J.J. kaebus Tallinna Vangla 25.11.2015.a käskkirja nr 3-2/894 „J.J. üleviimine“ tühistamiseks ja Tartu Vangla 01.12.2015.a käskkirjas nr 3-2/824 „J.J. – teenistusest vabastamine“ näidatud teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning koondamishüvitise väljamõistmiseks. 15.12.2016.a Kaebaja J.J., esindaja Eva Pangsepp Vastustajad Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik ja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Jätta J.J. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla võttis J.J. alates 01.07.2013.a teenistusse Tartu Vangla saatmisosakonna valvuri ametikohale II klassi valvuri ametiastmele vastava vanglaametnikuna. 21.10.2015.a kirjaga nr 31/990-1 teavitas Tartu Vangla direktor J.J.d Tartu Vangla töö ümberkorraldamisest ja sellest tulenevatest struktuurimuudatustest ning tegi kaebajale ettepaneku üleviimiseks vangistus-seaduse (VangS) § 128 lg 1 p 2 alusel Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale alates 01.01.2016.a, selgitades, et üleviimise ettepanekuga mittenõustumise korral on vanglal õigus VangS § 128 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt viia vanglaametnik teenistuslikust vajadusest tulenevalt üle sama ametiastme piires ühelt ametikohalt teisele ilma nõusolekuta, teatades sellest ette kaks kuud. 30.10.2015.a teatas J.J. Tallinna Vanglasse üleviimisega mittenõustumisest.
2.Tallinna Vangla direktori 25.11.2015.a käskkirjaga nr 3-2/894 „J.J. üleviimine“ viidi viitega teenistuslikule vajadusele Tartu Vangla saatmisosakonna valvur J.J. ilma nõusolekuta üle II klassi valvuri ametiastmele vastavale Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale alates 01.01.2016.a.
3.Tartu Vangla direktori 01.12.2015 käskkirjaga nr 3-2/824 „J.J. – teenistusest vabastamine“ vabastati J.J. Tartu Vangla teenistusest ja saatmisosakonna valvuri ametikohalt alates 01.01.2016.a (viimane tööpäev 31.12.2015.a) seoses üleviimisega Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale.
4.J.J. esitas 29.12.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 25.11.2015.a käskkirja nr 3-2/894 „J.J. üleviimine“ tühistamiseks, Tartu Vangla 01.12.2015.a käskkirjas nr 3-2/824 „J.J. – teenistusest vabastamine“ näidatud teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning lõpparve ja koondamishüvitise väljamõistmiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 30.12.2015.a määrusega rahuldati koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Tallinna Vangla 25.11.2015.a käskkirja nr 3-2/894 kehtivus. Tallinna Ringkonnakohus 31.12.2015.a rahuldas Tallinna Vangla määruskaebuse, tühistas kohtumääruse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Kohus võttis kaebuse 06.01.2016.a menetlusse ja määras vastustajateks Tallinna Vangla ja Tartu Vangla. Kohtuistungil 29.11.2016.a loobus kaebaja kaebusest lõpparvate puudutavas osas. Kohus võttis kaebusest osalise loobumise vastu ja lõpetas vastavas osas menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebuse põhjendused. 7.1 Kaebaja ei nõustu enda üleviimisega ühest asutusest teise tema tahte vastaselt ja leiab, et Tartu Vangla oleks pidanud ta teenistusest vabastama koondamise tõttu. Tartu Vanglas esines koondamissituatsioon, kuna viimane on oma 21.10.2015.a teatises kinnitanud, et kaebaja ametikoht kaob ära ja et samasisulist tööd tal kaebajale edaspidi pakkuda ei ole võimalik. Tartu Vangla saatmisosakonna valvuri ja Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri tööülesanded on täiesti erinevad. 7.2 Tallinna Vangla käskkirjas on analüüsitud kaebaja töölejõudmise aega Google Maps andmete alusel kilometraaži järgi, mis on ebaõige, sest seejuures ei ole arvesse võetud asjaolu, et Tallinna Vanglasse töölejõudmiseks tuleb kaebajal tipptundidel läbida liiklustihedaid piirkondi, mis pikendaks töölejõudmise aega enam kui poole tunni võrra, lisades kaebaja tööle ja töölt koju sõitmisele igapäevaselt vähemalt ühe tunni, mis on töölkäimiseks kuluva aja oluline pikenemine. 7.3 Vanglatel kui erinevatel riigiasutustel ei ole seadusest tulenevat õigust ametnikku ilma tema nõusolekuta ühest asutusest teise üle viia. VangS § 128 reguleerib vanglaametniku üleviimist ühelt ametikohalt teisele, kuid mitte ühest asutusest teise. Ka VangS § 144 räägib üleviimisest teisele ametikohale. 7.4 Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 98 lg 1 p 5 võimaldab ametnikku üle viia teise ametiasutusse, kuid üksnes ametniku nõusolekul. ATS § 90 lg 1 p-de 2 ja 3 ning lg 2 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada ja ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus või muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud.
7.5 Kaebajale teadaolevalt keeldusid tema kolleegid, Tartu Vangla saatmisosakonna ametnikud U. T. ja A. S. üleviimisest teise vanglasse, mistõttu Tartu Vangla vabastab nad teenistusest alates 01.01.2016.a koondamise tõttu vaatamata Tallinna Vangla teenistuslikule vajadusele tööjõu järele. Kuna ka kaebaja ei ole nõus jätkama vanglateenistust teistsuguste ülesannetega ja teises asutuses, siis tuleb kaebajat kohelda võrdselt kolleegidega ning ta vabastada Tartu Vangla teenistusest koondamise tõttu.
8.Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: 8.1 21.10.2015.a seisuga oli Tallinna Vangla järelevalveosakonnas 28 valvuri täitmata ametikohta ning 21.10.2015.a valveplaani kohaselt oli puudu 13 saatja funktsiooniga valvurit. Nõutust vähema ametnike arvu tõttu oli Tallinna Vanglas olulisel määral raskendatud seaduses ette nähtud järelevalvetoimingute teostamine, mistõttu oli teenistuslik vajadus kaebaja üle viimiseks Tartu Vangla saatmisosakonna valvuri ametikohalt Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale. Kuivõrd kaebajal oli läbitud II klassi vanglaametniku ametiastmele vastav ettevalmistusteenistus ning tal olid teadmised, oskused ja pikaaegne töökogemus vanglateenistuses, oli teda võimalik rakendada järelevalveosakonna valvuri ametikohal vanglasiseste saatmiste teostamisel. Seega oli tegemist tavapärase ressursiplaneerimisega, millega kaasnes VangS § 128 alusel üleviimine ning Tallinna ja Tartu Vangla kohaldasid õiguspäraselt VangS. 8.2 Kuivõrd VangS § 120 lg-st 2 tuleneb üheselt volitusnorm vanglaametniku ametisse nimetamiseks igas vanglas vaid vangla direktorile (või tema poolt volitatud ühele ametiisikule), on ilmne, et VangS § 128 reguleerimisalaks on ka vanglaametnike erinevatesse vanglatesse üleviimine, kuivõrd vastasel korral oleks VangS § 128 lg 5 näol tegemist sisutühja normiga. 8.3 Kaebaja üleviimisega ei ole kaasnenud tema ametijuhendi muutumist sellises ulatuses, mis annaks talle õiguse ATS § 90 lg 2 alusel nõuda enese koondamist. Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri teenistusülesanded erinevad küll mõningal määral Tartu Vangla saateülesandeid teostava valvuri teenistusülesannetest, kuid on põhieesmärgilt (kinnipeetavate saatmine, järelevalvetoimingute teostamine, läbiotsimiste teostamine, kinnipeetavate põgenemise takistamine) samad. Vaid asjaolu, et kaebaja puutus senini kokku distsiplineeritumate kinnipeetavatega, kasutas liikumiseks transporti ega omanud kinnipeetavatega nii sagedast kontakti, ei tähenda, et kaebaja teenistusülesanded oleksid oluliselt muutunud. 8.4 Kaebaja üleviimiseks ei olnud takistusi ka tulenevalt VangS § 28 lg-st 4. Tartu Vanglale esitatud andmete kohaselt oli kaebaja elukohaks XXXXXXXX. Kaebaja täitis teenistusülesandeid Harku üksuses aadressil Pikk tn 19, Harku. Järelevalveosakonna valvuri teenistusülesandeid oleks kaebaja hakanud täitma Tallinna Vanglas aadressil Magasini 35. Kaardirakenduse www.google.ee/ maps andmetel oleks kaebaja elukohast tööle sõitmise vahemaa seniselt 10 km-lt (Harku Vangla) vähenenud 7 km-le (Tallinna Vangla). Seega oleks teekond lühenenud 3 km võrra. Kaardirakenduse kohaselt oleks tööle jõudmise aeg autoga sõites küll pikenenud 15 minutilt 20 minutile, kuid ühistranspordiga sõites lühenenud 50-lt minutilt 35-le minutile. Eeltoodud andmetest nähtuvalt ei ole kaebajal oma elukohast töökohta jõudmiseks kuluv aega märkimisväärselt pikenenud.
9.Vastustaja Tartu Vangla palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: 9.1 Hoolimata sellest, et Tartu Vangla saatmisosakonna töö kujundati ümber ning iga vangla juurde loodi eraldi saateüksus, ei tähenda see seda, et Tartu Vangla oleks pidanud igal juhul kaebaja koondama. Sellist kohustust ei pane haldusorganile ka ATS § 90 lg 1 p-d 2 ja 3, millele kaebaja on oma kaebuses viidanud. Tartu Vangla hinnangul ei olnud tegemist koondamissituatsiooniga, sest
kaebajale oli võimalik pakkuda teist ametikohta, mille tööülesannete täitmise jaoks oli kaebajal olemas vastav väljaõpe. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 15.04.2013.a otsuse nr 3-12-2148 p-s 9 leidnud, et isegi, kui asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus leiavad aset muudatused, pole põhjust rääkida koondamissituatsioonist, kui ametnikku on võimalik kas tema nõusolekul või tema nõusolekuta üle viia teisele ametikohale. Kui vanglaametniku üleviimine on VangS § 128 alusel võimalik tema nõusolekust sõltumata, siis ei ole isik koondamissituatsioonis. 9.2 Tartu Vangla ei nõustu kaebajaga ka selles, et seoses üleviimisega on tema ametijuhend muutunud sellises ulatuses, mis annaks talle õiguse ATS § 90 lg 2 alusel nõuda enese koondamist. Saateülesandeid teostava valvuri tööülesanded on mõneti erinevad järelevalveosakonna valvuri tööülesannetest, kuid peamised tööülesanded (järelevalvetoimingute teostamine, läbiotsimiste teostamine, kinnipeetavate põgenemise takistamine ja kinnipeetavate saatmine) jäävad samaks. Kaebaja on läbinud vanglaametniku väljaõppe, mille raames on ta omandanud kõik vajalikud oskused II klassi vanglaametniku väljaõppele vastavate tööülesannetega toimetulekuks. Pelgalt asjaolu, et seoses ametikoha vahetusega oleks kaebaja oma sõnade kohaselt pidanud pidevalt jalgsi ringi liikuma, lõputuid läbiotsimisi teostama ja ettekandeid kirjutama, ei tähenda veel, et kaebaja tööülesanded oleks märkimisväärselt muutunud. 9.3 Täidetud ei ole ka VangS § 128 lg-s 4 sätestatud tingimused. Kaebaja teostas Tartu Vangla saatmisosakonna valvuri teenistusülesandeid Harku üksuses (Pikk tn 19, Harku) ning tema elukohaks oli XXXXXXXXX. Järelevalveosakonna valvuri teenistusülesandeid tuleb täita Tallinna Vanglas aadressil Magasini 35, Tallinn. Tallinna Vangla 25.11.2015 käskkirjas nr 3-2/894 on välja toodud, et seoses üleviimisega Tallinna Vanglasse väheneb tema tööle sõitmise vahemaa kümnelt kilomeetrilt seitsmele kilomeetrile. Kaardiandmete (www.google.ee/maps) kohaselt tööle jõudmise aeg autoga sõites pikeneb 15-lt minutilt 20-le minutile, aga ühistranspordiga sõites lüheneb 50-lt minutilt 35-le minutile.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 10.1 Vanglateenistuse tingimusi reguleeriva VangS § 128 lg 2 sätestab võimaluse vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevaks üleviimiseks sama ametiastme piires ühelt ametikohalt teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta. Selline üleviimine pole sama paragrahvi lg 4 järgi lubatud, kui ametikoha vahetuse tõttu muutub ametniku elukoht või pikeneb oluliselt töölejõudmise aeg. Kaevatava Tallinna Vangla käskkirja põhjenduste ja vastustajate selgituste kohaselt oli 21.10.2015.a seisuga Tallinna Vangla järelevalveosakonnas 28 valvuri täitmata ametikohta ja puudu 13 saatja funktsiooniga valvurit, mistõttu on Tallinna Vangla poolt esitatud andme kohaselt Tallinna Vangla järelevalveosakonna ametnikud teinud 2015.a IV kvartalis järelevalveosakonna valvuri teenistusülesannete täitmisel vahetusevälist tööd 766,65 ja ületunnitööd 2793 tunni ulatuses (tl 122). Seega esines kaebaja üleviimiseks Tartu Vangla saatmisosakonna valvuri ametikohalt Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale teenistuslik vajadus. Vastustajad on põhjendatult viidanud asutuse juhi kohustusele tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine (vt RKHKo 3-3-1-2405, p 10). Sellise kohustuse täitmiseks on õigus teha ümberkorraldusi ka vanglasüsteemis. Puudub vaidlus, et kaebaja viidi üle ühelt ametikohalt teisele ametiastme piires. Vaidlus on selles, kas kaebaja teenistusülesanded üleviimisel muutuvad. Kohus nõustub kaebajaga, et Tartu Vangla
saatmisosakonna ja Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri teenistusülesanded on erinevad, kuid nimetatud asjaolu ei ole käesoleval juhul määrava tähtsusega. Nimelt puudub vaidlus, et kaebaja on läbinud II klassi vanglaametnikule nõutava ettevalmistuse, mistõttu pole alust asuda seisukohale, et kaebaja viidi üle sellisele ametikohale, mille täitmiseks puuduvad tal ilmselgelt vajalik haridus, töökogemus, teadmised ja oskused. Asjaolu, et muutus teenistusülesannetes pole kaebajale meelepärane, ei välista VangS § 128 lg 2 rakendamist. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka VangS § 128 lg-s 4 sätestatud üleviimist välistavaid asjaolusid. Puudub vaidlus, et kaebaja elukoht (XXXXXXXXXX) ei muutu, samuti selles, et kaebaja täitis seni teenistusülesandeid vangla Harku üksuses (Pikk tn 19, Harku). Kaardirakenduse www.google.ee/maps andmetel väheneb kaebaja elukohast tööle sõitmise vahemaa seniselt 10 km-lt (Harku üksus) 7 km-le (Tallinna Vangla). Samuti lüheneb kaardirakenduse kohaselt tööle jõudmise aeg ühistranspordiga sõites lühenenud 50-lt minutilt 35-le minutile. Autoga sõites tööle jõudmise aeg kaardirakenduse järgi küll pikeneb 15 minutilt 20 minutile, kuid tegemist pole olulise pikenemisega. Kaebuse väide, et tööle jõudmise aeg üleviimise korral pikeneb enam kui poole tunni võrra on paljasõnaline ja tõendamata. Seega on kaebaja üleviimine Tartu Vangla saatmisosakonna valvuri ametikohalt Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale õiguspärane, mistõttu kaebajal puudus õigus nõuda Tartu Vanglalt enda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, vaatamata mittevaieldavale asjaolule, et kaebaja ametikoht alates 01.01.2016.a kadus ja Tartu Vanglal samasisulist tööd talle edaspidi enam pakkuda polnud võimalik. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et „[i]sikul puudub õigus nõuda ametiasutuselt enda koondamist, kui õigusaktides ettenähtud nõudeid järgides on võimalik tema teenistuses jätkamine teisele ametikohale üleviimise korras“ (vt TlnRKHKm 3-15-3217, p 9, tl 40p). Nimetatud põhjusel ei anna kaebajale õigust nõuda enda teenistusest vabastamist koondamise tõttu ka kaebuses väitetud asjaolu, et kaebaja kahele kolleegile ümberkorralduste käigus temaga sarnast rakendust ei leitud. 10.2 Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka muud kaebuse väited. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vanglatel kui erinevatel riigiasutustel ei ole seadusest tulenevat õigust ametnikku ilma tema nõusolekuta ühest asutusest teise üle viia. Ühest vanglast teise vanglaametniku üleviimiseks VangS § 128 lg 2 aluse pole vaja mitte kaebaja nõusolekut, vaid senisele ametikohale nimetamise õigust omava isiku nõusolekut (vt VangS § 128 lg 5). Käesoleval juhul on selleks Tartu Vangla direktor või tema poolt volitatud isik (VangS § 120 lg 2). Sellise nõusoleku olemasolu üle vaidlus puudub. Kaebuse 14.03.2016.a täpsustuses taotletud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei näe kohus vajadust.
11.Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.