Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks Tähevara OÜ suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Tähevara OÜ (registrikood 12789257)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 6. jaanuari 2017. a taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele, valides meetmena aresti seadmise Tähevara OÜ ettemaksukontole (viitenumber 28054915) Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu selliselt, et arestitakse käibemaksu enammakse summas 19 068 eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetatakse määrus kätte Tähevara OÜ-le.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 6. jaanuaril 2017 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p-i 3 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus luba seada arest Tähevara OÜ ettemaksukontole 19 068 euro ulatuses (tl-d 2-7). MTA põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.1.MTA kontrollib 20. septembri 2016. a teate ja 10. oktoobri 2016. a korralduse nr 12.2-3/0384531 alusel Tähevara OÜ juuli 2016 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete ja juuli 2016 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsust. Taotluse esitamisel on Tähevara OÜ juuli 2016 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete ja juuli 2016 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õiguse kontroll ning tõendite kogumine
3-17-56 pooleli. Kontrollimenetluse tulemusel on tõenäoline Tähevara OÜ-le rahalise kohustuse määramine.
1.2.Tähevara OÜ kontrollimenetluse käigus selgus, et ettevõte kajastab kontrolliperioodil juuli 2016 soetust 26. juuli 2016. a Liisavara OÜ arve nr 9 alusel kokku maksumusega 120 000 eurot (käibemaks 20 000 eurot). Nimetatud arve kohaselt soetas Tähevara OÜ väidetavalt Liisavara OÜ-lt teraviljakuivati Mega 34, põllurullid Rexius 9,4 m ja randaali Väderstad Carrier 8,2 m ning kajastas 2016 juulikuu KMD-l arvet sisendkäibemaksu hulgas. Tähevara OÜ maksumenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad aluse seisukohaks, et Liisavara OÜ ei ole 26. juuli 2016. a arve nr 9 alusel müünud Tähevara OÜ-le teraviljakuivatit, randaali ja põllurulle, vaid tegelikult toimus ettevõtte varjatud üleminek Liisavara OÜ-st Tähevara OÜ-sse. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p-i 1 alusel ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 alusel. Seega ei ole Tähevara OÜ-l õigust Liisavara OÜ arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
1.3.MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Tähevara OÜ on vormistanud vara soetamise läbi Liisavara OÜ eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu arvestuses mahaarvamisele kuuluvat käibemaksu ning seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kogutud tõenditele tuginedes on MTA veendunud, et kontrolli tulemusel määratakse Tähevara OÜ-le tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 20 000 eurot. Liisavara OÜ ja Tähevara OÜ vaheline ostumüügitehing on näilik tehing, millega püüti varjata tehingu tegelikku sisu, milleks on ettevõtte üleminek. MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
1.4.MTA seisukoht tugineb järgneval: 1) Tähevara OÜ ja Liisavara OÜ juhtorganite liikmete kattuvus; 2) Liisavara OÜ on üle andnud oma vara Tähevara OÜ-le; 3) Tähevara OÜ ja Liisavara OÜ majandustegevused on sarnased ning toimuvad samas tegevuskohas; 4) Liisavara OÜ majandustegevuse liikumine Tähevara OÜ-sse; 5) Tähevara OÜ ja Liisavara OÜ tehingupartnerid kattuvad osaliselt; 6) Liisavara OÜ ja Tähevara OÜ deklaratsiooniparandused ning Liisavara OÜ võlad: kuna Liisavara OÜ ei ole tasunud tänaseni juulis 2016 KMD-l deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu, on alust arvata, et tegelikult ei soovigi Liisavara OÜ võlgasid tasuda. MTA on seisukohal, et XXul ei ole kavas tegeleda Liisavara OÜ majandusraskustest väljaviimisega, mida kinnitab ka XXu selgitus. Tegelik eesmärk on Tähevara OÜ maksukohustuse vähendamine Liisavara OÜ poolt väljastatud arve alusel, millega suurendati sisendkäibemaksu ja vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu; 7) MTA-l on põhjendatud kahtlus, et ettevõtte taga tegutseb XX, mitte juhatuse liige XX; 8) Liisavara OÜ ja Tähevara OÜ töötajad: kuna mõlema äriühingu tegevusalaks on teraviljakasvatus, mis on hooajaline ettevõtlus ning tulu saadakse tavaliselt sügisperioodil saagi müügist ning vilja kuivatamisest, siis sellest tulenevalt võib hooajaliselt muutuda vajadus tööjõu kasutamiseks. Alates 2016 juulikuust puuduvad Liisavara OÜ-s töötajad; 9) MTA on seisukohal, et kontrolli tulemusena tuvastatakse, et Tähevara OÜ ja Liisavara OÜ tegevus on identne – mõlemad äriühingud tegelevad teraviljakasvatusega. Liisavara OÜ tegevust jätkatakse Tähevara OÜ nime all eesmärgiga hoida kõrvale Liisavara OÜ maksuvõla tasumisest. Ettevõtte identiteedi säilimise puhul on kindlasti oluline, et uus äriühing tegeleks sama tegevusvaldkonnaga, kasutusel oleks sarnane metoodika või oleksid osad töötajad samad. MTA on tuvastanud, et Tähevara OÜ jätkas Liisavara OÜ tegevust samade varadega, milleks olid teraviljakuivati, põllurullid ja randaal. Kuigi toimus Liisavara OÜ poolt liisinglepingu ennetähtaegne lõpetamine, siis samas maksis Tähevara OÜ kinni Liisavara OÜ poolt tasumata liisinglepingujärgsed osamaksed MES-ilt võetud laenuga.
1.5.Tähevara OÜ ja Liisavara OÜ vaheliste tehingute tegelikuks eesmärgiks oli maksukasu saamine, milleks on alusetu sisendkäibemaksu kaudu Tähevara OÜ-le käibemaksu enammakse tekitamine. MTA hinnangul tegutsesid mõlemad äriühingud koos teadlikult ning eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist eelarvesse Liisavara OÜ poolt ning teiselt poolt tekitada seeläbi Tähevara OÜ-le võimalus saada vormiliselt ostu-müügitehingu alusel tagasi sisendkäibemaks. Kuna MTA on seisukohal, et ei ole toimunud ostu-müügitehingut Liisavara OÜ ja Tähevara OÜ
3-17-56 vahel, vaid tegemist on varjatud ettevõtte üleminekuga, millest käivet ei teki, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks Tähevara OÜ-le täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksu 20 000 eurot määramine.
1.6.MTA-l on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Tähevara OÜ on kontrolliperioodil kasutanud skeemi, mille tulemusel käibemaksukohustus on vähenenud 20 000 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. XX on ja on olnud juhatuse liige äriühingutes, kus tema juhatuse liikmeks olemise ajal on äriühingud deklareerinud riigile tasumiseks makse, kuid maksud on jäetud riigile tasumata. Samuti on XXuga seotud äriühingud jätnud maksumenetluse tulemusena määratud maksusummad riigile tasumata. XXu varajasem maksukäitumine viitab teadlikule tegevusele maksude tasumata jätmisel. XXuga seotud äriühingute suhtes on korduvalt võla tasumise tagamiseks rakendatud MKS §-s 130 sätestatud täitetoiminguna kinnisasja kasutamise keeldu ning MKS § 131 alusel maksuvõla tasumise tagamiseks arestitud äriühingute pangakontod. XXuga seotud äriühingutes läbiviidud maksumenetlustes on tuvastatud, et XX on teadlikult esitanud maksudeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamiseks ja sisendkäibemaksu tagasiküsimiseks. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX on kõnealuste äriühingute juhatuse liikmena teadlikult tekitanud olukorra, mis võimaldaks olematute tehingute kohta koostatud arvete alusel sisendkäibemaks alusetult tagasi küsida.
1.7.Tähevara OÜ poolt esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt oli äriühingul rahalisi vahendeid 31. juuli 2016 seisuga 80 eurot 91 senti. Pearaamatu väljavõtte kohaselt oli äriühingu kassa jääk sama kuupäeva seisuga 1321 eurot 75 senti. Arvestades asjaolu, et võimalik määratav maksusumma on 20 000 eurot, puuduvad Tähevara OÜ-l rahalised vahendid kogu maksusumma tasumiseks, mistõttu on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing ei suuda tulevikus määratavat maksusummat tasuda. Võttes aluseks 2015. a majandusaasta aruande, ei oleks Tähevara OÜ-l piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvelt määratavat maksukohustust 20 000 eurot tasuda.
1.8.Kinnistusregistri andmete kohaselt ei kuulu Tähevara OÜ-le kinnisvara, samuti ei oma äriühing Eesti väärtpaberi keskregistri andmete kohaselt väärtpaberid. Väikelaeva registri kohaselt ei kuulu ettevõttele väikelaevu, millele sissenõuet pöörata. MTA ei pea antud hetkel põhjendatuks Tähevara OÜ pangakontole aresti seadmist põhjusel, et see pärsib võimalusi ettevõtlusega jätkata ja maksukohustuslasel võib tekkida käibevahendite nappus. MTA ei pea arvestades tõenäoliselt määratava maksusumma suurust otstarbekaks taotleda sõidukile keelumärke seadmist ega ka sõiduki arestimist.
1.9.Maksuhaldur viib Tähevara OÜ poolt juuli 2016 KMD-l deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. MTA on ära kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra. Samas ei ole MTA-l õnnestunud selle perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei ole MTA kõikidelt kolmandatelt isikutelt dokumente ja vajalikke selgitusi saanud, mistõttu on MTA sunnitud tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust jätkama MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtteid järgides, püüdes koguda maksimaalselt antud asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid arvestavaid tõendeid, kuni kõigi asjaolude selgumiseni. Seetõttu võib Tähevara OÜ juuli 2016 tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakse kohta maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui MTA-l on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seetõttu
3-17-56 on MTA sunnitud Tähevara OÜ poolt juuli 2016 KMD-l kajastatud enammakse summas 19 068 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist.
1.10.Maksumenetluse tulemusena kuulub Tähevara OÜ-le juurdemääramisele käibemaksu tõenäoliselt 20 000 eurot, mille tasumine ei ole kogutud andmete põhjal MTA hinnangul tagatud. Äriühingu ettemaksukontol olevaid varasid saab käsitleda Tähevara OÜ varana, seda nii sissemakse kui tagastusnõudeõigusena. Tähevara OÜ ettemaksukontol on vabade vahendite jääk 0 eurot. MTA leiab, et tagastatava käibemaksu summa arvestamine maksuotsusega tõenäoliselt määratava summa katteks tagab määratava maskususumma laekumise.
1.11.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA Tähevara OÜ vastu suunatud täitetoimingu, kui Tähevara OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 19 068 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.
2.Tartu Halduskohus tegi 6. jaanuaril 2017 MTA-le kohtunõude, milles palus MTA-l teada anda, kas MTA on alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega ehk kas loa taotlemise eelduseks olev menetlus on olemas (tl 128). Kohus palus MTA-l täpsustada, milles maksueelis seisnes ja millised asjaolud viitavad tahtlusele saada maksueelist. Samuti palus kohus MTA-l täpsustada, millised asjaolud viitavad maksuhalduri arvates maksupettuse toimepanemisele.
3.MTA vastas kohtunõudele 9. jaanuaril 2017 (tl 131).
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.Praeguses asjas esitas MTA halduskohtule MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 3 alusel taotluse seada arest Tähevara OÜ ettemaksukontole (maksukohustuslase ettemaksukonto viitenumber on 28054915).
6.MKS § 1361 lg 1 kehtib alates 1. veebruarist 2014 järgmises sõnastuses: „Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.“ MKS § 130 lg 1 p 3 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või sama seaduse § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Riigikohtu halduskolleegium on 18. juuni 2013. a määruses asjas nr 3-3-1-28-13 leidnud, et kuigi ettemaksukonto arestimise võimalust maksukorralduse seadus otsesõnu ette ei näe, on halduskolleegiumi praktikas ettemaksukonto arestimist siiski võimalikuks peetud. Kuna ettemaksukontol asuvad maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitada ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena.
3-17-56
7.MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. MTA on teada andnud, et maksuhaldur on 10. oktoobri 2016. a korraldusega nr 12.2-3/038453-1 (tl-d 11-12) alustanud maksumääramisele suunatud menetlust Tähevara OÜ-s vastavalt MKS § 59 lg 2 p-le 1. MKS § 59 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb: 1) üksikjuhtumite kontrolliks (§-d 60–72); 2) üldkontrolliks ehk revisjoniks (§-d 73–81). Seega on menetlust maksu määramiseks ettevõtte ülemineku raames tekkiva maksukohustuse väljaselgitamiseks alustatud 10. oktoobri 2016. a korraldusega. Järelikult on olemas menetlus, kus maksuhalduril saab loa taotlemise põhjuseks olev kahtlus tekkida (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-7-13, p 12).
8.MKS § 1361 lg 2 p-i 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Selles asjas taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p-le 3 tuginedes aresti seadmist Tähevara OÜ ettemaksukontole. Maksuhalduri selgituste kohaselt ei kuulu Kinnistusregistri andmete kohaselt Tähevara OÜ-le kinnisvara, samuti ei oma äriühing Eesti väärtpaberi keskregistri andmete kohaselt väärtpaberid. Väikelaeva registri kohaselt ei kuulu ettevõttele väikelaevu, millele sissenõuet pöörata. MTA ei pea antud hetkel põhjendatuks Tähevara OÜ pangakontole aresti seadmist põhjusel, et see pärsib võimalusi ettevõtlusega jätkata ja maksukohustuslasel võib tekkida käibevahendite nappus. MTA ei pea arvestades tõenäoliselt määratava maksusumma suurust otstarbekaks taotleda sõidukile keelumärke seadmist ega ka sõiduki arestimist. Riigikohus on varasemas praktikas (nt määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 23) pidanud täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses põhjendatuks arvesse võtta ka maksukohustuslase maksu-, ja finants- ja majandusarvestuse regulaarsust ning majandustegevust iseloomustavaid näitajaid. MTA on kohtule selgitanud, et Tähevara OÜ poolt esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt oli äriühingul rahalisi vahendeid 31. juuli 2016 seisuga 80 eurot 91 senti. Pearaamatu väljavõtte kohaselt oli äriühingu kassa jääk sama kuupäeva seisuga 1321 eurot 75 senti. Arvestades asjaolu, et võimalik määratav maksusumma on 20 000 eurot, puuduvad Tähevara OÜ-l rahalised vahendid kogu maksusumma tasumiseks, mistõttu on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing ei suuda tulevikus määratavat maksusummat tasuda. Võttes aluseks 2015. a majandusaasta aruande, ei oleks Tähevara OÜ-l piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvelt määratavat maksukohustust 20 000 eurot tasuda.
9.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
10.MTA on taotluses ja vastuses kohtunõudele selgitanud, et maksuhaldur on veendunud, et Liisavara OÜ ja Tähevara OÜ vahelise ostu-müügitehingu puhul on tegemist näiliku tehinguga, millega püütakse varjata tehingu tegelikku sisu, milleks oli ettevõtte üleminek. Kokkuvõttes on MTA kontrolli käigus asunud seisukohale, et 26. juulil 2016 toimunud ostu-müügitehingu käigus randaalide, teraviljakuivati ja põllurullide ostmine oli tegelikkuses osa Liisavara OÜ tervikliku
3-17-56 majandusüksuse omandamisest Tähevara OÜ poolt ning ei ole seetõttu käsitatav tavapärase tehinguna, millest saanuks tekkida maksustatav käive KMS § 4 lg 1 järgi. Arvestades, et ettevõtte üleandmisest ei teki KMS § 4 lg 2 p-i 1 kohaselt käivet, on Tähevara OÜ arvestanud alusetult sisendkäibemaksu hulgas 20 000 eurot käibemaksu Liisavara OÜ 26. juuli 2016. a arve nr 9 alusel. Samuti on MTA seisukohal, et Tähevara OÜ ja Liisavara OÜ vaheliste tehingute tegelik eesmärk oli maksukasu saamine, milleks on alusetu sisendkäibemaksu kaudu Tähevara OÜ-le käibemaksu enammakse tekitamine. MTA hinnangul tegutsesid mõlemad äriühingud (äriühingute juhtorganite liikmed kattusid, XX oli kontrollitaval perioodil mõlema ettevõtte juhatuse liige) koos teadlikult ning eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist eelarvesse Liisavara OÜ poolt ning teiselt poolt tekitada seeläbi Tähevara OÜ-le võimalus saada vormiliselt ostu-müügitehingute alusel tagasi sisendkäibemaks. MTA hinnangul on Tähevara OÜ maksueelis ilmne, kajastades alusetult sisendkäibemaksu hulgas Liisavara OÜ arvet, millega vähendas enda maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluvat käibemaksu. MTA märgib täiendavalt, et maksupettusele viitavaks tunnuseks on tahtlikult maksudest kõrvalehoidumine, mille käigus esitatakse valeandmetega deklaratsioone. MTA kahtlust kinnitab ka juhatuse liikme varasem maksukäitumine, kus ta on toime pannud maksupettuse ning jätnud maksuvõlaga ettevõtted maha.
11.Kohus leiab, et nimetatud asjaolud on käesolevas asjas piisavad, tekitamaks maksuhalduril põhjendatud kahtluse selles, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19. novembri 2013. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-48-13 (p-s 21), et haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada. Loa taotlemise hetkeks pole maksuhaldur veel jõudnud koguda piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid maksukohustuslase osalemist maksupettuses või seda, et ta teadis, et müüjad pole tegelikud müüjad. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid. Riigikohtu halduskolleegium pidas vajalikuks siiski märkida, et põhjendatud kahtluse tekkimisel ei saa määravaks osutuda ainuüksi maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus. Käesoleval juhtumil see nii ka ei ole. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne maksuotsuse tegemist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksuotsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Juhul, kui maksuhaldur kontrolli tulemusena tuvastab ettevõtte ülemineku, on maksu määramine VÕS § 182 lg-st 2 tulenevalt tõenäoline. Maksuhaldur on taotluses esitanud asjaolud, millest nähtuvalt on tõenäoline ka ettevõtte ülemineku tuvastamine ja sellest tulenev maksustamine.
12.Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
13.Riigikohtu üldkogu rõhutas 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada) (p 57). MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi
3-17-56 asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-t 4 (p 60). Praeguses asjas on maksuhaldur ettemaksukonto arestimise loa taotlemisel arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse suurust.
14.Halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p-i 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Maksuhaldur on taotluses märkinud nõutavaks tagatiseks 19 068 eurot. Kohus leiab, et sellist tagatist pole põhjust pidada ülemäära suureks. Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud luba pole tähtajatu, vaid see antakse n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu sooritamise lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega.
15.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada.
16.MKS § 1361 lg 4 kohaselt võib käesoleva taotluse rahuldamise määruse peale esitada määruskaebuse nii maksuhaldur kui ka isik, kelle õigusi määrus puudutab. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.