Riigihanked › Riigihanked

Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 2. jaanuaril 2017 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-16-1970 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(20)

3-16-1970 ühes 2 500 000 EUR (ilma käibemaksuta) ehitusmaksumusega raudtee alas teostatud infrastruktuuri ehitusobjektis.

3(20)

3-16-1970

4(20)

3-16-1970 mingil perioodil) projektijuhiks ET, kuid see ei välista, et temaga koos või mingil teisel ajal oli projektijuhiks (või täitis projektijuhi ülesandeid) TS. Kolmanda isiku pakutavad objektijuhid vastavad HT osa III p 2.3 alap 2 nõudele 3, kuna on osalenud objektijuhtidena ühe vähemalt 2 500 000 eurose ehitusmaksumusega infrastruktuuri objektil. Nõude 3 sõnastusest ei nähtu, et iga objektijuhi tööosa peaks olema 2 500 000 euro suuruse maksumusega, vaid kehtestatud nõue on üheselt seostatud ehitusobjekti kogumaksumusega. Hankija pole piiranud ka võimalust, et objektijuhid on võinud omandada kvalifikatsiooni kontrollimisel aktsepteeritava kogemuse ühel ehitusobjektil. Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap-s 3 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Hankija on pidanud võimalikuks, et kvalifikatsiooni vastavust saab tõendada raudtee teemehaaniku tasemest 5 kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. Hankija pidas HT osa III p 2.3 alap 3 nõude 3 kohta antud selgituses „kõrgemaks kvalifikatsiooniks“ kõiki raudteeinseneri kutsetasemeid. Vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele vastab ka ühispakkujate pakkumuses AL CV-s nimetatud kutsekvalifikatsioon – volitatud raudteeinsener, tase 8. Hankija on selgitustega täpsustanud HT-d ega ole seda muutnud. Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap-s 4 kehtestatud nõudele. Riigihanke objektiga sarnasteks ehitustöödeks HT osa III p 2.3 alap 4 mõttes on kõik raudtee infrastruktuuri ja/või raudteede ehituse ja/või raudtee pealisehitise rekonstrueerimise tööd. Türi-Viljandi objekti (riigihange „Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimine“) puhul olid hankelepingu esemeks peatöövõtu korras tehtavad raudtee peateede kapitaalremondi, jaamateede kapitaalremondi ja pöörmete vahetuse tööd ning materjalide mahalaadimine, st tegemist oli raudtee rekonstrueerimisega HT osa III p 2.3 alap 4 mõttes ning hanke objektiks olevatele töödele sarnase ehitustööga. On tõendatud, et Kehärata Kivisto-Lapinkyla MRU2 ja Kehärata Kivistö jaama ehituseks sõlmitud töövõtulepingutes oli Graniittirakennus Kallio OY peatöövõtjaks. Kehärata Kivisto-Lapinkyla MRU2 objekti puhul kuulub raudteeseaduse § 21 lg 1 p-st 2 tulenevalt ka raudtee muldkeha eraldi raudtee infrastruktuuri koosseisu ning muldkeha ehitus on käsitatav raudtee infrastruktuuri ehitusena. HT osa III p 2.3 alap-s 5 kehtestatud kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud ebaselgelt ja seda ei ava üheselt mõistetavalt ka kehtestatud dokumendinõue ning hankija 15.04.2016 ja 03.05.2016 vastused pakkuja küsimustele. Kehtestatud dokumendinõuet „esitada tehnilise kontrolli tõendid hankelepingu esemeks olevate asjade nõuetele vastavuse kohta“ on vaidlusaluse riigihanke hankelepingu eset arvestades võimalik arvestada üksnes hankija 15.04.2016 ja 03.05.2016 vastustest tulenevas kontekstis, s.o sisuliselt on tehnilise kontrolli tõendite esitamise nõue asendatud nõudega pakkuja omakäelise kinnituse esitamiseks. Ühispakkujad on andnud nimekirjas sisalduva kinnituse hankelepingu objektiks oleva töö tegemiseks vajalike seadmete olemasolu kohta ning kirjelduse nende hankimise viisidest. Samas dokumendis on kolmandad isikud andnud kinnitused, et kõik ehitusmasinad ja tehnika vastavad kõikidele nõuetele ja Eestis kehtivatele normidele. Kuna hankija ei ole HT osa III p 2.3 alap-s 5 kehtestanud sisuliselt kontrollitavat kvalifitseerimise tingimust ning dokumendinõudeid, vastavad ühispakkujad HT osa III p 2.3 alap-s 5 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ning nende poolt esitatud dokumendid vastavad põhimõtteliselt HT osa III p 2.3 alap-st 5 tulenevale dokumendinõudele. Esitatud pole ühtegi tõsikindlat fakti või tõendit, millest lähtudes võiks asuda seisukohale, et ühispakkujate pakkumuses kirjeldatud tehnoloogia ei vasta HD tingimustele. Hankija ei saa

5(20)

3-16-1970 eeldada, et kuigi pakkumuse dokumendid vastavad HD nõuetele, ei suuda kolmas isik neist tööde teostamisel tulevikus kinni pidada. HD lisa 1.1 p-s 1.2.5 kehtestatud tingimus on sisuliselt kvalifitseerimise tingimus, mis iseloomustab pakkujat ega anna mingit teavet pakkumuse kohta. Kuna seda tingimust ei ole kehtestatud kvalifitseerimise tingimusena HT-s, ei oleks võimalik kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmine ka juhul, kui ta sellele tingimusele ei vastaks. Seejuures pidas riigihangete vaidlustuskomisjon taunitavaks, et hankija, kelle tähelepanu juhiti HD eksitavale tingimusele, ei pidanud vajalikuks hanke alusdokumendi muutmist.

AS Eesti Raudtee palus jätta kaebuse rahuldamata.

Ühispakkujad palusid jätta kaebuse rahuldamata.

1) Ühispakkujate pakkumus vastab HT osa III p 2.3 alap-le 5.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon on eristanud nii nõuet kinnitada tehnika olemasolu või selle soetamist/kasutusse võtmist kui ka vastavust tehnilistele nõuetele. Kaebaja leiab, et isegi kui nõustuda riigihangete vaidlustuskomisjoniga selles, et tehnilise kontrolli nõue on ebaselge, ei saa nõustuda, et ebaselge on kirjalike kokkulepete nõue tehnika olemasolu või kasutamise kohta. Kaebaja märgib õigesti, et hankija poolt küsimuste-vastuste staadiumis antud selgitavad vastused puudutasid ainult tehnilise kontrolli nõudeid. See ei vii halduskohtu arvates järeldusele, et ebaselgust on võimalik järeldada samuti ainult tehnilistele nõuetele vastavuse osas, vaid alap 5.1 osas tervikuna. Ebaselgus on HT osa III punkti 2.3 alap-s 5.1 nii seadmete kuuluvust ja kasutamisvõimalust kui ka nende tehnilist nõuetekohasust kinnitavas osas. HT osa III p 2.3 alap 5.1 teises lauses nimetab hankija hanke esemena asju, mis peaksid olema vastavuses tehniliste nõuete või standarditega. Samas nähtub nii HT tekstist üldisemalt kui ka HT osa III p 2.3 alap 5 tekstist, et hangitakse kapitaalremondi tööd, mille teostamiseks on vajalikud seadmed ja tehniline varustus. Teisalt on hankija jätnud täielikult kehtestamata mistahes nõuded tööde tegemiseks vajalike seadmete ja tehnika koosseisule ja hulgale ning jätnud täpsustamata, millises vormis ja sisuga peaksid alap-s 5.1 nimetatud kinnitused ja kokkulepped olema esitatud ning milline peaks olema nende konkreetsuse aste. Tingimuse sõnastusest ei saa järeldada, et hankija oleks sätestanud konkreetse nõude, et iga loetletud seadme või varustuse elemendi kohta peab olema kas kinnitus omandis või kasutuses olemise kohta või kirjalik kokkulepe omandisse või kasutusse saamise kohta. Kinnituse nõue HT-s sätestatud kujul võimaldab laiemat tähendust, sh kinnitust selle kohta, mil moel kavatseb pakkuja saada vajalikud seadmed ja varustuse, mida ta veel ei oma ega kasuta ega ole selleks sõlminud ka kirjalikke kokkuleppeid.

6(20)

3-16-1970 Kuna sisuliselt kontrollitavad nõuded puudusid, on riigihangete vaidlustuskomisjon asunud seisukohale, et ühispakkujate esitatud dokumendid vastavad alap-s 5 sätestatud dokumendinõudele. Kohus nõustub riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et hoolimata kvalifitseerimistingimuse ja dokumendinõude ebaselgusest on tegemist HT kehtivate sätetega, mida õigeaegselt vaidlustatud ei ole. Pakkujad on pakkumusi tehes neile tingimustele tuginenud ning on olnud pakkumust tehes samaväärses olukorras. Hankija möönab HT osa III punkti 2.3 alap 5 puudusi ja nõustub riigihangete vaidlustuskomisjoni etteheidetega. Sellises olukorras on põhjendatud nõuete laiendav tõlgendamine võimalikult konkurentsi kaitsval moel, et võimaldada suuremal hulgal pakkujatel pakkumus teha. Arvestades, et tegemist oli kehtiva HT sõnastusega, puudus hankijal võimalus pakkumuste vastavust hinnates täpsustada või täiendada kinnituse nõude sisu ning kitsendavatest kriteeriumitest lähtumine olnuks vastuolus nii läbipaistvuse kui ka võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3). Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku tehnika nimekirjast tuleneb üheselt, et nõutud kokkulepped tehnika rentimiseks puuduvad ning seetõttu ei saanud ta ka kvalifitseeruda. Kaebaja rõhutab, et tegemist ei ole vabaturult lihtsalt kättesaadava tehnikaga, vaid raudteespetsiifilise tehnikaga, pealegi pole teada selle rendihind ega seisukord. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku puhul tegemist oma valdkonna spetsiifikat tundva ettevõtjaga, kes peab vabaturu all eelduslikult silmas hangitavate tööde teostamiseks vajalike seadmete ja tehnika spetsiifilist turgu. Hankija ei ole nõudnud kinnitusi ega kirjalikke kokkuleppeid sellise detailsusega, et seal oleks rendihind vms üksikasjad esitatud. Kolmas isik on loetlenud nii tehnikat, mis on tema omanduses, masinaid, mille kasutusse saamiseks on tal teada konkreetsed ettevõtjad ja olemas kokkulepped või kinnitus omandisse saamise kohta (8 doseerhopperi osas) ning selline tehnika, mida kavatsetakse rentida vabaturult ning veel kindlalt teadmata lepingupartneritelt. 2) Ühispakkujate pakkumus vastab HT osa III p 2.3 alap-le 1.5. HT kohaselt puudus kohustus CV-s esitatud asjaolusid põhjalikumalt tõendada. Hankija on hoolimata konkreetse kontrollikohustuse puudumisest hakanud projektijuhina esitatud isiku kogemust siiski kontrollima. Vastustaja on täiendavalt TS CV-s märgitud projektijuhina tegutsemise kohta Türi-Viljandi raudteelõigu kapitaalremondil 2010-2012 kohta küsinud korduvalt kinnituse projekti tellijaks olnud Edelraudtee Infrastruktuuri AS-lt. Kirjaliku kinnituse on esitanud P.P. Ehitusjärelevalve, kes kinnitab, et Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimistöödel täitis töövõtja meeskonnas projektijuhi ülesandeid ka TS. Raxoest OÜ kinnitab 14.09.2016 kirjas, et teostas Go Track OÜ alltöövõtjana ehitusgeodeetilisi töid Lelle-Türi-Viljandi raudteel 2011-2012 riigihanke nr 119082 käigus. Tööde tellijaks oli Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, peatöövõtjaks Go Track OÜ ja peatöövõtja poolseks esindajaks oli projektijuhi ülesannetes TS. TS poolt tulid otsesed tööde korraldused, TS vaatas üle alltöövõtja teostatud töid ja alltöövõtja poolt toimus ka rihitabelite, teostusjooniste jms üleandmised TS-le. Esitatud tõenditest nähtuvalt on kinnitused andnud ettevõtjad pidanud TS suhtlemisel Lelle-Türi-Viljandi raudteelõigul GoTrack projektijuhiks. P.P. Ehitusjärelevalve kirja sõnastusest saab järeldada, et nad ei välista ka mitut projektijuhti. Endine Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) raudteeinfrastruktuuri osakonna peaspetsialist 2010– 2012 MR on esitanud kaebajale kirjaliku kinnituse, et Türi-Viljandi raudteelõigu rekonstrueerimisel on olnud OÜ GoTrack projektijuhiks ET ning TS ei ole üheski dokumendis projektijuhina nimetatud. Kinnituse andja märgib, et oma ametikoha tõttu mäletaks ta, kui TS olnuks selles projektis projektijuht. Endine TJA järelevalveametnik VL on märkinud e-kirjas kaebajale, et Türi-Viljandi raudteelõiguga puutus ta kokku eelkõige seoses ooteplatvormidega ning selles osas oli GoTrack OÜ kontaktisikuks projektijuht ET ja Edelaraudtee Infrastruktuuri 7(20)

3-16-1970 AS poolt HT. Vastuse märgib VL, et puutus selle projektiga seoses kokku just nende inimestega. ET on ka projektijuhina allkirjastanud 02.11.2011 e-kirja IK-le, sooviga rentida Türi/Viljandi objektil tööde teostamiseks vaguneid. ET on enda koostatud CV-s töökogemusena GoTrack OÜ-s märkinud ametikohaks projektijuht ja loetletud tööde hulgas peatöövõttu Türi-Viljandi peatee remont koos ooteplatvormide ehitusega. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud ET selgitas töökorraldust ja -jaotust Türi-Viljandi raudteelõigu remondi projektis. ET ütluste kohaselt töötas ta sel objektil töövõtjaks olnud GoTrack OÜ projektijuhina. Tema mäletamist mööda oli HT-s nõutud üks projektijuht. Tunnistaja selgituste kohaselt ei olnud tegemist selgelt struktureeritud juhtimismudeliga, vaid pigem meeskonnatööga. Tunnistaja selgituste kohaselt ei vormistatud projektiga tööd alustades konkreetset dokumenti, kus oleks nimetatud nimeliselt kindlate funktsioonide kandjad. Tunnistaja ütlustest ilmnes, et ta esindas selle projekti raames töövõtjat kui projektijuht ja projekti raames esindas ka juhatuse liige AT. ET kinnitas koostööd TS-ga, nimetamata teda sõnaselgelt projektijuhiks. Tunnistaja ütluste kohaselt töötati projektimeeskonnana, kuhu kuulusid peale tema veel juhatuse liige AT ja TS ning teatud perioodil keevitustööde küsimustes juhatuse liige AT. Enamasti tegutseti kolmeliikmelise meeskonnana, kus formaalselt ei olnud konkreetseid tööülesandeid määratletud ning kes otsustas küsimusi erinevatest valdkondadest. Samas möönis ET, et osa aega Türi-Viljandi raudteelõigu remondi projektist oli ta ka seotud teise projektiga (Türi- Lelle) ning sel ajal võisid Türi-Viljandi projekti raames esindada teised isikud. Ka möönis ET, et ühe projekti puhul ei ole välistatud mitme projektijuhi olemasolu, samuti projektijuhi vahetumine projekti vältel. Tunnistaja ütluste kohaselt võis pakkuja käsitada TS kogemust praegu vaidluse all oleva hanke kontekstis. Eelnev kinnitab ET kogemust ja tegvust projektijuhina Türi-Viljandi raudteelõigul. TS ülesandeks oli raudteetehnika liikumise üle järele valvamine, osade materjalide hankimine ning tunnistaja selgituste kohaselt täitis ta ülesandeid, mis on võrdsustatavad projektijuhi ülesannetega – raudteeveeremi koordineerimine ja jälgimine, igapäevaste ülesannete jagamine. ET oli 2012. a esimese poolaasta vältel seotud Türi-Lelle lõigul liiprivahetuse projektiga. Sel ajal TS vähemalt asendas ET. 26.08.2012 TS e-kirjas (teemal liikluse osaline sulgemine) on ta end tekstis nimetanud „tööjuht“, samuti 11.04.2012 kirjas. TS on 22.03.2012 e-kirjas (teemal logistika killustiku veoks, aluseks töögraafikute koostamisel) allkirjastanud kui „teeremonditehnika käitusjuht“. Kohtule esitatud TS e-kirjade sisu hõlmab transpordi (vedur ja veduribrigaad) tellimist ja planeerimist raudteetehnika transportimiseks ja killustiku veoks ning veoplaane, korraldusi raudteeliikluse korraldamiseks (sh liikluse sulgemine) ja raudtee korrashoiuks, tehnika tellimist ja kasutamise planeerimist, samuti vastutavate isikute märkimist erinevates töölõikudes. HT tingimustele vastavuse hindamisel ei ole ainumäärav, kas isik on olnud formaalselt projektijuhi ametikohale nimetatud, vaid projektijuhina tegutsemise kogemus ja projekti mastaap on HT-s kehtestatud selleks, et projektijuhina nimetatud isikul oleks vastavat suurusjärku projekti üldjuhtimise kogemus. 3) Ühispakkujate pakkumus vastab HT osa III p 2.3 alap-le 2. Kolmas isik on esitanud objektijuhina kaks isikut, kes mõlemad on osalenud ühel objektil – Edelaraudtee reisijate ooteplatvormide üleviimine eurokõrgusele (riigihange 141454). Nende kogemuse tõendamiseks on esitatud nõutavad CV-d. Kaebaja leiab, et kuna selle objekti kogumaksumuseks oli 2 779 078 eurot, siis ei saanud kumbki objektijuhtidest juhtida ise vähemalt 2,5 miljoni euro suurust osa sellest objektist. 8(20)

3-16-1970 2,5 miljoni euro suuruse nõudega on määratletud objekti maht ja olulisus, milles peab objektijuhil kogemus olema. Seega ei ole õige lähenemine, nagu peaks kahe objektijuhi puhul olema tegemist poole suuremas rahalises mahus objektiga. HT-s on määratletud nõutava objekti mastaap ning HT-st ei saa teha järeldust, nagu poleks lubatav arvestada kahe objektijuhi kogemust samal objektil, mille maksumus vastas esitatud nõudele summaliselt. Objekti maksumus, suurusjärk ja sellega seonduvate kohutuste olemus ei sõltu sellest, mitu objektijuhti seal töötades kogemuse said. HT tekstist ei tulene tingimust, et objektijuht pidanuks just üksinda nimetatud suurusjärgu objektil kogemuse omandama. 4) Ühispakkujate pakkumus vastab HT osa III p 2.3 alap-le 3. Kolmandad isikud on kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks nimetanud spetsialisti, kes omab kutsekvalifikatsiooni volitatud raudteeinsener tase 8. Tase 5 on raudtee teemehhaaniku kõrgeim tase. Kutsestandardite süsteemist (teave Kutsekoja veebilehelt http://www.kutsekoda.ee/et/kvalifikatsiooniraamistik/ekr_tutvustus) ei nähtu selget hierarhilist süsteemi, mis suhestaks raudtee teemehhaaniku ja raudteeinseneri tasemed. Raudtee teemehaanik tase 5 ja volitatud raudteeinsener tase 8 tööosad ei lange kokku. Raudteeinsener on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialist või juht, valdkonnast tervikpilti omav tippspetsialist-ekspert ja tema tööosa on standardis sõnastatud 4 komponendist koosnevana: raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine; juhtimine; kutsealale pühendumine; suhtlemine. Raudtee teemehaanik tase 5 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustööde planeerimine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine ja vastuvõtmine.

3-16-1970 perroonide ehitus, silla ja tugimüüride ehitus, ootesaali treppide ja liftišahti betoonitööd). TüriViljandi objekti üle vaidlust pole. Kaebaja tõlgendas HT vaidlusalust punkti liiga kitsalt. Nõude kohaselt hõlmasid sarnased tööd nii raudtee kui ka raudteeinfrastruktuuri ehitust. Raudteeinfrastruktuur hõlmab ka rööbasteed ja muldkeha koos sinna juurde kuuluvate rajatistega, oote- ja laadimisplatvorme, raudteesildu, juurdepääsuteid jne (RdtS § 21 lg 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10(20)

3-16-1970 2) Ühispakkujate pakkumus ei vasta HT osa III p 2.3 alap 5.1 nõuetele. Puuduvad kirjalikud kokkulepped buldooseri, pinnaserulli, vedurite, doseerhopperite, dumkaaride, vagunite ja rööparongi kasutusse võtmise kohta. Ühispakkujatel ei olnud isegi teada, kellelt see tehnika kavatsetakse kasutusse võtta. Viide vabaturule ehk kindlaks määramata isikute ringile ei ole lubatav. Rööparongi kavatsevad ühispakkujad saada kasutusse hankijalt. Hankija pole kirjaliku kokkuleppe sõlmimist väitnud. Hankija on HD lisa 1.1 „Tehniline kirjeldus“ p-s 1.6.4 teatanud, et tal on võimalik töövõtja kasutusse anda üksnes vaguneid ja sedagi vaba ressursi olemasolul, mistõttu hankija ei garanteeri kindla hulga vagunite eraldamist. Seega on hankijalt võimalik rentida üksnes vaguneid, mitte rööparongi. Vaidluse all ei ole ühispakkujate poolt kraana ja USO platvormide kohta esitatud kirjaliku kokkuleppe sisu, vaid ülejäänud kasutusse võtmise kavatsusega seadmete ja tehnilise varustuse kohta mis tahes kirjalike kokkulepete esitamata jätmine. Seega küsimus pole kokkulepete konkreetsusastmes, vaid kokkulepete puudumises. HT osa III p 2.3 alap 5.1 esimeses lauses ja RHS § 41 lg 1 p-s 8 esitatud nõude kohaldamine ei tohi sõltuda sellest, milline on tõenäosus, et kolmas isik suudab vaidlusaluse tehnika kasutusele võtta ilma, et tal oleks selle kohta sõlmitud kirjalikud kokkulepped juba pakkumuse esitamise ajaks. 3) Kaebajal on endal olemas kõik vajalikud seadmed, mistõttu ei tulnud tal esitada kokkuleppeid vajaliku tehnika ja seadmete saamiseks. 4) TS ei olnud projektijuhiks Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimishankes. Selles projektis oli projektijuht ET. Kolmandad isikud ei avaldanud teavet, kas TS oli projektijuht ET asemel või ainult mingil kindlal ajavahemikul ja kas ta oli seda kogu lepingu täitmise perioodi või ainult osa ajal. Esitatud ei ole dokumente, millele TS oleks alla kirjutanud projektijuhina. Samuti pole esitatud koosoleku protokolle, kust nähtuks TS tegutsemine projektijuhina. Ekirjades ei ole TS tituleerinud ennast projektijuhiks, vaid mõnel juhul teeremonditehnika käitusjuhiks, manöövritööde tööjuhiks või tööjuhiks. Järelikult oli tema ülesandeks vastavalt tööplaanidele korraldada vajaliku tehnika liikumine ja mehitamine. Teeremonditehnika käitusjuhi ning manöövritööde tööjuhi tase pole isegi mitte objektijuhi tase, rääkimata projektijuhi tasemest. Isegi, kui nõustuda kohtuga, et TS täitis ET asemel mingeid projektijuhi ülesandeid näiteks ET puhkuse ajal või ajal, mil ET tegutses paralleelselt projektijuhina Türi-Lelle projektis, siis ei anna see HT osa III p 2.3 alap-s 1 nõutud projektijuhina osalemise kogemust. Projektijuhina osalemise kogemus saab tekkida üksnes projektijuhil, mitte aga näiteks projektijuhi asetäitjal või mis tahes muul isikul, kellele projektijuht delegeerib mingite oma ülesannete täitmise. Projektijuhte selle mõiste sisulises tähenduses on alati üks, mitte mitu. Seda kinnitab ka asjaolu, et nii käesolevas hankes kui ka viidatud Türi-Viljandi raudteelõigu kapitaalremondi hankes nõudis hankija pakkujatelt just ühe projektijuhi nimetamist. Nii kolmas isik kui ka Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on TS projektijuhiks oleku kohta esitanud teadlikult valeandmeid. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on väga huvitatud kolmanda isiku kvalifitseerimisest ja hankelepingu saamisest, kuna Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-l ja kolmandal isikul on ühine omanik. Järelikult peaks hankija kolmanda isiku valeandmete esitamise tõttu hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 6 alusel kõrvaldama. Isegi kui hankija arvab, et projektijuhiks oleku saab võrdsustada projektijuhi mingite ülesannete täitmisega, siis tuleks hankijal teostada kolmanda isiku suhtes kvalifikatsiooni kontroll uuesti. 11(20)

3-16-1970 Kvalifitseerimiseks esitatud TS CV-s on tema poolt Türi-Viljandi projektis täidetud ülesanneteks nimetatud projekti eelarvestamine, juhtimine, kontroll, aruandlus ja kokkuvõte, kogu ehitusprotsessi haldamine koos kaasnevate tegevustega. Nende ülesannete täitmist tõendid ei kinnita. 5) HT osa III p 2.3 alap 2 neljanda nõude täitmiseks peab iga tuginetud objektijuhi kogemus hõlmama vähemalt 2,5 miljoni euro suuruse maksumusega objekti juhtimist. Vastasel korral võib objektijuht juhtida üksnes väikest lõiku suurema ehitusmaksumusega projektis ja kvalifitseerimisnõue muutub sisutuks. 6) Halduskohus tuvastas õigesti, et volitatud raudteeinsener tase 8 pole kõrgem kutsekvalifikatsioon kui raudtee teemehaanik tase 5. Sellest on halduskohus teinud aga ebaõige järelduse. Kolmanda isiku poolt tuginetud volitatud raudteeinsener tase 8 ei täida HT osa III punkti 2.3 alap-s 3 esitatud nõuet. Tähtsust ei oma, et volitatud raudteeinseneri taset 8 omav isik saab kvaliteedijuhi ülesannetega hakkama. Isegi kui nõustuda, et kolmanda isiku poolt tuginetud volitatud raudteeinseneri tase 8 võiks põhimõtteliselt olla piisav kvaliteedijuhi ülesannete täitmiseks, ei too see kaasa kvalifitseerimistingimuse täidetust. Kui kolmandale isikule tundunuks HT osa III punkti 2.3 alap 3 nõue liigselt piirav, siis pidanuks ta vaidlustama kvalifitseerimistingimust. Kohus on volitatud raudteeinseneri tase 8 kutsekvalifikatsiooni omava isiku kvaliteedijuhiks sobivuse hindamisel jätnud arvesse võtmata, et teemehaanik tase 5 kutsekvalifikatsioon hõlmab selliseid pädevusi, mida volitatud raudteeinsener tase 8 kutsekvalifikatsioon ei sisalda. Kvaliteediinsenerile raudtee teemehaanik tase 5 kutsekvalifikatsiooni omamise nõude esitamise eesmärk oli saavutada sellise kvaliteedijuhi osalemine töös, kes saaks kvaliteedijuhi ülesannetega hakkama iseseisvalt. Volitatud raudteeinseneri tase 8 aktsepteerimine tähendab, et pakkuja peab kvaliteediinsenerile appi palkama lisaks ka raudtee teemehaanik tase 5 kutsekvalifikatsiooni omava inimese. Hankija on 02.05.2016 küsimusele nr 30 vastates lubanud tugineda ka raudteeinsener tase 8 kutsekvalifikatsiooni omavale isikule. Samas puudus hankijal õigus ilma HT muutmiseta sellist lubadust anda. Kaebaja ei pidanud seda vastust vaidlustama, kuna HT-s sisalduvat kvalifitseerimistingimust saab muuta üksnes HT muutmise läbi, mitte aga hankija vastusega küsimusele. Kuna HT jäi muutmata, siis tuleb lähtuda HT-st, mitte hankija vastusest. 7) Kolmandate isikute referentstööd ei vasta HT osa III p 2.3 alap 4 nõuetele. Selle tähenduses sarnane töö on üksnes selline töö, kus peatöövõtjana on ehitatud raudtee pealisehitust. Hankelepingu kohaselt tuleb Tallinn-Paldiski liinil ja Keila-Riisipere liinil olemasolev raudtee üles võtta ja uus asemele ehitada. Töö käigus tuleb teostada palju erinevaid töid, kuid raudteeks saab seda pidada üksnes juhul, kui ehitatud on ka raudtee pealisehitist. Lisaks võib tuginetud referentsobjekt sisaldada ka muid raudtee või selle infrastruktuuri ehitustöid, mis aitavad täita 5 miljoni euro suurust rahalist miinimumnõuet. Raudtee-ehitus on väga spetsiifiline töö, kus varasem ehituskogemus on ülioluline. Seetõttu on hankija ka kvalifitseerimistingimuses nõudnud kolme sarnase ehitusobjekti ehitamise kogemust. Kui aga lähtuda hankija tõlgendusest, et kvalifitseerimiseks piisab mistahes raudteeseaduse § 21 lg-s 1 nimetatud raudteeinfrastruktuuri osa ehitamise kogemusest ilma raudtee pealisehitise ehitamise kogemuseta, siis järelikult võiks kvalifitseerida ka pakkuja, kes on ehitanud vähemalt kolm 5 miljoni euro suuruse ehitusmaksumusega jalakäijate tunnelit, valgustusseadmeid või raudteeinfrastruktuuri hooneid (RdtS Muldkeha ehituskogemuse lugemiseks piisavaks pidanuks see kvalifitseerimistingimuses olema eraldi välja toodud nagu seda on tehtud raudtee pealisehitise puhul. 12(20)

3-16-1970 Hankija sooviks oli võimaldada kvalifitseeruda pakkujal, kellel on ainult raudtee pealisehitise ehitamise kogemus, kuid puudub muldkeha ehitamise kogemus. Kui sarnaseks tööks oleks peetud üksnes raudtee ehitust, siis pidanuks ehituskogemus hõlmama nii pealisehitise kui ka muldkeha ehitust. Tulenevalt kvalifitseerimistingimuse sõnastusest on hankija soovinud kvalifitseerida aga ka pakkuja, kes on vähemalt 5 miljoni euro eest ehitanud üksnes raudtee pealisehitist, kuid samas pole muldkeha ehitanud. See aga tähendab, et kui hankija oleks pidanud üksnes muldkeha ehitamiskogemust piisavaks ilma raudtee pealisehitise ehituskogemuseta, siis oleks ka seda tulnud HT-s sätestada selliselt, nagu seda on tehtud pealisehitise puhul. Halduskohus pole kaebuse neile väidetele vastanud.

3-16-1970 kinnitus, Türi-Viljandi raudteelõigu projekti tellija Edelaraudtee Infrastruktuuri AS poolt antud kaks kinnitust ning e-kirjad, mille saatjaks on olnud TS ja mille sisuks erinevad tegevused TüriViljandi projektis, samuti tunnistajad ET. Tunnistaja ET kinnitas, et Türi-Viljandi projektis puudusid konkreetsed positsioonide määratlemised ning tegutseti peamiselt 3-liikmelise projektmeeskonna kaudu. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et vähemalt teatud perioodil asendas TS tunnistajat. Kaebaja väide, et tööde tellija Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ei ole usaldusväärne ja annab meelega valeinfot, on paljasõnaline. Asjaolu, et isik ei kasutanud oma e-kirjades projektijuhi ametinimetust, ei tõenda, et isik reaalselt projektijuhi ülesandeid ei täitnud. Kaebaja väide, et projektijuhte saab olla alati vaid üks, ei põhine kehtival õigusel. 3) Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap 2 nõudele. Ehitusmaksumuse jagamine objektijuhtide arvuga läheks otseselt vastuollu HT osa III punkt 2.3) alapunktis 2 sätestatud kvalifitseerimise tingimusega. Tähtsust ei oma, kas ehitusprojektis, mille kogumaksumus on 2,5 miljonit eurot, osales üks või mitu objektijuhti. Kaebaja tõlgendus on ekslik ka sisuliselt, sest sellisel juhul tuleks asuda tõendama iga objektijuhi isiklikku osa või panust ehitusobjektil. Niisugust nõuet HT-s kehtestatud ei ole. Kvalifitseerimistingimusi ei saa tõlgendada pakkuja kahjuks. 4) Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap 3 nõuetele. Raudtee teemehaanik, tase 5 on vastustaja hinnangul minimaalne (mitte kõrgeim) kutsekvalifikatsioon, millele riigihankes kvalifitseerimiseks tugineda võib. HT osa III punkt 2.3) alapunktist 3 ei saa tuletada järeldust, et ainus kutsekvalifikatsioon, millele pakkujad tugineda saavad, on raudtee teemehaanik tase 5. HT-s on selgesõnaliselt sätestatud, et aktsepteeritakse ka kõrgemat kutsekvalifikatsiooni. Vastustaja on 02.05.2016 vastusega pakkuja küsimusele selgitanud HT osa III p 2.3 alap-s 3 kehtestatud nõuet 3, andes vastuse, millist kutsekvalifikatsiooni peab vastustaja HT-s nimetatust kõrgemaks (vastus küsimusele nr 30.1). Vastustaja selgituse kohaselt on kõrgemana käsitletav diplomeeritud raudteeinsener, tase

14(20)

3-16-1970 HT-st ei tulene, et raudtee teemehaaniku, tase 5 ja sellest kõrgema kutsekvalifikatsiooni (praegusel juhul volitatud raudteeinsener, tase 8) tööosad ja kompetentsid peaksid täielikult kattuma. Sellisel nõudel puuduks mõistlik põhjus. Kvaliteedijuht ei teosta objektil reaalselt remonttöid. Kvaliteedijuhi eesmärgiks on kontrollida tehtud töö kvaliteeti ja ISO-standarditele vastavust. Seetõttu on asjatud kaebaja etteheited, justkui puuduks volitatud raudteeinseneril, tase 8 õigus sulgeda raudteeliiklust või anda hoiatusi rongidele vmt. Need kompetentsid ei ole kvaliteedijuhi ülesandeid silmas pidades vajalikud. Isegi kui kvalifitseerimise tingimus on HT-s sõnastatud mitmeti mõistetavalt (millega vastustaja ei nõustu), siis tuleb tõlgendada kvalifitseerimise tingimust laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste tegemise. Selline tõlgendus on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, mh olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise eesmärgiga. Hankemenetluse tulemustest selgus, et pakkujad mõistsid HT tingimust sarnaselt vastustaja tõlgendusega: 2 pakkujat esitasid kvaliteedijuhiks diplomeeritud raudteeinseneri, tase 6 kvalifikatsiooniga isiku ja 2 pakkujat esitasid volitatud raudteeinseneri, tase 8 kvalifikatsiooniga isiku. Kaebaja oli ainus, kes täitis HT tingimuse minimaalseima kvalifikatsiooniga, s.o raudtee teemehaanik, tase 5. 5) Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap 4 nõuetele. Tähtsust ei oma, et kahel referentsobjektil kolmest ei ehitanud Graniittirakennus Kallio OY raudtee pealisehitist. Pakkujad võisid oma vastavust tõendada riigihanke objektiks olevatele töödele sarnaste ehitustöödega. See, mida vastustaja hankemenetluses sarnaseks tööks pidas, tuleneb samast HT punktist sulgudes olevast tekstist. HT kohaselt on sarnasteks töödeks raudtee infrastruktuuri ja/või raudteede ehitus ja/või raudtee pealisehitise rekonstrueerimine. HT tingimuse sõnastus ei toeta apellandi seisukohta, justkui kvalifitseeruks pakkuja HT tingimuse kohaselt üksnes siis, kui referentsobjekt sisaldab raudtee pealisehitise ehitamise kogemust. RdtS § 21 lg 1 p 2 kohaselt koosneb raudteeinfrastruktuur järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud: rööbastee ja muldkeha. Muldkeha on seega selgesõnaliselt seaduses nimetatud kui raudteeinfrastruktuuri osa. Sätet ei saa mõista nii, et muldkeha kuulub raudteeinfrastruktuuri koosseisu vaid siis, kui muldkeha ja rööbasteed on koos. Kehärata Kivistö-Lapinkylä MRU2 objektil teostas Graniittirakennus Kallio OY järgmised tööd: raudtee ehitusel raudtee muldkeha ehitus 1000 m. Ehituse käigus rajati muldkeha süvendisse 700 m ulatuses ja betoonist tugimüürid 330 m ulatuses (30 000 m3 betooni), paigaldati läbimõõduga 406 x 12,5 terasvaia (5240 jm). Kaevetöid teostati mahus 190 000 m3. Sulundseina paigaldati mahuga 12 000 m2. Kehärata Kivistö jaama ehituse objektil ehitas Graniittirakennus Kallio OY raudtee projektiga seoses kaks 30 m pikkust ja 100 m laiust betoonsilda ning tee- ja raudtee muldkeha ehitamiseks teostati lõhkamistöid 35 000 m3. Raudteejaama ehitustööd sisaldasid: raudtee muldkeha rajamist kuni raudtee pealisehituseni, perroonide ehitust, 145 m pikkuse raudteejaama silla ehitust, tugimüüride ehitust, ootesaali treppide ja liftišahtide betoonitöid. 6) Hankija palub lõpetada kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast esialgne õiguskaitse. Ettenähtud töödega viivitamine vähendab raudteeliikluse ohutust ja seab ohtu raudteeliikluse sujuvuse. Hankelepingu sõlmimisega viivitamine kahjustab lepingu täitmise tähtaega ja võib tuua kaasa olukorra, kus töid ei ole võimalik enam planeeritud tähtajaks teostada. Vastustaja võib sellisel juhul kaotada Euroopa Liidu projektitoetuse. Vastustajale on 15(20)

3-16-1970 ülioluline sõlmida hankeleping juba sel aastal. Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudteelõigul on kapitaalremondi ootuses hoolduskulusid ja hooldustöid minimeeritud juba alates 2015. a algusest (s.o ajast, kui selgus projektile Euroopa Liidult rahastuse saamine). Välisrahastuse taotluses toodi kõnealuse raudteelõigu osas esile mitmeid probleeme, mis on praegusel ajal süvenemistrendiga. Hetkel on raudteeinfrastruktuuri halva tehnilise seisukorra tõttu olukord kriitiline Paldiski ja Riisipere suunaliste liinide Keila, Klooga, Paldiski, Vasalemma ning Riisipere jaamades. Tänase seisuga on kiirust piiratud hankelepingu esemeks olevatel peateedel ca 26 km ulatuses. See moodustab 66% remonditavate peateede kogupikkusest. Eksitav on kaebaja väide, et isegi kui hankeleping sõlmida, siis poleks talvise tehnoloogilise pausi tõttu ikkagi võimalik töödega alustada enne 2017. a aprillikuud. Selleks, et ehitustöödega üldse oleks võimalik alustada, tuleb enne läbi viia kohustuslikud eeltoimingud ja ettevalmistustööd (materjalide tellimine, tööplaanide koostamine, läbirääkimiste pidamine ASga Eesti Liinirongid „akende“ tekitamiseks rongiliikluse graafikusse jmt). Senise kogemuse põhjal kulub nende ettevalmistavate toimingute ja tööde tegemiseks aega ca 3–4 kuud, millele lisandub minimaalselt 45-päevane teavitusperiood. Ettevalmistustöödega ei ole aga võimalik alustada enne hankelepingu sõlmimist.

ja

nõustuvad

1) Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap 5 nõuetele. Hankija on seda tingimust kohaldanud kõigi pakkujate suhtes ühetaoliselt. Hankija ei jätnud enda kinnitusel kvalifitseerimata ühtegi pakkujat, kes ei esitanud iga nimetatud tööriista ja tehnikavahendi kohta kirjalikku kokkulepet. Kaebaja on kõnealusele kvalifitseerimistingimusele andnud äärmiselt range ja kitsendava tõlgenduse, mis ei tulene tingimuse sõnastusest ja on vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega, mis nõuavad kvalifitseerimistingimuste tõlgendamist nii, et avada hange võimalikult laiale konkurentsile. Hankija kontrollis ja tuvastas, et kõik nõutu on ühispakkujate poolt esitatud. Pole probleeme kõnealuse tehnika ja seadmete hankimiseks turult, ükskõik kas soetamise või ka nt rentimise teel. Vastustaja kui ka EVR annavad tööde teostamiseks eduka pakkuja kasutusse vajaliku tehnika ja hankija kinnitas läbivalt kogu vaidluse jooksul, et ka antud juhul on see nii sõltumata sellest, kellega hankeleping sõlmitakse. 2) Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap 1 nõuetele. Hankija on nii kvalifitseerimise otsusele eelnevalt kui vaidlustusmenetluse käigus küsinud ja saanud kõnesoleva referentsobjekti tellijalt (hankijalt) – Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-lt – kinnituse selle kohta, et TS osales ja täitis Türi-Viljandi objektil projektijuhi ülesandeid. TS osales projektijuhina kogu referentsobjekti tööde teostamise perioodil. TS täitis ET asemel ülesandeid perioodidel, mil ET ei saanud referentsobjektil tegutseda, sh ka ca 6 kuu pikkusel perioodil, mil ET oli hõivatud teisel objektil (Türi-Lelle) ning vastupidises olukorras asendas tunnistaja TSt. Seda kinnitavad nii tunnistajate ütlused kui dokumentaalsed tõendid, sh e-kirjad, Raxoest OÜ kui referentsobjekti ühe alltöövõtja kinnituskiri ja P.P. Ehitusjärelevalve kui referentsobjekti omanikujärelevalve kinnituskiri. Töövõtja nn võtmetöötajatele kehtestatud nõue on suunatud sisulise pädevuse ja kompetentsi tagamisele, mille juures ei oma vähimatki tähtsust asjaolu, millist ametinimetust isik kandis. Seda kinnitab nii riigihangete vaidlustuskomisjoni kui kohtupraktika. MR kinnituskiri ei ole usaldusväärne, sest ta töötab kaebaja heaks ning TJA ei teosta järelevalvet pidevalt ega kogu ulatuses. VL e-kirjast nähtub aga üksnes see, et isik on piiratud mahus (ooteplatvormide osas) referentsobjektil ooteplatvorme täpsustamata ajal ja mahus „külastanud“ ning tema puutus kokku teatud isikutega. VL möönab, et projektiga seotud 16(20)

3-16-1970 isikuid oli rohkem. Apellant ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks hankija ja halduskohtu tuvastatu ümber. 3) Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap 2 nõuetele. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et hanketeates esitatud tingimusi ei saa tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada esitatud tingimustest nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole (vt nt Riigikohtu 22.02.2012 otsus nr 3-3-1-2-12, p-d 17 ja 18). Järelikult ei saa ka antud juhul pakkujatelt nõuda, et objektijuhtide referentsobjektid oleksid objektijuhtide puhul kindlasti erinevad või sama objekti puhul peaks ehitusmaksumus olema vähemalt 2 korda suurem, kui on HT-s nõutud. 4) Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap 3 nõuetele. Kõik minimaalsest tasemest kõrgemad kutsekvalifikatsioonid on samuti HT tingimuse kohaselt aktsepteeritavad. Kuna raudtee teemehaanik tase 5 on antud nimetusega kutsekvalifikatsiooni kõrgeim tase, ongi HTs sõnakasutus „vähemalt“ silmas peetud kõrgemaid kutsekvalifikatsioone nagu nt diplomeeritud raudteeinsener tase 6, 7 või 8. Hankija antud vastus küsimusele on seetõttu ainuõige. Volitatud raudteeinsener taset 8 omav isik omab kogemust ja pädevust, mille tagamiseks on kõnealune HT tingimus kehtestatud. Kvaliteedijuhile kehtestatud nõuded peavad eesmärgi poolest tagama eelkõige seda, et tööd teostatakse kvaliteedinormidest ja -nõuetest kinni pidades, st sisuliselt teostab kvaliteedijuht nii-öelda töövõtja enda sisemist järelevalvet ja kontrolli tagamaks tööde kvaliteeti. Raudtee teemehaanik tase 5 kui keskastme spetsialist on madalama kutsekvalifikatsiooniga ja hankija kehtestatud tingimuste kohaselt minimaalne tase, mis võimaldab kvaliteedijuhi kohuseid täita. Samas on volitatud raudteeinsener tase 8 kõrgem kvalifikatsioon, mille omistamine isikule eeldab märkimisväärselt laiemat kompetentsi. Volitatud raudteeinsener tase 8 kutsestandardi kohaselt on kutsestandardit omav isik „laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega, valdkonnast tervikpilti omav tippspetsialist-ekspert, kes rakendab insenerteadmisi, mõistmist ja loovust [...] Volitatud raudteeinsener töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. [...] vastutab üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest“. Kutsestandardit omav isik juhib valdkonna kvaliteedialast tööd. Ei ole põhjust kahelda, et AL (volitatud raudteeinsener tase 8) on võimeline kvaliteedijuhi ülesandeid täitma ja vastab HT tingimustele ja nende kehtestamise eesmärgile. Seda ka juhul, kui samade ülesannetega saaks hakkama vähemat pädevust, kogemust ja madalamat kutsekvalifikatsiooni omav isik. 5) Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap 4 nõuetele. Hankija on ise pädev otsustama, millised referentsobjektid vastavad selle tingimuse nõuetele. Hankija ei ole seejuures seotud raudteeseaduse definitsioonidega. Isegi kui raudteeseaduse määratlus oleks kohaldatav, vastavad referentsobjektid RdtS §-de 21 ja 3 määratlusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-1970

3-16-1970 tõlgendanud piiravalt, tuleb RHS § 3 p-st 4 tulenevalt mõista kvalifitseerimistingimust nii, et see võimaldaks hankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel. Halduskohus ja riigihangete vaidlustuskomisjon on seda põhimõtet järginud. Kuigi tõepoolest ei ole volitatud raudteeinseneri tase 8 kutsekvalifikatsioon hierarhiliselt kõrgem kui raudtee teemehhaanik tase 5 kutsekvalifikatsioon kutsestandardi kohaselt, on selle kutse omandanul, nagu halduskohus õigesti selgitas, paremad oskused kui raudtee teemehhaanikul tasemel 5, et tegutseda vaidlusalusel objektil ehitustööde kvaliteedijuhina.

19(20)

3-16-1970

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Villem Lapimaa

Kaire Pikamäe

20(20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.