Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1639
Haldusasi
Ühispakkujate Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2017. a otsuse nr 111-17/186535 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2017. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustajad – ühispakkujad Eesti Maaülikool ja AS Maves, volitatud esindaja Kärt Kirsimägi Vastustaja (hankija) – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Lüüli Junti ja Kristina Parnaul-Ollik Kolmandad isikud (kaebajad) – ühispakkujad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, volitatud esindaja v.adv Kristina Laarmaa
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Maaülikooli ja AS Maves apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Maaülikooli ja AS Maves apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-1639 muutmata.
2.Mõista Eesti Maaülikoolilt ja AS-lt Maves (rk 10097377) solidaarselt välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kasuks apellatsioonimenetluse menetluskulud summas 939 (üheksasada kolmkümmend üheksa) eurot ja 60 senti.
3.Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 10. novembril 2017. a (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-1639 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet (hankija) avaldas 09.05.2017 e-riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal“ (viitenumber 186535) hanketeate (HT) ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD). HT p III.2.3 alap 4.3 kohaselt peab pakkuja poolt nimetatud töö hüdrogeoloogilise uuringu poole eest vastutav isik olema avaldanud vähemalt ühe numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemalise artikli Eesti Teadusinfosüsteemi kvalifikatsiooni 1.1 publikatsioonina (kinnitatud haridus- ja teadusministri 30.07.2009 käskkirjaga nr 704 „Eesti Teadusinfosüsteemis kasutatavate teadus- ja arendustegevust käsitlevate klassifikaatorite kinnitamine“, https://www.etis.ee/otsingud/classification.aspx). Hankija selgitas selle punkti sisu 22.05.2017 vastuses Eesti Maaülikooli ja AS Maves 19.05.2017 küsimusele järgmiselt: „Hankija soovib, et pakkujal oleks nii uurimuse läbiviimiseks vajalikud metoodilised teadmised ning analüüsivõime kui ka vastavasisuline praktiline kogemus. Leiame, et üks mainitud omadus ei saa täielikult asendada teist. ETIS klassifikaatoriga 1.1 teaduspublikatsioon on rahvusvahelise levikuga väljaandes ilmunud eelretsenseeritud töö, mis tähendab, et artiklis käsitletu on heakskiidu saanud mitmete sõltumatute ja anonüümsete sama eriala ekspertide poolt (näiteks annab retsensent hinnangu, kas töös esitatud tulemuste baasil on üldse võimalik jõuda sellisele järeldusele, nagu jõuti). Rakendusuuringuid hankijale teadaolevalt sõltumatud ning anonüümsed rahvusvahelised eksperdid üldjuhul ei retsenseeri ning see, et töös toodud järeldustele on kirjeldatud viisil üldse võimalik jõuda (näiteks, et kasutatud statistilise analüüsi metoodika on mingite konkreetsete andmete puhul õige valik), on vaid töötegija enda hinnang. Töö tellija hinnang tehtule ei ole hankija hinnangul samastatav sõltumatu retsensendi omaga, sest töö tellija ei ole reeglina sama eriala ekspert.“
2.Pakkumused esitasid ühispakkujad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool ning ühispakkujad Eesti Maaülikool ja AS Maves.
3.Keskkonnaameti 07.07.2017 käskkirja nr 1-1/17/251 p-ga 1 kvalifitseeriti ühispakkujad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, p-ga 2 jäeti ühispakkujad Eesti Maaülikool ja AS Maves kvalifitseerimata, p-ga 3 tunnistati ühispakkujate Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool pakkumus vastavaks, p-ga 4 tunnistati nende pakkumus edukaks ning p-ga 6 otsustati sõlmida nendega hankeleping. Ühispakkujate Eesti Maaülikooli ja AS Maves poolt määratud hüdrogeoloogilise uuringu poole eest vastutava isiku avaldatud Madis Metsuri avaldatud artikkel „Geological and environmental preconditions for utilisation of Maardu granite deposit, northern Estonia“ ei vasta hankija seatud tingimustele. Artiklis ei kajastu numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise nõue järgmistel põhjustel: 1) artikli võtmesõnade loetelus pole märgitud hüdrogeoloogilist modelleerimist, mis viitab, et artikli autorid ei defineeri oma artiklit hüdrogeoloogilise modelleerimise teemalise teadusliku kokkuvõttena; 2) artikli keskseks teemaks on Eesti ühe graniidimaardla rajamise mõju põhjaveerežiimile; hüdrogeoloogiliste tingimuste ja maardla 2(10)
3-17-1639 rajamise mõjude analüüsil kasutatakse ühe ühispakkuja loodud hüdrogeoloogilist mudelit; kuna mudelit kasutatakse vaid n-ö tööriistana graniidimaardla mõjude hindamisel hüdrogeoloogilistele tingimustele, käsitletakse artiklis vaid modelleerimise tulemusi; artiklis ei ole kirjeldatud mudeli koostamise metoodikat, st selle lähteandmeid, piirtingimusi, kalibreerimise ja mudeli usaldusväärsuse kontrollimise meetodeid ega kasutatud tarkvara; 3) artiklist ei nähtu, et selles kasutatud hüdrogeoloogilise mudeli koostajaks on pakkuja poolt hankes vastutava isikuna märgitud isik; 4) kuna artiklis ei käsitleta numbrilise hüdrogeoloogilise mudeli koostamist ja metoodikat, vaid kasutatakse üksnes modelleerimise tulemusi, ei ole selle artikli põhjal võimalik hinnata pakkuja pädevust hüdrogeoloogilise modelleerimise teemal ning pakkuja teenuse osutamise eest vastutav isik ei vasta hankija poolt hanketeates ja hankedokumentides märgitud tingimustele.
4.Ühispakkujad Eesti Maaülikool ja AS Maves esitasid 14.07.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Keskkonnaameti 07.07.2017 käskkirja nr 1-1/17/251 p-de 2, 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks.
5.Riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.07.2017 otsusega vaidlustuses nr 111-17/186535 rahuldati ühispakkujate Eesti Maaülikooli ja AS Maves vaidlustus ning tunnistati kehtetuks Keskkonnaameti 07.07.2017 käskkirja nr 1-1/17/251 p-d 2, 4 ja 6. Vaidlusalune artikkel on ETIS andmebaasi kohaselt klassifitseeritud kui 1.1 publikatsioon ning sel on numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimisega vähemalt teatav kokkupuude. Numbriline hüdrogeoloogiline modelleerimine ei ole artikli peateema, vaid on üks aspekt, mida on käsitletud seotuna vaidlusaluse artikli põhiteemaga. HT p III.2.3 alap 4.3 ei täpsusta, millist artiklit saab selleteemaliseks pidada. Samuti ei nähtu nimetatud punktist, kas numbriline hüdrogeoloogiline modelleerimine peab olema artikli põhiteema või võib see olla ka kõrvalteema. HT p III.2.3 ei nimeta ühtegi lisatingimust, mille on 07.07.2017 käskkirja p-s 2 ja vaidlustusmenetluses välja toonud hankija. HT mitmeti mõistetavuse korral tuleb HT-d tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning hankija ei saa vaidlustusmenetluses antavate selgitustega omistada HT sättele tõlgendust, mida sellel asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole. Artikli seotus numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimisega on piisav, et lugeda see vastavateemaliseks. Hankija on asunud HT p III.2.3 alap-i 4.3 sisustama pakkujale kahjulikumal moel, loetledes 07.07.2017 käskkirjas mitmeid lisatingimusi, mida HT-st ei tulene. Soovi korral oleks hankija pidanud need selgesõnaliselt sätestama HT-s. Tähelepanuta tuleb jätta hankija ja teiste ühispakkujate viited vaidlustaja 19.05.2017 ettepanekule muuta vastavat kvalifitseerimistingimust ning hankija 22.05.2017 vastusele sellele ettepanekule. Need ei seostu praeguse vaidlusega. Hankija ja vaidlustaja vaheline suhtlus riigihangete registris puudutas HT p III.2.3 alap-s 4.3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse kaotamist või muutmist, mitte seda, kuidas tuleks mõista määratlust „numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaline“. Tõendamatuse tõttu tuleb tähelepanuta jätta teiste ühispakkujate vastuses vaidlustusele sisalduvad Anto Raukase ja Leo Vallneri väidetavad arvamused vaidlusaluse artikli kohta. Arvamused on esitatud osana teiste ühispakkujate vastuse tekstist.
6.Ühispakkujad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.07.2017 otsuse nr 111-17/186535 tühistada. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei ole järginud HT p III.2.3 alap 4.3 tõlgendamisel grammatilise tõlgendamise reegleid. Selgitatud ei ole, mida saab pidada numbriliseks 3(10)
3-17-1639 hüdrogeoloogiliseks modelleerimiseks ega seda, mida tähendab teemaline. Artikli kaasautori AR väitel ei pidanud ta ise artiklit numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimisega üldse seotuks, kuna „artiklis ei ole modelleerimist ennast ja ka arvandmeid toodud“. Analoogse hinnangu on 16.07.2017 andnud vaidlusalusele artiklile valdkonna ekspert LV. LV loetleb üksikasjalikult, millised elemendid peaksid artiklis olema kajastatud selleks, et artiklit saaks lugeda numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaliseks: artiklis peaks olema lähtevõrrand või nende süsteem, kasutatud programmipakett, mudeldamisobjekti hüdrogeoloogiline kirjeldus, mudeldamiskontseptsioon, alg- ja rajatingimuste motiveering, mudeldamisarvutuste metoodika, mudeli kalibreerimine, mudeldamistulemuste esitamine ning nende interpreteerimine, olulisemate andmete tabel, viited uuringutele. Kaebajad ei ole eitanud, et ühtegi eelnimetatud aspekti kõnealuses artiklis ei kajastata. Samuti ei ole kaebajad eitanud, et eelloetletud aspektid on hüdrogeoloogilise modelleerimise olulised elemendid, vaid nii kaebajad kui ka kolmandad isikud on ühel meelel selles, et kõnealuses artiklis on hüdrogeoloogilist mudeldamist vaid mainitud seoses graniitmaardla rajamise mõjuga põhjaveele. Riigihangete vaidlustuskomisjon on jätnud ebaõigesti AR kui vaidlusaluse artikli kaasautori ja vastava valdkonna eksperdi arvamuse otsuse tegemisel arvestamata. Samuti on põhjendamatult jäetud tähelepanuta LV hinnang. Ekslik on riigihangete vaidlustuskomisjoni järeldus, et artiklit saab lugeda numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaliseks, kui artiklil on kuitahes vähene puutumus numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimisega. Teema ja teemalisus tähendavad eesti keeles ainevaldkonda, kandvat rolli, lähtepunkti, mitte mistahes vähese kaaluga puutumust. PN ja KK lingvistika ekspertidena kinnitavad, et teemalisus tähendab artikli põhisisu, kandvat teemat, mitte puutumust kõnealuse küsimusega. Kui kõnealune artikkel ei räägi numbrilisest hüdrogeoloogilisest modelleerimisest, vaid üksnes mainib seda paiguti ja peateemana kirjeldab geoloogilisi ja keskkonnatingimusi Maardu graniidimaardla kasutuselevõtuks, siis järelikult ei ole artikkel ka numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaline. Igal teadusartiklil on kindel struktuur, kus töö eesmärk ja sisu määratletakse sissejuhatuses. Vaidlusaluse artikli sissejuhatuse kohaselt on artikli eesmärgiks leida parim kasutusvõimalus Tallinna lähedal olevale väga reostunud alale. Artikli diskussiooni osas mainitakse küll põhjaveemudeli tulemusi, kuid väär on kaebajate väide, et artikli järeldusteni jõudmine oligi võimalik vaid hüdrogeoloogilist modelleerimist kasutades. Kuna artiklis ei ole hüdrogeoloogilist mudelit, selle ehitust, kasutatud parameetreid, kontrollmeetmeid jne absoluutselt kajastatud, siis on võimatu artikli järeldusi üldse hüdrogeoloogilise modelleerimise ning hüdrogeoloogilise mudeliga seostada. Kuigi kohtupraktikas on mööndud, et hankija ei saa kvalifitseerimistingimust kitsendavalt tõlgendada, kui tingimuse grammatiline tähendus on mitmetimõistetav, ei tähenda see, et kvalifitseerimistingimuse tõlgendus võiks olla sedavõrd lai, et tingimus kaotab mistahes sisu ja eesmärgi. Kaebajate käitumine hankemenetluses 19.05.2017 selgitustaotluse esitamisel kinnitab, et HT p III.2.3 alap 4.3 ei jäänud kaebajatele arusaamatuks.
Keskkonnaamet palus kaebuse rahuldada.
Ühispakkujad Eesti Maaülikool ja AS Maves tegid 19.05.2017 riigihangete registri teabevahetuse lehel hankijale ettepaneku teadusartikli nõue kaotada või asendada see varasema töökogemusega. Kaebajad pidid mõistma hankija 22.05.2017 vastusest, et hankija soovib pakkujalt kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks just teadusartiklit hüdrogeoloogilise modelleerimise kohta. Ükski teine hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimus ei võimalda hankijal kontrollida isiku metoodiliste teadmiste ja analüüsivõime 4(10)
3-17-1639 olemasolu. Kui hankija vajadusi suudavad täita vaid vähesed ettevõtjad, kuid seatud tingimus on hankija tegelike vajadustega vastavuses, on tingimus lubatav (Euroopa Kohtu 17.09.2002 otsus kohtuasjas C-513/99, p 85). Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on vajalik pakkuja teenuse osutamise eest vastutava isiku pädevuse hindamiseks. Hankedokumentides ette nähtud tingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt nende eesmärgist, ülesehitusest ja sõnastusest; kahtluse korral võib hankija hinnata sellise tingimuse kohaldatavust, kontrollides kõiki üksikjuhtumeid ning arvestades sealjuures kõiki olulisi asjaolusid (Euroopa Kohtu 10.12.2009 otsus kohtuasjas T-195/08, p 51). Teemaliseks saab artiklit pidada vaid juhul, kui numbrilisel hüdrogeoloogilisel modelleerimisel on artiklis kandev roll ja artikkel räägib modelleerimisest. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse p-s 1.3 on projekti üheks eesmärgiks hüdrogeoloogilise mudeli koostamine antud looduskeskkonnas. Kaebajad pidid aru saama, et tehnilise kirjelduse p-s 1.3 märgitud mudeli Kurtna maastikukaitsealal koostab nende poolt esitatud hüdrogeoloogilise uuringu poole eest vastutav isik. Riigihangete vaidlustuskomisjonil tulnuks AR ja LV seisukohti vajaduse korral üle küsida.
Ühispakkujad Eesti Maaülikool ja AS Maves palusid jätta kaebus rahuldamata.
Täiendavaid nõudeid pakkujale lisaks hanketingimustele seada ei saa. Läbipaistvuse põhimõttega on vastuolus olukord, kus ebapiisavalt koostatud hanketeate tõttu peavad pakkujad asuma hanke esemest või sisulistest kvalifitseerimistingimustest tuletama nõutavaid dokumente või andmeid. Asjaolu, et hankija on koostanud tingimused eksitavalt/ebaselgelt, ei ole aluseks asuda hilisemas menetluses tingimusi pakkujale kahjustavalt sisustama. Vastustaja on oma põhjendustes välja toonud kvalifitseerimata jätmise põhjused, mis tuginevad hanketeates sätestamata tingimustele ning viidanud hilisemalt vaidluses hanke tehnilisele kirjeldusele, millest oleks pakkuja pidanud hankija soove tuvastama. Riigihanke tingimused ei või olla nii keeruliselt sõnastatud, et nende tõlgendamiseks on vaja (keele)teadlasi. Lähtuda tuleb tavainimese arusaamast. Vaidlusaluse kvalifitseerimistingimusena ei ole seatud nõuet, mille kohaselt peab pakkuja meeskonna liikmel olema avaldatud artikkel numbrilisest hüdrogeoloogilisest modelleerimisest, vaid selle „teemaline“. Artikli kaasautori AR seisukohast ei saa välja lugeda kinnitust, et artikkel hüdrogeoloogilist modelleerimist ega mudelit ei käsitle. LVi ekspertarvamus on subjektiivne hinnang, mis ei viita, millisest artiklist või teatmeteosest arvamuses näidatud nõuded nähtuvad. Hüdrogeoloogiline mudeldamine on vaidlusaluse artikli oluline osa, kuna ilma selleta ei oleks olnud võimalik artiklis toodud järeldusteni jõuda. Vaidlusaluse artikli tulemus oli otseselt seotud numbrilise hüdrogeoloogilise mudeldamisega, mistõttu ilmselgelt on geoloogiliste ja keskkonnatingimuste hindamisele ning maavarade kaevandamise võimalikkusele keskendunud artikli autorid hüdrogeoloogilise modelleerimisega hästi kursis. Erinevalt artiklist, kus käsitletakse ainult mudelit, on vaidlusalune artikkel samm edasi ning käsitleb ka mudeli tulemuste rakendamist reaalses elus. Artiklis vaadeldav põhjaveemudel on riiklikult tunnustatud.
9.Tallinna Halduskohtu 15.09.2017 otsusega rahuldati kaebus, tühistati riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.07.2017 otsus ja jäeti vaidlustus rahuldamata.
5(10)
3-17-1639 Vaidlustuse esitajate näidatud artikli kokkuvõttes („Abstract“) on mh märgitud: „Based on the hydrogeological modelling it was found, that under normal circumstances the construction and operation of the Maardu deep granite mine is environmentally safe“. Artiklil on kokkupuude numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimisega. HT p III.2.3 alap 4.3 tuleb mõista viisil, et teemaliseks saab pidada artiklit vaid juhul, kui numbrilisel hüdrogeoloogilisel modelleerimisel on artiklis kandev roll ja artikkel sisuliselt käsitleb ka modelleerimist. Hankija on kohaselt analüüsinud vaidlusaluses käskkirjas nii artikli võtmesõnu kui ka artiklit sisuliselt, hindamaks, kas kaebajad vastavad HT p III.2.3 alap-s 4.3 sätestatud nõudele. Vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse grammatilisel tõlgendamisel saab artiklit lugeda numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaliseks, kui see on artikli põhiteema või lisaks põhiteemale käsitletakse sisuliselt ka numbrilist hüdrogeoloogilist modelleerimist. Samas ei piisa üksnes nõude grammatilisest tõlgendamisest, selgitamaks välja, kas kaebajad vastavad nimetatud kvalifitseerimistingimusele. Kohus ei saa asuda hankija asemel hanketeate tingimust sisustama, mistõttu ei ole asja lahendamisel määravad ka kolmandate isikute esitatud ekspertarvamused ja AR hinnang. Kui kvalifitseerimise tingimuse grammatiline tõlgendamine ei võimalda pakkuja vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusele sisuliselt kontrollida, siis tuleb kvalifitseerimise tingimuse mõtet selgitada hanke eesmärgi ja hankija kavatsuste kaudu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus nr 3-10-1495, p 18). Hankedokumentides ette nähtud tingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt nende eesmärgist, ülesehitusest ja sõnastusest; kahtluse korral võib hankija hinnata sellise tingimuse kohaldatavust, kontrollides kõiki üksikjuhtumeid ning arvestades sealjuures kõiki olulisi asjaolusid (Euroopa Kohtu 10.12.2009 otsus kohtuasjas T-195/08, p 51). Riigikohus on selgitanud, et haldusorganil tuleb määratlemata õigusmõistet sisustada kas vastustes järelepärimistele või lõplikus haldusaktis, millega pakkumised tunnistatakse vastavaks või mittevastavaks ja milles otsustatakse ainuõiguse saaja (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.03.2011 otsus nr 3-3-1-87-10, p 16). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui HT tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole asjakohasele küsimusele vastates selle tähendust tõlgendanud piiravalt, tuleb RHS § 3 p-st 4 tulenevalt mõista kvalifitseerimistingimust nii, et see võimaldaks hankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel (Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsus nr 3-16-1970, p 17). Praegusel juhul see nii ei ole, sest hankija on tingimust selgitanud ja soovinud teadusartiklit hüdrogeoloogilise modelleerimise kohta. Hanke eesmärgiks on mh hüdrogeoloogilise mudeli koostamine antud looduskeskkonnas. Hanke eesmärgist lähtudes on põhjendatud vaidlusalust kvalifitseerimisnõuet tõlgendada selliselt, et artikkel peab sisuliselt kajastama numbrilist hüdrogeoloogilist modelleerimist ega piisa sellest, kui artiklis viidatakse ja/või tuginetakse mõne teise uuringu andmetele, kus on numbriline hüdrogeoloogiline modelleerimine teostatud. Hankija on tehnilise kirjelduse p-s 1.1 selgitanud, kuidas antud hankelepingu täitmise tulemus mõjutab olulisel määral looduskeskkonda ning kuidas käesoleval ajal pole läbi viidud kaasaegset uuringut, mis tooks selgelt välja järvi mõjutavad looduslikud ja inimtekkelised mõjurid ning nende ulatuse ja osakaalu kõigi teadaolevate mõjutegurite hulgas. Üksnes vastava teadusartikli olemasolu võimaldab Keskkonnaametil kontrollida metoodiliste teadmiste ja analüüsivõime olemasolu. Asjaolu, et hankija on viidanud kvalifitseerimisnõude tõlgendamisega seoses hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele, ei tähenda, et hankija oleks rikkunud läbipaistvuse põhimõtet. Kaebajatele ei ole ette heidetud seda, et esitamata on jäetud nõutavad dokumendid või andmed, mida hanketeates pole nimetatud.
6(10)
3-17-1639 Riigihangete vaidlustuskomisjon oleks pidanud tulenevalt uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest menetlusosalistele selgitama, kui esitatud tõendid ei ole nõutavas menetluslikus vormis. Ka vaidlustusmenetluses kehtivad haldusmenetluse üldpõhimõtted.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Eesti Maaülikooli ja AS Maves apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 15.09.2017 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Keskkonnaameti käskkirjas toodud vaidlusaluse hanketingimuse tehnilised parameetrid (võtmesõnade loetelu, artiklis peab olema kirjeldatud mudeli koostamise metoodikat, mudeli koostajaks peab olema pakkuja poolt vastutava isikuna märgitud isik) pidid nende arvesse võtmiseks sisalduma hanketeates. Selliste artiklit iseloomustavate tingimuste toomine hanketeates annab kõikidele pakkujatele selge arusaama, milline artikkel on hankija hinnangul piisav pakkuja pädevuse tuvastamiseks. Riigihangete üldpõhimõtetega, sh läbipaistvuse põhimõttega on vastuolus sellise määratlemata õigusmõiste hilisem sisustamine. Läbipaistvuse tagamise kohustuse eesmärk on välistada hankija võimalus tegutseda omavoliliselt. Hankija ja apellandi pakkumuse esitamisele eelnenud kirjavahetusest ei saa teha sellist järeldust, nagu tegi halduskohus. Selgitustega ei muudetud ega täpsustatud hanketingimust. Hankija vastus ei täpsustanud vaidlusalust küsimust, vaid põhjendas teadusartikli vajalikkust. Hüdrogeoloogilise mudeli praktiline rakendamine annab vastutavale isikule hanke eesmärgiga vahetult seotud metoodilised teadmised ja analüüsivõime. Apellandi hinnangul on Eesti Maaülikooli ja AS Maves meeskonda hüdrogeoloogilise uuringu eest vastutava isikuna kaastatud spetsialistil just hanke eesmärgiga vahetult seotud pädevus ja kogemused. Kui artikkel käsitleks hüdrogeoloogilist modelleerimist peateemana, ei oleks tagatud vastutaval spetsialistid metoodiliste teadmiste ja analüüsivõime olemasolu hüdrogeoloogilise mudeli koostamiseks Kurtna maastikukaitsealal. Teadusartiklitel on tavaliselt mitu autorit ning seetõttu ei oleks võimalik tagada, et vastutav isik oleks hüdrogeoloogilise mudeli koostaja. Hanketingimused ei esita nõuet, et hanke teostamisel tuleb kasutada sama hüdrogeoloogilist mudelit, mis on esitatud nõutud artiklis. Juhul, kui hankija pidas pakkujate kvalifitseerimisel oluliseks, et just pakkuja meeskonna liige on loonud artiklis käsitletud mudeli, oleks seda pidanud kvalifitseerimise tingimustes selgelt väljendama.
11.Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Vastava kontrolli teostamine ei saa olla mitte ainult formaalne, vaid peab olema ka sisuline. Kvalifitseerimistingimust on tõlgendatud õigesti. HT nõuded nägid ette ka muid nõudeid hüdrogeoloogilise uuringu eest vastutavale isikule, mille eesmärk oli selle isiku teoreetiliste ja praktiliste teadmiste tagamine. Kui isik on märgitud teadusartikli autorina, siis on hankija pidanud seda piisavaks metoodilise teadmise tagamiseks. Hanke üheks eesmärgiks on hüdrogeoloogilise mudeli koostamine antud looduskeskkonnas. Vastavalt hankeobjekti tehnilises kirjelduses toodule tuleb uue mudeli loomisel võtta aluseks peagi valmiv Viru mudel. Pelgalt Viru mudeli praktilisel rakendamisel ilma uut mudelit koostamata ei ole hankelepingut võimalik nõuetekohaselt täita, sest regionaalse Viru mudeliga 7(10)
3-17-1639 luuakse vaid eeldused detailsemate lokaalsete mudelite koostamiseks. Metoodiliselt õigesti koostatud mudel on hankelepingu nõuetekohase täitmise põhialus. Teadusartiklis, mis käsitleb numbrilist hüdrogeoloogilist modelleerimist, on sõltumatud ja anonüümsed rahvusvahelised eksperdid andnud oma hinnangu mudeli koostamisel kasutatud metoodilistele teadmistele. Seevastu artiklis, mis käsitleb mudeli rakendamist, on sõltumatud ja anonüümsed rahvusvahelised eksperdid andnud oma hinnangu mudeli rakendamise metoodilistele teadmistele ja analüüsivõimele. Seetõttu peab mudeli modelleerimise oskuse väljaselgitamiseks olema numbriline hüdrogeoloogiline modelleerimine teadusartikli peateema. Hankija 22.05.2017 selgitus mitte ei muutnud HT p III.2.3 alap-s 4 sätestatud kvalifitseerimistingimust, vaid selgitas hankija tõlgendust ja hanketingimuse eesmärki. Hankija selgitas, et ta soovib, et pakkujal oleks nii uurimuse läbiviimiseks vajalikud metoodilised teadmised ning analüüsivõime kui ka vastavasisuline praktiline kogemus. Seega kinnitas hankija, et nimetatud tingimus tuleneb asjaolust, et eelduslikult on teadusartikli aluseks olev tegevus andnud artikli autorile vajalikud teoreetilised/metoodilised teadmised ning need metoodilised teadmised on sõltumatute vastava valdkonna isikute poolt kontrollitud ja heaks kiidetud. See annab hankijale kindluse, et hankelepingu täitmise tulemusena üle antavad andmed ja ettepanekud Kurtna maastikukaitseala osas on pädevad ja välja antavad õiguslikud meetmed proportsionaalsed ja asjakohased. Esitatud artiklis ei ole käsitletud numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemat, vaid selle alusel läbi viidud uuringuid.
12.Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellant ei ole selgitanud, miks kvalifitseerimistingimuse grammatiline tõlgendamine tuleks jätta tähelepanuta või miks halduskohtu järeldused selles osas on ebaõiged. Kaebajad tuginesid keeleteadlaste seisukohtadele ja ekspert LV arvamusele, samuti artikli kaasautori AR arvamusele. Kui apellant leidis, et kvalifitseerimistingimus on ebaselge, siis pidanuks ta kvalifitseerimistingimuse vaidlustama enne pakkumuste esitamise tähtaega. Õigusmõiste tõlgendamine ei ole riigihanke põhimõtetega vastuolus. Hankija 22.05.2017 selgitus ei muutnud vaidlusalust kvalifitseerimistingimust, vaid selgitas hankija tõlgendust ja hanketingimuse eesmärki. Kõik hankemenetluses osalenud pakkujad on seotud hankija selgitustega. Hanketingimustes nimetatud artikkel on vajalik selleks, et pakkuja modelleerimisoskustele oleks hinnangu saanud anda sõltumatud eksperdid. Kui kõnealune artikkel ei kirjelda kasutatud hüdrogeoloogilist mudelit, selle ehitust, kasutatud parameetreid, kalibreerimist jne, vaid üksnes mainib hüdrogeoloogilist modelleerimist möödaminnes põgusalt, siis on sõltumatutel retsensentidel võimatu anda hinnangut artikli autorite numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise alasele pädevusele. Apellandi antud tõlgendus muudaks kvalifitseerimistingimuse sisutühjaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kohtul ei ole võimalik ise hinnata, kas apellantide poolt määratud hüdrogeoloogilise uuringu poole eest vastutava isiku avaldatud artikkel vastab HT vaidlusalusele tingimusele. Hankijal lasub kohustus hinnata artikli vastavust nõuetele, ent kohtulik kontroll hõlmab ka hankija tuvastatud faktiliste asjaolude ja neile antud õigusliku hinnangu õigsuse kontrollimist. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamisel hinnata, kas HT-s 8(10)
3-17-1639 esitatud nõuded on selle artikli puhul täidetud. Seetõttu asus halduskohus ka ekslikult seisukohale, et AR ja LV seisukohad pole asja lahendamisel tähtsad.
14.Apellandid märgivad õigesti, et HT-s sisalduva pakkuja kvalifitseerimist puudutava tingimuse kitsendav tõlgendamine ei ole lubatud ning tingimuse ebaselguse korral tuleb seda mõista võimalikult laialt, et potentsiaalsed pakkujad saaksid hankes osaleda ning tagataks konkurents võimalikult väheste piirangutega. Kvalifitseerimistingimuste ebaselguse korral nende kitsam tõlgendamine ei ole kooskõlas hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega.
15.Praegusel juhul ei saa vaidlusalust kvalifitseerimistingimust tõlgendada aga laiemalt, kui seda tegi hankija. Kvalifitseerimistingimuse eesmärk on selge ja selle sõnastus ei ole mitmetähenduslik. Halduskohus on viidanud asjakohasele kohtupraktikale ja selgitanud õigesti, et Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsuses nr 3-16-1970 käsitletud olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole.
16.Avaldatud artikkel peab olema HT kohaselt numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaline. Grammatilise tõlgendamise reeglid nõuavad, et artikli teemalisust mõistetaks eraldi definitsiooni puudumise korral hanketingimustes või muudes õigusaktides – sellist definitsiooni ei leidu – sõnade tavatähenduses. Artikli teemalisust tuleb mõista kui artiklis käsitletud uurimisobjekti, teemat, mida autorid on käsitlenud ja mille probleemidele lahendusi otsinud ja pakkunud. Artikli teema on küsimustering, millele artikkel vastuseid otsib ja mida selgitab. Seda kinnitavad nii võõrsõnade leksikon, eesti keele seletav sõnaraamat kui õigekeelsussõnaraamat. Keeleteadlaste seisukoht sellest kõrvale ei kaldu. Mõistagi võib artiklil olla mitu teemat, mida käsitletakse kõrvuti. PN arvamus ei ole seetõttu põhjendatud osas, milles selgitatakse, et hüdrogeoloogiline modelleerimine peab olema avaldatud artikli peateema. Õige on KK seisukoht, et hüdroloogilise modelleerimise teemaline on artikkel ka juhul, kui selles käsitletakse hüdrogeoloogilise modelleerimise üksikjuhtu.
17.AR selgitas 05.08.2017 arvamuses, et artikli autorid ei seadnud endale ülesandeks hüdrogeoloogilise mudeli tutvustamist ja modelleerimisprotsessi kirjeldust. Hüdrogeoloogilist mudelit ennast lähemalt ei kirjeldata. Seetõttu ei saa seda lugeda numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaliseks artikliks, kuna mudelit ennast ja mudeldamisarvutusi pole artiklis toodud.
18.Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, sest artiklist ei nähtu, millist hüdrogeoloogilist mudelit artiklis käsitletud maardla kasutustingimuste puhul kasutatakse, millisel põhjusel valiti selline mudel (millised on selle mudeli eelised), kas olemasolevat mudelit tuli konkreetsel juhul kohandada, miks ja kui jah, siis kuidas. Artiklis ei ole välja toodud, nagu AR õigesti selgitas, ka mudeldamisarvutusi. Seetõttu ei ole saa vaidlusalust artiklit pidada numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaliseks sõnade tavatähenduses.
19.Ringkonnakohus nõustub hankija ja halduskohtu seisukohaga, et HT vaidlusalune tingimus ei ole tõlgendatav teisiti, kasutades teleoloogilise tõlgendamise argumenti. Hankija on 22.05.2017 vastuses apellantide järelepärimisele piisavalt selgitanud tingimuse, miks oli vajalik hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaline artikkel retsenseeritud ajakirjas autorilt, kes vastutab pakkuja töös hüdrogeoloogilise modelleerimise eest, eesmärki ning see eesmärk nähtub ka hankedokumentide tehnilistest tingimustest. Kvalifitseerimistingimus oli kehtestatud ning hankija poolt selle tõlgendus ka avatud, mistõttu ei pidanud apellandid asuma seda tehniliste tingimuste põhjal ise tuletama. Halduskohtu sellekohaseid põhjendusi ei ole ringkonnakohtul vaja korrata tulenevalt HKMS § 201 lg-st 4. Apellantidel on küll õigus, et hankija ei täpsustanud 22.05.2017 vastuses tingimuse sisu (st ei toonud välja artiklile 9(10)
3-17-1639 esitatavaid täpsemaid nõudeid), ent selleks puudus ka vajadus, arvestades, et tavatähenduses oli see nõue selge. Vastuses toodut ei ole ka halduskohus pidanud kvalifitseerimistingimuse enda täpsustamiseks, vaid selle eesmärgi väljatoomiseks, mis võimaldab nõuet mõista, lähtudes selle eesmärgist. Hankija ei ole pakkujate kvalifitseerimisel sellest selgitusest kõrvale kaldunud.
20.Põhimõtteliselt on apellantidel õigus, et hüdrogeoloogilise mudeli rakendamine ja sellise rakenduse üksikasjade selgitamine artiklis eeldab, et artikli autorid oskavad hüdrogeoloogilist mudelit kasutada ning peaksid ka oskama valida sobiva numbrilise hüdrogeoloogilise mudeli mitmete võimalike seast. Hankija selgitusest nähtub aga, et hankija pidas oluliseks seda, et artikli teema oleks hüdrogeoloogiline modelleerimine, mis tagab, et valdkonda tundvad eksperdid oleks artikli eelretsenseerimisel saanud hinnata artikli taset ja avaldamiskõlbulikkust, seega hinnanud just konkreetselt oskust leida sobiv hüdrogeoloogiline mudel või see välja töötada. MM jt artiklist see teema ei nähtu.
21.Apellantide väited, et artiklil võib olla mitu autorit, kellest pakkuja poolt vastutavaks määratud isik ei tunne artikli ühte teemadest, on otsitud. Need väited seonduvad vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse põhjendatusega, mitte sellele sisu andmisega, sest mõnel hüdrogeoloogilise mudeli rakendamist käsitleva artikli kaasautoril võivad puududa teadmised ka kasutatud mudeli positiivsetest ja negatiivsetest külgedest või oskus sobivat mudelit välja töötada. Selline võimalus on tavapäraselt siiski ilmselgelt väike.
22.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
23.Apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb jätta apellandi kanda, sest apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist apellatsioonimenetluses väitnud. Kolmandad isikud taotlevad esindajatasu väljamõistmist summas 939,60 eurot (sh käibemaks). Esindajatasu maksmist kinnitavad Advokaadibüroo TGS Baltic OÜ 18.10.2017 arve ja selle Tallinna Ülikooli poolt tasumist kinnitav maksekorraldus. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulu põhjendatud ja vajalik, arvestades haldusasjas vaidluse all olevaid küsimusi ja asja mahtu. Kolmandad isikud ei ole taotluses näidanud, et esindajatasu tuleks välja mõista vaid ühe kolmanda isiku kasuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.