuti ei saa pidada juhuslikuks seda, et “testprogrammis” kattusid kanded kaardimaksete kohta, ent mitte sularahamaksete kohta. Kaebaja ei ole selgitanud vajadust kasutada kahte programmi paralleelselt. Töötajate väljaõpetamine programmiga R-Keeper 7 on kaheldav, kuivõrd kaebaja väitel seda programmi ei kasutatud. Eluliselt oleks usutav, et töötajaid õpetatakse välja programmiga, mida neil tuleb töös reaalselt kasutada, s.o praegu Posmaster programmiga, mitte programmiga, mis oma funktsionaalsuselt ja lahenduselt erineb kasutusel olevast programmist. Maksuhaldurile R-Keeper 7 väljatrüki väljastanud KK sai aru vaatluse sisust ja eesmärgist. Ei ole usutav, et töötaja siseneb teadlikult kassaprogrammi testversiooni, et sealt andmeid ekraanile kuvada. Veelgi enam, administraator sulgeb vahetuse lõpus üldise vahetuse ja saab väljatrüki, mistõttu pidi administraator olema teadlik, missugust programmi tegelikult igapäevatöös kasutatakse. Mingit testprogrammi seega ei olnud. Jääb arusaamatuks, miks olid programmis R-Keeper 7 olemas kõigi tehingute andmed kontrolliperioodil, kui programmi kasutati ainult kaks nädalat. Veelgi enam, andmed kaarditehingute kohta on identsed äriühingu pangakonto väljavõttega. Kuigi kaebaja on väitnud, et kassaprogrammi R-Keeper 7 kasutati ajutiselt, on ta kaebuse punktis 2.11 kinnitanud, et teenindajate peilerid olid seotud just selle programmiga. Kui toitu valmistati R-Keeper 7 programmi alusel, siis peab ka see programm kajastama tegelikke majanduslikke sooritusi, s.o käivet. Lisaks on R-Keeper 7 Eesti edasimüüja UCS Estonia OÜ väljastanud kaebajale novembrikuus arve kontoritehnika remondi ja hoolduse eest. Kui programmi ei kasutatud, jääb arusaamatuks, miks väljastati arve.
3-15-2557 üksnes ütluste, vaatluse või juhusliku kokkusattumuse korral. Kohus nõustub ka maksuhalduri järeldusega, et sularahakäibe iseloomu arvestades on võimalik manipuleerida algdokumente ja koonddokumente, jättes osaliselt kanded raamatupidamises kajastamata (maksuotsuse lk 4, p h). Analüüsi klientide arvu kohta kaebaja raamatupidamisdokumentidest ja R-Keeper 7-st nähtuvalt on kaebaja esitanud alles kirjalikus menetluses. Samas ei ole kaebaja väide, et november-detsember on restoranides suhtelist vaikne periood, kooskõlas AK istungil antud ütlustega, et käive on suurem, kui turiste on rohkem, ja turiste on rohkem aasta lõpus (salvestisel 11:32:42). Kohtu hinnangul on ka aasta lõpus söögikohtade käibe suurenemine nii turistide kui ka jõulu- ja aastalõpuürituste arvelt üldteada asjaolu. Vaatluse ette teatamata toimumise õiguspärasust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud ning vaatluse läbiviimise vastuolu MKS §-ga 72 või muude normidega ei nähtu ka kohtule. Vaatluse kohta on koostatud vaatluse protokoll vastavalt MKS § 72 lg-le 4, millele on lisatud vaatluse käigus tehtud fotod (II kd, tl 79-82). Vaatluse protokollis on kirjeldatud, et koos administraatoriga (kaebaja töötaja) prooviti teha väljavõtteid kassaprogrammist ning vastavaid aruandeid pildistati, kuna printida ei olnud võimalik. Arvuti oli sisse logitud KK nime alt, mille parooli administraator teadis ning ka vastavas osas tehti pilti. Vaatluse käigus ei esitatud kaebusi ega avaldusi. Vaatluse protokolli lisade kohaselt on pildistatud üldisi käibeandmeid, kus restorani nimeks on Goodwin The Steak House. Viimasel lehel on näha nii programmi nimi R-Keeper kui ka vaatluse toimumise kuupäev (II kd, tl 82). Kohtul ei ole tekkinud mõistlikku kahtlust, et andmed pärinevad kuskilt mujalt kui kaebaja juures toimunud vaatluselt. Ka kaebaja ei ole vaatluse toimumist eitanud. Äriühingu esindajal ja raamatupidajal on olnud võimalik anda hiljem selgitusi. Maksumenetlusest nähtub, et R-Keeper 7 programmi kohta ei ole osanud anda selgitusi raamatupidaja, AK ega ka EK, kuna neil puudub oma sõnul kokkupuude selle programmiga. Seega ei oleks nende vaatluse juurde kutsumine saanud tuua kaasa ka teistsugust tulemust. Kohus nõustub maksuotsuses tooduga, et kaebaja ei ole suutnud mõistlikult selgitada vaatluse käigus kogutud andmete lahknemist kaebaja raamatupidamises tooduga. Kohus nõustub, et küsitav on R-Keeper 7 programmi kasutamine enne 2014. aastat ja kahe nädala jooksul veebruaris 2015 olukorras, kus kaebaja ei saanud programmi loogikast aru. Samuti on arusaamatu, miks kaebaja kasutas sellist kontrollimatut ja ebausaldusväärset kassaprogrammi enne 2014. aastat ja hiljem kahe nädala jooksul oma käibearvestuse tegemiseks, sh kuidas oli võimalik programmi kasutada, kui töötajad seda kasutada ei osanud. Eriarvamuses on kaebaja toonud välja, et andmed, mis vaatluse käigus saadi, on pärit testkeskkonnast. Kaebuses on kaebaja väitnud, et tegemist on väljaõppeks kasutatava süsteemiga. Samas on kaebaja töötaja AT andnud istungil ütluseid, et R-Keeperi kasutamisel oli kõigil ettekandjatel meeles, kuidas seda kasutati. Kohus nõustub vastustajaga, et testkeskkonnana kasutamise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kui tegemist oli testkeskkonnaga, ei ole arusaadav, miks on see väide esitatud alles eriarvamuses ning miks administraator tagas MTA-le vaatlusel juurdepääsu testkeskkonnale, mitte tegelikult kasutatavale süsteemile. Testkeskkonnana kasutamine on vastuolus ka kaebaja väidetega, et tegemist on kontrollimatu ja ebausaldusväärse süsteemiga, sest miks peaks sellist süsteemi testkeskkonnana või töötajate väljaõpetamiseks kasutama. Kaebaja kohtumenetluses esitatud väide, et süsteemi kasutati väljaõppeks, on vastuolus ühelt poolt kaebaja maksumenetluses antud seletustega, et töötajad ei osanud programmi kasutada, kui ka AT kohtumenetluses antud ütlustega, et töötajaid ei olnud vaja juhendada, sest programmi kasutamine oli meeles. Kuna kaebaja erinevatel aegadel esitatud versioonid R-Keeper 7 5(9)
3-15-2557 süsteemi kasutamise eesmärgi kohta on vastuolulised, ei saa ühtegi vastavat versiooni pidada ka usaldusväärseks. Kaebaja ei ole suutnud selgitada, kuidas said vastavad andmed kaebaja kassasüsteemi. Maksumenetluses ei nähtu ühegi tunnistaja selgitust andmete saamise kohta. Ka istungil ei osanud ükski tunnistaja selgitada, kuidas said kassasüsteemi andmed perioodi kohta, mil RKeeper 7 programmi väidetavalt kassasüsteemina ei kasutatud. Nagu maksuhaldur on kontrollaktis põhjendatult märkinud, kattuvad vaatluse käigus ja kaebaja raamatupidamisprogrammis toodud kaardimaksete summad, mistõttu ei saa selline kattuvus olla juhuslik. Nimetatud asjaolu kinnitab ka vaatluse käigus kogutud andmete õigsust, sest erinevalt sularahakäibe varjamisest ei ole reeglina võimalik kaardimaksete kohta teavet varjata. Kaebuses on kaebaja välja toonud, et kuna programmi kasutati väljaõppel, siis sealt kustutati ja sinna lisati andmeid. Kohus nõustub maksuotsuses toodud järeldusega (lk 7, p p), et on väheusutav, et töötajaid õpetati programmi kasutama vaid sularaha osas, kuid kaardimaksete osas töötajaid ei õpetatud. Varjatud käibe korral ei pea maksuhaldur eraldi tuvastama, millise kauba müügist või teenuse osutamisest tekkis käive ning kuidas saadi sellise kauba ostmiseks või teenuse osutamiseks vahendeid. Varjatud käibe olemust arvestades ei pruugi selliste asjaolude väljaselgitamine olla võimalikki. Maksuhaldur on ka selgitanud, milleks võidi varjatud sularahakäivet kasutada, mistõttu ei ole kaebaja majandustegevust arvestades varjatud käibe olemasolu võimatu. Kaebajal on õigus arvestada maha sisendkäibemaksu üksnes nõuetekohase arve alusel. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas sisulist tähtsust see, kas raamatupidajal oli R-Keeper 7 programmile juurdepääs või mitte, sest sõltumata juurdepääsust või selle puudumisest ei ole kaebaja ega ükski kaebaja töötaja suutnud selgitada, kuidas sattusid kontrolliperioodi andmed R-Keeper 7 süsteemi ajal, kui seda kaebaja väidete kohaselt kassapidamiseks ei kasutatud. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust tšekkide ja nende numeratsiooniga seonduv, sest maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur pidanud usaldusväärseks eelkõige vaatluse käigus saadud andmeid. Kaebaja selgitused tšekkide ja nende puudumise kohta on vastuolulised, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Kaebaja andis 15.05.2015 selgituse, et puuduvad tšekid on seotud 100% allahindluse, tasuta kauba ja äripartnerite toitlustamisega (II kd, tl 62). Kohtuistungil andis kaebaja töötaja JN ütluseid, et eksisteerivad veel eraldi pangatšekid, millel on ühine numeratsioon. Samu selgitusi andis kaebaja töötaja AT. Kirjalikus menetluses andis kaebaja selgituse, et tegemist on klientide sooviga arvet jagada (II kd, tl 157 ja pöördel). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-2557 otsinud sularaha käibe andmeid programmist, mis ei olnud kontrolliperioodil kasutusel. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et raamatupidaja, AK või EK vaatluse juurde kutsumine ei oleks saanud kaasa tuua teistsugust tulemust. Kui vaatluse juures oleks olnud äriühingu esindajad, oleks maksuhaldurile selgitatud tegelikku olukorda ja seda, kus kajastub kontrolliperioodi käive. Kaebaja ei ole maksustatavat käivet varjanud. Pangaandmed kanduvad programmi automaatselt, neid ei saa muuta. Võimalik on muuta kassa andmeid (lisada täiendavaid tšekke, kustutada ridu). Kuna tellimuste esitamine toimub läbi kassaprogrammi, siis on kõik tellimused näha ning kontrollitavad on ka tellimuste eest tulevad laekumised. Sisestatud tellimused liiguvad automaatselt kööki ja laoprogrammi, kus toimub käibe arvestus. Võimalust, et osa tellimusi jääb sisestamata, ei ole. Vastustaja seisukoht, et kuna programmi R-Keeper 7 kasutati kontrolliperioodil köögiga suhtlemiseks, siis seetõttu on seal õige maksustatav käive, on ekslik. Ettekandja, saades tellimuse, sisestas toidud all korrusel olevast arvutist, kus kontrolliperioodil (november ja detsember 2014) oli kasutusel programm Posmaster. Kõik liikumised on kajastatud ja iga tehingu kohta jääb jälg. Seda on istungil kinnitanud tunnistaja JN. Kassaprogrammis Posmaster kajastub kogu käive. Selle kohta on maksumenetluses esitatud programmi väljatrükid ning raamatupidamise algdokumendid, mis on vastustaja jätnud toimikusse lisamata. Kaebaja on esitanud käibedeklaratsioonid, millel on kajastatud käive täielikus mahus. Novembris ja detsembris 2014 kasutas restoran ainult programmi Posmaster. Kassaprogrammis R-Keeper 7 on õigete andmetena vaid 2015. a veebruarikuu andmed, sest veebruaris tekkis tehnilistel põhjustel vajadus seda programmi kasutada. Kui programmi Posmaster töö taastati, lülitati R-Keeper 7 välja. Programmi R-Keeper 7 kasutati töötajate koolitamisel ja sinna kopeeriti andmed, mida koolituse käigus sisestati ja kustutati. Kaardimaksete andmeid muuta ei saa ja need jäid samaks. Tehniliselt ei ole võimalik suhelda köögiga ühes programmis (R-Keeper 7 kaudu) ning arvestada käivet ja kaupa programmi Posmaster kaudu. Eluliselt usutav ei ole, et kontrolliperioodil käis restoranis 2-2,6 korda rohkem sularahas maksvaid kliente, seda olukorras, kus sularahamaksete osatähtsus majandustegevuses pidevalt langeb. Vastustaja ei ole eluliselt usutavalt põhjendanud, millise kauba või teenuse müügist varjatud käive tekkis. See põhjendus oleks olnud vajalik, et tuvastada, kas on eluliselt usutav käibe varjamine peaaegu samas mahus, milles sularahakäivet deklareeriti.
3-15-2557 kassaprogrammist R-Keeper 7 tegelikkusele, ei veena ringkonnakohut. Kaebaja väide, et nimetatud programmi ei kasutatud 2014. a algusest, ei saa vastata tõele, sest programmist saadud andmed 2014. a novembri ja detsembri kohta vastasid kaardimaksete osas täpselt kaebaja kontoväljavõtetes ja raamatupidamises esitatule ning deklareeritule. Erinevused esinesid üksnes sularaha käibe osas. Seega pidi keegi R-Keeper 7 programmi kasutama novembris ja detsembris 2014. a-l, sest tegelikkusele vastavad kaardimakse andmed ei saanud programmi tekkida iseenesest. Kaebaja ei ole suutnud esitada veenvat selgitust selle kohta, kuidas sattusid andmed R-Keeper 7 programmi, kui keegi seda ei kasutanud.
3-15-2557
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.