Leonhard Weiss RTE AS kaebus riigihankes „Tallinn-KeilaPaldiski ja Keila-Riisipere raudtee kapitaalremondi II etapp“ (viitenumber 170786) AS Eesti Raudtee juhatuse 16.08.2016 otsuse tühistamiseks ühispakkujate OÜ GoTrack, GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio OY kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.09.2016 otsuse nr 19416/170786 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - Leonhard Weiss RTE AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Vastustaja – AS Eesti Raudtee, volitatud esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Kolmandad isikud: OÜ GoTrack, GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio OY (ühispakkujad); kolmandate isikute volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Pikani
Asja läbivaatamine
Avalikul kohtuistungil 21. oktoobril 2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta Leonhard Weiss RTE AS kaebus rahuldamata.
2.Mõista Leonhard Weiss RTE AS-lt AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud 2550 eurot ning OÜ GoTrack, GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio OY kasuks (tasumisega Go Track OÜ-le) 3280 eurot.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. novembril 2016. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eesti Raudtee avaldas 11.03.2016 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudtee kapitaalremondi II etapp“ (viitenumber 170786) hanketeate (HT) ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD).
3-16-1970
Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (11.08.2016) esitasid pakkumused 6 pakkujat, teiste hulgas AS Leonhard Weiss RTE ning ühispakkujad OÜ GoTrack, AS GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio Oy.
2.AS Eesti Raudtee juhatus kinnitas 16.08.2016 otsusega riigihanke tulemused. Muuhulgas: 1) kvalifitseeriti AS Leonhard Weiss RTE ning ühispakkujad OÜ GoTrack, AS GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio Oy; 2) tunnistati AS-i Leonhard Weiss RTE ning ühispakkujate OÜ GoTrack, AS-i GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio Oy pakkumused vastavaks; 3) tunnistati ühispakkujate OÜ GoTrack, AS-i GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio Oy pakkumus edukaks (tl 141-141p).
3.Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 29.08.2016 AS-i Leonhard Weiss RTE vaidlustus AS-i Eesti Raudtee otsustele, millega kvalifitseeriti ühispakkujad OÜ GoTrack, AS GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio Oy ning tunnistati nende pakkumus vastavaks ja edukaks.
4.VAKO jättis 23.09.2016 otsusega nr 194-16/170786 vaidlustuse rahuldamata ning menetluskulud vaidlustaja kanda. VAKO asus järgmistele seisukohtadele.
4.1.Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap-s 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Projektijuhi vastavust esitatud nõuetele tuli tõendada üksnes vastavate andmete esitamisega CV-s. Enne pakkujate kvalifitseerimise otsuse tegemist puudus hankijal igasugune põhjus kahelda ühispakkujate poolt projektijuhina esitatud T. Sarniku kvalifikatsiooni kohta esitatud andmetes. Hankija on kontrollinud pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimusele kohase ja piisava hoolsusega, sh teinud täiendavad järelepärimised. Isiku kogemuse omandamine varasematel objektidel ei sõltu tema konkreetsest ametinimetusest vaid ametikohale vastavate ülesannete täitmisest. Vaidlustusmenetluses on tõendatud, et T. Sarnik osales Türi-Viljandi objektil, oli objekti tellija teadmisel projektijuht ning täitis projektijuhi ülesannetega analoogseid ülesandeid. Vaidlustaja esitatud tõenditest nähtub, et Türi-Viljandi objektil on olnud (vähemalt mingil perioodil) projektijuhiks E. Tamm, kuid see ei välista, et temaga koos või mingil teisel ajal oli projektijuhiks (või täitis projektijuhi ülesandeid) T. Sarnik.
4.2.Kolmanda isiku pakutavad objektijuhid vastavad HT osa III p 2.3 alap-i 2 nõudele 3, kuna on osalenud objektijuhtidena ühe vähemalt 2 500 000 eurose ehitusmaksumusega infrastruktuuri objektil. Nõude 3 sõnastusest ei nähtu, et iga objektijuhi tööosa peaks olema 2 500 000 euro suuruse maksumusega, vaid kehtestatud nõue on üheselt seostatud ehitusobjekti kogumaksumusega. Hankija pole piiranud ka võimalust, et objektijuhid on võinud omandada kvalifikatsiooni kontrollimisel aktsepteeritava kogemuse ühel ehitusobjektil.
4.3.Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap-s 3 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Hankija on pidanud võimalikuks, et kvalifikatsiooni vastavust saab tõendada raudtee teemehaanik, tasemest 5 kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. Hankija pidas HT osa III p 2.3 alapi 3 nõude 3 kohta antud selgituses „kõrgemaks kvalifikatsiooniks“ kõiki raudteeinseneri kutsetasemeid. Vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele vastab ka ühispakkujate pakkumuses A. Lookeni CV-s nimetatud kutsekvalifikatsioon - volitatud raudteeinsener, tase 8. Hankija on selgitustega täpsustanud HT-d ega ole seda muutnud.
4.4.Ühispakkujad vastavad HT osa III p 2.3 alap-s 4 kehtestatud nõudele. Riigihanke objektiga „sarnasteks ehitustöödeks“ HT osa III p 2.3 alap-i 4 mõttes on kõik raudtee infrastruktuuri ja/või raudteede ehituse ja/või raudtee pealisehitise rekonstrueerimise tööd. Türi-Viljandi objekti (riigihange „Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimine“) puhul olid hankelepingu esemeks peatöövõtu korras tehtavad raudtee peateede kapitaalremondi, jaamateede kapitaalremondi ja pöörmete vahetuse tööd ning materjalide mahalaadimine, st tegemist oli raudtee
2(18)
3-16-1970
rekonstrueerimisega HT osa III p 2.3 alap-i 4 mõttes ning hanke objektiks olevatele töödele sarnase ehitustööga. On tõendatud, et Kehärata Kivisto-Lapinkyla MRU2 ja Keharäta Kivistö jaama ehituseks sõlmitud töövõtulepingutes oli Graniittirakennus Kallio OY peatöövõtjaks. Kehärata Kivisto Lapinkyla MRU2 objekti puhul kuulub raudteeseaduse § 21 lg 1 p-st 2 tulenevalt ka raudtee muldkeha eraldi raudtee infrastruktuuri koosseisu ning muldkeha ehitus on käsitletav raudtee infrastruktuuri ehitusena.
4.5.HT osa III p 2.3 alap-s 5 kehtestatud kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud ebaselgelt ning seda ei ava üheselt mõistetavalt ka kehtestatud dokumendinõue ning Hankija 15.04.2016. a ja 03.05.2016. a vastused pakkuja küsimustele (täpsustused VAKO otsuse p 12.1 alapunktides 1-5; VAKO toimik tl 34–45).
4.5.1.Kehtestatud dokumendinõuet „esitada tehnilise kontrolli tõendid hankelepingu esemeks olevate asjade nõuetele vastavuse kohta“ on vaidlusaluse riigihanke hankelepingu eset arvestades võimalik arvestada üksnes Hankija15.04.2016. a ja 03.05.2016. a vastustest tulenevas kontekstis - s.o sisuliselt on tehnilise kontrolli tõendite esitamise nõuete asendatud nõudega pakkuja omakäelise kinnituse esitamiseks.
4.5.2.Ühispakkujad on andnud Nimekirjas sisalduva kinnituse hankelepingu objektiks oleva töö tegemiseks vajalike seadmete olemasolu kohta ning kirjelduse nende hankimise viisidest. Samas dokumendis on kolmas isik andnud kinnitused, et kõik ehitusmasinad ja tehnika vastavad kõikidele nõuetele ja Eestis kehtivatele normidele (VAKO otsuse p 13).
4.5.3.Kuna Hankija ei ole HT osa III p 2.3 alap-s 5 kehtestanud sisuliselt kontrollitavat kvalifitseerimise tingimust ning dokumendinõudeid (VAKO otsuse p 12), vastavad Ühispakkujad HT osa III p 2.3 alap-s 5 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ning nende poolt esitatud dokumendid vastavad põhimõtteliselt HT osa III p 2.3 alap-st 5 tulenevale dokumendinõudele.
4.6.Esitatud pole ühtegi tõsikindlat fakti või tõendit, millest lähtudes võiks asuda seisukohale, et Ühispakkujate pakkumuses kirjeldatud tehnoloogia ei vasta HD tingimustele. Hankija ei saa eeldada, et kuigi pakkumuse dokumendid vastavad HD nõuetele, ei suuda Kolmas isik neist tööde teostamisel tulevikus kinni pidada. HD lisa 1.1 „Tehniline kirjeldus“ p-s 1.2.5, kehtestatud tingimus („Pakkuja peab viimase kolme aasta (2013– 2015) jooksul olema täitnud peatöövõtjana vähemalt kaks (2) käesoleva hanke objektiks olevatele töödele sarnast ehitustööd.“) on sisuliselt kvalifitseerimise tingimus, mis iseloomustab pakkujat ega anna mingit teavet pakkumuse kohta. Kuna seda tingimust ei ole kehtestatud kvalifitseerimise tingimusena HT-s, ei oleks võimalik kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmine ka juhul, kui ta sellele tingimusele ei vastaks. Seejuures pidas VAKO taunitavaks, et hankija, kelle tähelepanu juhiti HD eksitavale tingimusele, ei pidanud vajalikuks hanke alusdokumendi muutmist.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 03.10.2016 Leonhard Weiss RTE AS-i kaebus, milles taotletakse VAKO 23.09.2016 otsuse nr 194-16/170786 tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistatakse kehtetuks AS-i Eesti Raudtee otsused ühispakkujate OÜ GoTrack, GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio OY kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. Kohus võttis 04.10.2016 määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas 07.10.2016 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas AS-l Eesti Raudtee hankelepingu sõlmimine riigihankes viitenumbriga 170786 kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3(18)
3-16-1970
6.Vastustaja ja kolmandad isikud on esitanud seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas 06.10.2106 ja vastuse kaebusele 11.10.2016. Kolmas isik on esitanud täiendavad tõendid vastavalt HKMS § 271 lg-le 3.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja palub tühistada VAKO otsus vaidlustusasjas nr 194-16/170786 ning AS-i Eesti Raudtee otsus ühispakkujate OÜ GoTrack ja GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio OY kvalifitseerimise ning nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Kaebaja väidab järgmist.
7.1.Kolmandal isikul puudusid tehnika kasutusse võtmise kohta kokkulepped. Ainult ühel juhul on kolmas isik esitanud kirjaliku kokkuleppe masina kasutusse saamise võimaluse kohta. Tegemist on ilmselge kvalifitseerimistingimuse rikkumisega. Selles küsimuses on VAKO seisukoht kaebajale arusaamatu, vastuoluline ja põhjendamata.
7.2.Kolmandal isikul puudub nõuetekohane projektijuht. Kolmas isik leiab, et HT osa III punkti 2.3) alapunktis 1 loetletud projektijuhile esitatud nõuded on täidetud Tavo Sarniku puhul, kes väidetavalt omandas nõutud kvalifikatsiooni tegutsemisel projektijuhina TüriViljandi raudteelõigu renoveerimisel (riigihanke viitenumber 119082). Tavo Sarnik ei olnud viidatud Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimisprojektis projektijuht ega täitnud ka sisuliselt projektijuhi ülesandeid. Kolmas isik on esitanud seega valeandmeid. Kaebajal on aga pärast VAKO otsust õnnestunud koguda lisatõendeid, mis kinnitavad kaebaja seisukoha õigsust.
7.3.Kolmandal isikul puudus nõuetekohane objektijuht. Kolmas isik on esitanud kaks isikut, kes mõlemad on osalenud ühes objektis – Edelaraudtee reisijate ooteplatvormide üleviimine eurokõrgusele (riigihange 141454). Kuna selle objekti kogumaksumuseks oli EUR 2 779 078, siis saanud kumbki objektijuhtidest juhtida ise vähemalt EUR 2,5 miljonilist osa sellest objektist. VAKO seisukoht, et pole vahet, millise mahuga objekti kumbki isik objektijuhina juhtis ning piisab üksnes objektijuhina osalemisest selles objektis, on ebamõistlik ja vastuolus HT eesmärgiga.
7.4.Kolmandal isikul puudus nõuetekohane kvaliteedijuht. Kolmas isik on tuginenud inimesele, kes ei oma raudtee teemehaaniku taset 5 ega ka endist raudtee teemehaaniku taset III, vaid kes omab volitatud raudteeinseneri taset 8. VAKO on tuginedes hankija poolt enne pakkumuste esitamist küsimuste-vastuste voorus antud selgitustele leidnud, et volitatud raudteeinseneri taset 8 võib käsitleda HT punktis viidatud raudtee teemehaaniku tasemest 5 kõrgema kutsekvalifikatsioonina. Raudtee teemehaaniku tasemest 5 kõrgemat kutsekvalifikatsiooni ei ole olemas. Hankija on üritanud küsimuste ja vastuste voorus muuta HT tingimust, mida tal ilma HT muutmiseta ei ole õigust teha.
7.5.Kolmandal isikul puuduvad nõuetekohased referentsid vastavalt HT osa III punkti 2.3) alapunktile 4. Kolmandal isikul puudub nõutud kolmest objektist kaks objekti, kuna nendes ei ehitatud raudteed, vaid ühel juhul üksnes muldkeha ja teisel juhul muldkeha ning betoonsildu.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub selle jätta rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
8.1.Kolmandate isikute esitatud projektijuht T. Sarnik vastab kvalifitseerimise tingimusele. Vastustaja on täitnud seejuures oma kontrollikohustuse piisava põhjalikkusega. Pakkuja pidi HT osa III punkt 2.3) alapunkti 1 nõude täitmiseks esitama projektijuhi allkirjastatud CV,
4(18)
3-16-1970
millest nähtuvad andmed projektijuhi hariduse, töökogemuse ja kvalifikatsiooni kohta, koos tema kutsetunnistuse koopiaga ega pidanud esitama mingeid täiendavaid tõendeid. T. Sarnik on töötanud Osaühingus GoTrack alates 2008. aastast projektijuhina ning tema CV kohaselt osalenud projektijuhina Türi-Viljandi raudteelõigu kapitaalremondis aastatel 2010 – 2012. (lepinguline maksumus 10 940 786,66 eurot). Eeltoodule vaatamata esitas vastustaja päringu Türi-Viljandi raudteelõigu projekti tellijale (Edelaraudtee Infrastruktuuri AS) ning on küsinud korduva kinnituse vaidlustusmenetluse ajal. Kaebaja esitatud tõendid ei kinnita kaebaja järeldust, justkui ei oleks T. Sarnik projektijuhi ülesandeid täitnud, vaid näitavad üksnes, et lisaks T. Sarnikule oli projektis veel vähemalt üks projektijuht – Eerik Tamm. Kuna õigusaktid ei sätesta, millised on projekteerimistööde juhtimisele rakendatavad projektijuhi tööülesanded, ei saa hankija alati hinnata pakutava isiku kogemust üksnes isiku ametinimetusele tuginedes, sest see ei ava tegeliku kogemuse olemust
8.2.Kolmandate isikute esitatud objektijuhid vastavad kvalifitseerimise tingimusele. HT-s ei ole määratud, et ühe objektijuhi juhitud konkreetne tööosa eraldi peab olema 2 500 000 eurot, vaid kogu objekti ehitusmaksumus.
8.3.Graniittirakennus Kallio OY referentstööd vastavad kvalifitseerimise tingimusele. HT kohaselt oli sarnaseks tööks raudtee infrastruktuuri ja/või raudteede ehitus ja/või raudtee pealisehitise rekonstrueerimine, mille ehitusmaksumus objekti kohta on minimaalselt 5 000 000 eurot. Vastustaja ei ole HT-s kehtestanud täiendavaid nõudeid selle kohta, mida lugeda sarnasteks ehitustöödeks. Seega tuleb lähtuda HT kõnealuse punkti sulgudes olevast teabest, mille kohaselt kvalifitseerub referentsina nii raudtee infrastruktuuri või raudteede ehitus kui ka raudtee pealisehitise rekonstrueerimine.
8.3.1.Kehärata Kivistö-Lapinkylä MRU2 objektil teostas Graniittirakennus Kallio OY järgmised tööd: raudtee ehitusel raudtee muldkeha ehitus 1000 m. Ehituse käigus rajati muldkeha süvendisse 700 m ulatuses ja betoonist tugimüürid 330 m ulatuses (30 000 m3 betooni), paigaldati läbimõõduga 406 x 12,5 terasvaia (5240 jm). Kaevetäöid teostati mahus 190 000 m3. Sulundseina paigaldati mahuga 12 000 m2.
8.3.2.Kehärata Kivistö jaama ehituse objektil ehitas Graniittirakennus Kallio OY raudtee projektiga seoses kaks 30 m pikkust ja 100 m laiust betoonsilda ning tee- ja raudtee muldkeha ehitamiseks teostati lõhkamistöid 35 000 m3. Raudteejaama ehitustööd sisaldasid: raudtee muldkeha rajamist kuni raudtee pealisehituseni, perroonide ehitust, 145 m pikkuse raudteejaama silla ehitust, tugimüüride ehitust, ootesaali treppide ja liftišahtide betoonitööd.
8.3.3.Tegemist on raudtee infrastruktuuri töödega raudteeseaduse (RdtS) § 21 lg 1 p 2 tähenduses. Ekslik on kaebaja seisukoht, et lubatud on tugineda raudteeinfrastruktuuri ehituskogemusele üksnes juhul, kui koos vastava raudteeinfrastruktuuri osaga oleks ehitatud ka raudteed. RdtS § 21 lg 1 p-s 2 on kasutatud sidesõna „ja“ ei tähenda, et raudteeinfrastruktuuriks loetakse muldkeha ja rööbasteed koos.
8.4.Kolmandate isikute esitatud kvaliteedijuht vastab kvalifitseerimise tingimusele. Ehitustööde kvaliteedijuht peab HT kohaselt omama tehnilist kõrgharidust, vähemalt kolme aasta pikkust ehitusjärelevalve töökogemust ning vähemalt raudtee teemehaanik tase 5 või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni (endine teemehaanik III). Kolmandad isikud on kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks tuginenud spetsialistile, kes omab kutsekvalifikatsiooni volitatud raudteeinsener tase 8.
8.4.1.Raudtee teemehaanik, tase 5 on minimaalne (mitte kõrgeim) kutsekvalifikatsioon, millele riigihankes kvalifitseerimiseks tugineda võib. Volitatud raudteeinsener, tase 8 on kutsekvalifikatsiooniraamistikku arvestades kõrgem kutse, võrreldes raudtee teemehaanik, tasemega 5. Asjaolu, et raudtee teemehaanik, tase 5 on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, 5(18)
3-16-1970
remont- ja ehitustööde kutsealal kõige kõrgem kutse, ei tähenda, et sellest kutsest ei oleks kvalifikatsiooniraamistiku tasemeid silmas pidades kõrgeimaid kutseid. Raudtee teemehaanik, tase 5 on kutsestandardi kohaselt keskastme spetsialist, samas kui volitatud raudteeinsener on kutsestandardi kohaselt tippspetsialist-ekspert (teave Kutsekoja veebilehelt).
8.4.2.Vastustaja ei ole küsimusele vastates HT tingimust muutunud, vaid üksnes selgitanud selle tähendust. HT on juba avaldamisest saadik sisaldanud terminit „või kõrgemat“. Kaebaja oli ainus pakkujatest, kes täitis HT tingimuse minimaalseima kvalifikatsiooniga, s.o raudtee teemehaanik, tase 5. HT-s kasutatud mõiste „või kõrgem“ annab võimaluse tõendada kvaliteedi kutsealast pädevust ka raudteeinseneri kvalifikatsiooniga, pidi pakkujatele selge olema hiljemalt siis, kui vastustaja vastas hankemenetluses küsimusele nr 30.1.
8.4.3.HT-st ei tulene, et raudtee teemehaaniku, tase 5 ja sellest kõrgema kutsekvalifikatsiooni (praegusel juhul volitatud raudteeinsener, tase 8) tööosad ja kompetentsid peaksid täielikult kattuma. Sellisel nõudel puuduks ka igasugune mõistlik põhjus.
8.5.Kõik riigihankes osalenud pakkujad on vastustajale piisavalt usaldusväärselt kinnitanud tehnika olemasolu või kasutusse võtmise võimalusi.
8.5.1.Kvalifitseerimise tingimus võis olla ebaselge (nagu VAKO otsuses märkis), mistõttu tuleb seda tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste tegemise. Ka VAKO otsusest tuleneb, et kuna HT osa III punkt 2.3) alapunktis 5 ei ole kehtestatud sisuliselt kontrollitavat kvalifitseerimise tingimust ega dokumendinõudeid, siis vastavad kolmandad isikud nimetatud kvalifitseerimise tingimusele ja nende poolt esitatud dokumendid vastavad põhimõtteliselt HT osa III punkt 2.3) alapunktist 5 tulenevale dokumendinõudele.
8.5.2.Vastustaja hinnangul ei saa HT-d tõlgendada nii rangelt, et iga tööriista või tehnikavahendi kohta tulnuks esitada kirjalik kokkulepe, vaid piisab, kui pakkujad esitavad üldise kirjaliku kinnituse seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või kokkulepped. Kvalifitseerimiseks saab piisavaks lugeda ka pakkuja kinnitust tehnika kasutusse võtmise kohta vabaturult. Sel juhul ei ole objektiivselt võimalik esitada ka eelnevaid kokkuleppeid, vaid piisab pakkuja kui ehitusvaldkonna professionaali üldisest kinnitusest.
8.5.3.Enamus kolmandate isikute kvalifitseerimisdokumentides loetletud seadmeid on nende omandis. UK-25/18 tee-ehituse kraanat koos 16 USO platvormiga kavatsevad nad rentida teise isiku kaudu ning pakkumuse koosseisu on lisatud kinnituskirjad sellelt isikult ja UK-25/18 kraana omanikult OOO Dzelzcela Büve. Muid seadmeid (doseerhopperid, dumpkaarid ja rööparong) kavatsevad kolmandad isikud kasutada vastustaja vaguniparki kuuluvate veeremite hulgast ning kuna vastustaja saab enda olemasolevate seadmete kasutust planeerida, siis ei ole põhjendatud kaebaja kahtlus, et kolmandatel isikutel ei ole või nad ei saa kasutusse võtta hankelepingu täitmiseks vajalikku tehnikat.
8.5.4.Ka kaebaja ise pole HT-d nii rangelt tõlgendanud ning on pakkunud tehnikat, mis vastustajale teadaolevalt ei kuulu kaebajale (vaid tõenäoliselt hoopis kaebaja kontserni kuuluvale teisele ettevõtjale), kuid mille osas kaebaja ei ole esitanud kirjalikku kokkulepet. Teerull ja buldooser on mainitud kaebaja tööde teostamise tehnoloogias, aga täpsustatud ei ole, kust see tehnika saadakse.
8.5.5.Vastustaja on kõiki pakkujaid kohelnud võrdselt, olles HT tingimust laiendavalt tõlgendanud ning võimaldanud tehnika olemasolu kinnitada mh pakkuja üldiste kinnitustega ja viitega vabaturule.
9.Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.
9.1.VAKO menetluses õigeaegselt esitamata väidete, taotluste ja tõendite osas ei ole lubatav kaebuses tugineda ega allutada kohtulikule kontrollile kohustuslikus kohtueelses menetluses 6(18)
3-16-1970
tõstatamata küsimusi. Kaebuses ei ole HKMS § 198 lg 2 ja 3 arvestades põhjendatud uute väidete ja tõendite (s.h. kaebuse lisad 3, 5 -7 ja 9) hilinenult esitamist.
9.2.Kolmas isik on esitanud nõutud dokumendid vastavuses HT osa III p 2.3) alapunktile 1. Hankija on täitnud kontrollikohustuse ja õigesti tuvastanud, et T. Sarnik vastab projektijuhile ette nähtud tingimustele. Võtmetöötajatele kehtestatud nõue on suunatud sisulise pädevuse ja kompetentsi tagamisele, mille juures ei oma vähimatki tähtsust asjaolu, millist ametinimetust isik kandis. Kaebaja ei saa nõuda, et Hankija, VAKO ja kohus arvestaks kaebaja kontserni kuuluvate ettevõtete ja/või töötajate kui selgelt tema edust huvitatud isikute poolt alles vaidlustusmenetluse ajal (või ka pärast seda) antud kinnitusi, mille kohaselt neile kui OÜ Go Track alltöövõtjatele teadaolevalt T. Sarnik Türi-Viljandi renoveerimishankes projektijuhina ei tegutsenud. Hankija on pöördunud referentsobjekti tellija poole ning saanud kinnituse T. Sarniku pädevuse kohta. Kolmas isik esitas 06. oktoobri 2016. a menetlusdokumendi lisadena referentsobjekti omanikujärelevalve ja ka alltöövõtja Raxoest OÜ kinnituskirjad, mis tõendavad lisaks tellija kinnitusele, et just T. Sarnik osales ja täitis referentsobjektil projektijuhi ülesandeid ja omandas vajaliku kogemuse. Kaebaja esitatud tõendid ei kinnita vastupidist. Kui kõnealuse õigussuhte raames tegutses E. Tamm mingil perioodil (ühe) projektijuhina, ei tähenda see, et Türi-Viljandi hankelepingu täitmisel oli (ainsaks) projektijuhiks algusest lõpuni tema ja ükski teine isik paetöövõtusuhtes projektijuhi ülesandeid ei täitnud.
9.3.HT osa III p 2.3) alapunktile 2 nõuet objektijuhtide vastavuse osas ei saa mitte kuidagi tõlgendada selliselt, et iga objektijuht peab olema osalenud eraldi vähemalt 2,5 miljoni euro suuruse ehitusmaksumusega projektis või ühiselt vähemalt 5 miljoni euro ehitusmaksumusega projektis. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et hanketeates esitatud tingimusi ei saa tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada esitatud tingimustest nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole. Ka praegusel juhul ei saa pakkujatelt nõuda, et referentsobjektid oleksid objektijuhtide puhul kindlasti erinevad või sama objekti puhul peaks ehitusmaksumus olema vähemalt 2 korda suurem, kui on HT-s nõutud. HTs nõutud dokumendid ehk objektijuhtide CV-d on kolmas isik esitanud.
9.4.HT osa III p 2.3) alapunkti 3 – kvaliteedijuhi vastavus – osas on ebaõige Kaebaja väide, et diplomeeritud raudteeinsener tase 7 (või kõrgem) kompetentsid ei kata ära teemehaanik tase 5 kompetentse. Kvaliteedijuhile kehtestatud nõuded peavad eesmärgi poolest tagama eelkõige seda, et tööd teostatakse kvaliteedinormidest- ja nõuetest kinni pidades ehk sisuliselt teostab kvaliteedijuht töövõtja enda sisemist järelevalvet ja kontrolli tagamaks tööde kvaliteeti. Raudtee teemehaanik tase 5 kui keskastme spetsialist on madalama kutsekvalifikatsiooniga ja HT kohaselt minimaalne tase, mis võimaldab kvaliteedijuhi kohuseid täita. Volitatud raudteeinsener tase 8 on vaieldamatult kõrgem kvalifikatsioon, mille omistamine isikule eeldab märkimisväärselt laiemat kompetentsi ning on orienteeritud rohkem kvaliteedijuhi kohustuste täitmisele. Sisuliselt vastab kolmanda isiku poolt esitatud kvaliteedijuht HT nõuetele ja eesmärkidele. Kui hanketeadet ei ole vaidlustatud kehtib see sõnastuses ja kujul nagu see on avaldatud, ka juhul kui mõni tingimus on ebapiisav, asjakohatu, ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane. Hankija poolt hanke käigus antud vastusega nr 30.1 ei ole hankija asunud HT-d muutma.
9.5.Hankijaks olev Eesti Raudtee AS on kahtlemata pädev hindama, kas referentsobjektide tööd vastavad HT tingimustele ning Hankija on vastavuse ka õigesti tuvastanud. Hankija on leidnud, et tegemist on sarnaste töödega ning seda kinnitab ka VAKO otsus. Referentsobjektid on ka raudteeseaduse normidest lähtudes sarnasteks töödeks. 7(18)
3-16-1970
9.6.Kolmas isik vastab HT osa III p 2.3.) alapunkt 5 nõuetele ka kasutatava tehnika osas. HT tingimuse ja ka hankija selgituste kohaselt aktsepteeris hankija eranditult kõiki pakkujaid, kes esitasid kinnituskirjad või kirjalikud kokkulepped. Ükskõik kes pakkujatest töid tegema asub, kasutab nii tavatööriistu kui ka muud tehnikat nagu suruõhutööriistad jms (mida ei olnud vaja ja ei ole ka pakkumuse koosseisus eraldi välja toodud). Ilmselgelt ei nõua HT tingimus, et kui selliseid vahendeid laenutakse vabaturult (tööriistalaenutusest), peaks pakkujad esitama selle kohta eelkokkuleppe. Samaväärselt kehib see ka vabaturul ja hankija või EVR Cargo omanduses oleva tehnika kohta, mis on samuti probleemideta vabaturult kättesaadav. Nii hankija kui EVR Cargo on alati ja eranditult võimaldanud peatöövõtjatel tehnikat kasutada, mida kinnitab ka HD praeguses hankes. Sisuliselt ei satu hanke eesmärgi saavutamine ohtu sellest, kas juba praegu on vormistatud nt dosseerhopperite kasutamiseks mõni lepingudokument. HT ega hankija ei ole seda nõudnud ning ka kaebaja ei saa nõuda, et HT tingimust hankija, VAKO või kohtu poolt tagantjärgi kitsendataks.
10.Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemate seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus on mõistnud kaebuses esitatud nõudeid selliselt, et tühistamisnõudega vaidlustatakse otsus, millega hankija kvalifitseeris kolmandaks isikuks olevad ühispakkujad ning tunnistas nende pakkumuse vastavaks ja edukaks (tl 141 ja 141p). Samuti on vaidlustatud VAKO otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaidlustus (04.10.2016 kohtumäärus kaebuse menetlusse võtmiseks, p 6; tl 36–37). Kaebaja ei ole kohtu poolt nõuete taoliselt määratlemisele vastuväidet esitanud. Kaebaja on seisukohal, et ühispakkujate (kolmas isik) puhul pole täidetud HT nõuded tehnika omandamise või kasutuselevõtu osas ega nõuded, mis esitatakse projektijuhile, objektijuhile ja kvaliteedijuhile ning puuduvad nõuetekohased referentsid varasemate tööde osas. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad sellele vastu ja peavad kõiki eeltoodud HT nõudeid täidetuks.
12.HT osa III punkti 2.3) p 5 kohaselt peavad pakkujal olemas olema või tal peab olema võimalus omandada või kasutusse võtta hanke objektis oleva töö teostamiseks vajalikud seadmeid ja tehniline varustus, mida saab hankelepingu täitmisel kasutada. Alapunktis 5.1. näeb HT ette: „Pakkujal tuleb esitada kinnitus vajalike seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks vajalike seadmete ja tehnilise varustuse omandamiseks või kasutusse võtmiseks. Koos seadmete ja tehnilise varustatuse nimekirjaga tuleb esitada tehnilise kontrolli tõendid hankelepingu esemeks olevate asjade nõuetele vastavuse kohta koos viitega tehnilistele normidele või standarditele.“
12.1.Kaebaja on kaebuse p-s 14 märkinud, et vaidlustab nõuetekohasuse kohta tõendite esitamata jätmise tehnika osas, mida kolmandal isikul endal ei olnud ja mille kohta kirjalikud kokkulepped puudusid.
12.2.Kaebajaga võib nõustuda, et tsiteeritud HT alapunkt 5.1 käsitleb nõudeid nii tehnika olemasolu või selle omandamise/kasutamise osas, aga ka tehnilise kontrolli tõendite nõuet. Kaebaja leiab, et VAKO on segi ajanud p-s 5.1. sisalduvad kaks erinevat dokumendinõuet. Kohus sellega ei nõustu. VAKO on otsuse p-des 12 ja 13 eristanud nii nõuet kinnitada tehnika olemasolu või selle soetamist/kasutusse võtmist (p 12.1. alapunktid 1,2,3) kui ka vastavust 8(18)
3-16-1970
tehnilistele nõuetele ning neid nõudeid ka eraldi käsitlenud. Otsuse p-s 12.1 alapunktides 4 ja 5 on VAKO käsitlenud „tehnilise kontrolli tõendeid“. VAKO asus vaidlustatud otsuses p-s 12.1 ja 13 seisukohale, et HT osa III punkti 2.3) p 5 kehtestatud kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud ebaselgelt ning seda ei ava üheselt mõistetavalt ka kehtestatud dokumendinõue ega hankija vastused pakkuja küsimustele, st pole kehtestatud sisuliselt kontrollitavat kvalifitseerimise tingimust ega dokumendinõudeid. Kaebaja leiab, et isegi kui nõustuda VAKO-ga selles, et tehnilise kontrolli nõue on ebaselge, ei saa kaebaja arvates nõustuda, et ebaselge on kirjalike kokkulepete nõue tehnika olemasolu või kasutamise kohta. Kaebaja märgib õigesti, et hankija poolt küsimuste-vastuste staadiumis antud selgitavad vastused puudutasid ainult tehnilise kontrolli nõudeid (vastused küsimustele nr 25 ja 31; VAKO toimik tl 77p ja 79-79p). See ei vii aga kohtu arvates järeldusele, et ebaselgust on võimalik järeldada samuti ainult tehnilistele nõuetele vastavuse osas, vaid alapunkti 5.1 osas tervikuna.
12.3.Kaebaja viitab ka RHS § 41 lg 1 p-le 8, mis sätestab, et hankija nõuab hanketeates pakkuja kinnituse töö- või liiklusvahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolu vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks, mida pakkuja või taotleja saab hankelepingu täitmisel kasutada. See nõue on HT-s ka praegusel juhul vähemalt formaalselt täidetud. Kuna sisuliselt kontrollitavad nõuded puudusid, on VAKO asunud seisukohale, et ühispakkujate esitatud dokumendid vastavad alap-s 5 sätestatud dokumendinõudele. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et hoolimata kvalifitseerimistingimuse ja dokumendinõude ebaselgusest on tegemist HT kehtivate sätetega, mida õigeaegselt vaidlustatud ei ole. Pakkujad on pakkumusi tehes neile tingimustele tuginenud ning on olnud pakkumust tehes samaväärses olukorras. Hankija möönab HT osa III punkti 2.3) p 5 puudusi ja nõustub VAKO etteheidetega (vastus kaebusele p 50-51). Kohus nõustub VAKO lähenemisega, et sellises olukorras on põhjendatud nõuete laiendav tõlgendamine võimalikult konkurentsi kaitsval moel, et võimaldada suuremal hulgal pakkujatel pakkumus teha. Pakkujatel oli võimalus esitada hankijale HT sisu ebaselguse korral täiendavaid küsimusi.
12.4.VAKO seisukoha järgi, mida kaebaja ei pea õigeks, oli nõutav üldine kinnitus. Kaebaja mõistab HT-s esitatud kinnituste nõuet selliselt, et kui kolmas isik esitas tehnika nimekirja, siis tähendas kinnituste nõue, et see puudutab nimekirjas loetletud tehnikat. Kaebaja arvates on ekslik VAKO järeldus, et HT-s pole nõutud iga nimekirjas nimetatud eseme kohta kinnitust selle olemasolu kohta või kirjalikku kokkulepet omandamiseks või kasutusse võtmiseks. Kaebaja ei pea piisavaks pakkuja üldisi kinnitusi selle kohta, et osa tehnikat on kavas hankida vabaturult seni teadmata isikutelt. Kaebaja rõhutab, et kolmas isik ise on eristanud tehnikat, mida ta omab ja mida kavatseb rentida ning et ta on esitanud koos pakkumusega nimekirja talle omandiõiguse alusel kuuluva tehnika kohta ja sellise tehnika kohta, mida ta kavatseb rendile võtta. Samuti on nimetatud tehnikat, mida kolmas isik soovib väidetavalt rendile võtta, kuid mille kohta pole ühtki HT-s nõutud kirjalikku kokkulepet. Kaebaja leiab, et kuna puuduvad sellekohased kirjalikud kokkulepped, on täitmata HT osa III punkti 2.3) alap. 5.1 dokumendinõue ning seega ka p-s 5 esitatud kvalifitseerimistingimus. Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku tehnika nimekirjast tuleneb üheselt, et nõutud kokkulepped tehnika rentimiseks puuduvad ning seetõttu ei saanud ta ka kvalifitseeruda Kaebaja hinnangul on tegemist sisulise puudusega Riigikohtu praktika tähenduses (lahend haldusasjas nr 3-3-1-24-13). Vaidlust ei ole, et kolmas isik on loetlenud nii tehnikat, mis on tema omanduses, masinaid, mille kasutusse saamiseks on tal teada konkreetsed ettevõtjad ja olemas kokkulepped (tl 14, 14 9(18)
3-16-1970
p ja 76) või kinnitus omandisse saamise kohta (8 doseershopperi osas) ning selline tehnika, mida kavatsetakse rentida vabaturult ning veel kindlalt teadmata lepingupartneritelt (tl 13). Loetelu hõlmab ka vastustajal (hankijal) olemas olevat tehnikat, mida pakkuja kavatseb kasutada ning mille kasutusse andmist saab kinnitada/välistada ning planeerida just vastustaja ise. Vastustaja kinnitusel on kvalifitseerimiseks piisav, kui pakkujad esitavad üldise kinnituse seadmete ja varustuse olemasolu kohta või kokkulepped nende soetamise/kasutusse saamise kohta. Seda seisukohta jagab ka kolmas isik.
12.5.Kohus nõustub VAKO järeldusega, et ebaselgus on HT osa III punkti 2.3) alap-s 5.1 nii seadmete kuuluvust/kasutamisvõimalust kui ka nende tehnilist nõuetekohasust kinnitavas osas. VAKO-ga saab nõustuda selles, et esmalt on kõnealuse punkti tekstis terminoloogiline ebaselgus hanke eseme määratlemisel. HT osa III punkti 2.3) alap. 5.1 teises lauses nimetab hankija hanke esemena asju, mis peaksid olema vastavuses tehniliste nõuete või standarditega. Samas nähtub nii HT tekstist üldisemalt kui ka HT osa III punkti 2.3) alap. 5 tekstist, et hangitakse kapitaalremondi tööd, mille teostamiseks on vajalikud seadmed ja tehniline varustus. Teisalt on hankija jätnud täielikult kehtestamata mistahes nõuded tööde tegemiseks vajalike seadmete ja tehnika koosseisule ja hulgale ning jätnud täpsustamata, millises vormis ja sisuga peaksid alapunktis 5.1. nimetatud kinnitused ja kokkulepped olema esitatud ning milline peaks olema nende konkreetsuse aste. HT osa III punkti 2.3) alap-s 5.1 on hankija nõudnud „kinnitus vajalike seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks vajalike seadmete ja tehnilise varustuse omandamiseks või kasutusse võtmiseks.“ Esitatud sõnastusest ei saa järeldada, et hankija oleks sätestanud konkreetse nõude, et iga loetletud seadme või varustuse elemendi kohta peab olema kas kinnitus omandis või kasutuses olemise kohta või kirjalik kokkulepe omandisse või kasutusse saamise kohta. Kinnituse nõue HT-s sätestatud kujul võimaldab laiemat tähendust, sh kinnitust selle kohta, mil moel kavatseb pakkuja saada vajalikud seadmed ja varustuse, mida ta veel ei oma ega kasuta ega ole selleks sõlminud ka kirjalikke kokkuleppeid. Kaebaja rõhutab, et tegemist ei ole vabaturult lihtsalt kättesaadava tehnikaga, vaid raudteespetsiifilise tehnikaga, pealegi pole teada selle rendihind ega seisukord. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku puhul tegemist oma valdkonna spetsiifikat tundva ettevõtjaga, kes peab vabaturu all eelduslikult silmas siiski hangitavate tööde teostamiseks vajalike seadmete ja tehnika spetsiifilist turgu. Hankija ei ole nõudnud kinnitusi ega kirjalikke kokkuleppeid sellise detailsusega, et seal oleks rendihind vms üksikasjad esitatud.
12.6.Ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamisega ei kohelda kaebajat ebasoodsalt halvemini ega võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes ka põhjusel, et tema enda poolt pakkumuses näidatud tehnika on tal kas olemas, kasutuses või selle kohta on olemas kirjalikud kokkulepped. Vastustaja viitab ka kaebaja enda pakkumusele, märkides, et kaebaja ise on samuti esitanud loetelus tehnikat, mis kuulub tõenäoliselt kaebaja kontserni ettevõtjale ning ka tema ei ole kõikide seadmete kohta kirjalikke kokkuleppeid esitanud (nt teerulli ja buldooserit, mille kohta kokkulepete puudumist heidab kaebaja ette kolmandale isikule, mainib ka kaebaja ise vaid tööde teostamise tehnoloogias, näitamata, kuidas ta kavatseb selle tehnika saada). Vastustaja esindaja on kinnitanud, et ka kaebaja saanuks põhimõtteliselt arvestada vastustajal olemasoleva tehnika kasutamise võimalusega. Arvestades, et tegemist oli kehtiva HT sõnastusega, puudus hankijal võimalus pakkumuste vastavust hinnates täpsustada või täiendada kinnituse nõude sisu ning kitsendavatest
10(18)
3-16-1970
kriteeriumitest lähtumine olnuks vastuolus nii läbipaistvuse kui ka võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3)
13.Kaebaja leiab, et kolmandal isikul puudub nõuetekohane projektijuht, kuna kolmandate isikute esitatud Tavo Sarnik ei olnud viidatud Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimisprojektis (riigihanke viitenumber 119082) projektijuht ega täitnud ka sisuliselt projektijuhi ülesandeid. Kolmas isik on esitanud seega pakkumust tehes valeandmeid. Kaebaja väitel on sellel objektil projektijuhi ülesandeid täitnud hoopis Eerik Tamm.
13.1.HT osa III punkti 2.3) alapunktis 1 on loetletud projektijuhile esitatud nõuded. „1. Pakkuja peab antud hanke objektiks olevate raudtee infrastruktuuri ehitustööde juhtimisel ja teostamisel kaasama vastutava isikuna ehitustööde projektijuhi. Ehitustööde projektijuht peab 1) omama ehitusalast kõrgharidust, 2) omama vähemalt kolme aasta pikkust ehitusjuhtimisalast töökogemust ettevõttes, 3) olema teostanud käesoleva hanke objektiks olevatele töödele sarnaseid ehitustöid, 4) omama vähemalt raudtee teemehaanik tase 5 või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni (endine raudtee teemehaanik III) ning 5) peab olema osalenud viimase viie aasta jooksul projektijuhina vähemalt ühes 5 000 000 EUR (ilma käibemaksuta) ehitusmaksumusega raudtee alas teostatud infrastruktuuri ehitusobjektis.
1.1.Nõutav dokument: Pakkuja esitab hankedokumentide Lisa 6 vormil projektijuhi allkirjastatud CV, millest nähtuvad andmed projektijuhi hariduse, töökogemuse ja kvalifikatsiooni kohta, koos tema kutsetunnistuse koopiaga. Pakkuja esitab vabas vormis kirjaliku kinnituse selle kohta, et projektijuht on Pakkujaga Töölepinguga olnud seotud olnud vähemalt üks aasta (arvestades aasta tagasi alates hanketeate avaldamisest). Juhul kui isik ei ole olnud pakkujaga töölepingulises suhtes nõutud perioodi või kasutatakse pakkumuses teise ettevõtte töötajat, peab olema pakkumusele lisatud projektijuhina esitatava isiku kirjalik kinnitus, et ta osaleb isiklikult hanke teostamisel.“
13.2.Vastustajal on õigus selles, et HT nägi ette üksnes allkirjastatud CV, millest nähtuks projektijuhina esitatud isiku nõuetele vastavus, ja kutsetunnistuse koopia esitamist, ning see nõue oli täidetud. HT kohaselt puudus kohustus CV-s esitatud asjaolusid põhjalikumalt tõendada. Hankija on hoolimata konkreetse kontrollikohustuse puudumisest hakanud projektijuhina esitatud isiku kogemust siiski kontrollima. Vastustaja on täiendavalt T. Sarniku CV-s märgitud projektijuhina tegutsemise kohta Türi-Viljandi raudteelõigu kapitaalremondil 2010-2012 kohta küsinud korduvalt kinnituse projekti tellijaks olnud Edelraudtee Infrastruktuuri AS-lt (VAKO toimik, tl 143 –143p).
13.3.T. Sarniku kogemuse kohta projektijuhina on esitanud järgmised tõendid: 1) Tavo Sarniku kinnitus Türi-Viljandi raudteelõigu kapitaalremondi projektis osalemise kohta (referents CV, mis esitati pakkumuse koosseisus); 2) kolmandate isikute kinnitus selle kohta, et Tavo Sarnik on Türi-Viljandi raudteelõigu kapitaalremondi projektis täitnud projektijuhi ülesandeid (tulenevalt üldisest kinnitusest, et kõik pakkumuses esitatud andmed on tõesed). Seejuures tuleb arvestada, et üks kolmandatest isikutest - Osaühing GoTrack - oli Türi-Viljandi projektis peatöövõtja; 3) Türi-Viljandi raudteelõigu kapitaalremondi projekti tellija kaks kinnituskirja (tl 51–54). Kirjalikud kinnitused on esitanud P.P. Ehitusjärelevalve (tl 51-52), kes kinnitab, et TüriViljandi raudteelõigu renoveerimistöödel täitis töövõtja meeskonnas projektijuhi ülesandeid ka Tavo Sarnik. Raxoest OÜ kinnitab 14.09.2016 kirjas VAKO-le, et teostas Go Track OÜ alltöövõtjana ehitusgeodeetilisi töid Lelle-Türi-Viljandi raudteel 2011-2012 riigihanke nr 119082 käigus. Tööde tellijaks oli Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, peatöövõtjaks Go Track 11(18)
3-16-1970
OÜ ja peatöövõtja poolseks esindajaks oli projektijuhi ülesannetes Tavo Sarnik. T. Sarniku poolt tulid otsesed tööde korraldused, T. Sarnik vaatas üle alltöövõtja teostatud töid ja alltöövõtja poolt toimus ka rihitabelite, teostusjooniste jms. üleandmised T. Sarnikule. Esitatud tõenditest nähtuvalt on kinnitused andnud ettevõtjad pidanud T. Sarnikut suhtlemisel Lelle-Türi-Viljandi raudteelõigul GoTrack projektijuhiks. P.P.Ehitusjärelevalve kirja sõnastusest saab järeldada, et nad ei välista ka mitut projektijuhti.
13.4.Kaebaja, väites, et T. Sarnik ei olnud nimetatud objekti projektijuht, on esitanud enda juhatuse liikmete allkirjastatud 08.09.2016 kinnituse, et projektijuhina tegutses E. Tamm, mitte T. Sarnik (tl 15 –15p). Samuti on esitatud GoTrack OÜ aktid Türi-Viljandi objekti keevitustööde kohta, millele on ühena kahest projektijuhist alla kirjutanud Eerik Tamm koos I. Meinbergiga (tl 16–16p). Need aktid kinnitavad ka E. Tamme ütlusi tunnistajana, et projektijuhte võis ühe objekti puhul olla rohkem kui üks. Endine Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) raudteeinfrastruktuuri osakonna peaspetsialist 2010-2012 Mati Räli on esitanud kaebajale kirjaliku kinnituse (tl 17p-18), et Türi-Viljandi raudteelõigu rekonstrueerimisel on olnud OÜ GoTrack projektijuhiks E. Tamm ning T. Sarnik ei ole üheski dokumendis projektijuhina nimetatud. Kinnituse andja märgib, et oma ametikoha tõttu mäletaks ta, kui T. Sarnik olnuks selles projektis projektijuht. Endine TJA järelevalveametnik Viljar Luhthein on märkinud e-kirjas kaebajale, et Türi-Viljandi raudteelõiguga puutus ta kokku eelkõige seoses ooteplatvormidega ning selles osas oli GoTrack OÜ kontaktisikuks projektijuht Eerik Tamm ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS poolt H. Taube. Vastuse märgib V. Luhthein, et puutus selle projektiga seoses kokku just nende inimestega (tl 18p). E. Tamm on ka projektijuhina allkirjastanud 02.11.2011 e-kirja Indrek Kalistele, sooviga rentida Türi/Viljandi objektil tööde teostamiseks vaguneid (tl 19). E. Tamm on enda koostatud CV-s töökogemusena GoTrack OÜs märkinud ametikohaks projektijuht ja loetletud tööde hulgas peatöövõttu Türi-Viljandi peatee remont koos ooteplatvormide ehitusega (tl 19p–20p).
13.5.Kohus märgib esmalt vastuseks kolmanda isiku väitele, et peab viidatud tõendeid võimalikuks arvestada kui õigeaegselt esitatuid ja hindab neid kogumis muude asja tõenditega. Asjaolu, et VAKO pidas neid hilinenult esitatuks, ei välista kohtu arvates nende esitamist kohtumenetluses. Halduskohtumenetluses kehtib põhimõte, et tõendit ei ole põhjust pidada hilinenult esitatuks, kui selle vastuvõtmine ei venita menetlust (HKMS § 62 lg 1 ls 2; § 51 lg 4). Kohtu hinnangul ei soovita tõendada asjaolusid, mis polnuks arutluse all juba vaidlustuse esitamisel.
13.6.Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Eerik Tamm selgitas töökorraldust ja -jaotust Türi-Viljandi raudteelõigu remondi projektis. E. Tamme ütluste kohaselt töötas ta sel objektil töövõtjaks olnud GoTrack OÜ projektijuhina. Tema mäletamist mööda oli HT-s nõutud üks projektijuht. Tunnistaja selgituste kohaselt ei olnud tegemist selgelt struktureeritud juhtimismudeliga, vaid pigem meeskonnatööga. Tunnistaja selgituste kohaselt ei vormistatud projektiga tööd alustades konkreetset dokumenti, kus oleks nimetatud nimeliselt kindlate funktsioonide kandjad. Tunnistaja ütlustest ilmnes, et ta esindas selle projekti raames töövõtjat kui projektijuht ja projekti raames esindas ka juhatuse liige Aivar Treve. E. Tamm kinnitas koostööd T. Sarnikuga, nimetamata teda sõnaselgelt projektijuhiks. Tunnistaja ütluste kohaselt töötati projektimeeskonnana, kuhu kuulusid peale tema veel juhatuse liige Aivar Treve ja T. Sarnik ning teatud perioodil keevitustööde küsimustes juhatuse liige Ago Treve. Enamasti tegutseti kolmeliikmelise meeskonnana, kus formaalselt ei olnud konkreetseid tööülesandeid määratletud ning kes otsustas küsimusi erinevatest valdkondadest.. Juhtimise struktuur võib olla erinev nagu see on paika pandud ettevõtte sisekorraga. Selle objekti jaoks eraldi objektijuhte tunnistaja mäletamist mööda ei olnud nimetatud. Täideti ülesannete kogumit. 12(18)
3-16-1970
Tunnistaja selgitas, et projekti oli kaasatud mitmeid inimesi, projekt oli olulise mastaabiga, ettevalmistused toimusid erinevates linnades. Tellijaga suhtlemine oli enamasti tunnistaja ülesanne. Arvab, et tellija teadis, et tema oli projektijuht. Samas möönis E. Tamm, et osa aega Türi-Viljandi raudteelõigu remondi projektist oli ta ka seotud teise projektiga (Türi- Lelle) ning sel ajal võisid Türi-Viljandi projekti raames esindada teised isikud. Ka möönis E. Tamm, et ühe projekti puhul ei ole välistatud mitme projektijuhi olemasolu, samuti projektijuhi vahetumine projekti vältel. Tunnistaja ütluste kohaselt võis pakkuja käsitleda T. Sarniku kogemust praegu vaidluse all oleva hanke kontekstis.
13.7.Kõik eelnev kinnitab E. Tamme kogemust ja tegvust projektijuhina Türi-Viljandi raudteelõigul. Seda pole ka vaidluse alla seatud. Samuti pole tõendeid selle kohta, et T. Sarnik oleks formaalselt nimetatud projektijuhiks. Pigem on küsimus selles, kas projektijuhiks sai olla ka T. Sarnik (nt samaaegselt, sama projekti raames konkreetselt määratlemata rollijaotuse puhul, projekti erinevatel etappidel). Tunnistaja ütlustest ei saa kohtu hinnangul teha ühest järeldust, et T. Sarnik pole saanud kogemust kõnealuse projekti projektijuhina. Tunnistaja märkis, et konkreetne ametinimetus ei oma tähendust, oluline on, et oleks olemas vastav kompetents. T. Sarnik kuulus kolmeliikmelisse projektimeeskonda algusest peale. T. Sarniku ülesandeks oli raudteetehnika liikumise üle järele valvamine, osade materjalide hankimine ning tunnistaja selgituste kohaselt täitis ta ülesandeid, mis on võrdsustatavad projektijuhi ülesannetega – raudteeveeremi koordineerimine ja jälgimine, igapäevaste ülesannete jagamine. Tegemist oli tunnistaja sõnul vastutusrikka töölõiguga. Kuna projekt oli ulatuslik, möönis tunnistaja, et erinevad isikud võisid rohkem kokku puutuda erinevate projektimeeskonna liikmetega, sõltuvalt töölõigust, milles nad suhtlesid, ning tajuda meeskonnaliikmete rolli seetõttu erinevalt. Tunnistaja selgitas, et hankelepingu täitmine Türi-Viljandi lõigul toimus 2011-2012, paralleelselt sellega oli tunnistaja hinnanguliselt 2012. a esimese poolaasta vältel Türi-Lelle lõigul liiprivahetuse projektiga seotud. Sel ajal vähemalt T. Sarnik asendas tunnistajat. Samuti täitis ta tema ülesandeid tunnistaja puhkuse ajal ning osales näiteks nõupidamistel, millest tunnistaja ei saanud osa võtta Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole välistatud, et sama projektijuht tegutseb korraga mitme projekti projektijuhina, see sõltub tugistruktuuridest. Tunnistaja täitis T. Sarniku äraolekul ka tema ülesandeid. Tunnistaja möönis, et samal ajal kui tema tegutses Türi-Lelle lõigul, võis olla teistel meeskonnaliikmetel Türi-Viljandi projekti juures suurem koormus. Kui tunnistaja ise selle projektiga parasjagu ei tegelenud, olid tema ülesanded suure tõenäosusega T. Sarniku õlgadel. Kokkuvõtteks alluti juhatuse korraldustele, kes vastutas projekti teostamise eest.
13.8.Kolmas isik on esitanud kohtule e-kirjad, mille saatjaks on T. Sarnik ja sisuks erinevad tegevused Türi-Viljandi raudteelõigu remondi. Vaidlus poolte vahel on selles, millist tähendust T. Sarniku projektijuhina määratlemisel omab see, kellena ta on ennast eeltoodud kirjavahetuses näidanud ja neis näidatud tegevused. 26.08.2012 T. Sarniku e-kirjas (teemal liikluse osaline sulgemine) on ta end tekstis nimetanud „tööjuht“ (tl 95), samuti 11.04.2012 kirjas (tl 104). T. Sarnik on 22.03.2012 e-kirjas (teemal logistika killustiku veoks, aluseks töögraafikute koostamisel) allkirjastanud kui „teeremonditehnika käitusjuht“ (tl 102). Kohtule esitatud T. Sarniku e-kirjade (tl 102-111p) sisu hõlmab transpordi (vedur ja veduribrigaad) tellimist ja planeerimist raudteetehnika transportimiseks ja killustiku veoks ning veoplaane, korraldusi raudteeliikluse korraldamiseks (sh liikluse sulgemine) ja raudtee korrashoiuks, tehnika tellimist ja kasutamise planeerimist, samuti vastutavate isikute märkimist erinevates töölõikudes. 13(18)
3-16-1970
Vaidlust pole, et üheski esitatud kirjadest ei nimeta T. Sarnik ennast projektijuhiks. Mõnikord on kirjade alla märgitud kas ees- ja perekonnanimi või ka ainult eesnimi, mõnikord „Tavo Sarnik GoTrack OÜ“ ja telefoninumber, ühel kirjal (tl 102) on signatuuriks „Tavo Sarnik Teeremonditehnika käitlusjuht Go Track OÜ“. Kolmanda isiku esindaja on selgitanud, et T. Sarniku e-kirjade signatuur võib olla jäänud varasemast ega pruugi näidata tema rolli projekti juhtimisel. Kaebaja juhtis istungil tähelepanu ka Tavo Sarniku 26.08.2012 e-kirjale (tl 95) 27.08.2012 liikluskorralduse ja tööplaani kohta, milles T. Sarnik on nimetatud tööjuhina. Esitatud e-kirjade sisu ja T. Sarniku tegevust raudteeliikluse korraldamisel ja materjaliveo tagamisel kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja E. Tamm.
13.9.Kohtu hinnangul ei ole HT tingimustele vastavuse hindamisel ainumäärav, kas isik on olnud formaalselt projektijuhi ametikohale nimetatud, vaid projektijuhina tegutsemise kogemus ja projekti mastaap on HT-s kehtestatud selleks, et projektijuhina nimetatud isikul oleks vastavat suurusjärku projekti üldjuhtimise kogemus. Seega on ühispakkujad täitnud HT osa III punkti 2.3) alapunktis 1 sätestatud nõudmised.
14.HT osa III punkti 2.3) alapunktis 2 nõutakse, et pakkuja peab hanke objektiks olevate raudtee infrastruktuuri ehitustööde teostamisel kaasama vastutava isikuna vähemalt 2 ehitustööde objektijuhti. Ehitustööde objektijuht peab olema osalenud viimase viie aasta jooksul objektijuhina vähemalt ühes 2 500 000 EUR (ilma käibemaksuta) ehitusmaksumusega raudtee alas teostatud infrastruktuuri ehitusobjektis.
14.1.Vaidlust pole, et kolmas isik on esitanud objektijuhina kaks isikut, kes mõlemad on osalenud ühel objektil – Edelaraudtee reisijate ooteplatvormide üleviimine eurokõrgusele (riigihange 141454) ning et nende kogemuse tõendamiseks on esitatud nõutavad CV-d. Kaebaja leiab, et kuna selle objekti kogumaksumuseks oli 2 779 078 eurot, siis ei saanud kumbki objektijuhtidest juhtida ise vähemalt 2,5 miljoni euro suurust osa sellest objektist. Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et piisab üksnes objektijuhina osalemisest selles objektis. Vastustaja on seisukohal, et HT-s ei ole määratud, et ühe objektijuhi juhitud konkreetne tööosa eraldi peab olema 2 500 000 eurot, vaid silmas on peetud kogu objekti ehitusmaksumust. Sama seisukohta jagab kolmas isik, märkides, et HT-s esitatud tingimustest ei saa tuletada nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole. Pakkujatelt ei saa nõuda, et referentsobjektid oleksid objektijuhtide puhul kindlasti erinevad või sama objekti puhul peaks ehitusmaksumus olema vähemalt 2 korda suurem, kui on HT-s nõutud.
14.2.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga. 2,5 miljoni euro nõudega on määratletud objekti maht ja olulisus, milles peab objektijuhil kogemus olema. Seega ei ole õige lähenemine nagu peaks kahe objektijuhi puhul olema tegemist poole suuremas rahalises mahus objektiga. Kohtu hinnangul on HT-s määratletud nõutava objekti mastaap ning HT-st ei saa teha järeldust nagu poleks lubatav arvestada kahe objektijuhi kogemust samal objektil, mille maksumus vastas esitatud nõudele summaliselt ja isegi ületas seda. Objekti maksumus, suurusjärk ja sellega seonduvate kohutuste olemus ei sõltu sellest, mitu objektijuhti seal töötades kogemuse said. HT tekstist ei tulene tingimust, et objektijuht pidanuks just üksinda nimetatud suurusjärgu objektil kogemuse omandama. Kolmas isik märgib põhjendatult, et HT teksti ei saa pakkujate jaoks piiravamalt tõlgendada, täiendades seda tingimustega, mida seal kirjas pole.
15.HT osa III punkti 2.3) alapunktis 3 on nõutud, et ehitustööde kvaliteedijuht peab 1) omama tehnilist kõrgharidust, 2) omama vähemalt kolme aasta pikkust ehitusjärelevalve töökogemust, 3) omama vähemalt raudtee teemehaanik tase 5 või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni (endine teemehaanik III). Pakkuja esitab alapunkti 3.1. kohaselt hankedokumentide lisa 6 vormil 14(18)
3-16-1970
kvaliteedijuhi allkirjastatud CV, millest nähtuvad andmed kvaliteedijuhi hariduse, töökogemuse ja kvalifikatsiooni kohta, koos kutsetunnistuse koopiaga.
15.1.Vaidlust pole selles, et kolmandad isikud on kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks nimetanud spetsialisti, kes omab kutsekvalifikatsiooni volitatud raudteeinsener tase 8. Kaebaja on seisukohal, et raudtee teemehaaniku tasemest 5 kõrgemat kutsekvalifikatsiooni ei ole olemas ega nõustu VAKO seisukohaga, et volitatud raudteeinseneri taset 8 võib käsitleda HT-s viidatud raudtee teemehaaniku tasemest 5 kõrgema kutsekvalifikatsioonina. Vastustaja on seisukohal, et kuigi raudtee teemehaanik, tase 5 on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutsealal kõige kõrgem kutse, ei tähenda, et sellest kutsest ei oleks kvalifikatsiooniraamistiku tasemeid silmas pidades kõrgeimaid kutseid. Raudtee teemehaanik, tase 5 on kutsestandardi kohaselt keskastme spetsialist, samas kui volitatud raudteeinsener on kutsestandardi kohaselt tippspetsialist-ekspert (teave Kutsekoja veebilehelt http://www.kutsekoda.ee/et/kvalifikatsiooniraamistik/ekr_tutvustus). HT-st ei tulene vastustaja hinnangul, et raudtee teemehaaniku, tase 5 ja sellest kõrgema kutsekvalifikatsiooni (praegusel juhul volitatud raudteeinsener, tase 8) tööosad ja kompetentsid peaksid täielikult kattuma. Vastustaja seisukohta jagab ka kolmas isik.
15.2.Kohus nõustub kaebajaga selles, et tase 5 on raudtee teemehhaaniku kõrgeim tase. Samuti ei nähtu kutsestandardite süsteemist selget hierarhilist süsteemi, mis suhestaks raudtee teemehhaaniku ja raudteeinseneri tasemed (tl 23, 24pöördel).
15.3.Kaebajal on õigus selles, et raudtee teemehaanik tase 5 (tl 21-22; 25-31) ja volitatud raudteeinsener tase 81 (tl 23p-24; 32-33p) tööosad ei lange kokku. Raudteeinsener on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialist või juht, valdkonnast tervikpilti omav tippspetsialist-ekspert ja tema tööosa on standardis sõnastatud 4 komponendist koosnevana: raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine; juhtimine; kutsealale pühendumine; suhtlemine. Raudtee teemehaanik tase 5 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustööde planeerimine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine ja vastuvõtmine. 5. taseme raudtee teemehaanik on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab meeskondade töö eest. Tema tööosad on kutsestandardis oluliselt detailsemalt avatud. Eelnevast hoolimata on kohus nõus VAKO järeldusega, et vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele vastab ka ühispakkujate pakkumuses A. Lookeni CV-s nimetatud kutsekvalifikatsioon - volitatud raudteeinsener, tase 8. Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et kvaliteedijuhile kehtestatud nõuded peavad eesmärgi poolest tagama eelkõige seda, et tööd teostatakse kvaliteedinormidest- ja nõuetest kinni pidades ehk sisuliselt teostab kvaliteedijuht töövõtja enda sisemist järelevalvet ja kontrolli tagamaks tööde kvaliteeti. Seega ei ole põhjust arvata, et inseneriharidusega raudtee-ehitusele spetsialiseerunud isik ei suudaks mõista vajalikke kvaliteedinõudeid ega nende täitmist kontrollida ja korraldada. Nõutavast kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialisti kasutamine ei pruugi olla hädavajalik ja ettevõtja seisukohast alati mõistlik, kuid kutsestandardite võrdlus viib järeldusele, et kõrgema kutsekvalifikatsiooniga isiku näitamine pakkumuses kvaliteedijuhina ei muuda pakkumust mittevastavaks. Sisuliselt vastab kolmanda isiku poolt esitatud kvaliteedijuht HT nõuetele ja eesmärkidele.
15.4.Kaebaja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et raudtee teemehhaanikul on selliseid volitusi, mida raudteeinseneril ei ole (nt remonditöödeks vajalik pädevus ehitus- ja remonditöödeks liikluse sulgemiseks). Need argumendid ei saa kohtu arvates välistada, et kolmas isik on täitnud HT nõude kvaliteedijuhina volitatud raudteeinseneri esitades. Kui pakkuja peab võimalikuks sellist kõrge kvalifikatsiooniga isikut kasutada, on tema enda risk tagada sisemine töökorraldus selliselt, et tööprotsess kulgeks nõuetekohaselt, sh et vastava pädevusega töötajad saaksid korraldada liikluse sulgemise.
15.5.Kaebaja leiab ka, et hankija on üritanud küsimuste ja vastuste voorus muuta HT tingimust, milleks tal ilma HT muutmiseta ei ole aga õigust. Kohus ei nõustu, et hankija tegevust pakkujate küsimustele vastates saaks pidada HT tingimuste muutmiseks. Hankija on vastuseks küsimusele nr 30 (02.05.2016) vastanud, et aktsepteerib kõrgemat kutsekvalifikatsiooni, nt diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (VAKO toimik, tl 79, https://riigihanked.riik.ee/register/HankeAndmed,form.sdirect). Vastav teave oli küsimuste-vastuste rubriigis kättesaadav ka kaebajale. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajat oleks eksitatud pakkumuse tegemisel kvaliteedijuhi nõutava kvalifikatsiooni osas. Tal oli kolmandate isikutega võrdväärselt võimalik pakkumust esitada, hankija ei ole rikkunud võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse nõuet.
16.Kaebaja väitel puuduvad kolmandal isikul nõuetekohased referentsid vastavalt HT osa III punkti 2.3) alapunktile 4. Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku näidatud kolmest objektist ei ole kohased kaks objekti, mille puhul ei ehitatud raudteed, vaid ühel juhul üksnes muldkeha ja teisel juhul muldkeha ning betoonsildu.
16.1.HT osa III punkti 2.3) alapunktis 4 kohaselt peab pakkuja ajavahemikus 2010 - 2015 olema teostanud peatöövõtjana vähemalt kolm, käesoleva hanke objektiks olevatele töödele sarnast ehitustööd (raudtee infrastruktuuri ja/või raudteede ehitus ja/või raudtee pealisehitise rekonstrueerimine), mille ehitusmaksumus objekti kohta on minimaalselt 5 000 000 eurot. Alapunkti 4.1. kohaselt peab pakkuja esitama pakkuja teostatud olulisemate sarnaste ehitustööde nimekirja koos lepingute loetelu (lepingu maksumuse, sõlmimise kuupäeva ja info teiste lepingupoolte kohta) ja kinnitusega, et tööd on lõpetatud ning teostati sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt.
16.2.Kolmas isik on esitanud HD lisana 7 nimekirja järgmiste objektide kohta: 1) OÜ GoTrack: Türi-Viljandi objekt; 2) Graniittirakennus Kallio OY on esitanud teostatud sarnaste tööde nimekirja (tl 34). Selles on välja toodud Kehärata Oy tellimusel teostatud projekt Kehärata-Lapinkylä MRU2 (raudtee muldkeha) ning Kehärata Kivistö jaama ehitus (raudtee projekti raames muldkeha ja kaks betoonsilda; raudteejaama ehitustööde raames muldkeha rajamine raudtee pealisehituseni, perroonide ehitus, silla ja tugimüüride ehitus, ootesaali treppide ja liftišahti betoonitööd). Türi-Viljandi objekti üle vaidlust pole.
16.3.Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et kaebaja tõlgendus RdtS § 21 lg 1 punkti 2 põhjendamatult kitsalt. Ülal viidatud HT nõude kohaselt hõlmasid sarnased tööd nii raudtee kui ka raudteede infrastruktuuri ehitust. RdtS §-s 21 on loetletud raudteeinfrastruktuuri osad. Nendeks on ka rööbastee ja muldkeha koos sinna juurde kuuluvate rajatistega (p 2), oote- ja laadimisplatvormid (p 3), raudteesillad jms rajatised (p 4), raudteeinfrastruktuuri hooned (p 11) ning juurdepääsuteed kaupadele ja reisijatele (p 7). Seega on põhjendatud arvata kolmanda isiku poolt loetletud töid HT-s silmas peetud „sarnasteks töödeks“ (raudtee infrastruktuuri ja/või
16(18)
3-16-1970
raudteede ehitus ja/või raudtee pealisehitise rekonstrueerimine). Vaidlust pole kohtumenetluses selle üle, et kolmandat isikut sai loetletud tööde puhul pidada peatöövõtjaks.
17.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt kvalifitseerinud kolmandad isikud ja nende pakkumuse vastavaks tunnistanud. Seetõttu puudub alus nii vaidlustatud otsuse kui ka VAKO otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg-st 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 4939,63 eurot ja kulude nimekirja ning konto väljavõtte nende tasumise kohta (tl 126-130) ning täiendavalt kohtuistungiks valmistumise ja kohtuistungil osalemisega seotud kulude väljamõistmiseks 1670,46 euro ulatuses (taotlus ja tõendid kulude tasumise kohta, tl 146–149). Kaebaja on ka tasunud riigilõivu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (1295 eurot). Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3724,99 eurot ning esitanud kulude nimekirja ja dokumendid nende kandmise kohta (tl 119-122). Kolmas isik on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 4855,20 eurot ja esitanud menetluskulude nimekirja ning kulude kandmist tõendava dokumendi (tl 112-116) ning täiendavalt taotluse kohtuistungil osalemise kulude väljamõistmiseks (606,90 eurot) koos kulude kandmist tõendava dokumendiga (tl 150-154). Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Samuti tuleb temalt välja mõista menetluskulud vastustaja kasuks ning tulenevalt HKMS § 108 lg-st 8 kolmanda isiku kasuks, kes on kolmas isik nö vastustaja poolel.
19.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
19.1.Kohus peab vastustaja menetluskulud põhjendatuks vastustajalt välja mõista 2550 euro ulatuses. Vastustaja soovib kulude väljamõistmist 24 tunni ja 50 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest maksumusega kokku 3724,99 eurot. Kohus peab põhjendatuks kulusid 17 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on osaliselt ülepaisutatud ajaline maht nii esialgse kaebuse ja lisadega tutvumisele ning esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisel (kokku 5 tundi 45 min) kui ka kaebusele vastusese ja täienduse koostamisel (kokku 12 tundi 45 min) . Kohtu hinnangul on piisav ulatus vastavalt 3 tundi 50 minutit ja 7 tundi 50 min). Tegemist ei ole eriti keerukate õiguslike küsimustega ning suuresti on vastustaja kajastanud samu õiguslikke positsioone nagu ka juba vaidlustusmenetluses. Samuti on kolmanda isiku vastusega vastustaja üksnes tutvunud, kuid pole sellele vastuseks menetlusdokumenti koostanud (kohus peab põhjendatud kuluks 1 tund 20 minutit taotluses märgitud 2 tundi 20 min asemel). Teenuse tunnihind on 125 eurot, millele lisandub käibemaks.
17(18)
3-16-1970
Selline teenuse tunnihind on väljakujunenud kohtupraktikas aktsepteeritud http://www.riigikohus.ee/vfs/2078/6igusabikulude%20v%E4ljam6istmine%20halduskohtume netluses_K.%20Vaarmari.pdf , lk 23–24).
19.2.Vastustaja taotleb kokku kulude väljamõistmist summas 5462 euro ja 10 sendi ulatuses. Kohus peab põhjendatuks 3,5 tunni ulatuses kulusid seoses osalemisega kohtuistungil ja sellele järgnenud suhtlusele kliendiga. Küll aga peab kohus mõneti ülemääraseks kulusid, mis on välja toodud kolmanda isiku 20.10.2016 taotluses (tl 112-116) kokku 28 tunni ulatuses. Kohus peab vastustaja kulusid kohtuistungile eelnevalt samuti põhjendatuks 17 tunni ulatuses. Kolmas isik märgib põhjendatult erinevate positsioonide rohkust vaidluses, kuid samas ei ole tegemist õiguslikult eriti keeruka vaidlusega ning samu küsimusi on valdavalt käsitletud ka vaidlustusmenetluses. Kohus peab üldiselt väljakujunenud kohtupraktika juures ülemäärseks ka teenuse tunnihinda, mis arvelt nähtuvalt (arvestades ka 15% allahindlust) on koos käibemaksuga 173,40 eurot. Kohus peab eelnevat arvestades põhjendatuks kaebajalt välja mõista kolmanda isiku menetluskulud kokku 3280 euro ulatuses. Kolmas isik taotleb menetluskulude tasumist Go Track OÜ-le.
20.Halduskohus rahuldas 07.10.2016 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas AS-l Eesti Raudtee hankelepingu sõlmimine riigihankes viitenumbriga 170786 kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuistungil (21.10.2016) esitas vastustaja esindaja taotluse kaebuse rahuldamata jätmise korral esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpetamiseks alates apellatsioonitähtaja lõppemisest. Kohus lahendab vastustaja poolt kohtuistungil esitatud esialgse õiguskaitse muutmise taotluse ja ettemakstud tunnistajatasu tagastamise eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.