3-15-2412/24 - Teenistussuhted - Riigiteenistus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.1 Kaebaja kui spetsialistist vanglaametnik (kaebaja ametikoht vastab II klassi vanglainspektori ametiastmele) on justiitsministri 23.07.2013.a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ § 12 lg 1 p-st 6 tulenevalt kohustatud oskama kasutada nii gaasirelva (pipragaas), külmrelva (teleskoopnui) kui ohjeldusmeetmeid ning sama paragrahvi lg 1 p-st 2 tulenevalt oskama kaasa aidata vangistuse eesmärkide saavutamisele, ennetada ja tõkestada kinnipeetavate allumatust, põgenemist ja muid erakorralisi sündmusi ning likvideerida nende tagajärgi. Sellest tulenevalt on vangladirektoril õigus anda vastavate teenistusalaste oskuste arendamiseks ja säilitamiseks vangla teenistujatele kohustuslikke korraldusi ja kehtestada kordasid. Oskus kasutada õigesti ja efektiivselt teenistusrelvi ja ohjeldusmeetmeid on seega vanglaametniku ametikohaga lahutamatult seotud nõudeid, mistõttu pole põhjendatud Ž.D. arvamus, et tal pole kohustust osata kasutada teenistusrelvi ja ohjeldusmeetmeid. 2.2 Ž.D. ei ole kuni vaidlustatud käskkirja andmiseni osalenud Tallinna Vanglas toimunud teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise koolitusel, ega tõendanud muul viisil ametikohale vajalikke oskusi ja teadmisi. Justiitsministeerium ei nõustu Ž.D.ga, et Tallinna Vangla direktori 20.03.2013.a käskkirjast nr 50 „Vanglaametnike teenistusrelvade (teleskoopnui, pipragaas) ning ohjeldusmeetmete kasutamise koolituse korraldamine“ talle sellist kohustust ei tulene. Käskkirja resolutsiooni p-st 1 tuleneb selgelt kõigile vanglaametnikele kohustus osaleda koolituse vähemalt üks kord kvartalis, milline kohustus on ilmselgelt olnud ka Ž.D.le teada. Ž.D. ei saa nõuetele mittevastavust vabandada tervisliku seisundiga. Teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise koolitus ei ole tugevalt füüsiliselt koormav. Koolituse käigus õpitakse tehnikaid, kuidas on õige kasutada relvi ja ohjeldusmeetmeid. Koolitusel osalemine ei eelda tugevat füüsilist pingutust. 2.3 Vangistusseaduse (VangS) § 136 lg 1 sätestab, et vanglaametniku palk koosneb põhipalgast ja seaduses sätestatud ning seaduse alusel makstavatest lisatasudest. Põhipalk on vanglaametniku ametikohale vastav ametnikule määratud palgamäärast tulenev rahasumma. Palgamäära defineerib VangS § 136 lg 3, mille kohaselt palgamäär on konkreetne summa või summade vahemik. Vaidlustatud käskkirjas on selgelt kirjas, et Ž.D. põhipalk on alates 01.01.2015.a 747 eurot. Seega on vaidlustatud käskkiri selles osas selge ja ühemõtteline. 2.4 Vanglaametnike erinevate ametiastmete ettevalmistusteenistust reguleerib VangS § 119. Kuna Ž.D. ametikoht (spetsialist) on II klassi vanglainspektori ametikoht, siis VangS § 119 lg-st 2 tulenevalt loetakse kohaseks erialaseks hariduseks vastava valdkonna rakenduskõrgharidus. Sama põhimõtet kordab justiitsministri 22.04.2013.a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ § 2 lg 2, mis sätestab täpsemalt, et erialane haridus II klassi vanglainspektori ametikohal on vangla- või politseiametniku erialal sisekaitselises rakenduskõrgkoolis omandatud rakenduskõrgharidus, samuti sisekaitselises rakenduskõrgkoolis läbitud korrektsioonialane täiendkoolitus, mis on lõppenud eksamiga. Ž.D. pole esitanud tõendeid ega tuginenud asjaolule, et tal on erialane haridus, mida eeldab spetsialisti ametikoht. Seetõttu on vangla õigesti lähtunud Ž.D. põhipalga määramisel määruse nr 13 lisa 1 p 1.2 reast ja veerust, mis sätestab erialase hariduseta spetsialistist vanglaametniku palgamäära (747-933,91 eurot).

Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajaga sarnaseid teenistusülesandeid täidavad ja temaga sarnaselt erialast haridust ei oma kaks spetsialistist vanglaametnikku – M. E. ja S. M. (vt kaebaja ja nimetatud isikute ametijuhendid ning vastustaja koostatud võrdlustabel tl 60p-65p). Justiitsministri 22.04.2013.a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ lisa 13 p 1.2 kohaselt on erialase haridusega spetsialistist vangla-ametniku palgamäär 747-933,91 eurot. Puudub vaidlus, et alates 01.01.2015.a on nimetatud ametnike palgamäära tõstetud (vastavalt 830 ja 800 eurot), kaebajal aga mitte (tema palgamäär on 747 eurot). Vastustaja selgituse kohaselt oli kaebaja palgamäära mittetõstmise põhjuseks asjaolu, et ta ei osalenud kohustuslikul Tallinna Vanglas toimunud teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise koolitusel (tl 161). Nimetatud kohustus tuleneb Tallinna Vangla direktori 20.03.2013.a käskkirja nr 50 „Vanglaametnike teenistusrelvade (teleskoopnui, pipragaas) ning ohjeldusmeetmete kasutamise koolituse korraldamine“ p-st 1 (tl 39p). Kaebuses märgitud asjaolu, et kaebaja ei rakenda vahetut sundi või füüsilist järelevalvet kinnipeetavate üle, ei oma tähtsust, kuna vangla sisejulgeoleku seisukohalt on sellise koolituse läbimine vajalik ka sellisele vanglaametnikule, kes kinnipeetavatega igapäevaselt otseselt kokku ei puutu. Nimelt vastutab vangla nii kinnipeetavate kui vanglaametnike elu ja tervise eest ning oskamatu vanglaametnik võib ohustada nii ennast kui teisi. Puudub vaidlus, et kaebaja teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise koolitusel ei osalenud. Kaebaja väitel ei saanud ta koolitusel osaleda oma tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja tervislikku seisundit hinnanud töötervishoiuarsti arvamuse kohaselt on koolitus kaebajale vastunäidustatud aga üksnes juhul, kui see nõuab jooksmist ja hüppamist (tl 147-148, 162p). Kaebuses pole väidetud, et kõnealune koolitus nõuab jooksmist või hüppamist. See ei nähtu ka koolituse kirjeldusest ega koolitaja selgitustest (vt 121-124). Seejuures koolitaja selgituste kohaselt „saab iga treeningul osaleja ise enda treeningkoormust reguleerida“ (tl 121). Järelikult ei takistanud kaebaja tervislik seisund koolitusel osalemast. Puudub vaidlus, et M. E. ja S. M. on erinevalt kaebajast koolitusel osalenud. Seega pole kaebaja võrdsuspõhiõigust rikutud.