lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2659/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2659/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
980
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2016, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-2659

Kohtuasi

J.R. kaebus riigi õigusabi taotluse koostamiseks abi andmata jätmisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada J.R. kaebus.
2.Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.22.11.2016 on on kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale (edaspidi vastustaja) taotluse, milles kurtis, et kohus on jätnud arusaamatu käekirja tõttu tema riigi õigusabi taotluse käiguta, mistõttu pöördus ta palvega saada abi vastava blanketi täitmiseks, kuid kontaktisik keeldus. Kaebaja soovis pöördumise ja keeldumise kohta tõendi väljastamist. 13.12.2016 vastusega nr 6-10/33861-2 selgitati talle, et ükski seadus ei kohusta vanglaametnikke kinnipeetava eest dokumente täitma, neil on võimalik anda üksnes nõu ja tõlkimisabi, kuid dokumendid tuleb igal kinnipeetaval ise kirjutada. Veel märgiti, et kaebaja on vangistuse ajal esitanud suure hulga taotlusi nii vanglale kui kohtutele ning valdav enamus neist on loetavad.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.15.12.2016 koostatud kaebuses soovis kaebaja õigusvastasuse tuvastamist vastustaja toimingutes, millega keelduti teda abistamast riigi õigusabi saamiseks vajaliku taotluse koostamisel. Kaebust põhjendas ta väidetega, et Viru Maakohus jättis kohtuasjas nr 2-16-16695 tema riigi õigusabi taotluse arusaamatu käekirja põhjendusel käiguta, mistõttu palus ta abi selle koostamiseks, kuid

seda ei osutatud ja taotlus tuli esitada käekirjaga, millest kohus aru ei saanud. Oma huvi vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel põhjendas kaebaja sooviga esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue. Ühtlasi esitas ta ka taotluse riigilõivust vabastamiseks väites, et tal endal pole vastavaid vahendeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude ning tema väited viitavad selgelt soovile valmistada selle abil ette tulevast kahju hüvitamise kaebust. Seega on vaja lahendada küsimus, kas niisugune hüvitamiskaebuse esitamise soovil rajaneva tuvastamisnõude esitamine on lubatud või tuleb kaebus tagastada.
4.HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatuga on seaduseandja tuvastamisnõude esitamise õigust piiranud, sest niisuguse nõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või sooritatud toimingut olematuks ja seetõttu ei saa selle abil üldreeglina oma rikutud õigusi ka taastada või muul viisil tõhusalt kaitsta. Hüvistamisnõude esitamise soov saab sama sätte kohaselt küll anda aluse, et vaidlustada tuvastamisnõude esitamisega haldusakti või toimingut, millega võidi kahju tekitada, kuid mitte siis, kui tulevane kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu.
5.Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud vastustaja tegevuse abi andmata jätmisel loetava riigi õigusabi taotluse koostamisel ning tuginenud seejuures PS §-le 10 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47. Esimesena nimetatu puhul on tegemist sättega, mis näitab, et põhiõigused on arenevad ja avatud ning tunnustatakse ka selliseid õigusi, mis pole küll põhiseaduses üksikasjalikult ette nähtud, kuid on selle põhiideega kooskõlas. Teine näeb ette tasuta õigusabi andmise selleks, et ka vastavaid vahendid mitteomav isik saaks võimaluse kohtusse pöörduda. Nimetatud sätetest ja riigi õigusabiga seonduvat reguleerivast seadusest ei tulene vanglaametnikele kohustust koostada vastavat taotlust kinnipeetava eest või teda selle vormistamisel muul viisil abistada. Niisuguseid kohustusi ei sätesta ka vangistusalased õigusaktid ega kaebaja poolt viidatud HMS § 14 lg-st 2. Seega on tegemist seaduseandja poolt reguleerimata olukorraga, mille lahendamisel on vastustajal lai kaalutlusõigus ja kohtuliku sekkumise võimalused piiratud.
6.Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad RVastS § 7 lg-s 1. Varalise ja mittevaralise kahju rahas hüvitamise täpsem kord on reguleeritud RVastS § 8 lg-st 1 ja § 9 lg-s 1. Neis sätestatust tulenevalt saab kahju hüvitamiseks esitatud nõude rahuldamine toimuda vaid siis, kui on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Kaebaja ei ole täpsustanud, millist konkreetset kahju ta silmas peab, kuid osundamine taotluse tema eest koostamisele kui inimväärikuse põhimõtetele vastavale vanglaametniku kohustusele viitab väärikuse alandamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusele. VangS § 4’ lg 1 kohustab kohtlema kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevast rohkem kannatusi või ebameeldivusi. Oma palvele eitava vastuse saamine pole kinnipeetavale kindlasti meeldiv ning võib talle ka pahameelt, nördimust ja muid sarnaseid vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid mitte igasugust ebamugavustunnet, mida isik taluma peab, ei ole veel põhjust mõista tema põhiõiguste ja vabaduste rikkumise või väärikuse alandamisena. Rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise saavad need kaasa tuua vaid siis, kui kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine ja ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt mõistlikkuse piire. Käesolevas kaebuses kirjeldatu puhul pole kindlasti tegemist niisugust piiri ületavate kannatustega ning seda olenemata vastustaja

tegevusele antavast õiguslikust hinnangust. Seetõttu ei saanud need ilmselgelt kaasa tuua mittevaralise kahju tekkimist ega anna alust selle hüvitamise soovile tugineva tuvastamiskaebuse esitamiseks.

7.Lisaks eelnevale väärib tähelepanu veel asjaolu, et kaebuses viidatud 09.11.2016 kohtumääruses nr 2-16-16695 märkis Viru Maakohus küll ära, et kaebaja riigi õigusabi taotlus pole loetav, kuid 15.12.2016 määruse seda põhjust välja ei toodud ja taotluse menetlusse mittevõtmise põhjuseks oli üksnes see, et ka peale 24.11.2016 esitatud uut taotlust puudus jätkuvalt põhistus, millise probleemi lahendamiseks ta õigusabi soovib, miks on selle saamine tema õiguste kaitseks vajalik ja milline on asjast talle tulenev võimalik kasu. Vastava kohtumääruse kahjulikke tagajärgi oma õigustele on kaebajal võimalik kõrvaldada seda Tartu Ringkonnakohtus vaidlustades. Vastustajalt küsitud abi saamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise või tema vastu kahjunõude esitamise abil ta sama eesmärki ei saavuta. Kaebaja varasemad arvukad riigi õigusabi taotlused kinnitavad, et tegelikult saab ta vaatamata oma käekirja eripärale niisuguste taotluste esitamisega ka iseseisvalt hakkama ega vaja selleks vanglaametnike abi.
8.Eeltoodud järeldustel oleks kaebaja tulevane hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ega saa anda õigust selle esitamise kavatsusele rajaneva tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb selles sisalduv menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium