Maksuõigus › Maksuotsused

raamatupidamisarvestuses teenuste müügi hulgas: 1) Leedu firmale UAB Ekobaze osutatud teenus, mis on seotud veose organiseerimisega autotranspordiga marsruudil Leedu-Saksamaa; 2) Läti firmale SIA Tranzit SV vagunite andmine osalemiseks veoprotsessis Rezekne2-Maardu marsruudil; 3) Eesti äriühingutele ABB AS, RGR Metall OÜ ja Elme Metall OÜ – valtsmetalliga vagunite vedu Läti raudteel. OÜ Hansagrand väidab, et need teenused soetatud Stella & Stas OÜ-lt. Maksuhaldur jõudis kontrolli tulemusel järeldusele, et Stella & Stas OÜ ei ole müünud teenuseid Hansagrand OÜ-le: 1) OÜ Stella & Stas majandustegevusega seotud asjaolud on iseloomulikud äriühingule, mille asutamise eesmärgiks ei ole seatud teostada iseseisvat majandustegevust. Teenuste soetamise kajastamine reaalset majandustegevust mitteomavalt Stella & Stas OÜ arvete alusel võimaldas Hansagrand OÜ-le enammakstud käibemaksu otse riigilt tagasi küsida; 2) Hansagrand OÜ ei müünud äriühingule UAB Ekobaze teenuseid, mis on seotud veose organiseerimisega marsruudil Leedu – Saksamaa. Nimetatud teenust UABle Ekobaze osutas tema endine äripartner A. Pukeno PI; 3) Hansagrand OÜ ei müünud äriühingule SIA Tranzit SV vagunite rentimise teenust. Kontrollimise käigus ei leidnud kinnitust vagunite rentimise teenuse tegelik osutamine. AS-ile ABB, RGR Metall OÜ-le ja Elme Metall OÜ-le Läti territooriumil kaubaveo maksete arvestamise teenuse edasimüügiks soetas OÜ Hansagrand selle Läti ekspedeerijalt SIA Tranzit SV ja Standox Trade LLPlt. 11.09.2014 tegi MTA Hansagrand OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/5368-34, millega otsustati vähendada Hansagrand OÜ poolt esitatud 2011 novembri ja detsembrikuu käibemaksudeklaratsioonil deklareeritud 0% määraga maksustatavat käivet summas 306 131 eurot, vähendada Hansagrand OÜ poolt esitatud 2011 novembri ja detsembrikuu käibemaksudeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 90 992,76 eurot ning määrati Hansagrand OÜ-le 2011 novembri ja detsembrikuus tasumisele täiendavat käibemaksu 90 992,76 eurot. Hansagrand OÜ esitas 09.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 11.09.2014 maksuotsuse nr 12.23/5368-34 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse maksuotsuse täitmise peatamiseks. 15.10.2014 määrusega jättis Tallinna Halduskohus Hansagrand OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 29.10.2014 esitas Hansagrand OÜ esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse. 31.10.2014 kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Hansagrand OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.10.2014 määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus on õigusvastane haldusakt. Hansagrand OÜ on tõendatud asjaoludele ja õigusnormidele tuginevate argumentidega põhjendanud, et ta on oma käibemaksuarvestuses käitunud alati õiguspäraselt ning ta on Stella & Stas OÜ-lt reaalselt saanud ja ekspedeerimise raames edasimüünud kõik vaadeldavad rahvusvaheliste maantee- ja raudteevedudega seotud teenused ning tal on seaduslik õigus maha arvata nimetatud äriühingult nende teenuste kohta saadud ostuarvete alusel sisendkäibemaksu ning samuti deklareerida nii UAB-le Ekobaze kui ka SIA-le Tranzit SV teenuste edasimüüki 0%-ilise maksumääraga ühendusesisese käibena. Maksuotsus on õigusvastane eelkõige seetõttu, et esiteks on vaadeldavad maantee- ja raudteevedudega seotud teenuste sisuks olevad sooritused reaalselt teostatud ning tehingute vorm vastab sisule. Teiseks on Hansagrand OÜ reaalselt saanud Stella & Stas OÜ-lt kõik need teenused ja ta on need ekspedeerimise raames edasimüünud oma klientidele ning seda kinnitavad tõendid ja ka kõik asjaosalised. Kolmandaks on mitme edasimüüjaekspedeerija veoprotsessis osalemine tavaline ning Hansagrand OÜ on teenuste ostmisel tegutsenud heas usus ning tema käibemaksuarvestus vastab tehingute majanduslikule sisule ja õigusaktidele. Käesoleva kohtuvaidluse üheks peamiseks õiguslikuks küsimuseks on üldistatult see, kas Hansagrand OÜ-l on õigus arvestada Stella & Stasi OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu. Sellega seonduvalt on probleemküsimuseks üldistatult see, kas Stella & Stas OÜ on osutanud Hansagrand OÜ-le maanteevedude ja raudteevedude ekspedeerimisteenust. Hansagrand OÜ on seisukohal, et mõlemale küsimusele saab vastata jaatavalt. Hansagrand OÜ-l on seaduslik õigus maksustatavast käibest maha arvata Stella & Stas OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu ning Stella & Stas OÜ on osutanud Hansagrand OÜ-le vaadeldavat ekspedeerimisteenust.

Fakt on see, et vaadeldavad rahvusvahelised maanteeveod ja raudteeveod on reaalselt toimunud. Vedurid on vedanud mööda raudteesid kaupa vagunitega ja veoautod on vedanud mööda maanteed kaupa treileritega. Selles osas puudub antud juhul vaidlus. Selle jaoks, et need kaubaveod toimuksid on vaja ekspediitoreid, kes tegelevad vedude protsessi teostamise korraldamise üksikasjadega. Seejuures ekspediitorid võivad edasi müüa ka veoteenust, nagu antud juhul autotransport ja samuti saavad ekspediitorid ekspedeerimise raames edasi müüa raudteekasutusõigust, vagunite kasutamise õigust ja muid raudteeveoga seotud teenuseid. Maksuamet on antud juhul seadnud kahtluse alla kolme liiki teenuste ostmise-müügi. Esiteks veoautodega maanteel transporditeenuse marsruudil Leedust Saksamaale. Teiseks venemaa vagunite kasutusõiguse teenus raudteel marsruudil Lätist Eestisse. Kolmandaks Läti territooriumi raudteevagunitega läbimise kompleksteenus (selle teenuse puhul maksuamet ei vaidlusta Hansagrand OÜ poolt teenuse edasimüüki). Samas on Hansagrand OÜ reaalselt saanud kõik nimetatud ja Stella & Stas OÜ-lt arvetel märgitud rahvusvaheliste kaubavedudega seotud teenused ning seejuures on ta kõik need teenused edasi müünud oma klientidele. Hansagrand OÜ poolt teenuste Stella & Stas OÜ-lt saamist ja edasimüüki tõendavad Maksuameti kontrolli käigus teenuste osutajatest ja saajatest äriühingute antud kinnitused ja selgitused. Neid asjaolusid on kinnitanud näiteks UAB Ekobaze juhataja K.K. ning SIA Translats juhataja A.P. ja SIA Transzit SV juhataja V.S. oma selgituskirjadega ning samuti nende poolt Leedu ja Läti maksuhaldurite kaudu rahvusvaheliste järelepärimiste raames edastatud selgitustega. Samuti on asjaolusid kinnitanud Stella & Stas OÜ juhataja S.P. ja Hansagrand OÜ juhataja I.Š. oma protokollitud ütluste ja selgituskirjadega. Seejuures kinnitasid teenuste osutamist ja saamist kohtumenetluses ülekuulatud tunnistajad V.S. ja S.P. oma ütlustega ning samuti I.Š. vande all antud seletusega. Hansagrand OÜ poolt teenuste Stella & Stas OÜ-lt saamist ja edasimüüki tõendavad maksuameti kontrolli käigus kogutud dokumentaalsed tõendid: teenuste osutamise lepingud, teenuste teostamise aktid, teenuse tasude kohta esitatud arved ning arvete summade tasumise pangaülekanded, samuti veokirjad CMR ja SMGS vormidel, vaguniload jms. Samuti on kõik need ekspedeerimistehingud vastavalt Maksuameti poolt kogutud pangakontode väljavõtetele, raamatupidamisprogrammide väljatrükkidele ja käibedeklaratsioonidele jms nõuetekohaselt kajastatud Hansagrand OÜ kui ka Stella & Stas OÜ raamatupidamises ja maksuarvestuses. Riigikohus on selgitanud, et: “Eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta. Kolleegiumi arvates ei saa kõiki tõendeid kogumis hinnates jätta konkreetse põhjenduseta esimeses lauses nimetatud tõendeid kõrvale.” (vt RKHKo 3-3-1-81-12, p 16). Hansagrand OÜ on nõuetekohaselt dokumenteerinud kõik vaadeldavate teenuste saamised ja edasimüümise tehingud, teenus on reaalselt saadud ja maksuarvestuseks olulised seonduvad asjaolud on eluliselt kontrollitavad. Hansagrand OÜ leiab, et maksuameti poolt tegelikult tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid tõendavad vaadeldavate tehingute toimumist ja maksuarvestuse õiguspärasust. Samas ei ole maksuamet eelnimetatud fakte ja tõendeid arvestanud või on hinnanud neid vääralt ja valikuliselt, keskendudes sekundaarsete vastuolude otsimisele. Maksuamet on jätnud tõendid igakülgselt hindamata ning on selle asemel kujundanud oma järeldused väidetavate ebakõlade pinnal, mis ei oma siin sisulist tähendust. Maksuametil tuleb tõendeid hinnates neid omavahel kõrvutada selgitamaks välja nendes sisalduvad riimumised. Antud juhul on riimumine valdav. Maksuamet peab arvestama asjaolusid, millest nähtuvalt on need tehingud reaalselt toimunud. Hansagrand OÜ tegi maksumenetluses nõuetekohaselt ja igakülgset koostööd. Maksuameti kahtlused ei ole mõistlikult põhjendatud. Maksuamet ei tohi oma kontrolli käigus tekkinud väärkahtlusi ja põhjendamatuid hüpoteese ning otsitud n-ö ebakõlasid tõlgendada Hansagrand OÜ jaoks negatiivselt. Kahtlused tuleb tõlgendada Hansagrand OÜ kasuks. See printsiip kehtib ka maksumenetluses ning seda on halduskohtud korduvalt rakendanud märkides, et piiripealsetes ning ebaselgetes situatsioonides tuleb tõlgendada nii õigusnorme kui asjaolusid maksukohustuslase kasuks. Maksuamet on oluliselt rikkunud seda reeglit ning uurimisprintsiipi. Need õiguserikkumised on viinud maksuotsuses väärjärelduste tegemiseni. Maksuamet on püüdnud leida oma järelduste toetuseks väidetavaid ebakõlasid seoses sellega, et teenuseid on vahendanud mitmed ettevõtjad ning eelkõige teenuste edasimüüjate sisemisi küsimusi puudutavad väidetavad n-ö kahtlased aspektid on maksuotsuses tehtud järelduste aluseks. Kahtlused ei ole põhjendatud. Kolmandate isikute siseküsimuste tõttu Hansagrand OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine ei ole seaduslik ning

see tekitab ettevõtluses kindlusetust. Üksnes müüjat iseloomustavate aspektide tõttu ei saa järeldada, et tehingut ei ole toimunud ja sisendkäibemaksu on mahaarvatud alusetult. Seda on korduvalt selgitanud Riigikohus (vt nt kohtuasi 3-3-1-49-14, p 19) ning samuti Euroopa Kohus (vt nt kohtuasi C-18/13, p 31) ja Euroopa Inimõiguste Kohus (vt nt kohtuasi 6689/03, p 21). Hansagrand OÜ on tegutsenud teenuste tellijana ja ekspedeerijana heas usus ning käibes tavapärase mõistliku hoolsusega. Hoolsus põhineb üle 14 aasta - pikaajalisel kogemusel raudteevedude valdkonnas ja asjaolul, et veod reaalselt toimusid ning olid nõuetekohaselt dokumenteeritud, kontrollitud ja teenused olid klientide poolt vastu võetud. Hea usk põhineb ka asjaolul, et Stella & Stas OÜ on selles valdkonnas tegutsenud üle 16 aasta ning S.P. on kogenud spetsialist ning varasemalt pikki aastaid töötanud Eesti Raudteel. Riigikohus on selgitanud, et heausksel ja hoolsal ostjal ei või piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Paljude ekspedeerijate osalemine rahvusvahelises veoprotsessis on tavaline praktika. Seejuures sageli piirdub ekspedeerija tegevus isikute kokkuviimisega ja teenuse edasimüügiga. Ärialased kontaktid ja suhted on selles valdkonnas väga olulised. Ekspedeerijate ja vedajate valik sõltub nende spetsialiseerumisest konkreetsetele veolõikudele ja marsruutidele, samuti isiklikest kontaktidest ning eelkõige on oluline kauba saatja – ekspedeerijad – vedaja vaheline usaldus. Antud juhul oli vahendajatestruktuur ja seejuures Stella & Stas OÜ ekspedeerimine õigustatud kuna kaubaveod toimusid ilma tõrgeteta. Maksuotsuse hüpoteesid ja teiste isikute siseküsimusi jms puudutavad kahtlused ei kummuta asjaolu, et õiguslikult ning faktiliselt oli Stella & Stas OÜ see, kes ekspedeerijana müüs vaadeldavad teenused Hansagrand OÜ-le. Maksuameti järelduste ebaõigsust näitab ka väide, et UAB Ekobaze ja SIA Tranzit SV suurendasid oma kulusid, viies raha ettevõtlusest välja ning sellest järelduslikult AS ABB, ja RGR Metall OÜ ja Elme Metall OÜ said mitu korda kallimat teenust, mis võib samuti viidata raha ettevõtlustest väljaviimisele. Samas UAB Ekobaze ja SIA Tranzit SV kinnituste kohaselt kontrollisid neid vastavalt Leedu ja Läti maksuhaldurid ning mingeid maksualaseid rikkumisi ei tuvastanud. See kontroll oli tingitud maksuameti rahvusvahelisest järelepärimisest nende tehingute kohta. Samuti on ebaloogiline, et ABB jt ostaks teenust mitu korda kallimana. Tegemist on suure globaalse ettevõttega, kellel on piisavalt teadmisi raudteevedude logistikast jms, kes ei maksaks väidetavalt 4 korda suuremat tasu. Maksuamet väited on ka vastuolulised, sest ta on tuvastanud, et Hansagrand OÜ poolt AS-ile ABB ning RGR Metall OÜ-le ja Elme Metall OÜ-le teenuste müümine on reaalne ja seonduv käibemaksuarvestus õiguspärane. Seejuures on asjakohane märkida, et maksuamet on tuvastanud, et teistelt ettevõtjatelt kontrollitud perioodidel Hansagrand OÜ poolt saadud ja osutatud ekspedeerimisteenused on reaalselt toimunud ja lugenud maksuarvestuse õiguspäraseks. Näiteks Timbercom OÜ (Eesti territooriumil Valga-Maardu) vagunitega raudteeveo organiseerimisteenused ja Vistalink OÜ transporditeenused. Nende raames teostatud toimingud on samad nagu Stella & Stas OÜ-lt ostetud ja edasimüüdud teenuste puhul. Samas on otsitud kahtluste ja väidetavate ebakõlade tõttu just Stella & Stas OÜ müüdud teenused loetud mitteosutatuks ja käibed mittetekkinuks. Maksuamet väidab, et Hansagrand OÜ on saanud maksueelise. See väide on ebaõige ja tulenevalt käibemaksuarvestuse reeglitest ei saagi siin mingit eelist tekkida. Maksuamet on tuvastanud, et Hansagrand OÜ on tasunud Stella & Stas OÜ teenustasu koos käibemaksuga. See ei ole mingi eelis. Tulenevalt käibemaksuarvestusreeglitest on Hansagrand OÜ-l teenuse ostuhinnas sisalduva käibemaksu mahaarvamise – tagasisaamise õigus. Ka see ei ole mingi eelis, kasu või hüve, vaid seadusest tulenev õigus. Tegemist on Hansagrand OÜ-le kuuluva rahaga ehk sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole mingi eelis, vaid oma raha tagasisaamine, sest reeglina ettevõtjad ei kanna käibemaksukoormust, vaid arvestavad käibemaksu. Maksuamet ei ole tuvastanud seda, et keegi teenuse osutajatest ja edasimüüjatest oleks jätnud käibemaksu tasumata. Sellest tulenevalt ja kuna Hansagrand OÜ-l on nii või teisiti sisendi mahaarvamisõigus, siis ei ole maksuotsusel seaduslikku fiskaalset eesmärki. Pealegi isegi juhul, kui eelnevad ekspediitorid – teenuse edasimüüjad tehinguteahelast eemaldada, siis oleks Hansagrand OÜ-l ikkagi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus esmaste müüjate arvete alusel. Sellisele võimalusele on osundanud ka Riigikohus (vt kohtuasjas nr 3-3-1-63-06, p 14). Maksuotsus tekitab seadusevastaselt käibemaksu kumuleerumise, mida tuleb vältida. Hansagrand OÜ tehingud on reaalsed ja käibemaksuarvestus on õiguspärane. Maksuametil ei ole seaduslikku alust korrigeerida tema käibemaksuarvestust ja nõuda täiendava käibemaksu tasumist.

Vastustaja: Vastustaja leiab, et vaieldav maksuotsus on nii materiaalselt kui ka formaalselt õiguspärane ja põhjendatud. Asjaolud seoses veose organiseerimisega autotranspordiga marsruudil Leedu-Saksamaa. Vastustaja tuvastas maksumenetluses, et Stella & Stas OÜ ei ole kaebajale vaidlusalustel arvetel märgitud teenust osutanud, tegemist on võltsarvetega, mistõttu tehingu juriidiline vorm ei vasta tehingu majanduslikule sisule. Väidetavalt toimusid tehingud ahelas UAB Ekobaze (tellija) -> Hansagrand OÜ (vahendaja) -> Stella & Stas OÜ (vahendaja) -> Green Logistic OÜ (vahendaja) -> A.Pukeno P.I (täitja) vahel selliselt, et tellija tasus ekspedeerimisteenuste eest läbi vahenduse kaebajale oluliselt suuremates summades, kui Green Logistic OÜ tasus A.Pukeno P.I-le (täitjale), kusjuures varasemalt, s.o 2010 teostasid tellija ja täitja omavahelisi tehinguid otse. Loodud ahela eesmärgiks on ühelt poolt UAB Ekobaze tegevuskulude suurendamine ehk tulu/kasumi vähendamine, millega teadlikult vähendatakse tasumisele kuuluvat tulumaksu ja läbi ahela viidi UAB Ekobaze rahalised vahendid maksuvabalt ettevõttest välja. Samas oli ka eesmärgiks Leedu äriühingute kui käibemaksukohustuslaste (UAB Ekobaze ja A.Pukeno P.I) vahel tekkinud käibemaksukohustuse tasumise kohustuse vältimine. Teiselt poolt oli loodud ahela eesmärgiks kaebaja näiliku 0% määraga maksustatava käibe (ühendusesisene käive) deklareerimine ning sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise õiguse kasutamine (kaebajal ei tekkinud UAB Ekobaze esitatud arvete alusel ühendusesisest käivet ja Stella & Stas OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust). Leedu maksuhaldurilt saadud A.Pukeno P.I -> Green Logistic OÜ -> Stella & Stas OÜ arvete analüüsist (maksuotsuse lisa 1) nähtub, et tehingute ahelaga suurendati ühe veoauto ühe reisi hinda 475 eurolt 780 euroni ehk 305 euro ehk 64% võrra, mis on tellijale majanduslikult ebamõistlik, kui arvestada asjaoluga, et 2010 toimusid tehingud tellija ja täitja vahel vahetult. Seega sellise skeemi/ahela loomise eesmärk pidi olema kasulik mingil muul moel nii vahendajatele kui ka tellijale. Eeltoodust tulenevalt ei saa vastustaja nõustuda kaebaja paljasõnalise väitega, et A.Pukeno I.P-lt tellides ei oleks UAB Ekobaze selliseid koostöötingimusi saanud ja ta ilmselt ei usaldanud teda piisavalt, sest lõppkokkuvõttes osutas täitjana tellijale teenuse siiski A.Pukeno I.P, kuid seda üle poole kallima hinna eest. Tõendeid hinnates selgus, et tehinguahelas olid maksetingimused tellijale kujundatud selliselt, et läbi vahenduse ei toimunud täitjale teenuste eest tasumist enne, kui tellija oli vahendajatele, s.h kaebajale väidetavate teenuste eest tasunud. Samuti leidis kinnitust asjaolu, et vahendajatel ei olnud veoprotsessis muud tegevust, kui vaid arvete kirjutamine, mida sisuliselt kinnitab ka kaebaja seaduslik esindaja ehk arved, mida Hansagrand OÜ väljastab antud firmale, on koostatud Stella & Stas OÜ arvete põhjal, millele lisandub Hansagrand OÜ komisjonitasu. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei ole õige kaebaja väide, et kaebaja võimaldas mõistlikku tähtaega peale teenuse osutamist ning tagas kliendi jaoks võimalikult mugava ja vähekoormava teenuse. Ka asjaolu, et Green Logistic OÜ poolt tasutakse täitjale A.Pukeno P.I korraga mitu arvet, Stella & Stas OÜ esitab kuus korraga arve kaebajale väidetavate teenuste eest koondina ning kaebaja esitab Stella & Stas arve alusel samal kuupäeval lisades teenuse % selliselt, et summa on ligilähedane Stella & Stas OÜ arvel märgitud summaga, mis on ilma käibemaksuta summa ning ei peeta kinni arvetel märgitud tasumise tähtaegadest, viitab vastustaja arvates asjaolule, et tegemist on näilike tehingutega ning võltsarvetega. Kaebaja väidete kohaselt oli kõikide väidetavate tehinguosaliste vahel relatiivsed õigussuhted ja üksteisest sõltumatud lepingud seoses UAB Ekobaze kauba vedamisega, kuid asja materjalidest ei nähtu kõiki selliseid kirjalikke kokkuleppeid. Maksumenetluses selliseid kokkuleppeid kaebaja (v.a leping EK/2011 ja nr 25) ning väidetavad tehinguosalised (v.a OÜ Stella & Stas OÜ esitatud leping S.S-29 ja nr 25) ei esitanud. Puudub leping A.Pukeno P.I -> Green Logistic OÜ vahel. Nimetatud põhjusel on paljasõnaline ka kaebaja väide, et A.Pukeno P.I ei saanud otse veoteenust müüa, kuna tal oli leping Green Logistic OÜ-ga. Leedu maksuhaldurilt A.Pukene P.I ja Green Logistic OÜ kohta edastatud dokumentidest nähtub, et nn pealelaadimise taotluste kohaselt täitja ehk vedaja on kohustatud organiseerima kaubasaatja UAB Ekobaze poolt talle usaldatud kauba kohaletoimetamise kaubaveosaatelehel (CMR) näidatud sihtkohta ning vastutab kauba säilimise eest ning on kohustatud täitma rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni sätteid. Tellija (väidetavalt Green Logistic OÜ, vt kauba pealelaadimise taotluse p 2) kohustus on teostada saadetava veose pakendamine ja kinnitada kaup autotranspordile ning vormistada kauba transpordi-saatelehed, tollivormistused ja teised vajalikud vormistused kauba veoks ning nende üleandmiseks autojuhile. CMR on ametlik rahvusvahelise autoveo saateleht, millega kaasneb CMR kindlustus, vedaja vastutus (piiratud). Kaubaveo rahvusvaheliselt saatelehelt (CMR) ei nähtu märkusi ekspedeerimisteenuse või –ettevõtja kohta,

s.t ka vastutuse jagamise kohta. Ekspedeerija vastutuskindlustuse ning veoseveokindlustuslepinguid esitatud ei ole. Samuti on tõendamata, et taotluse p-s 2 nimetatud kohustused, milliste täitmist saab eeldada vaid kauba saatjalt, on teostanud Green Logistic OÜ. Vastustaja arvates viitavad eelnimetatud asjaolud dokumentide formaalsele vormistusele. Vastustaja järeldusi toetab ka asjaolu, et taotlusest nähtub mitmeid eksimusi, mis dokumentide sisulisel vormistamisel ja tehingute reaalsel toimumisel leidnuks parandamist. Nii on näiteks taotlus(t)e p-s 2.3 viidatud punktidele 2.3.1 ja 2.3.2, milliseid taotlusest kui käesolevast lepingust ei nähtu. Samuti on p-s 2.5 viidatud punktile 2.5, millises pidanuks olema sätestatud täitja teenused, kuid milliseid taotlusest ei nähtu. Põhjusel, et Green Logistic OÜ ei ole veoste vedu ekspedeerinud, ei saanud OÜ Green Logistik olla teenuse edasimüüjaks Stella & Stas OÜ-le ning viimane omakorda kaebajale, sest Stella Stas OÜ ei ole teenust soetanud. Kuna kaebaja teenust Stella & Stas OÜ-lt ei soetanud, siis ei tekkinud kaebajal õigust ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna kaebaja ei ole teenust UAB Ekobaze edasi müünud, siis ei tekkinud kaebajal ka ühendusesisest käivet. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata ja paljasõnaline kaebaja väide, et kaebajal olid ekspedeerijana vastavalt seadusele seeläbi ka vedaja õigused ja kohustused ning samuti majanduslikud riskid ning sellest tulenevalt pidi ta osutama vaadeldavat kompleksteenust omal kulul ja riisikol ning vastutas tulemuse eest UAB Ekobaze ees täies ulatuses. Kaebaja väidete kohaselt Stella & Stas OÜ arvete alusel talle pangaülekannetega makstud ekspedeerimisega seotud teenuste tasud sisaldasid ka veotasu ning samamoodi omakorda UAB Ekobaze poolt kaebaja arvete alusel talle pangaülekannetega makstud ekspedeerimisega seotud teenuste tasu sisaldas ka veotasu. Vastustaja peab kaebaja nimetatud väidet paljasõnaliseks, sest esitatud tõenditest ei nähtu, milline summa on veotasu ning milline summa on tasu ekspedeerimisteenuste eest (vt Stella & Stas OÜ arved kaebajale ning kaebaja arved UAB Ekobaze ning Green Logistic OÜ arved Stella & Stas OÜ-le ning A.Pukeno P.I arved Grean Logistic OÜ-le). Stella & Stas OÜ arved kaebajale ning kaebaja arved UAB Ekobazele ei vasta KMS § 37 lg 7 p 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele, sest arvetelt ei nähtu kauba või teenuse nimetus või kirjeldus (ekspedeerimisteenus ja/või veoteenus), teenuse maht, teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Samuti ei vasta arved (kaebaja arved UAB Ekobazele, millised edastas Leedu maksuhaldur) KMS § 37 lg 8 p 1 sätestatud nõuetele. Siinjuures on oluline märkida, et nimetatud arved erinevad kaebaja poolt esitatud arvetest, sest viimased sisaldavad vastavasisulist viidet KMS sätetele. Green Logistic OÜ arved OÜ-le Stella & Stas ei vasta samuti KMS § 37 lg 7 p 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Vastustajale aluse põhjendatud kahtluseks, et tehinguid ei ole selliselt toimunud nagu formaalselt dokumendid on vormistatud, annab lisaks arvete üldsõnalisusele ka asjaolu, et arved on koostatud sisuliselt kõigi väidetavate tehinguosaliste poolt samal kuupäeval. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas maksumenetluses, et tunneb Stella & Stas OÜ juhatuse liiget S. P. üle 20 aasta. OÜ Stella & Stas seaduslik esindaja S. P. selgitas, et OÜ Green Logistic on OÜ Meip Hooldus õigusjärglane Vastustaja arvates on nimetatud asjaolud ehk isikutevahelised seosed üks eeldustest, mis andis kaebajale riskivabalt näilistes tehingutes osalemiseks põhjust. Eeltoodust ning maksumenetluses tuvastatust tulenevalt ei saa õigeks lugeda formaalselt vormistatud dokumentidel A.Pukeno I.P kaubavedu Green Logistic OÜ kaudu Stella & Stas OÜ poolt ekspedeerimise raames Hansagrand OÜ-le reaalselt osutatud (edasimüüdud) veoteenuseks. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust (Riigikohtu määrus 3-3-1-31-99). Seega maksustamisel on oluline selgitada välja tehingu tegelik majanduslik sisu ning kuludokumentide või lepingute vormistamine ei ole otsustava tähendusega. Fiktiivse tehingu puhul on tehingu pool teadlik tehingu teistsugusest sisust ja eesmärgist. Fiktiivse tehingu sooritamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil on seega tegemist tahtliku maksude tasumisest kõrvalhoidmisega. Väitele tehingu puhul kehtivate hoolsusnõuete täitmise kohta saab tugineda vaid isik, kes ei pidanud olema teadlik tehingu tegelikest asjaoludest (Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2005. otsus 2-3/142/05, AS Balterex Oil). Kuna käibemaksu objektiks on teenuse käive kui majanduslik sooritus, siis arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisest. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

tekkimiseks on seega vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane osutab teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat teenust. Ka taolisel juhul peab maksukohustuslane sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks esitama tõendeid selle kohta kas ja millal ta on kätte saanud ettevõtluses kasutatava teenuse. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning teenuse saamist arvetel näidatud isikult. Tulenevalt RPS § 7 lg 1 p-st 3 peab raamatupidamise algdokument kajastama tehingu majanduslikku sisu. Riigikohus on oma 20.06.2007 otsuse nr 3-3-1-34-07 p-s 15 samuti märkinud, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida tehingu majanduslik sisu (RPS § 7 lg 1 p 3). Kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Vastustaja leiab, et tehingute kohta olemasolevad formaalsed dokumendid, s.h asjaolu, et tasutakse väidetavate osutatud teenuste eest eranditult ja 100% ulatuses arveldusarvetele ei ole piisavaks tõendiks, mis kinnitaks tehingute toimumist arvel märgitud isikuga ja arvetel märgitud mahus või lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhjendatud kahtluse, et maksukohustuslane on maksupettusega seotud. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et Green Logistic OÜ arveldusarvele laekunud summade ülekandmisel rahade liikumise skeemis kaebaja -> Stella & Stas OÜ -> OÜ Green Logistic -> Suurbritannia firma Outrex Transit LLP (asukohaga Suur Sõjamäe 13, Tallinn) ja A.Pukeno P.I vähemalt osaliselt jõudis raha tagasi skeemis osalevatele isikutele. Ahelas osalevate äriühingute arvelduskontodelt nähtub, et ahelasse kaasatud äriühing teeb ülekandeid vastavalt talle esitatud arvele ning OÜ Green Logistic arvelduskontolt kantakse A.Pukeno PI arvelduskontole vastavalt A. Pukeno PI poolt OÜle Green Logistic väljastatud arvele. OÜ Green Logistic poolt OÜle Stella & Stas ja A. Pukeno PI poolt OÜle Green Logistic esitatud arvete summadest tekkinud vahe kantakse OÜ Green Logistic poolt üle Suurbritannia firma Outrex Transit LLP arvelduskontole. Teisisõnu, UAB Ekobaze poolt OÜle Hansagrand arvete alusel tehtud ülekannetega viiakse nn varjatult kasum läbi mitme skeemi kaasatud Eesti äriühingu Suurbritannias registreeritud reaalselt mittetegutseva firma arvelduskontole. Üldjuhul maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on sellise asjaolu tuvastamine praktikas reeglina võimatu. Maksumenetluses ei pea maksuhaldur tõendama, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, vaid piisab kui on põhjendatud vastustaja sellekohased kahtlused, et maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses arvel märgitud poolte vahel toimunud ei ole ning maksukohustuslane oli sellest teadlik. Kaebaja selgitused muudavad ebausaldusväärseks järgmised asjaolud: Green Logistic OÜ reaalse majandustegevuse puudumine (töötajad, seadmed vms); väljastatud arvel teenuse üldsõnalisus; arvete väljastamise kiirus; käibe deklareerimine selliselt, et tasumisele kuuluvat käibemaksu sisuliselt ei teki, kusjuures puuduvad tõendid, mis kinnitavad sisendkäibemaksu maha arvamise õigust (teenuste, kaupade soetust). Kaebajal ostjana on majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta arvete alusel enda maksustatavast käibest arvestatud käibemaksust alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust, millist ketis reaalselt mittetegutsevate äriühingute osaluseta ei oleks kaebajal tekkinud. Selline tehingute moonutatud ahel võimaldas kaebajal enammakstud käibemaksu otse riigilt tagasi küsida, s.t kaebaja suurendas alusetult käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendas riigieelarvesse tasutavat käibemaksu. Kaebaja on teenuse müüjana alusetult deklareerinud ühendusesisest käivet. Asjaolud seoses vagunite andmisega osalemiseks veoprotsessis Rezekne2 – Maardu marsruudil. Vastustaja maksumenetluses tuvastas, et Stella & Stas OÜ ei ole kaebajale vaidlusalustel arvetel märgitud teenust – vagunite etteandmine, rentosutanud. Tegemist on võltsarvetega, mistõttu tehingu juriidiline vorm ei vasta tehingu majanduslikule sisule ning kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks ning väidetava teenuse edasimüügi deklareerimiseks ühendusesisese käibena SIA Tranzit SV-le. Vastustaja leiab, et kaebaja väide kaebuses, mille kohaselt SIA Tranzit SV tellis Hansagrand OÜ-lt raudteevagunite kasutusõiguse teenuse seoses kaupade transportimise protsessiga Läti territooriumi läbivatel marsruutidel, on paljasõnaline ning vastuolus maksumenetluses kogutud tõenditega. Vastustaja on kontrolli tulemusel jõudnud järeldusele, et vaidlusaluste Stella & Stas OÜ arvete alusel ei ole kaebaja teenust soetanud ega edasi müünud SIA Tranzit SV-le. Asja materjalidest nähtub, et väidetavalt on Green Logistic OÜ müünud Stella & Stas OÜ-le raudteevedude ekspedeerimise teenust novembris 2011 nimetuse all: Zilupe eks.-Rezekne 2 eks.- Lugazi eks, Indra eks.Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks, Rezekene 2 – Maardu, Rezekene – Maardu ja detsembris 2011 nimetuse all: raudteevedude ekspedeerimine Zilupe eks/Karsava eks.- Rezekne 2 eks.- Lugazi eks, raudteevedude

ekspedeerimine Rezekne 2- Maardu, raudteevedude ekspedeerimine Rezekne 2- Maardu, raudteevedude ekspedeerimine Indra eks.- Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks. OÜ Stella & Stas on väidetavalt novembris 2011 müünud samade vagunite liikumisega kaebajale teenust nimetuse all: vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu, vagunites valtsmetalli vedu Zilupe eks.-Rezekne 2 eks.Lugazi eks, vagunites valtsmetalli vedu Indra eks.- Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu ja detsembris 2011 nimetuse all: vagunites valtsmetalli vedu Zilupe eks/Karsava eks.-Rezekne 2 eks.- Lugazi eks, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu, vagunites valtsmetalli vedu Indra eks.- Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu. Eeltoodust nähtub, et Green logistik OÜ arvete sisu erineb Stella & Stas OÜ arvete sisust. Kaebaja on väidetavalt novembris 2011 müünud SIA Tranzit SV-le teenust nimetuse all: vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu ja detsembris 2011 nimetuse all: vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu. Vastustaja, analüüsides Läti maksuhalduri poolt edastatud SIA Tranzit SV dokumente, tuvastas, et detsembris 2011 väidetavalt vagunite etteandmise ja osalemise veoprotsessis ja/või kaebaja vagunite kasutamises osales 165-st vagunist 98 vagunit (Novotrade Invest AS-le 60 vagunit ja Sibur International GmbH-le 38 vagunit), kusjuures arvete sisuks oli transpordiekspedeerimisteenuste osutamine, mitte SIA Tranzit SV poolt Hansagrand OÜ vagunite kasutamine. Vastustaja tuvastas maksumenetluses, et kaebaja poolt 31.12.2011 SIA-le Tranzit SV väljastatud arvel SV/11-12A kajastatud vagunitest ükski vagun ei kajastu SIA Tranzit SV poolt Läti maksuhaldurile edastatud kauba saajate arvetel. Kõikidel esitatud raudtee veosesaatelehtedel on märge selle kohta, et tasu Läti raudteel teostab kauba saaja SIA Tranzit SV. SIA Tranzit SV vormistab Lätis dokumendid ümber ja suunab vagunid Lätist Eestisse vastavalt kauba saajatega sõlmitud lepingutele. Veose saatelehtedelt nähtub kauba saaja. Vastustaja pöördus kauba saajate poole. Oiltanking Tallinn AS vastuse kohaselt tellib/rendib kauba veoks vagunid kauba saatja ja kannab kõik sellega seotud kulud. Novotrade Invest AS sõlmis otselepingu SIA Tranzit SV-ga ning kinnitab, et tal ei ole olnud tehinguid kaebajaga. Seega kaebaja vagunite kasutamist nimetatud leping ette ei näe. ABB AS vastuste kohaselt Lätist sihtkohani Eestis toimetas kaupade transportimise kaebaja, organiseerides vajalikud tolliformaalsused ja ümbervormistused. Lätist Eestisse vastutab vagunite liikumise eest kaebaja. Kaebaja poolt kontrollimiseks esitatud dokumentidest nähtub, et Hansagrand OÜ osutab ABB AS-le ekspedeerimisteenuseid, mis on seotud veoste organiseerimisega Läti raudteel. Kaebaja ei ole tõendanud vagunite omandiõigust või muud õiguslikku alust nende omamiseks, s.h kasutamiseks ja käsutamiseks. SIA Tranzit SV teatas Läti maksuhaldurile (22.05.201 vastus), et SIA Tranzit SV raamatupidamisdokumentide ja juhatuse esimehe V. S. poolt antud selgituste kohaselt transportis SIA Tranzit SV kauba raudteel Resekne II-st (Lätis) Maardu jaama (Eestis) kasutades Eesti maksumaksjalt renditud vaguneid. Hansagrand väljastas nimetatud arved SIA Tranzit SV-le teenuste eest - SIA Tranzit SV kasutas veoste transportimiseks raudteel Resekne II-st (Lätis) Maardusse (Eestis) OÜ Hansagrand vaguneid. SIA Tranzit SV raamatupidamisdokumentide ja juhatuse esimehe V.S. poolt antud selgituste kohaselt rentis SIA Tranzit SV vagunid Hansagrandilt. OÜ-lt Hansagrand renditud vaguneid kasutati valtsterase, masuudi ja isopreeni transportimiseks. SIA Tranzit SV juhatuse esimehe V. S. sõnutsi esitas tema tellimuse ja esindas äriühingut SIA Tranzit SV tehingutes Hansagrand OÜ-ga. SIA Tranzit SV SV juhatuse esimehe V. S. ütluste ja esitatud dokumentide kohaselt saadi tellimused kaupade (valtsteras, masuut, isopreen) transportimiseks raudteel Resekne II-st (Lätis) Maardu raudteejaama (Eestis) äriühingutelt Novotrade Invest AS (reg nr EE 100742747), Sibur International GmbH (vat nr AT U56388233) ja Anviga UAB ( reg nr LT 246598219). SIA Tranzit SV juhatuse esimees V. S. teatas, et eelnimetatud äriühingud tellisid veoste transpordi (kasutades OÜ Hansagrand vaguneid) SIA Tranzit SV maksis vagunite omaniku Hansagrand OÜ esindajale õiguste eest kasutada vaguneid kauba transportimiseks Lätis ja Eestis. 12.09.2012 päringule vastuse kohaselt (13.09.2012 tõlge) Läti maksuhaldur teatas, et ajavahemikul 11.2011 – 12.2011 SIA Tranzit SV deklareeris transporditeenuste osutamist Novotrade Invest AS-le (reg nr EE 100742747), Sibur International GmbH-le (vat nr AT U56388233) ja Anviga UAB-le ( reg nr LT 246598219). Läti maksuhaldur väljastas vastavad arved ekspedeerimisteenuste eest ning lepingu nr 11/2010 06.12.2010 ekspedeerimisteenuste osutamiseks, mis

sõlmiti Novotrade Invest AS-ga. Läti maksuhalduri 22.05.2012 vastuse kohaselt temaatilise kontrolli käigus tehti kindlaks, et SIA Tranzit SV osutas raudteeveoste ekspedeerimisteenust. 19.10.2012 päringule vastuse kohaselt (23.10.2012 tõlge) Hansagrandilt renditud vaguneid kasutati tehingutes Novotrade Invest AS ja Sibur International GmbH-ga, kuid tehingutes Anviga UAB-ga ei kasutatud Hansagrand OÜ-lt renditud vaguneid. Vastustajal ei ole põhjust seada kahtluse alla Läti maksuhalduri poolt kogutud teavet ja esitatud dokumentatsiooni, samuti Tranzit SV raamatupidamisdokumente ja juhatuse esimehe V. S. selgitusi. Seetõttu on eeltoodule tuginedes ekslik kaebaja seisukoht, et „maksuamet on vääralt nimetanud seda teenust vagunite rendiks“ ning kaebaja edaspidised paljasõnalised selgitused teenuse sisustamise kohta vagunite kasutusõiguse osas. Maksumenetluses kogutud tõendid, sh SIA Tranzit SV poolt sõlmitud lepingud Novotrade Invest ASga ja Sibur International GmbH-ga ning Anviga UAB-ga (19.10.2012 scac päringu vastuse lisad) kaebaja paljasõnalisi väiteid ei toeta. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustaja on jätnud vagunite omanike poolt väljastatud load formaalsete põhjendustega arvestamata, sest maksumenetluses on vastusaja tõendeid hinnanud ning seisukoha kujundanud maksuotsuses. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud omandiõigust või muud õiguslikku alust vagunite rentimiseks ning reaalselt teenuse osutamiseks. Seega ei ole kaebaja tõendanud kaebuses väidetut, et „vagunite kasutusõiguse andmine toimus lepingute alusel ehk omanike poolt antud kasutusõigus müüdi edasi (sh olid edasimüüjateks Stella & Stas OÜ – Hansagrand OÜ – SIA Transit SV) kuni lõppkliendini.“ Nn lõppkliendid ei kinnita sellise teenuse soetamist. Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et „pooled on kinnitanud reaalselt saadud teenuste ning selle sisu ja mahte vastavate nimekirjadena vormistatud aktidega, kus on toodud vagunite numbrid jms vagunite kohta, mille kasutusõigus saadi“, sest Stella & Stas OÜ juhatuse liige S. P. ei oska anda selgitusi tehingute sisu kohta ning väidetavalt on kaebajale osutanud veoteenuse maksmiseteenust, sest veoteenuse organiseerib ostja ise ja leping on sõlmitud lepingu pärast. „Mind huvitavad ainult arved, minule esitatud arvete alusel kirjutan mina oma ettevõtte rekvisiitidega arve lisades vahenduse.“ S. P. lepinguid, tellimusi vaja ei ole ning teenuse osutamine teda ei huvita, sest oluline oli, et rahad on kätte saadud. Ainuüksi rahade liikumine formaalselt vormistatud dokumentide kohaselt ei tekita majandustehinguid ega käivet. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustaja on tuvastanud, et kaebaja on deklareerinud Stella & Stas OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu oma käibedeklaratsioonis ning samamoodi tuvastanud ka Green Logistic OÜ ja Stella & Stas OÜ vaheliste käivete käibemaksuarvestuse, mis vastab seaduses sätestatule. Põhjusel, et vastustaja on tuvastanud, et teenuseid ei ole osutatud, on väär ka kaebaja seisukoht, et ainuüksi teenuse edasimüümise fakt annab automaatselt ka sisendi maha arvamise õiguse. Ebaõige ja paljasõnaline on kaebaja seisukoht, et ta tegutses vaadeldavate tehingutega seoses heas usus ning rakendas teenuse tellimisel ja selle saamisel käibes vajalikku hoolsust, sest vastustaja on maksumenetluses tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates tuvastanud kaebaja pahatahtluku ning teadliku käitumise maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete deklareerimisel. Siinjuures on tõendite kogumist oluline ära märkida tõend, millises väidetav tehingupartner Stella & Stas OÜ juhatuse liige S. P. kinnitab, et I. Š. oli isikuks, kes pöördus tema poole umbes 3 aastat tagasi, keda S. P. tundis varasemast ajast (töötasid kunagi koos Eesti Raudteel) ning tegi ettepaneku, et S. P. hakkaks vahendama veoteenuse maksmist ehk kaebaja oli isikuks, kellel oli huvi võltsarvete saamiseks, millise eesmärgiks oli sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise arvelt vähendada käibemaksukohustust. Antud juhul on tõendamiskoormis üle läinud MKS § 150 kohaselt kaebajale. Asjaolud seoses valtsmetalliga vagunite veoga Läti raudteel. Vastustaja tuvastas maksumenetluses, et Stella & Stas OÜ ei ole kaebajale vaidlusalustel arvetel märgitud teenust –raudteeveo tariifide arvestamine vagunite läbimise eest Läti territooriumil - osutanud, tegemist on võltsarvetega, mistõttu tehingu juriidiline vorm ei vasta tehingu majanduslikule sisule, mistõttu kaebajal puudub õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja soetas nimetatud teenuse SIA Tranzit SV ja Standox Trade LLP-lt (teenuse deklareerimine 0% määraga) ning müüs teenuse edasi kauba saajatele AS ABB, RGR Metall OÜ ja Elme Metall OÜ. Vaidlust ei ole selles, et kauba saajad AS ABB, Elme Metall OÜ ning RGR Metall OÜ on raudteevedude kaudu kauba saanud ning kaebaja on sõlminud raudteevedude ekspedeerimise lepingud kaubavedude eest Eesti Vabariiki, SRÜ, Balti- või Euroopa riikidesse AS-ga ABB, Elme Metall OÜ-ga ning RGR Metall OÜ-ga. Lepingutest ei nähtu, et teenuse tellijad AS ABB, Elme Metall OÜ ning RGR Metall OÜ on andnud täitjale volituse lepingus märgitud teenuste soetamiseks nn väidetava ekspedeerimisteenuse

vahendajatelt Stella & Stas OÜ-lt ning Green Logistic OÜ-lt. On ebamõistlik ning ei ole eluliselt usutav, et kaebaja poolt lepinguliste kohustuste täitmiseks AS ABB, Elme Metall OÜ ning RGR Metall OÜ ees on põhjendatud mitmete ekspedeerijate osalemine veoprotsessis marsruudil Läti-Eesti. Paljasõnaliseks jääb kaebaja väide, et Stella & Stas OÜ-l olid ekspedeerijana vastavad õigused ja kohustused ning samuti majanduslikud riskid ning sellest tulenevalt pidi ta osutama vaadeldavat kompleksteenust omal kulul ja riisikol ning vastutas tulemuste eest kaebaja ees täies ulatuses. Stella & Stas OÜ seadusliku esindaja S. P. selgitustest sellist vastutust ei nähtu. Samuti ei nähtu äriregistri andmetest ega ka Stella & Stas OÜ seadusliku esindaja S. P. selgitustest, et Stella & Stas OÜ-l olid selles majandusvaldkonnas vajalikud eriteadmised, kontaktid ja pikaajaline töökogemus. Äriregistri andmetest nähtub, et põhitegevusalaks on sõiduautode ja väikebusside müük, majandusaasta aruande kohaselt alates 2009 kauba raudteevedu, alates 2011 veoste ekspedeerimine ning alates 2013 selles valdkonnas tegevus puudub. Kaebaja väidete kohaselt võimaldas Stella & Stas OÜ poolt osutatav teenus mõistlikku maksetähtaega, kuid arvetelt ei nähtu teenuse osutamise aega ega ka arve tasumise tähtaega. Kaebaja ja Stella & Stas OÜ vahel 16.06.2008 sõlmitud lepingu nr 25 p 4.3 kohaselt tasub tellija talle osutatud teenuste eest 14 pangapäeva jooksul peale arve kättesaamist, kuid tõenditest ei nähtu arvete kättesaamise aegasid, mistõttu on kontrollitav vaid tasumine arve koostamise kuupäevade järgi, mitte kättesaamise kuupäevade järgi. Kaebaja kinnitab, et peale vaguni(te) saabumist näiteks Maardu raudteejaama-tollipunkti teatatakse sellest Hansagrand OÜ-le ja edastati veose saateleht jms dokumendid ja andmed. Seega tegeles kaebaja nn kompleksteenuse osutamisega klientidele ning nn vahendajate (Stella & Stas OÜ-lt ning Green Logistic OÜ) tegevus veoprotsessis ei ole leidnud kinnitust. Kaebaja väidete kohaselt kaebaja tegi sellest ning Stella & Stas OÜ teenuse tasudest lähtuvalt oma kliendile (AS ABB, Elme Metall OÜ, RGR Metall OÜ) koheselt arve, mida kajastati kaubaimpordi deklareerimisel. Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, millest ja milliseks kujunes Stella & Stas OÜ teenuste hind iga kaubasaadetise kohta. Mõistlik ja tavapärane ei ole olukord kus kaebajale on teada enne kui Stella ja Stas OÜ kaebajale arve esitab kokku teenuste eest kulu, kuid asja materjalidest nähtub, et kaebaja on kauba saajatele (AS ABB, Elme Metall OÜ, RGR Metall OÜ) arved esitanud varem kui Stella & Stas OÜ kaebajale. Seega loeti kaebaja poolt teenused Stella & Stas OÜ poolt nõuetekohaselt täies mahus sooritatuks ja üleantuks klientidele arvete esitamisega ehk sisuliselt aktsepteeris kaebaja väidetava teenuse soetust Stella & Stas OÜ-lt kliendile arve esitamisel, mitte nii nagu kaebaja kaebuses väidab – „Tavaliselt kuu lõpus peale jooksval kuul teenuse saamist ja edasimüüki kontrollis Hansagrand OÜ koos Stella & Stas OÜ-ga teenuste osutamise andmed raudteeveoste saatelehtede, vagunite nimekirjade jms andmete alusel (sh SMGS dokumendid). Sellest kontrollist lähtuvalt loeti teenused Stella & Stas OÜ poolt nõuetekohaselt täies mahus sooritatuks ja üleantuks ning vormistati vastavasisulised vagunite nimekirjad, mille alusel Stella & Stas OÜ esitas Hansagrand OÜ-le teenustasuarved.“ Vastustaja arvates kinnitab nimetatu vaid formaalselt dokumentide tagantjärgi koostamist. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja arved oma kliendile (AS ABB, Elme Metall OÜ, RGR Metall OÜ) on üksikasjalikumad, kui Green Logistic OÜ arved Stella & Stas OÜ-le ning viimse arved Hansagrand OÜ-le. Vastustaja arvates toetab selline arvete esitamise ebaloogilisus vastustaja kahtlusi selles, et kaebaja ei ole faktiliselt teenust Stella & Stas OÜ-lt soetanud, on teadlik tehingute kunstlikust olemusest ning osaleb käibemaksupettuse skeemides. Vastustaja leiab, et selline tegevus on iseloomulik vaid arvevabrikutele ehk Hansagrand OÜ soetas Stella & Stas OÜ-lt vaid arveid, mitte teenust. Kaebaja väidete kohaselt on võimalik tellida raudteekasutusteenust vaadeldava vagunitega Läti territooriumi läbimise kompleksteenuse raames nende ekspediitorite-edasimüüjate kaudu, kellel on võimalik kohe tasuda ettemaks või kellele ettemaksu tasunud ekspediitor(id) annavad maksetähtajad krediidivõimelisuse, tagatise vms alusel. Sellise teenuse saamine on võimalik Stella & Stas OÜ kaudu. Vastustaja leiab, et kaebaja väide on paljasõnaline. Esitatud tõenditest ei nähtu, et Stella & Stas OÜ maksevõime võimaldas ja/või Stella & Stas OÜ tasus ettemakseid või andis tagatisi vagunitega Läti territooriumi läbimise kompleksteenuse raames. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et igal veoprotsessiosalisel oli oma funktsioon ja lisandväärtus ilma milleta ei oleks see teenus toiminud. Kaebuse kohaselt kliendid on aktsepteerinud Hansagrand OÜ arveid ja nende summasid ja aluseks olevat teenust ning on tasunud need arved Hansagrand OÜ-le pangaülekandega. Vastustaja selgitab, et vaidlus teenuse osutamises klientidele puudub. Vaidlus on selles, et maksuhaldur tuvastas maksumenetluses, et kaebaja ei ole nimetatud teenust soetanud Stella & Stas OÜ-lt ning viimane ei ole teenust soetanud Green

Logistic OÜ-lt. Kuna tehingud ei ole toimunud (teenuse soetus) arvel märgitud isikult Stella & Stas OÜ-lt, siis seetõttu puudub kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Asja materjalidest nähtub, et Stella & Stas OÜ on esitanud kaebajale valtsmetalli raudteevedude kohta arved 30.11.2011: nr S-45/11 marsruudil Zilupe eks.-Rezekne 2 eks.- Lugazi eks, nr S-46/11 marsruudil Indra eks.Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks ning 31.12.2011: nr S-50/11 marsruudil Zilupe eks/Karsava eks.-Rezekne 2 eks.- Lugazi eksja nr S-52/11 marsruudil Indra eks.- Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks, milliste tasumisel tekkis kaebajal alusetult sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning millistega seoses kaebaja vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. Vastustaja maksumenetluses tuvastas, et skeemides: 1) SIA LDZ Cargo - SIA Translats - Standox Trade LLP - Outrex Transit LLP – OÜ Green Logistic - OÜ Stella & Stas – OÜ Hansagrand; 2) SIA LDZ Cargo - SIA Tranzit SV - Outrex Transit LLP - OÜ Green Logistic - OÜ Stella & Stas –Hansagrand OÜ osalemise tahe ja kasu oli kaebajal. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et kaebaja on teenuse tellijana tegutsenud heas usus. Maksumenetluses andis Stella & Stas OÜ juhatuse liige – asutaja – ainuosanik S. P. 07.03.2012 selgitused, mis erinevad oluliselt 18.10.2013 selgitustest, millised on kaebaja poolt lisatud eriarvamuse juurde. Vastustaja leiab, et 18.10.2013 selgitused ei ole usutavad. Paljus 18.10.2013. a selgituse sõnade asetus ja sisu ühtib eriarvamuses ning kaebuses esineva sõnavaraga, mis ei ole iseloomulik tavakodaniku sõnakasutusele. Seega on vastustajal põhjendatud kahtlus, et Stella & Stas OÜ juhatuse liige – asutaja – ainuosanik S. P. on kallutatud kaebaja poolt selgituste andmisel. Antud juhul on vastustaja tõendanud, et kaebaja ei ole teenust soetanud ega osutanud autotranspordi korraldamisel ega ka vagunite andmisel osalemiseks veoprotsessis Rezekne 2 – Maardu marsruudil ning valtsmetalliga vagunite vedu Läti raudteel ei ole kaebaja soetanud Stella Stas OÜ-lt, seetõttu on kaebaja viitamine Riigikohtu seisukohtadele asjas 3-3-1-38-12 (p 17, 23) asjakohatu ja etteheide vastustajale, et vastustaja pole tõendanud kaebaja pahausksust, väär. Maksuhaldur nõustub, et käibemaksu kumuleerimist ei tohi tekkida. Samas on seadusandja siiski kirjutanud seadusesse sisse teatud juhtumid, mil sisendkäibemaksu maha arvamine ei ole lubatud, õigustatud. Nii peab KMS § 38 lg 1 teise lause kohaselt müüja (Green Logistic OÜ ja Stella & Stas OÜ) tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates, s.t niikaua, kui arveid ei ole parandatud ehk tehingute majandusliku sisu puudumise tõttu väidetavate tehinguosaliste poolt tühistatud, on Green Logistic OÜ ja Stella & Stas OÜ kohustatud riigile käibemaksu tasuma. Selline säte tuleneb otse seadusest, millisega tuli väidetavatel tehinguosalistel, sh kaebajal, arvestada. Vastustaja on maksumenetluses kohaldanud uurimisprintsiipi (MKS § 11 sätted), teostanud menetlustoimingute läbiviimisel ning tõendite kogumisel kaalutlusõigust (MKS § 12, § 10 lg 3, § 59 lg 1), lähtunud maksusumma määramisel MKS § 92 sätetest ning välja selgitanud nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Teatavate asjaolude tõendamise kohustust vastustajal ei ole, sest uurimiskohustus maksumenetluses ei ole absoluutne ja seda juba maksumenetluses maksukohustuslasele/kaebajale omistatud kaasaaitamiskohustuse tõttu. Vastustaja leiab, et maksumenetluses pole võimalik arvestada asjaoludega, mis on teada üksnes kaebajale endale ja mille teadmist ei saa vastustaja poolt eeldada. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt peab isik tõendama enda sfääri kuuluvaid asjaolusid. Teatud asjaolusid, nt seda, milliseid teenuseid reaalselt ja kellelt missugustel tingimustel soetati, ei saa vastustaja teada enne kui on kogutud vastavad tõendid. Vastustaja pöördus maksumenetluses korduvalt nii kaebaja kui ka kolmandate isikute poole teabe saamiseks ning tõendite esitamiseks. Green Logistic OÜ ei olnud vastustajale kättesaadav. Asja materjalidest nähtub, et ka kaebaja väidetav tehingupartner Stella&Stas OÜ juhatuse liige ei osanud vastustajale üksikasjalikult selgitada väidetavate teenuste osutamist, s.h milles seisnes teenuse osutamine peale arve kirjutamise. Kaebajal peab endal olema huvi esitada tõendeid ja teavet, mis tema maksukoormust vähendaksid. Hiljemalt kontrollakti kättesaamisest pidi kaebajale olema teada, milliseid tõendeid on vaja esitada selleks, et ümber lükata vastustaja poolt kontrollaktis väljatoodud faktilised ja õiguslikud seisukohad. Vastustaja lisas eriarvamuse juurde mõningad pakkumused, kinnituskirjad ning Stella&Stas OÜ juhatuse liikme selgituse. Muid täiendavaid tõendeid kaebaja oma väidete kinnitamiseks ei esitanud. Nõustuda ei saa vastustaja kaebajaga ka selles, et kahtlustused tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Selline tõlgendus kehtib süülise (kriminaalmenetluse printsiip) vastutuse korral. MKS § 83 lg 4 ja § 84 sätestatud tehingu tõlgendamise võimalus annab maksuhaldurile ulatusliku kaalutlusruumi hinnata ümber

maksustatavaid asjaolusid. Maksumenetluses piisab, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, antud juhul kaebaja poolt käibemaksupettuse toimepanemisel. Kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole 10 kuu jooksul teinud ühtegi toimingut, on asjakohatu, sest maksumenetluse läbiviimine ei koosne üksnes menetlustoimingute läbiviimisest, vaid ka esitatud dokumentide läbitöötamisest ning analüüsist. Vastustaja on tuvastanud, et vaidlusalused arved ei vasta RPS § 7 lg 1 ja KMS § 37 nõuetele. Sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused näevad arvele ette ranged nõuded (KMS § 37 lg 7) ning asjaolu, et arvel märgitud müüja pole tegelik müüja, annab aluse pidada sisendkäibemaksu mahaarvamist lubamatuks (KMS § 37 lg 1). KMS alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse eelduseks on, et arvetel näidatud käive oleks ka tegelikult toimunud. Vastustaja leiab, et maksumenetluses ilmnenud asjaoludel ei ole võimalik olukord, kus kaebaja ei saa teenust kolmandatelt isikutelt, vaid üksnes arved, kuid arvab endiselt heauskselt, et teenuse tegelikeks müüjateks olid siiski arvel näidatud müüjad. Oluline on, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene muuhulgas juhtumile, kus maksuhalduril/vastustajal on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, s.t kaebaja teadlikku ja tahtlikku käitumist. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika - nr 3-3-1-50-03, p 10. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja seadusliku esindaja I. Š., tunnistajate S. P., V. S. ning A. T. asjas toimunud kohtuistungitel antud ütlused ei lükka ümber MTA 11.09.2014 maksuotsuses toodud põhjendusi, et tehingud Stella & Stas OÜ ja OÜ Hansagrand; SIA Tranzit SV ja Hansagrand ning Hansagrand ja UAB Ecobaze vahel tegelikult ei toimunud. Pigem kinnitavad nimetatud ütlused MTA 11.09.2014 maksuotsuses toodud seisukoha õigsust, et kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks Stella & Stas OÜ arvete alusel ja väidetava teenuse edasimüügi deklareerimiseks ühendusesisese käibena SIA Tranzit SV ja UAB Ecobaze arvete alusel. Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud, selles on toodud nii faktiline kui õiguslik alus, maksuotsus on selge ja arusaadav. Vastustaja põhiseaduslike õiguste riivet ei esine.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, kaebaja seadusliku esindaja ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas Hansagrand OÜ on teenust soetanud Stella & Stas OÜ-lt ning kas viimane on teenust soetanud Green Logistic OÜ-lt. Vastustaja väidab, et kuna tehinguid ei ole toimunud (teenuse soetus) arvel märgitud isikult- Stella & Stas OÜ-lt, siis puudub kaebajal ka õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja sellega ei nõustu, väites vastupidist. Kaebaja arvates Hansagrand OÜ-l on õigus maksustatavast käibest maha arvata Stella & Stas OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu, kuna Stella & Stas OÜ on osutanud Hansagrand OÜ-le ekspedeerimisteenust. Kaebaja väidab, et Stella & Stas OÜ arvete alusel talle pangaülekannetega makstud ekspedeerimisega seotud teenuste tasud sisaldasid ka veotasu ning samamoodi omakorda UAB Ekobaze poolt kaebaja arvete alusel talle pangaülekannetega makstud ekspedeerimisega seotud teenuste tasu sisaldas ka veotasu. Vastustaja peab kaebaja nimetatud väidet paljasõnaliseks, sest esitatud tõenditest ei nähtu, milline summa on veotasu ning milline summa on tasu ekspedeerimisteenuste eest (Stella & Stas OÜ arved kaebajale ning kaebaja arved UAB Ekobaze ning Green Logistic OÜ arved Stella & Stas OÜ-le ning A.Pukeno P.I arved Grean Logistic OÜ-le). Vastustaja on seisukohal, et Stella & Stas OÜ arved kaebajale ning kaebaja arved UAB Ekobazele ei vasta KMS § 37 lg 7 p 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele, sest arvetelt ei nähtu kauba või teenuse nimetus või kirjeldus (ekspedeerimisteenus ja/või veoteenus), teenuse maht, teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Vastustajale aluse põhjendatud kahtluseks, et tehinguid ei ole selliselt toimunud nagu formaalselt dokumendid on vormistatud, annab lisaks arvete üldsõnalisusele ka asjaolu, et arved on koostatud sisuliselt kõigi väidetavate tehinguosaliste poolt samal kuupäeval. Vastustaja leiab, et arved (kaebaja arved UAB Ekobazele,

millised edastas Leedu maksuhaldur) ei vasta KMS § 37 lg 8 p 1 nõuetele. Green Logistic OÜ arved Stella & Stas OÜ-le ei vasta samuti KMS § 37 lg 7 p 5, 6 ja 7 nõuetele. Kohus nõustub vastustaja poolt väidetuga. Käesolevas kohtuvaidluses andsid vande all ütlusi Hansagrand OÜ seaduslik esindaja I. Š. ning tunnistajad V. S. (SIA Tranzit SV), A. T. (Green Logistic OÜ) ja S. P. (Stella&Stas OÜ), mida kohus hindas koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistajana üle kuulatud SIA Tranzit SV juhatuse liikme V. S. ütluste kohaselt ta on Sia Tranzit SV ainus juhatuse liige alates selle asutamisest 2009 või 2010. SIA Tranzit SV tegeleb transpordi ekspedeerimiseteenuste osutamisega, enamasti raudteel. SIA Tranzit SV-l oli leping sõlmitud Hansagrand OÜ-ga, kus oli märgitud, kes kellele teenuseid osutab. Hansagrand OÜ osutas SIA Tranzit SV-le transpordialaseid teenuseid. Hansagrand OÜ saatis SIA Tranzit SV-le loa, et saaks vagunid edasi saata sihtkohta- Rezeknest Maardusse. Rezekne raudteejaamani tulid vagunid ja sealt edasi mistahes jaamani SIA Tranzit SV pidi tagama vagunite edasisaatmise, ilma loata seda teha ei saa. Faktiliselt see luba on võimalus edasi kasutada vaguneid. Tasumäär koosneb kahest osast: üks osa on mööda raudteed vedu ja teine osa on vagunite/veeremite kasutamine. Kasutamine- see on vedu teatud jaamast teatud jaamani. I. Š. enamasti suheldi telefonitsi või e-maili vahendusel. Stella & Stas OÜ firma tunnistajale „eriti midagi ei ütle, võib-olla kusagilt käis läbi, aga ei meenu“, Green Logistic OÜ tunnistajale ka ei meenunud. Tunnistaja väitel Hansagrand OÜ andis SIA Tranzit SV-le õiguse kasutada vaguneid Läti ja Eesti territooriumil, luba peab saama vaguni omaniku või rentniku käest. Vastustaja küsimusele, kuidas SIA Tranzit SV teadis pöörduda Hansagrand OÜ poole vagunite kasutamise lubade saamiseks, vastas tunnistaja, et „ma ei tea, kas ta oli nendega kuidagi seotud“. Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt Meip Hooldus OÜ ja Green Logistic OÜ on erinevad firmad, teine neist ei ole esimese järglane. Ta oli kunagi Meip Hooldus OÜ juhatuse liige. Green Logistic OÜ juhatuse liikmeks hakkas A. T. tema enda sõnul S. G. palvel. Firma dokumendid kadusid koos S. G., kes oli A. T. elukaaslane (on surnud). Firma on registris siiani, kuid ei tegutse enam, ettevõtlust ei toimu. A. T. väitel ta ei tunne L. T. Hansagrand OÜ ei ütle talle midagi. S. G. tuttav Tatjana tegeles Green Logistic OÜ raamatupidamisega ja koostas ka arveid, tunnistaja väitel tema ise ei ole kunagi arveid koostanud, kuid maksuametis ütles ta teisiti, sest S. G. käskis tal nii öelda („koostan arved ise koos sõbranna abiga“). Green Logistic OÜ valdkond oli laohoonete korrastamine ja korrashoid, hooldus ja kauba ekspedeerimine, väidetavalt kaupa ta ise ei näinud. Tunnistaja nägi vaid arveid, mis liikusid S. G. kaudu. Kõigega tegeles tema endine elukaaslane S. G. Stella & Stas OÜ firma nimi A. T. ei meenunud. Kemikaalide müügist ei teadnud tunnistaja väidetavalt midagi. Ka ei teadnud tunnistaja, kas Green Logistic OÜ-l olid töötajad. Tunnistaja väitis kohtus, et UAB Elme Messer kohta ta ei tea midagi, samas ta ei osanud selgitada, miks maksuhaldurile ütles, et ta ei soovi selle firma tehingute kohta vastata. Tunnistaja väitis, et tema lepinguid ei koostanud, lepingute koostamist ta ei näinud, samas mingeid lepinguid ta on näinud, kuid mis lepingud need olid ja kes koostas, ta ei osanud öelda. A. T. kinnitas kohtule, et L. T. ta näinud ei ole, samas ei osanud ta öelda, miks ta kirjeldas maksuhaldurile tema välimust. Tunnistaja arvas, et võib-olla ta on tema pilti näinud ID-kaardi koopialt. A. T. ei osanud kohtule selgitada, miks kohtule antud ütlused on vastuolus maksuametis 26.05.2011 antud ütlustega. Kohus tsiteerib tunnistaja ütlusi: „Mina L. T. otseselt kokku ei saanud. Võib olla käis kiiresti paberite andmine autost autosse, Mina isiklikult otseselt teda ei ole näinud. Võib olla tõesti korra nägin teda“. A. T. sõnul ta ei tea, kus Green Logistic OÜ raamatupidamisdokumendid on, ta on küll dokumente näinud, aga ta ei tea, kelle käes need olid. Maksudeklaratsioonid esitas raamatupidaja. Tunnistaja väitis, et ta ei tea, kes kellele mida maksis, talle ei makstud midagi. Arvas, et vahendusteenus oli tegevusala, kuid milles vahendusteenus seisnes ta ei teadnud, ta ei saanud ka mingit teenustasu. Tunnistajale ei meenunud, et ta oleks L. T. raha üle andnud. Kohtule väitis tunnistaja, et kui ta maksuhaldurile ütles, et ei suhtle enam L. T., siis tähendas see seda, et ta näost-näkku temaga enam ei suhtle. Kaebaja esindaja kohtu loal näitas tunnistajale Green Logistic OÜ ja Stella&Stas OÜ vahel sõlmitud lepinguid ning küsis, kas lepingul on A. T. allkiri. A. T. vastas, et ei ole tema allkiri, temal on teistsugune allkiri. Kaebaja esindaja kohtu loal näitas tunnistajale Green Logistic OÜ ning Stella&Stas OÜ arveid ja nende lisasid. A. T. kinnitas kohtule, et nendel arvetel ei ole tema allkirjad, erinevus tema

allkirjaga on väga suur. Tunnistaja kinnitas, et sellised nimed nagu Outrex Transit LLP ja A. Pukeno PI ei ütle talle midagi. A. T. kinnitas kohtule, et S. P. nimi ei ütle talle midagi. Kaebaja seadusliku esindaja I. Š. vande all antud ütluste kohaselt Stella & Stas OÜ on osutanud Hansagrand OÜ-le transporditeenust- veoteenust marsruudil Leedust Saksamaale. Autod ei kuulunud Stella & Stas OÜle, I. Š. arvates ei ole tähtis, kes oli auto omanik. Stella & Stas OÜ ülesanne oli leida veoautod, kas ise või kellegi kaudu, ja et kaup oleks tarnitud Saksamaale. I. Š. arvates kaup võis kuuluda Ekobazele. Arved koostas ja esitas Stella & Stas OÜ. Hansagrand OÜ on tasu eest osutanud Ekobazele transporditeenust, so veoautodega maanteel Leedust Saksamaale. Hansagrand OÜ oli teenuse ekspedeerija. Hansagrand OÜ esitas mainitud teenuse eest Ekobazele arved. Stella & Stas OÜ allkirjastas arved ja saatis postiga või tuli ise tooma, toojaks oli S. P. Stella & Stas OÜ oli selle teenuse ekspedeerija. Stella & Stas OÜ esitas teenuse osutamise eest arved Hansagrand OÜ-le. Hansagrand OÜ on osutanud SIA Tanszit SV-le Venemaa vagunite kasutusõiguse teenust raudteel marsruudil Lätist Eestisse ekspedeerijana. Stella & Stas OÜ on tasu eest osutanud Hansagrand OÜ-le raudteevagunitega Läti territooriumi läbimise kompleksteenust, oli selle teenuse ekspedeerija. Stella & Stasiga OÜ-ga toimus arveldamine nii, et tavaliselt 1 kord kuus maksti panga kaudu. Reeglina maksid kogusumma. Hinnas lepiti kokku S. P. läbirääkimiste teel. Green Logistic OÜ-ga ei olnud Hansagrand OÜ-l kokkupuudet. A. T. ja S. G. nimed ei öelnud talle midagi. I. Š. kinnitas, et tunneb S. P. juba kaua aega. I. Š. selgitas, et Hansagrand OÜ pakub teenust kauba omanikule, kuid nende vahel võib olla ka muid ekspedeerijaid, see on väidetavalt üldlevinud praktika. Tunnistaja S. P. ütluste kohaselt Stella&Stas OÜ tegutseb alates 1997. Põhiline tegevusvaldkond oli tehniline sool katlamajadele ja kalakombinaatidele, puiduäri ja saeraamid jne. Tunnistaja kinnitas, et tol ajal oli tema juhatuse liige ning ta on selle firma ainuomanik. I. Š. tunneb ta aastast 1989 või 1990, neil on head suhted. Töötajaid Stella&Stas OÜ-l ei ole olnud, samuti püsiäripartnereid. Meip Hooldus OÜ-st suhtles S. P. S., S. G. võis olla ta nimi. S. P. väitel S. G. oli Meip Hooldus OÜ esindaja. S. P. väitis, et ta n-ö jäi I. Š. ja S. G. vahele, kuna tal oli huvi saada vahendustasu. Ta võttis Hansagrand OÜ tellimused vastu ning vormistas ka dokumendid. Meip Hooldus OÜ koostas arve Stella&Stas OÜ-le. I. P. vormistas selle alusel oma firma Stella&Stas OÜ blanketil arve Hansagrand OÜ-le, kes maksis talle. Lepingud olid Stella&Stas OÜ-l Hansagrand OÜ-ga ja Meip Hooldus OÜ-ga, nendes olid ekspedeerimistööde tingimused, sh maksetingimused. S. P. väitis kohtule, et maksuametis on tema poolt pooled ütlused valesti antud. S. P. väitis kohtus, et maksuametis tema poolt öeldu oli valesti formuleeritud selles osas, et ta hakkas vahendama veoteenuse maksmist. S. P. väitis, et ekspedeerimisteenuse vahendaja oli Stella&Stas OÜ. Marsruudil Leedu - Saksamaa vedu oli ekspedeerimise vahendamise teenus, autotranspordi marsruudi ekspedeerimine. S. P. väitel teda huvitasid vaid arved. Teda ei huvitanud, mis kaupa veeti ja kellele see kuulus. Tunnistaja kinnitas kohtule, et A. T. nimelist isikut ta ei tunne. Stella&Stas OÜ raamatupidamises olid kajastatud Green Logistic OÜ arved. Green Logistic OÜ-ga oli seotud S. G. S. P. hakkas arveid saatma Green Logistic OÜ-le, nagu varem olin saatnud Meip Hooldus OÜ-le. Tunnistaja arvates Green Logistic OÜ oli Meip Hooldus OÜ järglane. S. P. sõnul tema viis lepingutesse sisse vaid parandused, ise ta neid ei koostanud. Tunnistaja ütluste kohaselt lepingud olid Stella&Stas OÜ-l sõlmitud Meip Hooldus OÜ-ga ja Green Logistic OÜ-ga, mõlemale kirjutas alla S. G. Stella&Stas OÜ ei müünud Hansagrand OÜ-le midagi. Meip Hooldus OÜ osutas ekspedeerimisteenuseid läbi Stella&Stas OÜ Hansagrand OÜ-le. Hansagrand OÜ tellimused olid suulised, mis edastati S. P.le. Samas S. P. väitis, et suurem osa tellimusi tuli faksiga Hansagrand OÜ-st, S. P. vaatas need üle ja andis edasi S. G., kes kalkuleeris ja saatis arved S. P., kes kandis need üle oma ettevõtte Stella&Stas OÜ blanketile, mis edastati Hansagrand OÜ-le, samuti ka vastupidi. S. P. arvates Hansagrand OÜ ja Meip Hooldus OÜ omavahel ei suhelnud. Vastustaja esindaja küsimusele kuidas ta sai teada, et teenused on osutatud, vastas S. P., et ainult arvete pinnalt. Meip Hooldus peale kalkulatsioonide tehes kohe edastas arve. Tol ajal Stella&Stas OÜ tegeles vaid Meip Hooldus OÜ-ga, Green Logistic OÜ-ga ja Hansagrand OÜ-ga, rohkem firmasid ei olnud. Vastustaja küsimusele, et miks S. P. ei parandanud protokolli, kui maksuhaldurile antud vastused olid väidetavalt valed, vastas ta, et suhtus sellesse kergemeelselt. Kohus leiab, et Hansagrand OÜ seadusliku esindaja I. Š., samuti tunnistajate S. P., V. S. ning A. T. kohtule antud ütlused ei lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et tehingud Stella & Stas OÜ ja OÜ Hansagrand; SIA

Tranzit SV ja Hansagrand OÜ ning Hansagrand OÜ ja UAB Ecobaze vahel tegelikult ei toimunud, millest tulenevalt kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks Stella & Stas OÜ arvete alusel ja väidetava teenuse edasimüügi deklareerimiseks ühendusesisese käibena SIA Tranzit SV ja UAB Ecobaze arvete alusel. Vastustaja on maksumenetluses tuvastanud, et skeemides: 1) SIA LDZ Cargo - SIA Translats - Standox Trade LLP - Outrex Transit LLP – OÜ Green Logistic - OÜ Stella & Stas – OÜ Hansagrand; 2) SIA LDZ Cargo SIA Tranzit SV - Outrex Transit LLP - OÜ Green Logistic - OÜ Stella & Stas –Hansagrand OÜ osalemise tahe ja kasu oli Hansagrand OÜ-l. Vastustaja leiab, millega nõustub ka kohus, et Stella & Stas OÜ ei ole kaebajale vaidlusalustel arvetel märgitud teenust osutanud, tegemist on võltsarvetega, mistõttu tehingu juriidiline vorm ei vasta tehingu majanduslikule sisule. Kaebaja ei ole ka millegagi tõendanud omandiõigust või muud õiguslikku alust vagunite rentimiseks ning reaalselt teenuse osutamiseks. Kaebaja poolt kontrollimiseks esitatud dokumentidest nähtub, et Hansagrand OÜ osutab ABB AS-le ekspedeerimisteenuseid, mis on seotud veoste organiseerimisega Läti raudteel. Kaebaja ei ole tõendanud vagunite omandiõigust või muud õiguslikku alust nende omamiseks, s.h nende kasutamiseks ja käsutamiseks. Vastustaja, analüüsides Läti maksuhalduri poolt edastatud SIA Tranzit SV dokumente, tuvastas, et detsembris 2011 väidetavalt vagunite etteandmise ja osalemise veoprotsessis ja/või kaebaja vagunite kasutamises osales 165-st vagunist 98 vagunit (Novotrade Invest AS-le 60 vagunit ja Sibur International GmbH-le 38 vagunit), kusjuures arvete sisuks oli transpordiekspedeerimisteenuste osutamine, mitte SIA Tranzit SV poolt Hansagrand OÜ vagunite kasutamine. Samuti vastustaja tuvastas maksumenetluses, et kaebaja poolt 31.12.2011 SIA-le Tranzit SV väljastatud arvel SV/11-12A kajastatud vagunitest ükski vagun ei kajastu SIA Tranzit SV poolt Läti maksuhaldurile edastatud kauba saajate arvetel. Kõikidel esitatud raudtee veosesaatelehtedel on märge selle kohta, et tasu Läti raudteel teostab kauba saaja SIA Tranzit SV. SIA Tranzit SV vormistab Lätis dokumendid ümber ja suunab vagunid Lätist Eestisse vastavalt kauba saajatega sõlmitud lepingutele. Vastustajal ei ole põhjust seada kahtluse alla Läti maksuhalduri poolt kogutud teavet ja esitatud dokumentatsiooni (milles ka kohus ei kahtle), samuti Tranzit SV raamatupidamisdokumente ja juhatuse esimehe V. S. selgitusi. Seetõttu on vastustaja arvates eeltoodule tuginedes ekslik kaebaja seisukoht, et „maksuamet on vääralt nimetanud seda teenust vagunite rendiks“ ning kaebaja edaspidised paljasõnalised selgitused teenuse sisustamise kohta vagunite kasutusõiguse osas. Maksumenetluses kogutud tõendid, sh SIA Tranzit SV poolt sõlmitud lepingud Novotrade Invest AS-ga ja Sibur International GmbH-ga ning Anviga UAB-ga, kaebaja väiteid ei toeta, millega nõustub ka kohus. Vastustaja arvates toetab arvete esitamise ebaloogilisus maksuhalduri kahtlusi selles, et Hansagrand OÜ ei ole faktiliselt teenust Stella & Stas OÜ-lt soetanud, on teadlik tehingute kunstlikust olemusest ning osaleb käibemaksupettuse skeemides. Vastustaja leiab, et selline tegevus on iseloomulik vaid arvevabrikutele ehk Hansagrand OÜ soetas Stella & Stas OÜ-lt vaid arveid, mitte teenust. Kohus, uurinud ja hinnanud asjas kogutud suulisi ja kirjalikke tõendeid, on jõudnud samale seisukohale. Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses piisab, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, antud juhul kaebaja poolt käibemaksupettuse toimepanemisel. Kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole 10 kuu jooksul teinud ühtegi toimingut, on asjakohatu, sest maksumenetluse läbiviimine ei koosne üksnes menetlustoimingute läbiviimisest, vaid ka esitatud dokumentide läbitöötamisest ning analüüsist. Kohtu hinnangul vastustaja on piisavalt põhjalikult analüüsinud kogutud tõendeid ning põhjendanud oma seisukohti, mis sisalduvad nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses. Kohus nõustub vastustaja poolt maksumenetluses tuvastatuga, mida ei hakka üle kordama. Vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

Vastustaja on õigesti tuvastanud, et vaidlusalused arved ei vasta RPS § 7 lg 1 ja KMS § 37 nõuetele. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused näevad arvele ette ranged nõuded (KMS § 37 lg 7) ning asjaolu, et arvel märgitud müüja pole tegelik müüja, annab aluse pidada sisendkäibemaksu mahaarvamist lubamatuks (KMS § 37 lg 1). KMS alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse eelduseks on, et arvetel näidatud käive oleks ka tegelikult toimunud. Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses ilmnenud asjaoludel ei ole võimalik olukord, kus kaebaja ei saa teenust kolmandatelt isikutelt, vaid üksnes arved, kuid arvab endiselt heauskselt, et teenuse tegelikeks müüjateks olid siiski arvel näidatud müüjad. Oluline on seejuures märkida, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene muuhulgas juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, mis tähendab isiku teadlikku ja tahtlikku käitumist (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-50-03, p 10). Kohtu hinnangul kaevatav maksuotsus on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav, selles on toodud nii faktiline kui õiguslik alus ning maksuhalduri hinnangud/järeldused, millega kohus tervikuna nõustub. Vaidlustatud maksuotsus on kohtu hinnangul õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.