Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.01.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2900
Haldusasi
OÜ Valli kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks kaebajat puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Valli, volitatud esindaja v.adv Veljo Viilol Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa Koolberg ja Priit Lello Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Margit Maidla ja Uudo Sepa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Valli apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Valli apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2900 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-2900 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused üheksale ettevõtjale, teiste hulgas OÜ-le Valli (p 1.7) ning kohustas teda viima oma tegevuse korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-s 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla (p 2). Korduvate samalaadsete majandustegevuse nõuete rikkumiste vältimiseks kohustati teiste hulgas OÜ-d Valli lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohas (Müürivahe 14/16 // SuurKarja 18 // Vabaduse väljak 2 – Valli baar) majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01.00–05.00 (p 2.1), samuti lõpetama oma müügikohtades majandustegevusena toitlustamise (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks määrati 20.11.2015 (p 3). Korralduses hoiatati, et p-des 2.1 ja 2.2 toodud ettekirjutuste täitmata jätmisel 20. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 1500 eurot ning ettekirjutuse täitmata jätmisel 27. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 3000 eurot (p 4). Korralduses märgiti, et ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel korralduses nimetatud isikutel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni eelnimetatud müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00– 05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl 01.00–05.00 ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise kellaaegadel 01.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 5). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01, 25.02 ja 24.06 (p 6). Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7). Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4–6, 53, KorS §-d 28, 54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg 3. Korralduse andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. Korralduse seletuskirja järgi on korralduse eelnõu ajendatud Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonna (nn Bermuda kolmnurk) toitlustus- ja meelelahutusasutusi pidavate isikute majandustegevuse nõuete rikkumistest ja nende majandustegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest avalikule korrale, piirkonna elanikele, piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele (nt majutusasutustele), vanalinnas viibivatele linnaelanikele ja linna külastavatele turistidele, vanalinna keskkonna heakorrale, vanalinna kui UNESCO maailmapärandi hulka kuuluva olulise kultuuriväärtuse säilitamisele ning Tallinna linna mainele. Suur-Karja tänaval tegutseb 10 toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme 2(14)
3-15-2900 avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate poolt seni kasutusele võetud abinõud ei ole probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval. Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu puutumatusele (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs. Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia; 25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra tagamise vastu UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal esineb avalik huvi. Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed. OÜ Valli tegevust piiratakse alkohoolse joogi müügi osas võrreldes seniste kauplemisaegadega tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ning puhkepäevadele eelnevatel öödel ühe tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist piiratakse tööpäevadele eelnevatel öödel ühe tunni võrra.
2.OÜ Valli esitas 19.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks teda puudutavas osas. 1) Vastustaja ei ole tuvastanud ega tõendanud, et korralduse aluseks olevad faktilised asjaolud kaebaja puhul esinevad ja on põhjuslikus seoses korralduses välja toodud väidetavate avaliku korra rikkumiste ja elanikke häiriva müraga. Haldusmenetluses kogutud tõendite kohaselt puudutavad kaebused ja etteheited põhiliselt Suur-Karja 4 müügikohti. Kaebaja baari sissepääs asub aga Müürivahe tänaval. Teistele Müürivahe tänaval asuvatele toitlustus- ja meelelahutusasutustele ei ole ettekirjutusi tehtud. Pole ka tuvastatud, et kaebaja tegevuskohas oleks ületatud müra normtaset. Kaebaja paigaldas 2007. aastal baari ruumide lakke täiendava heliisolatsiooni. Kaebaja tegevuskoht ei ole avatud varajaste hommikutundideni, kõige hilisem sulgemisaeg on 02.00. Kaebaja kliendid on küpses eas inimesed, kes selgelt eristuvad vanalinna pidutsema tulnud noortest. Vastustaja ei ole korralduses tuvastanud ega tõendanud, et kaebaja 3(14)
3-15-2900 majandustegevus põhjustaks kolmandatele isikutele olulist kahju või kannatusi, avaliku korra ja avalikus kohas käitumise üldnõuete ning heakorra rikkumisi. Kaebaja tegevuskoha väiksust (klientidele avatud ruumi suurus on 51,84 m2) arvestades ei saa sinna koguneda suurt hulka inimesi. Vastustaja pole järginud kaebaja suhtes haldusakti põhjendamise nõuet. 2) Vastustaja pole kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramisel järginud ettekirjutuse kohasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Korraldusega taotletav eesmärk ei ole saavutatav, kui võimaldatakse jätkata alkoholi müüki kaebaja lähinaabruses tegutsevates asutustes, mis mahutavad oluliselt rohkem kliente ja on avatud kauem kui kaebaja müügikoht (Reval Café ja ööklubi Club Hollywood). Kaebajale ei ole eelnevalt tehtud vastavasisulisi ettekirjutusi ega ole palutud ka vabatahtlikult abinõusid kasutusele võtta. Kaebaja sulgeb koos M&A Pubid OÜ-ga oma tegevuskoha kõige varem – võrreldes teiste korraldusega hõlmatud baaridega keskmiselt 2–3 tundi varem. 3)
Korraldusega koheldakse kaebajat teiste ettevõtjatega võrreldes ebavõrdselt.
4) AS § 36 lg 1 p-st 3 ei tulene õigust piirata alkoholi jaemüügi aegu. KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 tuleb tõlgendada kitsendavalt ning see ei kohaldu olukorrale, kus meelelahutusasutuste alkoholimüük tegevuskohas ei too kaasa endaga tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huvide kahjustumist, vaid see leiab aset väljaspool ettevõtja tegevuskohta kaupa või teenust ostnud isiku enda tegevuse tulemusel. Majandustegevuse nõudeks MsüS § 6 lg 1 tähenduses ei ole KorS §-s 55 ja § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatu.
3.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Väär on kaebaja väide, et tema tegevuskoha ees ei kogune inimhulkasid. Vastupidist on kinnitanud kaebaja tegevuskohaks oleva hoone elanik. Elanike kirjeldusel Valli baari kliendid suitsetavad, lärmavad ning urineerivad sealsamas, mille tulemusena on trepikoja ukseesine haisev ja eemaletõukav. Öösiti mängitakse lõõtspilli, baari külastajad laulavad kaasa tuntud lauluviise jne. Arusaamatuks jääb seos Valli baari suuruse, baaripukkide arvu ja korralduses kirjeldatud õigusrikkumiste vahel, kuna baari lubatakse alati rohkem inimesi, kui seal on kohti. Kaebaja tegevuskohas puudub suitsetamisruum, mistõttu suitsetatakse baari ees tänaval. 2) Vastustaja on kaalunud, kelle suhtes piiranguid kohaldada: haldusmenetlus algatati kokku 15 ettevõtja suhtes, lisaks koguti andmed kaebaja tegevuspiirkonnas ja sellest veidi eemal (Suur-Karja, Väike-Karja, Müürivahe, Sauna ja Vene tänav ning Raekoja plats) kokku 50 toitlustusega tegeleva ettevõtja kohta. Kaebaja kõrval asuva Reval Café ning samal tänaval tegutseva Musta Puudli tegevuskontseptsioon on kaebaja omast oluliselt erinevad. Need asutused ei ole ka elanikelt negatiivset vastukaja saanud. Kaebajale ettekirjutuse tegemisel olid määravaks PPA hinnang ning asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused piirkonnas enim esile toodud tänavalõigu Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja tn 18 kohta. 3) Kaebaja rikub nii KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 kui ka KorS § 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid nõudeid, mis on majandustegevuse nõuded MsüS § 6 tähenduses. Muu hulgas rikub kaebaja keeldu mitte tegutseda teisi isikuid häirival moel. Baarist tulenev ja sealt väljuvate klientide põhjustatav müra on omistatav ettevõtja tegevusele, kui see on majandustegevusest põhjustatud ja sellega olemuslikult või tihedalt seotud (häiriv müra KorS § 57 tähenduses). KorS § 15 lg 1, §-d 55 ja 56 laienevad kõikidele isikutele. 4) Baari tegevus kahjustab piirkonna elanikke ja seal viibivaid linnakodanikke ning turiste, aga häirib ka teiste ettevõtjate (sh hotellid ja külaliskorterite pakkujad) majandustegevust. Piirkonnas toimuv on otseses põhjuslikus seoses ettevõtjate majandustegevusega – eelkõige öise kauplemisaja ja alkoholi pakkumisega. Haldusmenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et
4(14)
3-15-2900 Valli baarist ja selle esiselt tänavalt kostev müra on ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv. Heliisolatsioonist hoolimata on elanikud müra tõttu politseisse pöördunud. 5) Praegusel juhul ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja kellegi öörahu rikkus ja majandustegevust kahjustas. Siiski on ilmne, et Valli baari ees põhjustavad rikkumisi Valli baari külastajad. Valdav osa õigusrikkumisi pannakse toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal ajal ehk öösel, mil baaride juurde koguneb rohkearvuliselt nende külastajaid ja muid inimesi. Kuivõrd baaride peamiseks tegevusalaks on alkohoolse joogi müük ja meelelahutuse pakkumine, liigub baarides ja tänaval rohkearvuliselt alkohoolses joobes inimesi, kes kasutavad avalikku tänavat suitsetamiseks ja sotsialiseerumiseks. Kuna piirkonnas asub suur arv meelelahutusasutusi, siis on levinud, et inimesed liiguvad ühest baarist teise. Ka Valli baar ei ole selles osas erandiks. Baaride tegevuse mõjud ja tagajärjed on sarnased ning puudub vajadus eraldi hinnata või tuvastada, milline baar mängib kõige kõvemini muusikat või millise baari külastajad karjuvad, oksendavad, lõhuvad või kaklevad tänaval rohkem. Avaliku korra rikkumised, müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide korralduse adressaatideks olevate baaride ja nende külastajate tegevusest. 6) Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse joogi kättesaadavuse piiramine on tõestatult toimiv meede avaliku korra tagamisel. Meelelahutusprogrammi, sh muusika edastamise lõpetamine ja inimeste kontsentratsiooni vähenemine aitab kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Kehtestatud piirangud mõjutavad isikuid piirkonnas mitte tarbima ülemäära alkoholi ning lahkuma enne kui isiku käitumine muutub tarvitatud alkoholi kogusest tingituna ebaadekvaatseks. Tavapäraselt ei ole ettekirjutuses määratud ajaks õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud. Seega on valitud meede sobiv nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt. Juba tarvitusele võetud meetmed ei ole piisavad ega ole andnud eesmärgi saavutamiseks tulemust.
4.PPA leidis, et vaidlustatud korraldus on nii sisult kui ka vormilt õiguspärane. 1) Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18 piirkonnas on süütegude tase keskmisest oluliselt suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud 17%, sh varavastaste kuritegude arv 22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud 14%. 2015. aasta nädalavahetustel on PPA korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks, neist 5 ületundide arvelt. 2014. aasta novembrist on Põhja prefektuur vanalinnas nädalavahetuste öödel vahemikus 22.00–04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks. PPA-l ei ole võimalik selles piirkonnas jätkuvalt kasutada samas mahus ressurssi, ilma et kannataks turvalisus muudes piirkondades. 2) Vahemikus 00.00–06.00 pannakse toime 42% kuritegudest, sh 39% vargustest, 71% kehalistest väärkohtlemistest ja 60% röövimistest. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu langes kuritegude arv, kuid samas tõusis väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv jäänud sisuliselt samaks. 3) Avaliku korra rikkumised kõnealuses piirkonnas on selgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides müüdava alkoholi ning baaride tegevuskontseptsiooniga, mis on orienteeritud alkoholi müügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni. Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid probleeme tekitanud. Teiste lähipiirkonnas asuvate müügikohtadega ei ole PPA sarnaseid probleeme täheldanud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 26.04.2016 otsusega OÜ Valli kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5(14)
3-15-2900 1) Korraldus vastab HMS § 56 nõuetele. Kaebaja leiab ekslikult, et konkreetsete adressaatide, sh kaebajaga seotud asjaolusid pole arvesse võetud ega ettekirjutuse tegemist nende suhtes kaalutud. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavad selgitused ja tõendid, sh need, mis on otsustamisel aluseks olnud ka juba haldusmenetluses, veenavad selles, et need kaalutlused on olnud vaidlustatud korralduse tegemise aluseks. Korralduse seletuskirjas on piisava põhjalikkusega kajastatud korralduse andmisele eelnevat menetlust ning selle tulemusena kujunenud põhjendusi adressaatide osas kogumis. Kaebaja kohta on eraldi välja toodud kaebaja enda selgitused ja vastustaja seisukohad neile. 2) MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Suur-Karja tänav on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (KorS § 56 lg 1). Ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul (KorS § 28 lg 1). Vastustaja on korralduse õiguslikuks aluseks olevaid norme kohaldanud õigesti ja eesmärgipäraselt. 3) Hoolimata sellest, et sissepääs Valli baari asub Müürivahe tänaval, asub baar Suur-Karja tänava ristumiskohas. Seega on korralduse adresseerimine kaebajale kooskõlas korralduse preambulis esitatud eesmärgiga, mis hõlmab Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonda. 4) Üksnes baari väiksus ei välista, et selline meelelahutusasutus ei võiks oma tegevusega kedagi häirida. Tunnistajana üle kuulatud Valli baari baarmen MP selgitas, et Valli baaris istutakse ka aknaalustes. Majaelanikust tunnistaja IB kinnitas, et baaris viibib sageli rahvast rohkem, kui on istekohti. 5) Korralduses viidatud meediakajastused ning vastustaja esitatud videosalvestised kinnitavad piisava veenvusega, et Suur-Karja tänav on kõnealuses lõigus öötundidel rahvarohke ja lärmakas, seal viibib hulgaliselt joobes või muidu ülevoolavalt käituvaid inimesi (tänaval räägitakse valjuhäälselt, karjutakse, rüseletakse, liigutakse jookidega, suitsetatakse, tänav on reostatud). Lärmakate rahvahulkade viibimist Valli baari ees tänaval ja selle reostamist (sh inventari lõhkumist, urineerimist, oksendamist) kinnitasid oma ütlustes ka tunnistajad IB ja Savoy Boutique Hotel tegevjuht TL. Nimetatud hotelli kliendid kurdavad sageli tänavalt kostva müra üle ning kirjutavad sellest ka veebikeskkondades (tripadvisor.com, booking.com). TL märkis, et hotelli aknast paistab Valli baar ja on näha, kuidas kaebaja kliendid kogunevad baari ukse ette. Reedel ja laupäeval on näha rohkem kliente, kes on ka keskmisest rohkem alkoholi tarvitanud. Tunnistaja ei saa täie kindlusega väita, et kõik probleemide tekitajad on kaebaja kliendid, kuna neid ei ole võimalik teistest selgelt eristada. Tunnistaja kinnitusel on kaebaja klientide hulgas ka nooremaid inimesi. 6) Valli baari kohal asuva korteri elanik IB mäletab probleeme Valli baariga aastast 1991. Tunnistaja sõnul ei pea Valli baar kinni lahtiolekuaegadest, vaid teenindab külastajaid seni kuni neid jätkub (isegi kuni kella 05.00-ni või 06.00-ni). Tunnistaja on müra vähendamiseks paigaldanud täiendava isolatsiooni korterisse. Sellest hoolimata kostab baarist kaebaja korterisse müra, mis vahel paisub eriti suureks. Baaris mängitakse nii elavat kui ka salvestatud muusikat. Lärmi kostab tunnistaja sõnul ka väljast maja eest, kuhu baari külastajad kogunevad 6(14)
3-15-2900 suitsetama ja vestlema. Tunnistajate ütlused ja PPA esindaja kohtuistungil antud seletused lükkavad ümber väite, et kaebaja püsikliendid ei käitu teisi isikuid häirival või avalikku korda rikkuval moel. Tunnistaja IB iseloomustas Valli baari kliente kui vanemaealisi mehi ja naisi, kes tarvitavad rohkelt alkoholi ja jäävad väga purju. Nii IB kui ka MP kinnitasid, et baarist lubatakse väljuda jookidega (mis valatakse ümber plasttopsi) ning jätkata nende tarbimist tänaval. MP väitel ilmselgete joobetunnustega isikut ei lubata sisse ja alkoholi talle ei müüda. Baaris puudub suitsetamisruum. 7) Piirkonnas on probleeme ka turvalisusega. Turvameest Valli baari palgatud ei ole. Tunnistaja MP selgitas, et agressiivse käitumise korral kutsutakse turvafirma G4S, politseid ei ole ta pidanud kutsuma. PPA selgitas, et Valli baari puhul on palju registreeritud infoteateid ja väljakutseid. Need puudutavad lärmi, kaklusi ja olukordi, kus inimesed ei taha lahkuda. Valli baari kliendid tarbivad sageli liigselt alkoholi ja politsei on korduvalt tegelenud nende koju või kainestusmajja toimetamisega. Probleeme on esinenud ka pärast korralduse andmist: meedias kajastati 16.04.2016 juhtumit, kus politsei sai kella 00.30 paiku kakluse tõttu väljakutse Valli baari. 8) Praeguses olukorras polegi alati võimalik ega vajalik välja selgitada, millise asutuse kliendid konkreetsel hetkel karjuvad, korda rikuvad vms. On tuvastatud, et nii Suur-Karja tänavalt üldisemalt kui ka Valli baarist ja selle vahetust lähedusest lähtuvad mõjutused, mis kahjustavad nii teiste isikute (Suur-Karja 18 elanikud, tänaval viibivad isikud, vahetus läheduses tegutsevad ettevõtjad) kui ka avalikke huve (avalik kord ja heakord, turvalisus, muinsuskaitsealuste väärtuste säilimine, linna maine). Baari vahetus läheduses kogunevad baari kliendid ning ka muud isikud põhjusel, et seal on kogunemiseks võimalus loodud. Kaebaja ei ole suutnud korraldada oma majandustegevust nõuetekohaselt teisi isikuid häirimata ja avalikke huve kahjustamata. Ettevõtja huvi tegeleda ettevõtlusega talle sobival moel ei kaalu üles teiste isikute huvi elada inimväärses keskkonnas ning avalikku huvi tagada turvaline ja heas korras linnakeskkond. Ettevõtja tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks ei saa kasutada ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi (sh politsei), vaid ka ettevõtjad ise peavad oma tegevust korraldama neist lähtuvaid negatiivseid mõjusid vältides või minimeerides. Korraldusega seatud piirangud ei ole ebaproportsionaalsed. 9) Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tänava olukorrale sarnanevaid olukordi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.OÜ Valli palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. 1) Vastustaja poolt korralduse seletuskirjas välja toodud põhjendused kaebaja suhtes piirangute rakendamiseks põhinevad ebaõigesti või puudulikult tuvastatud asjaoludel ja piisavalt kaalutlemata järeldustel, mille puhul ei ole uuritud või võetud arvesse kaebajat soodustavaid asjaolusid. Hinnatud ei ole kaebaja suhtes esitatud pretensioonide tõendatust. Vastustaja ei ole korralduses eraldi tuvastanud kaebaja rikkumisi, vaid on lähtunud teiste korralduse adressaatide tegevusest. Pole tõendatud, et kaebaja tegevus rikub teiste isikute õigusi või on vastuolus avaliku huviga. Vastustaja rikkus korralduse andmisel uurimiskohustust. Seega leidis halduskohus ebaõigesti, et vaidlustatud korralduse puhul on täidetud HMS §-s 56 7(14)
3-15-2900 sätestatud nõuded. Halduskohus hindas ebaõigesti asjaolude tõendatust ning tugines otsuse tegemisel ebaõigetele eeldustele. Erinevate asutuste mõju teistele isikutele tuleb hinnata eraldi, mitte kogumis, nagu on teinud vastustaja ja halduskohus. 2) Vastustaja etteheidete aluseks on vaid IB kaebused, mille põhjendatus on kontrollimata. IB väited on liialdatud ning tema kaebused alusetud, lähtudes vaid tema subjektiivsest vastumeelsusest kaebaja müügikoha suhtes. IB ei põhjendanud, miks tema kirjeldatud purjus inimesed olid just Valli baari kliendid. Kaebaja klientideks on vanemas eas soliidsed ja kultuursed inimesed, kellel ei ole harjumust tänaval õlut juua ja lärmata. Ka TL ütluste järgi on lärmajateks noored, eriti reedel ja laupäeval. Seega pole tegemist kaebaja klientidega. Joobes inimesi baari ei lubata ja sellistele inimestele alkoholi ei müüda. IB väited häiriva muusika kohta pole eluliselt usutavad ning on vastuolus MP selgitustega. Vastustaja ei viinud läbi mõõtmisi, millega oleks tuvastatud, et kaebaja baarist lähtuv müra ületab piirnorme. Müra tuvastamise aluseks saab KorS § 571 järgi olla vaid kohaliku omavalitsuse või politsei poolt kogutud objektiivne info. Halduskohus jättis hindamata kaebaja väite, et 2006. aastal teostatud müramõõtmise tulemuste kohaselt ei ületa kaebaja tegevuskohast lähtuv müra baari kohal asuvates korterites piirnorme. Nii baari lakke kui ka IB korteri põranda alla on paigaldatud heliisolatsioon. Kaebaja tegevuskohas mängitakse akordioni kuni kella 23.00-ni ning sel kellaajal korjatakse tänavalt kokku ka kõik lauad ja toolid. 3) Kõik korralduses nimetatud baaride sissepääsud peale kaebaja tegevuskoha asuvad SuurKarja tänaval. Valli baaril ei ole puutumust Suur-Karja tänaval valitseva olukorraga. Kaebaja majandustegevuse ning avaliku korra rikkumiste ja elanikke häiriva müra vahel puudub põhjuslik seos. Kaebaja müügikohal on ajalooline väärtus ning see on hõlmatud Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandiga, mistõttu oleks kaebaja majandustegevuse piiramine vastuolus Tallinna vanalinna tutvustamise eesmärkide ja turismi arendamisega. 4) Korralduse kohaselt põhjustavad probleeme eelkõige varaste hommikutundideni avatud meelelahutusasutused. Kaebaja müügikoht suletakse oluliselt varem kui teised asutused ning seega on ka kaebaja majandustegevusega kaasnevad mõjud avalikule ruumile oluliselt väiksemad kui teiste asutuste puhul. Üksnes politsei väljakutsumine ei tõenda õigusrikkumisi ega nende seost kaebaja tegevusega. Kui õigusrikkumised oleks aset leidnud, oleks politsei nende toimepanijate suhtes ka menetluse algatanud. Baari väiksuse tõttu on võimatu inimestel seal suuremal hulgal koguneda. Kaebaja ei vastuta väljaspool tema tegevuskohta aset leidvate õigusrikkumiste eest. 5) Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebaja väited ööklubi Club Hollywood poolt põhjustatud õigusrikkumiste kohta. Müürivahe tänaval on tihe liiklus ning lärmi ja korrarikkumisi põhjustavad teiste ettevõtete, sh Hollywoodi kliendid, kes Müürivahe ja VanaPosti tänavate vahelisele platsile kogunevad. Nimetatud ööklubisse mahub kuni 1500 inimest ning seega mõjutab klubi avalikku korda oluliselt rohkem kui Valli baar, kus on vaid 21 istekohta. Just Hollywood põhjustab rahvahulkade kogunemist, kuna selle juures seisavad piletijärjekorras ootavad inimesed. Vastustaja rikkus Hollywoodi suhtes piiranguid rakendamata jättes võrdse kohtlemise põhimõtet. 6) Korraldusega kaebaja suhtes rakendatavad meetmed on ebaproportsionaalsed. Sellega, et kaebaja läheduses tegutsevate Reval Café ja Hollywoodi tegevusele piiranguid ei seata, rikutakse kaebaja konkurentsivõimet. Samuti ei saavutata selliselt korraldusega seatud eesmärki, kuna nimetatud asutustest on võimalik saada alkoholi, kui kaebaja baarist seda enam ei saa. Suitsetamisruumi ja turvamehe puudumine ei õigusta kaebajale piirangute seadmist. Kaebajale ei tehtud enne korralduse andmist mingeid ettekirjutusi tema põhjustatud häiringute
8(14)
3-15-2900 suhtes ning kuivõrd kaebaja on järginud majandustegevuse nõudeid, tekkis kaebajal õigustatud ootus, et tal on võimalik oma senist tegevust ilma piiranguteta jätkata.
7.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebajal oli võimalik tutvuda haldusmenetluse toimikuga, kuid ta ei esitanud haldusmenetluses tõendite usaldusväärsust või ebapiisavust puudutavaid vastuväiteid. Samuti ei väitnud kaebaja, et tema müügikohas ega selle läheduses õigusrikkumisi ei toimu. Kaebaja on öise alkoholimüügi ja meelelahutuse pakkumise korraldanud viisil, mis soodustab õigusrikkumiste toimepanemist ja teiste isikute häirimist. Kuna kaebaja tegevuskoht asub elumajas, tuleb tema poolt hoolsuskohustuse täitmisesse suhtuda rangelt. Tunnistajad ja PPA on kinnitanud, et Valli baaris müüakse alkoholi liigses joobes isikutele. 2) Valli baari tegevuse häirivuse tuvastas linnavalitsus lähtudes keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Müranormide rikkumist tõendab müra mõõtmise protokoll. Sõltumata isolatsiooni paigaldamisest kostab muusika ja lärm jätkuvalt Valli baari kohal elava elaniku korterisse, kelle unerahu on baari tegevus juba aastaid häirinud. 3) Kaebaja tegevuse suhtes on esitanud kaebusi ka teised elanikud peale IB. PPA esindaja kinnitas, et Valli baari kliendid tarvitavad sageli liigselt alkoholi ja politsei on korduvalt tegelenud nende koju ja kainestusmajja toimetamisega. Samuti kinnitas PPA, et Valli baariga seotud väljakutsete arv on suur ja need puudutavad lärmi, kaklusi ja olukordi, kus inimesed ei taha lahkuda. PPA seletused langevad kokku IB ja TL ütlustega. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema kliendid on vanemas eas soliidsed inimesed, kellel ei ole kombeks tänaval alkoholi tarbida ja lärmata.
8.PPA jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4–6 ja 53; KorS § 28, § 54 ja § 571 p 2; MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3. Lisaks on korralduse seletuskirjas viidatud AS § 36 lg 1 p-le 3, kuid mitte kui korralduse andmise õiguslikule alusele, vaid haldusorgani seisukohtade toetuseks. Tallinna linn on sellest normist järeldanud, et avaliku korra tagamise huvides võib piirata isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et AS § 36 lg 1 p 3 oli üheks korralduse andmise õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus täpsemalt analüüsida, kas nimetatud säte võiks praegusel juhul olla alkoholi müügile ajalise piirangu seadmise aluseks.
11.Põhiseaduse § 29 lg 1 lauses 2 ja § 31 lauses 2 nimetatud seadusereservatsioonist tulenevalt võib majandustegevusega tegelemise õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadus. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsüS § 6 lg-st 1 tuleneb, et seadusega võib kehtestada avalikust huvist lähtuvalt nõudeid ja kohustusi, mida isik peab 9(14)
3-15-2900 majandustegevusega alustamisel ja selle teostamisel täitma. Majandustegevuse teostamist võib piirata mis tahes vormis, tingimuseks on vaid avalikust huvist tulenev põhjus (vt MsüS (803 SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. MsüS §-st 29 tuleneb, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS §-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.
12.Vaidlust pole selles, et Müürivahe tänav on avalik koht (KorS § 54), kus on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.
13.Eeltoodud sätete alusel on vastavate eelduste täidetuse korral võimalik teha kaebajale tema majandustegevust piiravaid ettekirjutusi. MsüS § 68 ei täpsusta, millise sisuga ettekirjutusi võib haldusorgan teha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pädev organ võib vajadusel alkoholi müügi kui majandustegevuse osas teha ettekirjutusi majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks. Alkoholi müügi lõpetamise nõue kella 00.00-st või 01.00-st on leebem meede kui baari sulgemise nõue samal kellaajal. KorS alusel ettekirjutuse tegemiseks ei pea olema tuvastatud, et kaebaja ise tekitab müra ja rikub muul moel avalikku korda, vaid KorS § 15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 koosmõjus arvestades vastutab kaupleja nii oma tegevuskohas kui ka selle vahetus läheduses tekkinud või tulevikus tõenäoliselt aset leidva ohu ja korrarikkumise eest, kui ta on oma tegevusega põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega lasub esmane kohustus ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku korra eest vastutaval isikul.
14.Korralduse seletuskirja kohaselt koguneb Suur-Karja tänavale ning selle lähedusse, sh Müürivahe tänavale, öisel ajal suur hulk inimesi, kes lärmavad, tarbivad alkohoolseid jooke, kaklevad, loobivad prahti maha jne ning rikuvad seeläbi avalikku korda ja heakorda. PPA statistika kohaselt on selles piirkonnas kõrge õigusrikkumiste arv. Vastustaja on asunud seisukohale, et probleemi põhjuseks on nn Bermuda kolmnurgas lähestikku tegutsevad toitlustus- ja meelelahutusasutused, mille peamine tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolsete jookide müük. Varaste hommikutundideni avatud ning rohkele alkoholi müügile suunatud baaride paiknemine lähestikku väikesel alal loob inimeste seas kuvandi Suur-Karja tänavast ja selle lähiümbrusest, sh Müürivahe ja Vana-Posti tänavate vaheline ala, kui pidutsemiseks mõeldud piirkonnast ja soodustab suurte inimhulkade kogunemist.
15.Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas valitseb öisel ajal, eelkõige nädalavahetustel, korralduses kirjeldatud olukord, s.o samalaadsed korrarikkumised on pidevalt kordunud. Muu hulgas kinnitavad seda PPA poolt haldusmenetluses esitatud seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste statistika (seletuskirja p 1.3.9, vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 5–11), Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) hinnang (seletuskirja p 1.3, lisa 12), Tänavapuhastuse AS-i arvamus (seletuskirja p 1.3.16, lisa 33) ja halduskohtu istungil antud tunnistajate ütlused. Samuti nähtub haldusmenetluses kogutud videosalvestistelt, hotelli Savoy Boutique Hotel (Suur-Karja 17) külastajate hinnangutest (lisad 24–26), arvukatest artiklitest (seletuskirja p 1.2) ja Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste ja ümarlaudade protokollidest (seletuskirja p 1.3, lisad 40–44), et kõnealuse piirkonna baaride ja nende klientide poolt tekitatava müra ja korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid. See, et eelnimetatud materjalid ei puuduta üksnes kaebajat, vaid Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonda üldisemalt, ei muuda neid asjakohatuteks. Korralduse eesmärki ja adressaatide ringi arvestades on tõendid ja muud materjalid, millele haldusakti andmisel on tuginetud, asjakohased.
16.Kaebaja tegevuskoht asub Müürivahe tänaval, Suur-Karja tänava ja seal tegutsevate baaride läheduses. Valli baariga samas majas tegutseb veel mitu öisel ajal alkoholi müüvat toitlustusasutust (Dubliner, Bayern Böhmen Keller, Taco, Reval Café). Haldusmenetluses ja lisaks kohtumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et Valli baari ja selle klientide tegevus häirib Suur-Karja 18 // Müürivahe 14/16 maja elanikke, iseäranis baari kohal elavat IB. Kaebaja seab põhjendamatult kahtluse alla IB väited ning peab tema kaebusi alusetuteks. IB poolt kohtuistungil antud ütlused on veenvad ning neid toetavad ka TL ütlused ja PPA selgitused. Seda, et kaebaja tegevus majaelanikke häirib, kinnitavad ka korralduse seletuskirja p-s 1.3.20 (lk 8) toodud Suur-Karja 18 korteriühistu juhatuse 10.09.2015 avaldus, milles palutakse piirata Valli baari, Dublineri ja Bayern Böhmen Kelleri müügiaegasid kuni 23.00 kõikidel päevadel ning Vanalinna Seltsi 15.07.2015 vastuskirja (lisa 17) lisa 1 p 8, mis kajastab Suur-Karja 18 korteriühistu arvamust, milles viidatakse ühistu liikmete korduvatele pöördumistele seoses lärmi ja sõidukitega Suur-Karja ja Müürivahe tänavatel ning maja kinnises hoovis. Ehkki SuurKarja 18 elanike 14.12.2015 pöördumine (I kd, tl 127-128) on koostatud pärast korralduse andmist ning vastustaja ei saanud sellele korralduse andmisel tugineda, ei sisalda nimetatud ühisavaldus uusi asjaolusid, vaid üksnes kinnitab Suur-Karja 18 korteriühistu seisukohti ja elanike kaebusi, millega korralduse andmisel arvestati.
17.Mis puutub müra mõõtmisest kaebaja teavitamata jätmisse, siis see ei muuda mõõtmistulemusi ebausaldusväärseks või tühiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski määravat tähtsust sellel, kas müra mõõtmise tulemusel on tuvastatud, et kaebaja baarist kostev müra (sh muusika) ületab baari kohal asuvas korteris piirnorme. KorS § 57 kohaselt lähtutakse sama seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Esiteks on oluline, et Valli baar asub elumajas ning seega tuleb hinnata, kuidas tajuvad baarist kostvat muusikat ja muud müra selle kohal elavad inimesed. Ka müra, mis ei ületa piirnorme, võib olla häiriv, iseäranis arvestades, et elanikud peavad seda taluma pikemat aega järjest ja sealhulgas ka öösel. Teiseks ei ole praegusel juhul probleemiks üksnes baariruumidest kostvad helid, vaid ka tänavalt tulev müra, mida põhjustavad baari sissepääsu juures viibivad baari külastajad. IB väited, et kaebaja klientide poolt tema akna all tänaval tekitatav müra kostab tema korterisse ja häirib teda, on usutavad. TL sõnul kaebavad ka hotelli kliendid lähedalasuvaid baare, sh Valli baari, külastavate inimeste tekitatud lärmi üle.
18.Kolmandate isikute huvide kahjustamine ei seisne praegusel juhul üksnes lärmi tekitamises. IB kirjeldas, kuidas Valli baari kliendid reostavad välisukse ümbrust ja kangialust: tunnistaja on sageli näinud seal inimesi urineerimas. Pole mõistlikku põhjust kahelda, et üldjuhul on 11(14)
3-15-2900 tegemist Valli baari klientidega, kes on end pärast jookide tarbimist kergendama tulnud. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et järjepidevalt tuleks inimesed, kes ei ole Valli baari kliendid, mujalt (nt teistest baaridest) just sellesse kohta ennast kergendama. Varjulisi ukseavasid ja kangialuseid on läheduses teisigi. Kuna baaris suitsuruumi ei ole, käivad baari kliendid väljas suitsetamas. Sellest tekkiv suits jõuab baari kohal paiknevatesse korteritesse, kui aknad on avatud. Valli baari baarmen MP kinnitas, et kui klient tahab alkoholiga väljuda, valatakse see talle plasttopsi ümber. Seega on Valli baari klientidel võimalik baarist ostetud alkoholi tarbida ka tänaval. Eelnevad asjaolud soodustavad inimeste kogunemist Valli baari ukse juurde. Asjaolu, et tegemist on väikese baariga, kus on vaid 21 istekohta, ei takista inimeste kogunemist tänavale, vaid pigem aitab sellele kaasa. Tunnistajate IB ja TL ütlustest ning PPA selgitustest järeldub, et Valli baari kliendid ei pea alati alkoholi tarbimisega piiri ega käitu kultuurselt. Seega ei erine kaebaja kliendid oluliselt teiste vaidlustatud korralduse adressaatide klientidest.
19.Eelnevast järeldub, et kaebaja tegevuse mõju ulatub väljapoole tema majandustegevuse kohta – nii tänavale kui ka läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja hotellitubadesse. Arvestades, et paljud Suur-Karja tänaval ja selle läheduses tegutsevaid baare külastavad inimesed seisavad baaride sissepääsude juures, liiguvad ühest baarist teise ning tõmbavad ligi teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole mõistlikult võimalik tuvastada, millise konkreetse baari kliendid on ühel või teisel juhul müra ja korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki korrarikkumine võib olla ka süütegu, ei ole korrarikkumise mõiste KorS-is samastatav süüteo mõistega, mistõttu korrarikkuja tuvastamisel ei kehti samad nõuded, mis süüteo tuvastamise puhul. Näiteks ei ole korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse panemise eelduseks isiku individuaalselt tuvastatud süü (vt ka KorS eelnõu (49 SE) seletuskirja2 lk 38). Sellises olukorras on võimalik rikkumine omistada baaridele ühiselt, sõltumata sellest, kas konkreetse toitlustusasutuse kohta on esitatud kaebusi. Asjas kogutud tõendite põhjal aga saab piisava kindlusega öelda, et tänaval tekitavad müra ja rikuvad korda ka Valli baari kliendid. Sisuliselt on tegemist kestva korrarikkumisega, kus pidevalt kahjustatakse õigushüvesid ja püsib õigushüvede kahjustumise oht. Kaebaja tegevuse ning avaliku korra ja teiste isikute õiguste kahjustamise vahel on põhjuslik seos. Avaliku korra eest Müürivahe tänaval vastutab seega ka kaebaja, kuna tema tegevus on inimeste kogunemise ja korrarikkumiste põhjuseks. Siinkohal toob ringkonnakohus välja Mupo 16.07.2015 kirja (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 12), milles on probleemsemate meelelahutusasutustena nimetatud Hollywood, Valli baar, Taco, The Dubliner, Nimeta, Shooters, St.Patrick’s, Labor ja Route 13. PPA statistika (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 8–10) näitab, et korrarikkumiste arv piirkonnas oli ka 2015. aastal väga kõrge. Objektiivset olukorda Suur-Karja tänaval ongi kõige pädevamad hindama PPA ja Mupo, kes on pidanud vajalikuks baaride tegevuse piiramist.
20.Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks võtnud meetmeid, mis oleks olukorda oluliselt parandanud. Kaebaja on paigaldanud baari lakke heliisolatsiooni, mis aga ei summuta IB väitel täielikult baariruumist tulevat müra. Kaebaja müügikoha juures pole turvameest ning klientidel pole takistust väljuda baarist suitsetamiseks ja alkoholi tarbimiseks. Baaris mängitakse muu hulgas ka elavat muusikat, mille esitamine lõpeb MP väitel kell 23.00. Ametlikult suletakse baar esmaspäevast laupäevani kell 02.00 ning pühapäeval kell 24.00, kuid IB väitel ei peeta sulgemisajast alati kinni ning seega viibivad kliendid baaris ja selle juures vahel ka peale sulgemisaega. PPA esindaja poolt kohtuistungil antud selgitustest ilmneb, et Valli baariga seotud väljakutseid on olnud võrdlemisi palju. Muu hulgas on esitatud väljakutseid raskes joobes isikute kohta, kes ei suuda ise baarist lahkuda või on jäänud baari ligidusse tänavale. Siit
3-15-2900 järeldub, et baaris ei suudeta alati kinni pidada ka nõudest, et joobeseisundile viitavate tunnustega inimestele alkoholi ei müüda (AS § 45 lg 1).
21.Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et praegusel juhul on täidetud kaebajale KorS § 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused. Tõendatud on, et kaebaja tegevus kahjustab nende tegevuskoha läheduses elavate ja viibivate inimeste huve ning seega ei ole nende tegevus kooskõlas majandustegevuse nõuetega. Ühtlasi on kaebaja avaliku korra eest vastutavaks isikuks, kellele saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esineb ka alus majandustegevuse peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandustegevuse täielikult või osaliselt peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise otsustamiseni. Vastustaja on korralduses viidanud olulisele ohule. KorS § 5 lg 3 sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda: Suur-Karja 18 // Müürivahe 14/16 elanike öörahu järjepideva häirimisega ohustatakse nende tervist, samuti püsib kõrgena avaliku korra rikkumiste ning muude süütegude (sh kehalised väärkohtlemised ja vargused) toimepanemise oht.
22.Korralduses ei ole iga ettevõtja kohta eraldi esitatud kaalutlusi, mida arvestati temale ettekirjutuse tegemisel. Küll aga on vastustaja põhjendanud, mille poolest korralduse adressaadid üksteisele sarnanevad: esiteks on sarnane ettevõtete tegevusprofiil (müüvad öisel ajal alkoholi ning on orienteeritud võimalikult suures koguses alkoholi müügile), teiseks koguneb müügikohtade uste juurde hulgaliselt kliente ja muid inimesi, kes suitsetavad, lärmavad, reostavad ümbrust jne ning kolmandaks esineb müügikohtade juures palju korrarikkumisi ning häiritakse nii elanike kui ka hotellikülastajate öörahu. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kaebaja müügikoha puhul asjaolusid, mis teda teistest korralduse adressaatidest oluliselt eristaks. See, et kaebaja kauplemisajad on paljudest teistest piirkonna toitlustusasutustest lühemad, ei ole selliseks asjaoluks. Kui baari sulgemisaegadest alati kinni ei peeta või on baaris mõni klient, kes ei lahku baarist vabatahtlikult või ei ole tugeva joobe tõttu selleks võimeline ning kellele tuleb kutsuda politsei, jätkub elanike öörahu häirimine ka pärast kella 02.00 või pühapäeval pärast kella 24.00. Kui ka alkoholi müük baaris lõpetatakse kell 02.00, siis elanike öörahu häirimine kestab sellegipoolest suure osa öörahu ajast. Samuti tuleb arvestada, et PPA vastuse kohaselt pannakse enim kuritegusid toime vahemikus reedel kella 19.00-st kuni laupäeval 04.00-ni, kusjuures tippaeg on laupäeval vahemikus 01.00–04.00. Kui alkoholi müük lõpetatakse 01.00, lõpevad ka lärmamine ja korrarikkumised eeldatavasti varem ning piirkonnas pannakse toime vähem kuritegusid.
23.HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Muu hulgas peab kaalutlusotsuse andmisel arvestama proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.
24.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja majandustegevusele seatud piirangud ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. On tõenäoline, et alkohoolse joogi müügi ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise ajalise piiramise tulemusel väheneb inimeste hulk, kes kogunevad öisel ajal Suur-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti tänavatele. Selle tulemusel väheneb müra hulk nii baarides mängitava muusika kui ka tänavalt kostva lärmi näol. Samuti võib eeldada korrarikkumiste ja süütegude arvu vähenemist piirkonnas. Mida varem lõpetatakse alkoholi müük, seda vähem on ka tänavatel raskes joobes inimesi, kes lärmavad, kaklevad või satuvad ise kuriteo ohvriks. Tänaval elumajade ja hotellide vahetus läheduses lärmamine, suitsetamine ja kaklemine ning tänavate reostamine küll ei kao tegevuspiirangute 13(14)
3-15-2900 tulemusel, küll aga leevendab see baaride tegevusega kaasnevaid mõjusid ja lühendab nende mõjude kestust. Toimiku materjalidest nähtub, et Suur-Karja tänava ja selle lähiümbruse probleemidega on linn ja politsei tegelenud aastaid ning baaride pidajatele on antud võimalus olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi. Korralduse andmisel on kaalutud ka üksnes alkohoolsete jookide müügi ajalist piiramist, kuid vastustaja on jõudnud järeldusele, et sellest ei piisa, et inimesed baaride juurest varem lahkuks, vaid piirata tuleb ka toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist. Seejuures võimaldatakse kaebajal toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumine lõpetada tund aega hiljem alkohoolsete jookide müügi lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud kellaajad on kompromiss baaripidajate ning piirkonna elanike ja muude puudutatud isikute huvide vahel. Korraldusega piiratakse kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust (võimalik tulu vähenemine), kuid inimeste huvi kodu puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi turvalisele keskkonnale on kaalukamad kaebaja huvist võimalikult suurt kasumit teenida. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei esitanud korralduse projektile vastuväiteid ja oli pakutud piiranguga nõus. Ettekirjutuse täitmiseks peab kaebaja mõningal määral oma tegevuse ümber korraldama, mitte seda lõpetama.
25.Korraldus ei riku ringkonnakohtu arvates võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja müügikohtade tegevusprofiil ja kliendid – vähemalt mitte pärast keskööd – ei erine oluliselt teistest korralduse adressaatidest ning nende müügikohtade klientide käitumise mõju tänaval on sarnane. Kaebajat pole põhjust võrrelda kõigi öörahu ajal alkoholi müüvate vanalinna toitlustusasutustega, kuna ettevõtete tegevusprofiil ja klientuur on erinevad ning teistes vanalinna piirkondades ei ole korrarikkumiste kontsentratsioon sedavõrd suur kui kaebaja tegevuspaiga vahetus läheduses. Asjaolu, et piiranguid pole seatud näiteks Reval Café, Musta Puudli ja Club Hollywoodi tegevuse suhtes, ei tähenda veel ebavõrdset kohtlemist. Nagu vastustaja on selgitanud, siis Reval Café ja Must Puudel erinevad oma tegevuskontseptsiooni poolest kaebajast oluliselt ning nende toitlustusasutuste tegevuse kohta pole ka kaebusi esitatud. Tunnistajad kinnitasid halduskohtu istungil, et Club Hollywoodi tegevus häirib vähem kui kaebaja tegevus. Üksnes asjaolu, et piirangud panevad kaebaja võrreldes teiste toitlustus- ja meelelahutusettevõtetega kehvemasse olukorda ning vähendavad tema konkurentsivõimet, ei anna alust jätta kaebajale piirangud kehtestamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.