Liam Holding OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.02.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/048871-39 ja 16.03.2020 vaideotsuse nr 6-1/4586-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Liam Holding OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Diana Talpsepp
Asja läbivaatamise vorm
12.novembril 2020, avalikul kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Liam Holding OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.01.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis 22.04.2019 korralduse nr 12.23/048871-1 (edaspidi 22.04.2019 korraldus) alusel Liam Holding OÜ (edaspidi ka äriühing) maksude deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul 2019. aasta jaanuar kuni märts. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastas maksuhaldur 18.11.2019 kontrolliaktis nr 12.2-3/048871-37 (edaspidi kontrolliakt), millele äriühing esitas vastuväited 13.01.2020.
2.Maksuhalduri 10.02.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/048871-39 (edaspidi maksuotsus), mille lahutamatuks osaks on kontrolliakt, kohustati Liam Holding OÜ-d tasuma maksusumma
246 646,80 eurot. Maksuotsuse ja selle aluseks oleva kontrolliakti põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.Kontrollitaval perioodil ei vasta Liam Holding OÜ deklareeritud käive tegelikkusele (maksuotsuse punkt 2.1.2.1 ja kontrolliakti punkt 1.1.2.1). Äriühingu maksumenetluses esitatud dokumendid on puudulikud, vastuolulised ning kinnitavad varjatud käibe olemasolu. Äriühing ei ole säilitanud kassaprogrammi aruandeid ega müügiandmeid ning pearaamatu kassa kinnitab varjatud käibe olemasolu. Esitatud pearaamatust nähtub, et kassast on tehtud väljamakseid ajal, kui seal sularaha ei olnud ning äriühingu pangaarvele on pandud 08.01.2020 selgitusega „kassast“ 20 000 eurot, mida hilisemalt põhjendati valesti raamatupidamises üles võetud omanikulaenuna. Tegemist on otsitud põhjendusega, et varjatud sularahakäivet varjata. Kassaprogrammist nähtub, et kaardimaksed kajastavad hinnakirja hindu, kuid sularahas makstud arvetel kajastuvad hinnakirjast oluliselt madalamad hinnad. Müügikohtades, kus on äriühingu hallatavad kassaprogrammid, on sularaha käive oluliselt madalam võrreldes müügikohtadega, kus on EKTACO AKTSIASELTSI (edaspidi Ektaco AS) hallatavad kassaprogrammid. Spordibaaris Arena 14, mis kasutab Ektaco AS-i hallatavat kassaprogrammi, on sularaha osakaal 60%, kuid SCORE klubis ja SPA baaris ainult 4,43%. Sellise erinevuse õigustamiseks puuduvad põhjendused, kuna usutav ei ole, et mitte ükski klient 5 päeva jooksul, kes sularahas maksis, ei omanud piisavalt sularaha normaalhinnaga arve tasumiseks. Kuna toodete müügihinnad ei ole usaldusväärsed, siis ei saa olla usaldusväärne ka sularaha osakaal kogukäibest. Mitte ükski SCORE klubi ja SPA baari töötaja ei mäletanud aega, kus enamik tooteid müüdi hinnaga 1–2 eurot. Kui üksikute allahindluste tegemine võib olla tegevusalast tulenevalt võimalik, siis asjaolu, et enamikel (51-91% müügiarvetel, kõikidel sularahas tasutud arvetel) müügiarvetel nähtusid hinnakirjast tunduvalt madalamad hinnad viitab sellele, et kassaprogrammi müügiandmeid on hiljem muudetud deklareeritava käibe vähendamise eesmärgil. Lisaks kinnitavad töötajate ütlused, et tegelik sularaha osakaal oli deklareeritust suurem. Seda ei muuda ka äriühingu töötajate ütlused, mis anti juhatuse liikme juuresolekul, kuna neid ei saa pidada usaldusväärseks.
2.2.Äriühing jättis deklareerimata käibe, mis laekus kaardimaksetest Sport Catering OÜ arvelduskontole (maksuotsuse punkt 2.1.2.2 ja kontrolliakti punkt 1.1.2.2).
2.3.Äriühing takistas maksuhalduri tegevust, eesmärgiga muuta tegeliku käibe tuvastamine võimatuks ja raha ettevõtlusest maksuvabalt välja viia. Äriühing andis valeinfot kassakohtade kohta ning jättis andmata info kassaterminalide kohta.
2.4.Maks tuleb määrata maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 94 alusel hindamise teel, kuna praegusel juhul ei saa lugeda, et tuvastatud oleks maksukohustuse aluseks olevad asjaolud (maksuotsuse punkt 2.1.3 ja kontrolliakti punkt 1.1.31 ja 1.1.3.2). Hindamine on põhjendatud ja vajalik, sest klubi SCORE ja SPA baari käibe tekkimise dokumendid puuduvad või ei ole usaldusväärsed ning muud kogutud tõendid ei selgita mitteusutavalt väikest sularaha osakaalu nendes müügipunktides.
3.Liam Holding OÜ esitas maksuotsusele 07.03.2020 vaide, mille maksuhaldur jättis 16.03.2020 vaideotsusega nr 6-1/4586-2 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.
4.Liam Holding OÜ esitas 15.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks.
2 (14)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Maksuotsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. Kaebaja tegeliku käibe kontrollimiseks on olemas piisavalt dokumentaalseid tõendeid ning maksu määramine hindamise teel oli lubamatu. Vastupidiselt maksuhalduri seisukohale toimub SCORE klubis ja SPA baaris majandustegevuse spetsiifikast tulenevalt enamus arveldusi kaardimaksetena. Maksuhaldur võttis hindamisel aluseks spordibaar Arena 14 käive, milles suhestusid kaardimaksed ja sularahamaksed kontrollitud perioodil vastavalt 41,6% ja 58,4%, kuid maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja väidet, et baaride käibed ei ole võrreldavad tulenevalt hinnaklasside suurest erinevusest ja erineva klientuuri maksekäitumisest, samuti erinevatest lahtiolekuaegadest. Maksumenetluses kontrolliti ulatuslikult kaebaja majandustegevust, kuid selle tulemusel ei tuvastatud asjaolusid, mis osutaksid varjatud käibele.
5.2.Maksuhaldur tuvastas vääralt käibe suuruse ning võttis hindamisel aluseks, et kaebaja 2019. aasta I kvartalil müügikäive oli 407 131,73 euro asemel 907 751,41 eurot. Võttes aluseks maksuhalduri hinnangu kaebaja tegelikule käibele, siis ületaks see konkurente. Seega ei põhine maksuhalduri loogika sektoriettevõtete majandusandmete analüüsil ega arvesta kaebaja turupositsiooni. Omistades kaebajale ca 1 miljoni euro suuruse kvartalikäibe, ei arvestanud maksuhaldur ka kaebaja tegevuskohtade SCORE klubi ja SPA baar tegevuse spetsiifikaga ja klientide sihtrühmaga. Tegemist pole kohtadega, kuhu minnakse perega aega veetma või suure seltskonnaga nädalavahetust nautima. Kaebaja tegevuskohad on spetsiifilised, mille aktiivne tegevus toimub peamiselt öisel ajal vastu hommikut ja sedagi vaid teatud nädalapäevadel. Maksuotsuses rakendatud hindamise tulemusel ei ole arvestatud kõnesolevate kaebaja tegevuskohtade mahutavusega, töögraafiku spetsiifikaga ega keskmise arvega. Näitamaks millised olid sularaha ja kaardimaksete osakaalud kogukäibest kontrollitaval perioodil, esitas kaebaja eriarvamuse lisana 3 andmed perioodi 01.01–08.01.2020, millest on näha, et sularaha osakaal kogukäibest (27 226,25 eurot) oli 3 667,10 eurot (13,46%) ja pangakaardi maksed 23 559,15 eurot.
5.3.SCORE klubi ja SPA baari sularaha käibe aluseks võeti spordibaar Arena 14 andmed, kuid need ei ole võrreldavad. Maksuhalduril oli SCORE klubi ja SPA baar kohta olemas piisavalt kirjalikke tõendeid, mille alusel kontrollida nendes tegevuskohtades deklareeritud käibeid. Samuti oli võimalik maksuhalduril koguda muid tõendeid, kuid seda maksuhaldur ei teinud. Maksuhaldur ei ole hinnanud, kas kaebajale omistatud käibed on realistlikud, kui võtta aluseks sisse ostetud kaubad ja teenused. Selmet võrrelda spordibaari Arena 14 andmeid, oleks maksuhaldur pidanud võrdlema kaebaja konkreetseid müügiperioode, et kontrollida sularaha käibe osakaalu. Sellist müügikäivet ei ole kaebajal kunagi olnud.
5.4.Kaebaja deklareeritud andmed on õiged ning kõik kontrollitud perioodi müügiandmed esitas kaebaja maksuhaldurile. Säilinud on kõik kaardimaksete teostamisega seotud dokumendid ning on olemas andmed igapäevaste sularaha laekumiste kohta. Mahu tõttu ei ole otstarbekas säilitada dokumente, millistel kajastatud andmed igal juhul kontrollitakse üle ja kajastatakse raamatupidamises. Kui vastustaja oleks soovinud raamatupidamise andmete õigsust kontrollida, siis oleks ta pidanud võtma välja iga raamatupidamises kajastatud iga päeva andmed ja vahetuses olnud töötaja käest need üle kontrollima. Asjaolu, et kassaprogrammi arhiiv on tehnilistel põhjustel hävinud, ei oleks takistanud raamatupidamisandmete õigsust kontrollida. Vastustaja ei ole aga andmeid töötajate käest üle täpsustanud ega küsitlenud kaebaja raamatupidajat
3 (14)
raamatupidamisandmete kajastamise asjaolude kohta. Samuti ei ole vastustaja võrrelnud kontrollitud perioodil sisseostetud kaupu/teenuseid kaebaja poolt deklareeritud müügikäibega ega kõrvutanud seda enda poolt kaebajale analoogia teel omistatud müügikäibega.
5.5.Kaebaja pearaamatu kassa aruanne ei kinnita varjatud käibe olemasolu. Vastustaja tuvastas, et 08.01.2019 võeti kassast ja pandi pangaarvele 20 000 eurot, kuigi raamatupidamisarvestuse kohaselt oli kassas sellel hetkel ainult 5347 eurot. Kaebaja leiab, et vastustaja järeldus ei tugine menetluses kogutud selgitustele. Ei vasta tõele ka vastustaja oletuslik väide, et raamatupidajat ei teavitatud omanikulaenust. Kaebaja selgitas maksumenetluses, et tegemist oli eksliku raamatupidamisliku kandega, mis sai maksumenetluses parandatud. Tegemist oli omaniku poolt kaebajale antud laenuga, mitte aga varjatud käibe pangakontole sissemaksega. Koos eriarvamusega esitas kaebaja laenulepingu, mille vastustaja põhjendamatult tunnistas ebausaldusväärseks (maksuotsuse p. 3.2.) ja muudetud pearaamatu, mille vastustaja jättis tähelepanuta (kuigi kontrollaktis punktis 1.1.2.1.b osutas ise tähelepanu pearaamatu muutmise vajadusele). Vastustaja ei uurinud eksliku raamatupidamisliku kande tegemisega seotud asjaolusid, milliseid oleks saanud vastustajale kinnitada kaebaja raamatupidaja. Vastustaja ei ole maksumenetluses raamatupidajat üldse küsitlenud.
5.6.Maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid, et kassaprogrammi andmeid oleks muudetud. Maksuhalduri vastav seisukoht tugineb väitel, et kaardiga makstes kajastavad arved hinnakirja hindu, siis sularahas makstud arvetel on hinnakirjast madalamad hinnad. Vaatluse protokolli kohaselt tutvus vastustaja 27.03.–31.03.2019 kassaprogrammi andmetega. Vastustaja ei tuvastanud kassaprogrammi uurides vaatluse ajal fakte, mis osutaksid muudatuste tegemisele pärast müükide toimumist või programmi sekkumisele eesmärgiga teostada muudatused kassaandmetes pärast müükide toimumist. Eelviidatud ajavahemikul toodete müük allahindlusega ei kinnita väidet, et kassaprogrammi andmeid on pärast müüki muudetud ja seda kogu kontrollitud perioodi ulatuses. Allahindluste tegemine ei ole keelatud ning arvestades SCORE klubi ja SPA baari hinnapoliitikaga ei ole alust kahtlustada kahjumlikku müüki.
5.7.Väär on maksuhalduri väide, et mitte ükski töötaja ei kinnita kaupade müüki allahindlusega SCORE klubis ja SPA baaris. Praktiliselt kõik nimetatud tegevuskohtades kauba müügi eest vastutavad töötajad selgitasid vastustajale, et toodete müük allahindlusega (jookidest sissepääsu piletiteni) on normaalne praktika ja enamus neist seda ka rakendasid. Ükski SCORE klubi ja SPA baari töötaja ei kinnitanud fakti, et klubide sularaha keskmine kassa oleks kunagi olnud selline nagu seda määratles hindamise teel vastustaja. Töötajad kinnitasid, et enamus makseid kõnesolevates tegevuskohtades sooritatakse kaardimaksete meetodil ning sularaha kassa oli reeglina väike. Need ütlused luges aga maksuhaldur ebausaldusväärseks, kuna ütluste andmisel viibis kaebaja juhatuse liige, ning võttis maksustamisel aluseks spordibaar Arena 14 töötajate ütlused, kes aga SCORE klubi ja SPA baari spetsiifikat ei tea. Kui maksuhalduri hinnangul takistas juhatuse liikme juuresviibimine usaldusväärsete ütluste saamist, siis oleks maksuhaldur pidanud paluma tal lahkuda. Et J. Urb oleks ütluste andmisse sekkunud, seda protokollidest ei nähtu. Enamus seletusi andnud töötajad enam ei töötanud kaebaja juures seletuste andmise ajal. Jääb arusaamatuks, millega sai J. Urb motiveerida kolmandaid isikuid ebaõigete ütluste andmiseks selles olukorras.
5.8.Kaebaja nõustub maksuhalduriga, et Sport Catering OÜ kaudu laekunud makseid kaebaja ei deklareerinud. Seda tegi Martial Holding OÜ. Maksuotsusega kaebajale Sport Catering OÜ-le laekunud maksetelt määratud maksukohustuse puhul on tegemist topeltmaksustamisega.
4 (14)
5.9.Kaebaja ei ole takistanud maksuhalduril menetluse läbiviimist. Etteheited, et kaebaja ei edastanud teavet seoses kassaprogrammi lepinguga ja tegevuskohtades kasutatavate kaarditerminaalidega ei vasta tõele ega ole kaebajale arusaadavad. Kaebaja esitas maksuhaldurile küsitud teabe ja seda täies ulatuses, mille kinnituseks on asjaolu, et maksuotsuses tugineb vastustaja just neile kaebaja poolt edastatud asjaoludele kassaprogrammi lepingu ja kaarditerminalide kohta.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur on täitnud temale pandud uurimiskohustuse ning maksumenetluses läbi viidud hindamine on korrektne ning tugineb maksumenetluses kogutud andmetel. Kaebaja dokumendid müügikäibe kohta on puudulikud, mistõttu on põhjendatud järeldus, et osa sularahakäivet on varjatud. Tõendeid ega põhjendust, mis maksuhalduri vastava järelduse ümber lükkaks, kaebaja esitanud ei ole.
6.2.Kaebaja on soovinud end võrrelda ööklubide ja majutusasutustega, kuid SCORE klubi ja SPA baari pakutavad teenused on nendest erinevad, mistõttu ei ole ka võrdlused asjakohased. Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsus selgitas võrdlusandmete kasutamist ning selle kohaselt ei saa Eestis ning isegi mitte Tallinnas tegutsevate ettevõtete kaardimaksete keskmisest osakaalust järeldada maksuotsuse ebaõigsust, vaid arvestada tuleb konkreetse äriühingu majandustegevuse eripära ja muuude tähtsust omavate asjaoludega. Maksuhaldur viis läbi kontrolli kaebaja tegevuskohtades SCORE klubi ja SPA baar ning tuvastas, et sularaha osakaal nimetatud perioodil oli 58,4%, mitte 4,43%, mis sarnaneb kaebaja kolmanda samas asukohas paikneva tegevuskoha (spordibaar Arena 14) sularahakäibega. Ehkki kaebaja viitab konkurentidena Club Hollywoodile ja Club Venusele, siis ei esita kaebaja ühtegi põhjendust, miks nende käibenäitajad on usaldusväärsemad maksuhalduri kasutatud metoodikast. Vastustaja hinnangul on eluliselt usutav, et täiskasvanute meelelahutust pakkuvate ettevõtete käive on ööklubide käibest suurem, kuna teenuste hind on oluliselt kallim. Lahtiolekuajad ei ole käibe suuruse hindamisel määravaks, kuid näiteks SCORE klubi on kodulehe andmetel avatud 24 tundi ööpäevas. Tegevuskohtade puhul, kus pakutakse muuhulgas ka täiskasvanutele mõeldud meelelahutust (striptiis), on ka eluliselt usutav, et inimesed kasutavad sellistes kohtades rohkem sularaha kui kaardimakseid.
6.3.Maksuhalduri valitud hindamise metoodika ja võrdlusandmed on asjakohased ning hindamise teel saadud tulemuse õigsust kinnitab ka maksuhalduri analüüs. Analüüsi käigus asendas maksuhaldur sularahatehingutes näidatud mitteusutavalt väikesed hinnad kaebaja kontrollitavate müügikohtade hinnakirjas olevate hindadega ning saadud tulemus oli lähedane kaebaja teises müügipunktis (spordibaar Arena 14) tuvastatud sularaha ja kaardimaksete osakaaluga. Seejuures ei pea maksuhaldur tuvastama, millise kauba müügist või teenuse osutamisest käive tekkis ning kuidas sellise kauba ostmiseks või teenuse osutamiseks vahendid saadi (Riigikohtu otsus 3-15-2557, punkt 13). Paljud teenused, mida SCORE klubi ja SPA baar müüvad (VIP ruum nr. 1 – hinnakirja hind 50 € (sisuks tegelikult privaattants tantsutüdrukult), Club Dollar 4 tk 5 eurot- hinnakirja hind 20€, VIP sauna rent – hinnakirja hind 150€) on sellised, mille puhul ei saa tekkivat käivet hinnata sisse ostetud kauba järgi (puudub „kauba sissetulek“ kui selline), millest tulenevalt ei olnud võimalik kasutada (või mis oleks andnud tunduvalt ebausaldusväärsema tulemuse) tekkiva käibe hindamisel sisse ostetud kauba koguseid, rakendades neile juurdehindlust. Lisaks kui lähtuda üldistest statistilistest näitajatest, siis moodustas kaardimaksete käive jaekaubanduse käibest 63%, mis sarnaneb maksuhalduri poolt tuvastatule. Seega kinnitab ka üldstatistika maksuhalduri järelduste õigsust ning seab kahtluse alla kaebaja deklaratsioonil kajastatud sularaha osakaalu, kinnitades maksuhalduri põhjendatud kahtlusi. Statistiliste andmete kasutamine oleks olnud asjakohane, kui antud menetluses
5 (14)
puuduksid kaebaja ettevõtte (või kontrollitavate tegevuskohtade) kohta igasugused näitajad. Maksuhalduril oli aga olemas SCORE klubi andmed märtsi lõpu kohta (27.–31.03), millest nähtub, et mitteusaldusväärne sularaha osakaal tekib just sularahatehingute toodete hindade muutmisel väiksemaks (kontrolliakti lisa 4). Vastustaja rõhutab veelkord – privaattantsu (toode „VIP ruum nr 1“) müümine 4 euroga ja teised hinnad (kontrolliakti ptk 1.1.2.1 ap c) ei ole usutavad, selliste allahindluste tegemine (90%) ei ole eluliselt usutav. Eriti arvestades asjaolu, et väidetavat allahindlust tehti kõikidele sularahas tasunud klientidele ja mitte ühelegi kaardiga tasunud kliendile
6.4.On arusaamatu, milliseid tõendeid kaebaja piisavaks peab, et väita nende alusel tegevuskohtade käibe tuvastamist võimalikuna. Hindamine oli antud juhul põhjendatud ja vajalik, sest SCORE klubi ja SPA baari käibe tekkimist puudutavad dokumendid puuduvad või on ebausaldusväärsed ning muud kogutud tõendid ei selgita usutavalt väikest sularaha osakaalu konkreetsetes müügipunktides. Kaebaja esitatud dokumentide alusel ei saanud lugeda maksukohustuse tekkimise asjaolusid tuvastatuks, sest maksuhaldurile ei esitatud vahetuse aruandeid, kassaprogrammis puuduvad andmed müügitehingute kohta perioodil 01.01.2019– 27.03.2019 ning osaliselt ka 31.03.2019 ning SPA baari müügitehingute kohta perioodil 01.01.2019 kuni 31.03.2019, ajavahemikul 27.03.–31.03.2019 SCORE klubis kasutusel olnud kassaprogrammi detailandmed kajastavad käivet tegelikust väiksemana ja ei ole sellest tulenevalt usaldusväärsed.
6.5.Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud andmeid igapäevaste sularaha laekumiste kohta ning kassaprogrammi müügiandmeid. Seejuures on kaebaja antud selgitused vastuolulised. Nii tuvastati nt maksumenetluses, et kaebaja juhatuse liige A. Anton kontrollis vahetuse aruannete kohaselt vahetuse käibe õigsust, lõi vahetuse aruannetel nähtuvad summad kokku ning seejärel viskas vahetuse aruanded ära. Seejuures olid kaebaja sõnul omavahel kokku klammerdatud müügipunktide kaardimakse terminali aruanne ja vahetuse aruanne. Seega võttis juhatuse liige vahetuse aruande klambrist lahti ja viskas minema, kuid säilitas kaardimaks terminali aruande. Selline toimimine ei ole usutav ning kuivõrd väidetavalt on ära visatud üksnes sularahakäivet kajastav dokument, viitab see selgelt sularahakäibe varjamisele. Teisalt väitis kaebaja algselt, et tal on kassaprogrammi andmed olemas mälupulgal, mis veidi rohkem kui kuu aja pärast oli aga kadunud. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud võtma välja iga raamatupidamises kajastatud iga päeva andmed ja vahetuses olnud töötaja käest need üle kontrollima. Selline kontrollimisviis ei oleks olnud usaldusväärne, kuivõrd iga töötaja ei mäleta tõenäoliselt iga konkreetsel päeval tehtud müügitehingu detailseid andmeid ning iga konkreetse päeva sularahakäivet eraldi. Seda näitab ka tõsiasi, et kui töötajatelt uuriti kassade suuruse kohta jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2019, siis töötaja seda ei mäletanud. Samuti ei mäletanud töötaja R. O. ühe vahetuse jooksul müüdud piletite arvu. Sellisel viisil raamatupidamisandmete õigsuse kontrollimine ei oleks usaldusväärne ega võimalik.
6.6.Kuigi kaebajaga võib nõustuda, et aruandluse edastamine raamatupidamisele on iga äriühingu enda korraldada, kuid see ei tähenda, et korrektseks ning ka eluliselt usutavaks saab lugeda olukorda, kus sularahakäibe kohta esitatakse raamatupidamisele andmeid üksnes telefoni teel ja algdokumendid jäetakse raamatupidamisele esitamata. Ka selline käitumine viitab sularahakäibe varjamise soovile. Lisaks näeb raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 ette, et raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.
6 (14)
6.7.Väited omanikulaenust on ebausutavad ning maksuhaldurile esitatud leping tagantjärele koostatud. Laen anti äriühingule väidetavalt sularahas, kuid laenu andja ei ole põhjendanud, miks oli tal vajalik anda laenu sularahas algul äriühingu kassasse ja sealt siis vastav summa äriühingu pangakontole kanda, selle asemel, et laenusumma kohe oma pangakontolt äriühingu pangakontole kanda. Selliselt käitudes oleks väga kerge hiljem tõendada ka lepingujärgse laenusumma laenusaajale üleandmist ning vältida võimalikke tulevasi vaidlusi. Panka arvele pandud sissemakse selgituses ei ole viidatud mitte laenulepingule, vaid sissemakset on kajastatud järgmiselt – „Aimar Anton, kassast“. Samuti seab laenuandmise kahtluse alla fakt, et peale OÜ Liam Holding tegevuse lõpetamist aprillis 2019 pidi Aimar Antonil tekkima huvi laenu kiiresti tagasi saada ning seeläbi oleks pidanud sel ajal selguma ka väidetav raamatupidamiseksitus.
6.8.Kaebaja on põhjendanud ajavahemikul 27.03.2019–31.03.2019 suurte allahindluste tegemist sellega, et äriühingul puudus sel ajal pangaarve ja makseterminal, kuid klubi SCORE ja SPA baari müügiväljavõttest makseviiside lõikes nähtub aga selgelt, et kaardimakse võimalus oli mõlemas kohas perioodil 27, 29, 30 ja 31.03 olemas. Kusjuures kõigi sularahatehingute korral olid toodete hinnad ja müügitehingute summad ühtlaselt väga väikesed, kuid kaardimaksete korral ei ole allahindlust kordagi tehtud. Eeltoodu viitab ilmselgelt hilisemale kassaaruandega manipuleerimisele. Ka enamik klubi SCORE ja SPA baari töötajad, sh A. S., H. H., J. T. ja V. K., kinnitasid, et müüsid tooteid ühtede ja samade hindadega ning allahindluseid ei tehtud või tehti väga harva.
6.9.Maksuhaldur jääb maksumenetluses väidetu juurde, mille kohaselt osa töötajate ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks. J. Urb esindas üksnes neid töötajaid, kes töötasid kohtades, kus maksuhalduril oli kahtlus varjatud käibe olemasolu kohta. Lisaks nähtub töötaja O. K. selgitustest, et tööandja ütles talle, et J. Urb hakkab teda esindama. See näitab, et J. Urb esindajaks hakkamise initsiatiiv ei tulnud mitte töötajate poolt vaid kaebaja enda poolt. Lisaks andsid just J. Urb esindatavad töötajad ütlusi sularahatehingute väikese mahu kohta, kuigi maksumenetluses leidis tuvastamist, et sularahatehingute puhul on maksuhaldurile esitatud aruannetes näidatud ebausutavalt väikeseid kaupade hindasid ning asendades need kaupade hinnad hinnakirjas olevate hindadega, langeb tulemus maksuhalduri hindamise tulemusega suures osas kokku. Mis puudutab aga väidet, et J. Urb esindas töötajaid, kes kaebaja juures enam ei tööta, siis jääb maksuhaldur selle juures, et J. Urb viibis ütluste andmise juures seoses kaebaja huvidega.
6.10.Väited topeltmaksustamise vältimisest ei ole põhjendatud. Kuna kaebaja kasutas OÜ Martial Holding kaarditerminale, kes omakorda kasutas kaebajale teenuse pakkumisel ka Sport Catering OÜ terminale, siis ei saa kaebajale teenuse või kauba eest kaardiga tasutud summat, mis laekus OÜ Sport Catering pangaarvele, käsitada OÜ Sport Catering tuluna, vaid kaebaja käibena, mille deklareerimise kohustus on kaebajal.
6.11.Kaebaja takistas maksumenetluse läbiviimist, kuna varjas Ektaco AS-iga sõlmitud teise kassasüsteemi lepingut, müügipunktides kasutusel olnud renditud kaarditerminale. Lisaks viibis J. Urb ka töötajate ütluste andmise juures. Maksuhaldur tuvastas alles Martial Holding OÜ pangakontolt nähtuvate Ektaco AS arve numbrite võrdlemisel kaebaja pangakontolt nähtuvate Ektaco AS arve numbritega, et tasutud ei saanud olla sama müügipunkti arvete eest. Seejärel nõudis maksuhaldur Martial Holding OÜ-lt nende arvete esitamist. Esitatud arvetelt nähtus, et Martial Holding OÜ tasus klubis SCORE asuva kassaprogrammi hooldamise eest. See asjaolu ei saanud olla kaebajale teadmata, seega soovis kaebaja vältida Martial Holding OÜ kasutuses oleva kassaprogrammi tegelike müügiandmete tuvastamist ning takistas sellega maksumenetlust. Maksuhaldur tuvastas selle asjaolu tänu Martial Holding OÜ poolt esitatud arvetele ning kaebaja ise eitas korduvalt teiste kassasüsteemide lepingute olemasolu.
7 (14)
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks ei ole alust. Vaidlustatud maksuotsus1 ja selle lahutamatuks lisaks olev kontrolliakt2 ning vaidemenetluses tehtud vaideotsus3 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuses ja sellega lahutamatult seotud kontrolliaktis ning vaideotsuses toodud maksuhalduri seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Seejuures märgib kohus, et kaebuse ja eriarvamuse ning kaebaja vaide väited on omavahel kattuvad. Vastuseks kaebuses esitatud väidetele märgib kohus aga järgmist.
8.Praegusel juhul on vaidlus eeskätt selles, kas kaebaja varjas ajavahemikul 01.2019–03.2019 (k.a) SCORE klubi ja SPA baari tegelikku käivet, sh sularahakäivet. Sellest sõltub, kas kaebajal tuleb tasuda täiendavat käibe- ja tulumaksu.
9.Kaebaja arvates tuleb maksuotsus tühistada, kuna sellest ei selgu, kuidas maksusumma on määratud (puudub õiguslik ja faktiline alus ning maksu määramise metoodika on arusaamatu). Sealjuures leiab kaebaja, et maksuhalduri metoodika, mis on MKS § 94 kohaldamisel aluseks võetud, on viinud ebaproportsionaalse tulemuseni.
10.Maksuotsuse kohaselt on käibemaksu määramise õiguslikuks aluseks käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 punkt 1 ja § 29 lg 1 ning MKS § 94 lg 1 (vt maksuotsuse punkt 2.1.4) ning tulumaksu määramise õiguslik alus on tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 punktid 3 ja § 54 lg-d 2 ja 4 (vt maksuotsuse lk 4). KMS § 29 lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 3 lg 4 punkti 1 kohaselt peab maksukohustuslane arvestama käibemaksu KMS § 1 lg-s 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures KMS § 1 lg 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu oma maksustamisele kuuluvalt käibelt. KMS § 1 lg 1 punkti 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. MKS § 94 lg 1 ls-d 1 ja 2 sätestavad, et maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 punkti 3 kohaselt peab maksma tulumaksu ettevõtlusega mitte seotud kuludelt (§ 51 lg 1), milleks on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (§ 51 lg 2 punkt 3). TuMS § 54 lg-d 2 ja 4 reguleerivad residendist juriidilise isiku tulumaksu deklareerimise ja tasumise korda.
Kaebuse lisa 2. Maksuhalduri lisa 2.
Kaebuse lisa 1.
8 (14)
Käibemaks ja hindamise teel maksustamine
11.Ehkki hindamise teel maksustamine ei ole maksuhalduri praktikas väga laialt levinud, siis ei ole Riigikohus välistanud käibemaksu määramist hindamise teel käibe varjamise korral ning kohtupraktikas on seda samuti lubatavaks peetud (Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2013 otsus nr 3-11-717 ja Tallinna Halduskohtu ning ringkonnakohtu lahendid asjas 3-15-1031). Riigikohus on selgitanud, et kui maksuhaldur on kaalumise teel jõudnud järeldusele, et hindamise teel maksustamine on vajalik ja lubatud, siis on maksuhaldur kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. MKS § 94 lg-st 1 tuleneb, et hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Maksuhalduri poolt hindamise kasutamine ei tohi viia olukorrani, kus maksukohustuslasele on kasulik oma kohustusi eirata. Hindamiseks sobiva meetodi peab valima maksuhaldur (Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-170-08, punktid 20–24). Samuti on Riigikohus rõhutanud, et hindamise teel maksustamisel on maksukohustuslasel kõrgendatud kaasaaitamiskohustus (Riigikohtu 28.09.2006 otsus nr 3-3-147-06, punkt 12).
12.Kohus leiab, et arvestades kaebaja esitatud raamatupidamise dokumente ning maksuhalduri kogutud teavet oli kaebajale maksu määramine hindamise teel põhjendatud ning maksuhalduri valitud metoodika õiguspärane ja proportsionaalne. Kaebaja esitatud väited ei anna alust vastupidisele järeldusele. Maksuotsuse aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendite analüüs sisalduvad maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrolliaktis ning selle kohaselt asus maksuhaldur seisukohale, et kontrolliperioodil jättis kaebaja lisaks 407 131,83 eurole deklareerimata käibe summas 500 619,68 eurot, millelt täiendavalt tuli tasuda 20% käibemaksu 100 123,93 eurot. Maksuhalduri põhjendused on toodud maksuotsuse punktis 2.1.2 ja kontrolliakti punktis 1.1. ning kohus ei pea põhjendatuks neid koguulatuses siinkohal korrata. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja dokumendid müügitehingute (eeskätt just sularahatehingute) kohta on puudulikud, vastuolulised ja kinnitavad varjatud käibe olemasolu. Nimelt toob maksuhaldur välja, et kaebajal puuduvad sularahatehingute kohta raamatupidamise algdokumendid ning samuti on alust arvata, et kassaprogrammi andmeid on muudetud. Seda kinnitab muu hulgas ka väga suur erinevus kaebaja hallatavate ja Ektaco OÜ hallatavate kassaprogrammide vahel. Lisaks kinnitab kaebaja pearaamat, mida samuti kaebaja maksumenetluse käigus muutis, varjatud käbe olemasolu. Ka sularahaarvetel kajastuvad müügihinnad ei ole usutavad, kuna need on väiksemad toote omahinnast ning ükski töötaja ei mäletanud aega, kus enamik tooteid oleks müüdud 1–2 euroga. Samuti ei ole kaebaja deklareerinud käivet, mis laekus Sport Catering OÜ makseterminale kasutades viimase äriühingu pangakontole. SCORE klubi ja SPA baari 20% määraga maksustatava käibe tuvastamisel võttis maksuhaldur maksuotsuse punkti 2.1.3 ja kontrolliakti punktide 1.1.3.2 ja 1.1.3.3 kohaselt aluseks nii spordibaar Arena 14 sularaha käibe kui ka ajavahemikul 27.03.2019–31.03.2019 toimunud sularahatehingud, kus ebatavaliselt madalad hinnad asendati tegeliku hinnakirja järgsete hindadega. Kohtu arvates on eeltoodu põhjal piisavalt selge, milline on maksuotsuse õiguslik ja faktiline alus ning millistele asjaoludele ja tõenditele on maksuhalduri järeldus rajatud. Maksuhaldur on piisavalt selgitanud ka hindamise metoodikat ja seda, miks hindamine oli vajalik. Seega ei ole põhjust maksuotsust tühistada selle ebaselguse või vähese motiveerimise tõttu.
9 (14)
13.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegeliku sularahakäibe kontrollimiseks oli maksuhalduril olemas piisavalt tõendeid, mistõttu hindamise teel maksustamine oli lubamatu. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile sularahakäibe aluseks olevaid algdokumente, ehkki kaardimaksete aruanded olid kaebajal säilinud. Seejuures märgib kohus, et kaebaja on ise hävitanud enda väidetava sularaha käibe aluseks olevad raamatupidamise algdokumendid. Nimelt küsis maksuhaldur kaebajalt 17.05.2019, et kuidas toimus igapäevaselt isikute poolt vahetuse lõpu või päeva lõpu müükide aruande koostamine4. Nimetatud küsimusele vastas kaebaja esindaja A. Anton järgmiselt: „Iga vahetuse lõpus koostab teenindaja vahetuse aruande, trükib selle välja ja paneb koos raha ja kaardimaksete aruannetega peidukohta. Meie läheme iga paari päeva tagant võtame kassaaruanded ja sularaha ära. Vahetuse lõpu aruanded löön mina kokku ja numbrid esitan raamatupidajale. Vahetuse lõpu aruandeid hoian alles senikaua, kuni number on esitatud raamatupidajale, pärast seda viskan ära.“. Vastusest küsimusele 45 nähtub aga, et vahetuse aruanne ja kaadimaksearuanne omavahel klammerdatakse5. Olukorras, kus tegemist on kokku klammerdatud dokumentidega, jääb arusaamatuks, et miks tuli osa nendest lahti võtta ja hävitada. Asjas on tähelepanu vääriv ka kaebaja vastus küsimusele 6, et millistele andmetele tuginedes raamatupidaja deklaratsioone esitab. Sellele küsimusele vastas A. Anton, et kassaväljavõtteid raamatupidajale ei esitata. Kohus nõustub maksuhalduriga, et selline teguviis viitab asjaolule, et kaebaja sooviks oli tegelikku sularahakäivet varjata ja luua olukord, kus raamatupidamisse esitatud andmete kohta puuduvad igasugused dokumentaalsed tõendid. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et tavapäraselt tegutseva äriühingu juhatuse liige viskaks ära algdokumendid, selle asemel, et edastada need raamatupidajale ja lasta vastavad aruanded ka nõuetekohaselt dokumenteerida. Seejuures on tähelepanuväärne, et nõuetekohaselt on deklareerimata justnimelt sularaha käivet puudutav. Ehkki raamatupidamise korraldamine on kaebaja juhatuse liikmete ülesanne, siis jättes tehingute aluseks olevad asjaolud korrektselt dokumenteerimata, võtab maksukohustuslane endale teadliku riski, et hilisemas maksumenetluses ei suudeta veenvalt tõendada tehingute tegelikku toimumist. Telefoni teel või kohtumistel suuliselt edastatavad käibe andmed ei ole probleemide tekkimisel tagantjärele kontrollitavad. Et kaebaja sooviks oli välistada justnimelt sularaha käivet puudutavate dokumentaalsete tõendite olemasolu, kinnitab ka teine kaebaja tegevust iseloomustav asjaolu ning see on seotud kassaprogrammide hävimisega. Seejuures märgib kohus, et ei pea kassaprogrammide kaotsiminekut või muul viisil kaebaja tahtest sõltumatut hävimist tõenäoliseks. Maksuhaldur küsis kaebajalt 22.04.2019 korraldusega kassaprogrammi andmeid, mida kaebaja maksuhaldurile ei esitanud6. Maksuhaldurile 17.05.2019 ütlusi andes, selgitas kaebaja, et kassaprogrammi andmed ja müügikäibe tekkimise algdokumendid on mälupulgal, mille edastamine maksuhaldurile on võimalik hiljemalt 27.05.20197, ehkki nt küsimusele 45 vastates selgitas kaebaja, et tal on olemas kokku klammerdatud vahetuse aruanne (kassaprogrammist lastud) ja kaardimaksearuanne ning vajadusel saab kaebaja need maksuhaldurile esitada8. Ehkki maksumenetluses väitis ka kaebaja, et mälupulk on kaotsi läinud9, siis hiljem teatas kaebaja, et kassaprogramm on hävinud tehnilistel põhjustel10. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et mälupulk oli baaris letil ning keegi võttis selle ära.
Maksuhalduri lisad, tõend 2, küsimus 7. Maksuhalduri lisad, tõend 2.
Maksuhalduri lisad, tõend 1.
Maksuhalduri lisad, tõend 2, küsimus 11.
Maksuhalduri lisad, tõend 2.
Maksuhaldur lisad, tõend 3.
Maksuhalduri lisad, tõend 44.
10 (14)
14.Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks kaebaja sularahakäibe tuvastanud vääralt. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis hindamiseks sobiva meetodi peab valima maksuhaldur ning seejuures tuleb tagada, et hindamise kasutamine ei tohi viia olukorrani, kus maksukohustuslasele on kasulik oma kohustusi eirata11. Väär on kaebaja väide, et maksuhaldur on hindamisel aluseks võtnud spordibaari Arena 14 käibe. Lisaks spordibaari Arena 14 sularahakäibele on maksuhaldur arvestanud ka ajavahemikul 27.03.2019–31.03.2019 SCORE klubi ja SPA baari sularahakäivet ning lähtunud kaebaja tegelikust hinnakirjast. Kohtu hinnangul on maksuhalduri rakendatud metoodika põhjendatud ning kaebaja väited ei anna alust järeldada, et tegemist oleks lubamatu metoodikaga. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, miks tuleks pidada erinevaks märtsi viimaseid päevi võrreldes ülejäänud kontrolliperioodi jäävate päevadega. Kaebaja maksumenetluses esitatud väite, et märtsi viimastel päevadel puudus tal makseterminal, on maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõenditega ümber lükanud ning selle üle kohtumenetluses vaidlust enam ei ole. Lisaks märgib kohus täiendavalt, et kaebaja väide, et tema deklareeritud andmed on õiged, on juba iseenesest vastuolus kaebaja 27.03.2019–31.03.2019 sularahakäibega, kus sularahakäive ulatus 4,43% asemel 13,46%-ni ning seda olukorras, kus sularahakäibe aluseks võeti tavapäratult suurte allahindlustega tehtud hinnad. Kohus märgib täiendavalt ka seda, et ei pea eluliselt usutavaks, et spordibaar Arena 14 klientuuri ning SCORE klubi ja SPA baari klientuuri maksekäitumine võiks olla sedavõrd erinev, et ühel juhul makstakse kaardiga ca 92–98%12 ning teisel juhul ca 58,4%. Pigem peab kohus usutavaks seda, et spordibaar Arena 14 andmetega ei olnud kaebajal võimalik manipuleerida, kuna kassaprogramm oli majutatud Ektaco AS serverhotelli ja oli viimase vastutusalas. Kaebaja sõnul eelistasid kaardimakseid just striptiisibaari kliendid. Arvestades näiteks pankade käitumist autoliisingute ja laenude andmisel, siis selline kaardimakse paratamatult tekitaks laenu- või liisinguandjas küsimusi, millele vastamine ei pruugi olla meeldiv. Seega ei ole kaebaja väide oma klientide makse-eelistusest kohtu hinnangul eluliselt usutav.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et hindamise läbiviimiseks oleks maksuhaldur pidanud kõrvutama kaebaja tegevust teiste Tallinna kesklinnas asuvate baaridega, kuivõrd maksustamine toimub konkreetse äriühingu majandustegevuse eripära ja muid tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võttes. Sel põhjusel ei ole asjakohased ka teiste Tallinna meelelahutuskohtade majandusaasta aruanded, kuivõrd nende alusel ei ole võimalik hinnata ka sularahakäibe osakaalu. Praegusel juhul on maksuhaldur lähtunud kaebaja majandustegevusest ja selle eripäradest (vt mh ka kontrolliakti punkt 1.1.3 ja selle alapunktid). Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ei ole maksuhaldur sularahakäibe osakaalu tuvastamisel lähtunud pelgalt spordibaar Arena 14 sularahakäibe osakaalust, vaid maksuhaldur asendas ka eluliselt mitteusutavad sularahaarvete müügihinnad hinnakirjajärgsete hindadega, mille järel oli kaebaja sularaha keskmine osakaal 65%.
16.Kaebaja töötajad, kelle ütluste andmise juures viibis J. Urb, kinnitasid sularaha vähest osakaalu ning kaebaja on seda põhjendanud muu hulgas sellega, et klientidel puudub õhtu lõppedes sularaha. Nagu juba eelpool öeldudsiis ei pea kohus eluliselt usutavaks, et striptiisiklubis käivad kliendid tasuvad teenuste ja toodete eest suuresti kaardimaksetega. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult lugenud kaebaja osade töötajate ütlused ebausaldusväärseks ning seda just põhjusel, et ütluste andmise juures viibis kaebaja juhatuse liige J. Urb. Näiteks kinnitas
Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-70-08, punkt 24. SCORE klubi ja SPA baar.
11 (14)
töötaja O. K., et kaebaja ise ütles, et J. Urb hakkab teda esindama. Kohtul on alust arvata, et selline äriühingu aktiivsus enda juhatuse liikme töötajate esindajaks määramisel ei ole juhuslik ning sellises olukorras on alust eeldada, et J. Urbi ülesandeks oli pigem kontrollida, et isikud jääksid varem kokkulepitud ütlustele kindlaks. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga, et sellises olukorras oleks maksuhaldur pidanud volitatud esindajal paluma ütluste andmise juurest lahkuda. Haldusmenetluses on ka kolmandal isikul õigus kasutada esindajat ning maksuhalduril ei ole õigust paluda esindajal lahkuda. Kui võrrelda töötajate antud ütlusi ja kaebaja olemasolevaid raamatupidamise dokumente, siis nähtub, et üldjuhul allahindlusi ei tehtud, kuid nt ajavahemikul 27.03.2019–31.03.2019 kogu sularahakäive oligi ainult allahindluste kaudu. On eluliselt ebausutav, et allahindlusi tehakse ainult sularahas tasuvatele klientidele, kuid kaardimakseid tegevad kliendid allahindlusi ei saanud. Ei saa ju olla vaidlust, et kui sularahas maksev klient saab olulise hinnaalanduse, et sellisel juhul soovivad sellist kohtlemist ka teised kliendid, mis omakorda tooks kaasa sularahakäibe olulise suurenemise. Lisaks lükkavad kaebaja töötajate ütlused sularaha vähesest osakaalust ümber teised maksumenetluses kogutud tõendid kogumis, mis omakorda kinnitavad maksuhalduri järeldust, et kaebaja sularahakäibe osakaaluks tuleks lugeda 60%.
17.Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud hindama kaebajale omistatud käibe realistlikkust võttes aluseks ostetud kaubad ja teenused. Kohtu hinnangul oleks seda pidanud tegema kaebaja ise, kuivõrd MKS § 150 paneb tõendamiskohustuse maksukohustuslasele, kui maksuhaldur on maksuotsuses toonud välja maksumenetluses kogutud tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse. Sellisel juhul läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust.
18.Ka kaebaja väited, et maksuhaldur ei ole tõendanud kassaandmete muutmist on paljasõnalised, kuivõrd maksuhaldur on toonud välja, milles maksuhalduri hinnangul kassaandmete muutmine seisnes ning kohus nõustub maksuhalduri vastavate põhjendustega. Seejuures on maksuhaldur põhjendatult toonud välja ka asjaolu, mis kaebaja poolset kassaandmetega manipuleerimist võimaldas (maksuotsuse punkt 3.3) ning seda ka töötajate teadmata. Nimelt kinnitasid kaebaja töötajad13, et allahindlusega tooteid ei müüdud või tehti seda väga väikeses mahus. Võttes aluseks töötajate ütlused, kes kinnitasid, et allahindluste tegemine oli erand ja tooteid müüdi hinnakirjajärgse hinnaga, siis ometi oli ajavahemikul 27.03.2019– 31.03.2019 sularahas tehtud tehingud tavapäratult madalate hindadega. Nii näiteks on sularahas müüdud toodete hinnad erinenud tavapärasest hinnakirjast järgmiselt – tantsijatelt tellitavad privaattantsud (hinnakiri 50 eurot) müügihind 4 eurot; Louis Perdrier 20 cl (hinnakiri 35 eurot) müügihind 3 eurot; 8 cl Baileys (hinnakiri 10 eurot) müügihind 1 euro, majakokteil (hinnakiri 25 eurot) müügihind 2 eurot. Ka enamiku ülejäänud toodete müügihinnad sularahatehingute korral on 1-2 eurot. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et see viitab kassaaruandega manipuleerimisele. Seejuures nähtub töötajate ütlustest, et kassa arvestamisega ega muude kassat puudutavate asjadega nad ei tegelenud, vaid sellega tegeles A. Anton. Olukorras, kus töötajad kinnitasid toodete müüki hinnakirjajärgsete hindadega ning üksikul juhul allahindluse tegemist, on ilmne, et sularahatehingute hindasid on hiljem muudetud.
19.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et kaebaja pearaamat kinnitab varjatud käibe olemasolu ning 08.01.2019 kassast kaebaja arveldusarvele pandud 20 000 eurot ei ole vääralt arvele võetud omanikulaen. Kohus nõustub maksuhalduriga, et eriarvamuse lisana esitatud
laenuleping on sõlmitud tagantjärele. Kohus ei pea usutavaks ka tunnistaja antud ütlusi, et raha ülekande juures olev märkus „kassast“ on seotud sellega, et esmalt anti laen sularahalaenuna äriühingu kassasse, misjärel kanti see kassast edasi äriühingu pangakontole. Selliseid tõendeid, et kaebajale antud omanikulaen oleks esmalt võetud arvesse sularahasissemaksena äriühingu kassasse ning seejärel kantud edasi äriühingu arvelduskontole, esitatud ei ole. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri väidet, et seisuga 08.01.2019 oli kaebaja raamatupidamise andmete kohaselt kaebaja kassas 5347 eurot. Kohus peab usutavaks, et tegemist oli sularahakassa sissemaksega ning hilisemad väited on otsitud. Seda tõendab ka asjaolu, et pärast kaebaja tegevuse lõppemist 2019. aasta aprillis ei ole A. Anton väidetavalt antud laenu osas astunud samme selle sissenõudmiseks. Seejuures oleks hiljemalt tegevuse lõppemise ajal pidanud välja tulema ka väär raamatupidamiskanne. Seda aga ei juhtunud. Samuti ei tulnud kaebaja väitel ekslik raamatupidamiskanne välja enne, kui maksuhaldur sellele hindamise teates tähelepanu juhtis14. See kinnitab kohtu hinnangul maksuhalduri väidet, et tegemist ei ole omanikulaenuga, vaid varjatud sularahakäibe kandmisega kaebaja pangakontole.
20.Maksuotsus on õiguspärane ka osas, mis puudutab käibe deklareerimata jätmist tehingutelt, mille läbiviimisel kasutati OÜ Martial Holding kaarditerminale, kes omakorda kasutas kaebajale teenuse pakkumisel Sport Catering OÜ kaarditerminale. Vaidlust ei saa olla, et tegemist on kaebaja, mitte OÜ Martial Holding või Sport Catering OÜ käibega, mistõttu tuli käive deklareerida kaebajal ning seda ei muuda ka kaebaja väited võimalikust topeltmaksustamisest. Praegusel juhul on kaebaja käibe deklareerinud Sport Catering OÜ-l, kellel ei olnud kaebaja käibe deklareerimiseks alust. Sport Catering OÜ-l on võimalik muuta enda maksudeklaratsioone, jättes nendest välja kaebaja käibe, mistõttu topeltmaksustamist ei eksisteeri.
21.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmine on olnud näilik ning kaebaja on püüdnud takistada maksumenetluse läbiviimist. Kaebaja on menetluses andnud korduvalt ekslikke väiteid, mis seonduvad kassaprogrammide ja vahetuse aruannetega ning samuti jättis kaebaja maksuhaldurile esitamata muu vajaliku teabe, mis on seotud nt mh kassasüsteemide lepinguga, müügipunktides kasutusel olnud renditud kaarditerminalidega. Tulumaks
22.Kuna maksuhaldur on õiguspäraselt ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga tuvastanud kaebaja varjatud sularahakäibe osakaalu, siis tuli raamatupidamises arvele võtmata ja deklareerimata käive, mille kohta puuduvad ka nõuetekohased algdokumendid, maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kokkuvõte ja menetluskulud
23.Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur maksuotsuses korrektselt tuvastanud maksu määramiseks vajalikud asjaolud ega ole kaebaja maksukohustuse väljaselgitamisel uurimisprintsiipi rikkunud. Maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendatud, selles on toodud nii maksu määramise kui ka maksuotsuse tegemise õiguslikud alused ning hindamisel kasutatud metoodika. MKS § 150 lg 1 alusel oli praegusel juhul kaebajal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kuna kaebaja vaideotsuse tühistamise nõue on seotud maksuotsuse tühistamise nõudega, mis jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks. Seega jääb kaebus koguulatuses rahuldamata.
Maksuotsuse punkt 3.2 ning seal viidatud maksuhalduri tõendid.
13 (14)
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.