lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2557/38

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2557/38
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3649
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Goodwin SH OÜ12071318

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2557

Haldusasi

Goodwin SH OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030527-7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Goodwin SH OÜ, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Goodwin SH OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Goodwin SH OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2557 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-2557 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 19.02.2015 korralduse nr 12.2-3/030527-1 alusel Goodwin SH OÜ (registrikood 12071318) käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ning 19.05.2015 teate nr 12.2-3/030527-5 alusel tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust perioodil november-detsember 2014.
2.MTA kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad asjaolud 04.06.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/030527-6, millele Goodwin SH OÜ esitas 18.06.2015 eriarvamuse.
3.MTA suurendas 04.09.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030527-7 Goodwin SH OÜ tasumisele kuuluvat käibemaksu 8533,72 euro võrra. Maksuhalduri hinnangul olid kaebaja esitatud käibemaksu arvestamist puudutavad dokumendid ebausaldusväärsed ning tegelikkuses oli äriühingu 20% määraga maksustatav käive kontrolliperioodil deklareeritust suurem. Maksuhaldur pildistas äriühingu tegevuskohas 19.02.2015 ette teatamata vaatluse käigus kassaprogrammi R-Keeper 7 käibearuandeid, millelt nähtus, et äriühingu 20% määraga maksustatav sularahakäive oli 2014. a novembris 22 662,91 eurot ja detsembris 20 005,72 eurot suurem kui deklareeritud käive.
4.Goodwin SH OÜ esitas 09.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 13.01.2016) MTA 04.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030527-7 tühistamiseks. Kaebaja ei ole maksustatavat käivet varjanud ja on tekkinud käibe, sh sularahakäibe, deklareerinud õigesti, käibe tekkimine on dokumenteeritud. 2014. a novembris ning detsembris oli kaebaja sularahakäive vastavalt 25 940,42 eurot ja 29 904,27 eurot, mille kaebaja on deklareerinud ja mis ühtib pearaamatu kontol 500/1 „Kassa restoran“ kajastatud andmetega. Kaebaja on viidanud võimalusele esitada raamatupidamise algdokumendid, st kassatšekid, ent maksuhaldur ei ole käibe tekkimist tõendavaid algdokumente, st kassaaruandeid päevade ja tšekkide lõikes, arvestanud. Maksuhaldur on lähtunud vaid 19.02.2015 ette teatamata vaatluse käigus kogutud tõendist. Arvestades raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg-s 4 sätestatut, on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. Kontrolliperioodil kasutatud kassaprogrammi Posmaster väljatrükid ühtivad deklareeritud sularahakäibega. Kuivõrd maksuhalduril tuleb maksukontrolli läbi viies lähtuda eelkõige maksukohustuslase arvestusest, tuli maksuhalduril motiveerida, miks ei olnud maksukohustuslase esitatud tõendid usaldusväärsed. Maksuhalduri hinnangul tõendavad sularahakäivet koonddokumendid. Arvestades, et koonddokumentide aluseks on raamatupidamise algdokumendid, on võimalik kontrollida koonddokumendi õigsust. Esitatud tšekid võimaldavad määrata sularahakäibe suurust. Samas ei võimalda programmi Posmaster iseärasused märkida vastustaja soovitud kujul tšekid väljastanud programmi nimetust, tšekkide numeratsiooni ja kuupäeva. Arvestades, et kassaprogrammi ja kellaaja märkimist tšekile RPS ei nõua, ei saa maksuhaldur kehtestada raamatupidamise algdokumendile täiendavaid nõudeid. Asjaolu, et maksuhalduri fotodel kajastuvad käibeandmed kaardimaksete kohta kattuvad pearaamatuga ja sularahaandmed mitte, on seletatav sellega, et maksuhaldur võttis kontrolli 2(9)

3-15-2557 aluseks kassaprogrammi, mida kaebaja ei kasuta. Mõistetamatuks jääb, kuidas saab vastustaja ühelt poolt pidada usaldusväärseks programmi R-Keeper 7 andmeid ja teisalt uskuda, et programmist Posmaster tehtud väljatrükid on manipuleeritud. Kassaprogramm R-Keeper 7 ei ole usaldusväärne, kuivõrd Eestis puuduvad võimalused selle teenindamiseks, hoolduseks ja uuendusteks. Kaebaja esitatud väljatrükid programmist Posmaster on põhistatud raamatupidamise algdokumentidega (tšekkidega), mis tõendavad omakorda, et majandustehingud on toimunud ning millelt nähtub müüdud kauba nimetus ja kogus. Maksuhaldur ei ole näidanud, millise kauba või teenuse müügist tekkis rahaline käive, mida äriühing väidetavalt varjas. Varjatud sularahakäive ei saanud tekkida tehingutest, mida pole reaalselt toimunud. Vastustaja väidetud R-Keeper programmi usaldusväärsus tähendaks ühtlasi seda, et tšekkide arv erineb kohati kuni 2,6 korda. Arvestades, et november-detsember on toitlustuses vaiksed kuud, ei ole usutav, et poole rohkem inimesi maksis sularahas. Kaebaja ei ole soetanud ka kaks korda rohkem kaupa või müünud teenust kaks korda kallimalt. Maksuhaldur ei ole hinnanud tõendeid kogumis, vaid välistanud kaebaja seletused ning jätnud kogumata asjas tähtsust omavad tõendid. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et alates 2014. a jaanuarist kasutab kaebaja ka kassamoodulis Posmaster programmi, mistõttu on arusaadav, et töötajad ei pruukinud osata programmi R-Keeper 7 kasutada. Kassaprogrammist R-Keeper 7 kanti andmed üle Posmaster programmi ja sellega tegeles AT. Programmist R-Keeper 7 kanti andmed nupuvajutusega üle Postmasteri laoprogrammi, millega töötas omakorda raamatupidaja, st raamatupidaja kassaprogrammiga ei töötanud. Kahe programmi paralleelselt kasutamine ei ole tehniliselt võimalik. Maksuhalduri fotod kassaprogrammist R-Keeper 7 on ebausaldusväärsed. Arvestades, et raamatupidaja ei töötanud kassaprogrammiga R-Keeper 7, on usutav, et tal puudusid selle programmi paroolid ja ta ei osanud maksuhalduri pildistatut seletada. R-Keeper 7 oli testprogramm, mille abil toimus teenindajate side köögiga (peileritega) ja mida kasutati töötajate väljaõpetamiseks, kusjuures programmi lisati ja sealt kustutati andmeid. Testprogrammis ei sisaldu seega tegelikud andmed sularahakäibe kohta. Kuna tegemist on testprogrammiga, ei vastuta kaebaja sealt leitud andmete usaldusväärsuse eest. 19.02.2015 vaatluse käigus siseneti kassaprogrammi KK paroolidega ning maksuhaldurile anti andmed testprogrammist. KK ei olnud vaatluse ajal kohal. Andmed andis EŠ. Asjaolu, et EŠ-l polnud endal paroole, viitab sellele, et ta ei teadnud, kuidas programm töötab. Vastustaja ei küsitlenud äriühingu esindajaid. See, et kassaprogramm läks 16.02.2015 katki, on tõendatud 15.05.2015 e-kirjaga ja arvega uue serveri soetamiseks. Serveririket tõendavad AK 04.05.2015 seletused; samuti tunnistajate AK, JN ja AT ütlused 27.01.2016 kohtuistungil. Programmi R-Keeper 7 kasutati seega ajutiselt ning sellesse ei laaditud kontrolliperioodi andmeid. Tšekkide numbrid on koonddokumendist puudu põhjusel, et kliendid soovivad arveid jagada, mistõttu tühistatakse esimene tšekk, kuid numeratsioon jookseb edasi. Kassatšekkide aruandes on osade kassatšekkide numbrite puudumine tingitud kassa- ja pangatšekkide ühisest numeratsioonist. Kontrolliperioodil olid teenindajate peilerid seotud Posmaster programmiga. Kassaprogrammi R-Keeper 7 ei hooldatud, 10.11.2014 UCS Estonia OÜ kaebajale väljastatud arve nr 20354 puudutab peileri remonti.

5.MTA vaidles 17.11.2015 ja 20.01.2016 vastustes kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksusumma määrati valesti. Posmaster programmi koondväljatrükk peaks kajastama samu andmeid, mis kassatšekid, võimaldades kontrollida tšekkide numeratsiooni ja jätkumist. Kaebaja esitatud kassatšekkide alusel ei ole 3(9)

3-15-2557 võimalik tuvastada, mis programmist need pärinevad ega seda, kas tegemist on kõigi tšekkidega ühe päeva kohta. Asjaolu, et kassaprogrammi R-Keeper 7 käibearuannetel ja pearaamatus kajastuvad andmed kaardimaksete kohta kattusid, ent andmed sularahamaksete kohta mitte, ei saa olla juhuslik. Samuti ei saa pidada juhuslikuks seda, et “testprogrammis” kattusid kanded kaardimaksete kohta, ent mitte sularahamaksete kohta. Kaebaja ei ole selgitanud vajadust kasutada kahte programmi paralleelselt. Töötajate väljaõpetamine programmiga R-Keeper 7 on kaheldav, kuivõrd kaebaja väitel seda programmi ei kasutatud. Eluliselt oleks usutav, et töötajaid õpetatakse välja programmiga, mida neil tuleb töös reaalselt kasutada, s.o praegu Posmaster programmiga, mitte programmiga, mis oma funktsionaalsuselt ja lahenduselt erineb kasutusel olevast programmist. Maksuhaldurile R-Keeper 7 väljatrüki väljastanud KK sai aru vaatluse sisust ja eesmärgist. Ei ole usutav, et töötaja siseneb teadlikult kassaprogrammi testversiooni, et sealt andmeid ekraanile kuvada. Veelgi enam, administraator sulgeb vahetuse lõpus üldise vahetuse ja saab väljatrüki, mistõttu pidi administraator olema teadlik, missugust programmi tegelikult igapäevatöös kasutatakse. Mingit testprogrammi seega ei olnud. Jääb arusaamatuks, miks olid programmis R-Keeper 7 olemas kõigi tehingute andmed kontrolliperioodil, kui programmi kasutati ainult kaks nädalat. Veelgi enam, andmed kaarditehingute kohta on identsed äriühingu pangakonto väljavõttega. Kuigi kaebaja on väitnud, et kassaprogrammi R-Keeper 7 kasutati ajutiselt, on ta kaebuse punktis 2.11 kinnitanud, et teenindajate peilerid olid seotud just selle programmiga. Kui toitu valmistati R-Keeper 7 programmi alusel, siis peab ka see programm kajastama tegelikke majanduslikke sooritusi, s.o käivet. Lisaks on R-Keeper 7 Eesti edasimüüja UCS Estonia OÜ väljastanud kaebajale novembrikuus arve kontoritehnika remondi ja hoolduse eest. Kui programmi ei kasutatud, jääb arusaamatuks, miks väljastati arve.

6.Tallinna Halduskohus jättis 29.02.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Maksuhaldur on põhjendanud, miks ta peab kaebaja käibe tuvastamisel usaldusväärseks vaatluse käigus kogutud andmeid, mitte kaebaja enda raamatupidamises ja maksuarvestuses esitatud andmeid. Kohus nõustub kaebajaga, et tema esitatud andmete õigsust tuleb eeldada, kuid see ei tähenda, et kaebaja esitatud andmete vastuolulisuse ja muude tõendite ilmnemise korral ei võiks maksuhaldur kaebaja esitatud andmeid kõrvale jätta ja lähtuda muudest kogutud andmetest. Kuna asjas on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kaebaja andmete õigsuse eelduse ümberlükkamist, on tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel läinud üle kaebajale. Kaebajale ei ole maksuotsuses ette heidetud raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmist. Maksuhaldur on lugenud piisavaks ka algdokumentide alusel koostatud koonddokumendi (maksuotsuse lk 3, p c). Maksuhaldur ei ole tuginenud ka sellele, et koonddokument ja algdokumendid oleksid omavahel vastuolus, vaid eelkõige sellele, et vaatluse käigus saadud käibeandmed ei ole kooskõlas kaebaja raamatupidamises kajastuvate andmetega. Maksuhaldur on korduvalt tuginenud sularahakäibe varjamisele, sh ka põhjusel, et sellist käivet on lihtne varjata, kui seda raamatupidamises ei kajastata, erinevalt kaardimaksetest, mis nähtuvad kaebaja arvelduskontol (kontrollakti lk 3). Sellisele varjatud käibele ongi iseloomulik, et seda muudes dokumentides ei kajastata, vaid käivet on võimalik tuvastada 4(9)

3-15-2557 üksnes ütluste, vaatluse või juhusliku kokkusattumuse korral. Kohus nõustub ka maksuhalduri järeldusega, et sularahakäibe iseloomu arvestades on võimalik manipuleerida algdokumente ja koonddokumente, jättes osaliselt kanded raamatupidamises kajastamata (maksuotsuse lk 4, p h). Analüüsi klientide arvu kohta kaebaja raamatupidamisdokumentidest ja R-Keeper 7-st nähtuvalt on kaebaja esitanud alles kirjalikus menetluses. Samas ei ole kaebaja väide, et november-detsember on restoranides suhtelist vaikne periood, kooskõlas AK istungil antud ütlustega, et käive on suurem, kui turiste on rohkem, ja turiste on rohkem aasta lõpus (salvestisel 11:32:42). Kohtu hinnangul on ka aasta lõpus söögikohtade käibe suurenemine nii turistide kui ka jõulu- ja aastalõpuürituste arvelt üldteada asjaolu. Vaatluse ette teatamata toimumise õiguspärasust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud ning vaatluse läbiviimise vastuolu MKS §-ga 72 või muude normidega ei nähtu ka kohtule. Vaatluse kohta on koostatud vaatluse protokoll vastavalt MKS § 72 lg-le 4, millele on lisatud vaatluse käigus tehtud fotod (II kd, tl 79-82). Vaatluse protokollis on kirjeldatud, et koos administraatoriga (kaebaja töötaja) prooviti teha väljavõtteid kassaprogrammist ning vastavaid aruandeid pildistati, kuna printida ei olnud võimalik. Arvuti oli sisse logitud KK nime alt, mille parooli administraator teadis ning ka vastavas osas tehti pilti. Vaatluse käigus ei esitatud kaebusi ega avaldusi. Vaatluse protokolli lisade kohaselt on pildistatud üldisi käibeandmeid, kus restorani nimeks on Goodwin The Steak House. Viimasel lehel on näha nii programmi nimi R-Keeper kui ka vaatluse toimumise kuupäev (II kd, tl 82). Kohtul ei ole tekkinud mõistlikku kahtlust, et andmed pärinevad kuskilt mujalt kui kaebaja juures toimunud vaatluselt. Ka kaebaja ei ole vaatluse toimumist eitanud. Äriühingu esindajal ja raamatupidajal on olnud võimalik anda hiljem selgitusi. Maksumenetlusest nähtub, et R-Keeper 7 programmi kohta ei ole osanud anda selgitusi raamatupidaja, AK ega ka EK, kuna neil puudub oma sõnul kokkupuude selle programmiga. Seega ei oleks nende vaatluse juurde kutsumine saanud tuua kaasa ka teistsugust tulemust. Kohus nõustub maksuotsuses tooduga, et kaebaja ei ole suutnud mõistlikult selgitada vaatluse käigus kogutud andmete lahknemist kaebaja raamatupidamises tooduga. Kohus nõustub, et küsitav on R-Keeper 7 programmi kasutamine enne 2014. aastat ja kahe nädala jooksul veebruaris 2015 olukorras, kus kaebaja ei saanud programmi loogikast aru. Samuti on arusaamatu, miks kaebaja kasutas sellist kontrollimatut ja ebausaldusväärset kassaprogrammi enne 2014. aastat ja hiljem kahe nädala jooksul oma käibearvestuse tegemiseks, sh kuidas oli võimalik programmi kasutada, kui töötajad seda kasutada ei osanud. Eriarvamuses on kaebaja toonud välja, et andmed, mis vaatluse käigus saadi, on pärit testkeskkonnast. Kaebuses on kaebaja väitnud, et tegemist on väljaõppeks kasutatava süsteemiga. Samas on kaebaja töötaja AT andnud istungil ütluseid, et R-Keeperi kasutamisel oli kõigil ettekandjatel meeles, kuidas seda kasutati. Kohus nõustub vastustajaga, et testkeskkonnana kasutamise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kui tegemist oli testkeskkonnaga, ei ole arusaadav, miks on see väide esitatud alles eriarvamuses ning miks administraator tagas MTA-le vaatlusel juurdepääsu testkeskkonnale, mitte tegelikult kasutatavale süsteemile. Testkeskkonnana kasutamine on vastuolus ka kaebaja väidetega, et tegemist on kontrollimatu ja ebausaldusväärse süsteemiga, sest miks peaks sellist süsteemi testkeskkonnana või töötajate väljaõpetamiseks kasutama. Kaebaja kohtumenetluses esitatud väide, et süsteemi kasutati väljaõppeks, on vastuolus ühelt poolt kaebaja maksumenetluses antud seletustega, et töötajad ei osanud programmi kasutada, kui ka AT kohtumenetluses antud ütlustega, et töötajaid ei olnud vaja juhendada, sest programmi kasutamine oli meeles. Kuna kaebaja erinevatel aegadel esitatud versioonid R-Keeper 7 5(9)

3-15-2557 süsteemi kasutamise eesmärgi kohta on vastuolulised, ei saa ühtegi vastavat versiooni pidada ka usaldusväärseks. Kaebaja ei ole suutnud selgitada, kuidas said vastavad andmed kaebaja kassasüsteemi. Maksumenetluses ei nähtu ühegi tunnistaja selgitust andmete saamise kohta. Ka istungil ei osanud ükski tunnistaja selgitada, kuidas said kassasüsteemi andmed perioodi kohta, mil RKeeper 7 programmi väidetavalt kassasüsteemina ei kasutatud. Nagu maksuhaldur on kontrollaktis põhjendatult märkinud, kattuvad vaatluse käigus ja kaebaja raamatupidamisprogrammis toodud kaardimaksete summad, mistõttu ei saa selline kattuvus olla juhuslik. Nimetatud asjaolu kinnitab ka vaatluse käigus kogutud andmete õigsust, sest erinevalt sularahakäibe varjamisest ei ole reeglina võimalik kaardimaksete kohta teavet varjata. Kaebuses on kaebaja välja toonud, et kuna programmi kasutati väljaõppel, siis sealt kustutati ja sinna lisati andmeid. Kohus nõustub maksuotsuses toodud järeldusega (lk 7, p p), et on väheusutav, et töötajaid õpetati programmi kasutama vaid sularaha osas, kuid kaardimaksete osas töötajaid ei õpetatud. Varjatud käibe korral ei pea maksuhaldur eraldi tuvastama, millise kauba müügist või teenuse osutamisest tekkis käive ning kuidas saadi sellise kauba ostmiseks või teenuse osutamiseks vahendeid. Varjatud käibe olemust arvestades ei pruugi selliste asjaolude väljaselgitamine olla võimalikki. Maksuhaldur on ka selgitanud, milleks võidi varjatud sularahakäivet kasutada, mistõttu ei ole kaebaja majandustegevust arvestades varjatud käibe olemasolu võimatu. Kaebajal on õigus arvestada maha sisendkäibemaksu üksnes nõuetekohase arve alusel. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas sisulist tähtsust see, kas raamatupidajal oli R-Keeper 7 programmile juurdepääs või mitte, sest sõltumata juurdepääsust või selle puudumisest ei ole kaebaja ega ükski kaebaja töötaja suutnud selgitada, kuidas sattusid kontrolliperioodi andmed R-Keeper 7 süsteemi ajal, kui seda kaebaja väidete kohaselt kassapidamiseks ei kasutatud. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust tšekkide ja nende numeratsiooniga seonduv, sest maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur pidanud usaldusväärseks eelkõige vaatluse käigus saadud andmeid. Kaebaja selgitused tšekkide ja nende puudumise kohta on vastuolulised, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Kaebaja andis 15.05.2015 selgituse, et puuduvad tšekid on seotud 100% allahindluse, tasuta kauba ja äripartnerite toitlustamisega (II kd, tl 62). Kohtuistungil andis kaebaja töötaja JN ütluseid, et eksisteerivad veel eraldi pangatšekid, millel on ühine numeratsioon. Samu selgitusi andis kaebaja töötaja AT. Kirjalikus menetluses andis kaebaja selgituse, et tegemist on klientide sooviga arvet jagada (II kd, tl 157 ja pöördel). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.Goodwin SH OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.02.2016 otsus, rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Halduskohus on jätnud hindamata olulised asjaolud ja rikkunud HKMS § 61 lõikeid 1 ja 2. Kaebaja on november–detsember 2014 käibemaksuga maksustatava käibe deklareerinud õigesti ning vastavuses raamatupidamise algdokumentidega ja tegeliku majandussooritusega. Käibe kohta kogutud tõendid on vastandlikud seetõttu, et kontrolliperioodil ei olnud kassaprogramm R-Keeper 7 kasutusel ja seda ei kasutatud sularahakäibe arvestamisel. See on tõendatud nii maksumenetluses kui ka kohtuistungil antud tunnistajate ütlustega. Kui vastustaja oleks vaatlusel kutsunud kohale esindusõigust omavad isikud, siis oleks vastustaja saanud veenduda, et programmist R-Keeper 7 saadud andmed ei ole usaldusväärsed ja tõesed ning seda programmi ei kasutatud. Sellisel juhul ei oleks sattunud vastustaja käsutusse vastandlikke tõendeid. Vastustaja on sattunud oma tegevuse tõttu eksitusse ning 6(9)

3-15-2557 otsinud sularaha käibe andmeid programmist, mis ei olnud kontrolliperioodil kasutusel. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et raamatupidaja, AK või EK vaatluse juurde kutsumine ei oleks saanud kaasa tuua teistsugust tulemust. Kui vaatluse juures oleks olnud äriühingu esindajad, oleks maksuhaldurile selgitatud tegelikku olukorda ja seda, kus kajastub kontrolliperioodi käive. Kaebaja ei ole maksustatavat käivet varjanud. Pangaandmed kanduvad programmi automaatselt, neid ei saa muuta. Võimalik on muuta kassa andmeid (lisada täiendavaid tšekke, kustutada ridu). Kuna tellimuste esitamine toimub läbi kassaprogrammi, siis on kõik tellimused näha ning kontrollitavad on ka tellimuste eest tulevad laekumised. Sisestatud tellimused liiguvad automaatselt kööki ja laoprogrammi, kus toimub käibe arvestus. Võimalust, et osa tellimusi jääb sisestamata, ei ole. Vastustaja seisukoht, et kuna programmi R-Keeper 7 kasutati kontrolliperioodil köögiga suhtlemiseks, siis seetõttu on seal õige maksustatav käive, on ekslik. Ettekandja, saades tellimuse, sisestas toidud all korrusel olevast arvutist, kus kontrolliperioodil (november ja detsember 2014) oli kasutusel programm Posmaster. Kõik liikumised on kajastatud ja iga tehingu kohta jääb jälg. Seda on istungil kinnitanud tunnistaja JN. Kassaprogrammis Posmaster kajastub kogu käive. Selle kohta on maksumenetluses esitatud programmi väljatrükid ning raamatupidamise algdokumendid, mis on vastustaja jätnud toimikusse lisamata. Kaebaja on esitanud käibedeklaratsioonid, millel on kajastatud käive täielikus mahus. Novembris ja detsembris 2014 kasutas restoran ainult programmi Posmaster. Kassaprogrammis R-Keeper 7 on õigete andmetena vaid 2015. a veebruarikuu andmed, sest veebruaris tekkis tehnilistel põhjustel vajadus seda programmi kasutada. Kui programmi Posmaster töö taastati, lülitati R-Keeper 7 välja. Programmi R-Keeper 7 kasutati töötajate koolitamisel ja sinna kopeeriti andmed, mida koolituse käigus sisestati ja kustutati. Kaardimaksete andmeid muuta ei saa ja need jäid samaks. Tehniliselt ei ole võimalik suhelda köögiga ühes programmis (R-Keeper 7 kaudu) ning arvestada käivet ja kaupa programmi Posmaster kaudu. Eluliselt usutav ei ole, et kontrolliperioodil käis restoranis 2-2,6 korda rohkem sularahas maksvaid kliente, seda olukorras, kus sularahamaksete osatähtsus majandustegevuses pidevalt langeb. Vastustaja ei ole eluliselt usutavalt põhjendanud, millise kauba või teenuse müügist varjatud käive tekkis. See põhjendus oleks olnud vajalik, et tuvastada, kas on eluliselt usutav käibe varjamine peaaegu samas mahus, milles sularahakäivet deklareeriti.

8.MTA vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja jagab halduskohtu seisukohti ja jääb enda varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid täies mahus vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ja maksuhalduriga, et Goodwin SH OÜ ei ole tõendanud, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kaebaja selgitused, mille kohaselt ei vasta maksuhalduri poolt etteteatamata vaatluse käigus saadud andmed 7(9)

3-15-2557 kassaprogrammist R-Keeper 7 tegelikkusele, ei veena ringkonnakohut. Kaebaja väide, et nimetatud programmi ei kasutatud 2014. a algusest, ei saa vastata tõele, sest programmist saadud andmed 2014. a novembri ja detsembri kohta vastasid kaardimaksete osas täpselt kaebaja kontoväljavõtetes ja raamatupidamises esitatule ning deklareeritule. Erinevused esinesid üksnes sularaha käibe osas. Seega pidi keegi R-Keeper 7 programmi kasutama novembris ja detsembris 2014. a-l, sest tegelikkusele vastavad kaardimakse andmed ei saanud programmi tekkida iseenesest. Kaebaja ei ole suutnud esitada veenvat selgitust selle kohta, kuidas sattusid andmed R-Keeper 7 programmi, kui keegi seda ei kasutanud.

11.15.05.2015 vastas kaebaja MTA 05.05.2015 korralduses esitatud küsimustele (II kd tl 6162), milles väitis, et R-Keeper 7 programm on neile tundmatu, nad ei mõista R-Keeper 7 loogikat ega tea, kuidas programm töötab (vastused 30 ja 33-42). Alles 18.06.2015 eriarvamuses kontrollaktile (I kd tl 21-24) ilmub esimest korda versioon sellest, kuidas RKeeper 7 programm oli hoopis testversioon, mida kasutati töötajate väljaõpetamiseks ning seetõttu võivad seal esineda valed andmed. Kuni selle hetkeni ei olnud ükski maksumenetluses selgitusi andnud isik väitnud, et R-Keeper 7 programm oli testprogramm või sellega koolitati välja uusi töötajaid. Kaebaja 15.05.2015 ja 18.06.2015 selgitustes esineb selge ebaloogilisus – tundmatut arvutiprogrammi ei ole mõtet kasutada töötajate väljaõpetamiseks.
12.Kõik eelnev muudab kaebaja väited R-Keeper 7 programmi andmete tegelikkusele mittevastavuse kohta ebausutavaks. 18.06.2015 eriarvamusest nähtub, et enne 2014. a algust, kui kasutusel oli R-Keeper 7 kassaprogramm, läksid sellest kassaprogrammist andmed automaatselt üle laoprogrammi Posmaster, millega töötas raamatupidaja. Seega olid R-Keeper 7 kassamoodul ja Posmaster laomoodul omavahel ühilduvad moodulid, mis muudab tõenäoliseks maksuhalduri teooria, et tegelikkuses jätkus kogu aeg Posmaster süsteemiga paralleelselt ka R-Keeper 7 kassasüsteemiga töötamine. Paralleelse kassasüsteemi kasutamine seletaks ka sularaha käibe n-ö kasvu novembris ja detsembris 2014 – kuna varasemat perioodi ei ole kontrollitud, siis ei saa kaebaja väidet sularaha käibe ebaloogilisest suurenemisest pidada usaldusväärseks. Nagu maksuhaldur on põhjendatult viidanud, on sularaha käibe varjamiseks alternatiivsete programmide kasutamine tavapärane, sest vaatamata varjamise faktile on isikul vaja siiski kasutada mingisugust n-ö sisemist arvepidamist. Seda kahtlust kinnitab ka asjaolu, et R-Keeper 7 programmist pärinevad andmed avastati etteteatamata vaatluse tulemusel ning andmed esitas kaebaja töötaja, kes avas just selle kassaprogrammi kui igapäevases töös kasutatava programmi. Kahtluse alla võib seada selle, et 19.02.2015, mil vastustaja kaebaja poolt peetavas restoranis vaatlust läbi viis, oli tegemist n-ö ajutise RKeeper 7 kassaprogrammi kasutamisega. Nimelt nähtub, et juba 17.02.2015 oli kaebajale soetatud uus arvuti (II kd tl 63-64), mis võimaldab asuda seisukohale, et 19.02.2015 võis tegelikkuses ollagi kasutusel juba uus arvuti ning kaebaja töötaja avas maksuhalduri ametnikele oma igapäevase töövahendi ehk R-Keeper 7 kassaprogrammi. 19.02.2015 toimunud vaatluse ajal ei väitnud kaebaja töötaja mingeid probleeme kassaprogrammiga ega arvutiga. Kuid sõltumata sellest, kas 19.02.2015 oli kasutusel juba uus või vana arvuti, ei ole asjas esitatud kaebaja poolt tõendeid ega seisukohti, mis usutavalt lükkaks ümber maksuhalduri versiooni varjatud sularaha käibest. Maksuhalduri versiooni usutavust kinnitab seegi, et varjatud sularaha käive jääb mõlemal kuul samasse suurusjärku. Kui tegelikkusele vastab R-Keeper 7 kassaprogrammis kajastatud kaardimaksete käive, puudub alus kahelda ka seal kajastatud sularaha käibe tegelikkuses.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega (kohtuotsuse p 10), mille kohaselt ei pea varjatud käibe korral maksuhaldur eraldi tuvastama, millise kauba müügist või teenuse osutamisest tekkis käive ning kuidas saadi sellise kauba ostmiseks või teenuse osutamiseks vahendeid. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid seisukohti üle korrata. 8(9)

3-15-2557

14.Kaebaja on apellatsioonkaebuses pööranud tähelepanu tšekkide numeratsioonile ja oma tegevusmudeli selgitamisele. Nagu halduskohus on otsuse p-s 11 õigesti märkinud, ei oma tšekkide numeratsiooni küsimus vaidluse lahendamise seisukohast olulist tähendust. Seepärast ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks sel küsimusel pikemalt peatuda.
15.Kõike eelnevat kokku võttes tuleb apellatsioonkaebus jätta HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ja kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja