Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-424
Haldusasi
OÜ Baltic Bolt ja Hazmat OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. jaanuari 2015. a maksuotsuse nr 12.23/23440-11 ja 22. jaanuari 2015. a otsuse nr 12.23/23440-12 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Baltic Bolt ja Hazmat OÜ, esindaja v.adv Priit Lätt; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Baltic Bolt ja Hazmat OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Baltic Bolt ja Hazmat OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-424 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-15-424 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tolliagentuur Hazmat OÜ esitas enda nimel ja OÜ Baltic Bolt eest tollideklaratsioonid seoses kinnitusdetailide impordiga. Deklaratsioonidel oli kauba päritoluriigiks märgitud Tai Kuningriik ning saatjaks United Frontier Co. Ltd (18.01.2012 deklaratsioon nr 12EE1210EE90115526) ja Red Sea Industry Co. Ltd (29.02.2012 deklaratsioon nr 12EE1210EE90435050). Olles saanud Hazmat OÜ-lt kaupade sooduspäritolu tõendavad sertifikaadid vorm A nr IA2011-0061716 (United Frontier Co. Ltd, 19.12.2011) ning nr IA2012-0011137 (Red Sea Industry Co. Ltd, 20.01.2012), deklareeris OÜ Baltic Bolt need tollis, misjärel maksustati kaup soodusmääraga 0%.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 16.01.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/23440-11 OÜ-le Baltic Bolt ja Hazmat OÜ-le solidaarselt tasumiseks 93 408,73 eurot. Maksuhaldur korrigeeris hiljem arvutusvea ning määras 22.01.2015 otsusega nr 12.2-3/23440-12 maksusummaks 99 140,24 eurot. Imporditud kaup deklareeriti vale päritolu ja maksumusega ning klassifitseeriti valesti, mistõttu tasuti kaubalt vähem tollimaksu 3412,81 eurot, lõplikku dumpinguvastast tollimaksu 78 402,30 eurot ning käibemaksu 17 325,13 eurot. Euroopa Pettustevastase Ameti
(OLAF)
missiooniraportid Thor(2013)11786, Thor(2014)8967, Thor(2014)11002 ja nende lisad tõendavad, et tollideklaratsioonil nr 12EE1210EE90115526 märgitud kaup, mille saatjaks oli United Frontier Co. Ltd, saabus Hiina Rahvavabariigist. Kauba saabumine lattu Tais on fikseeritud lao aruandluses. Seda, et kaupa kohapeal ei töödeldud, kinnitavad laotöötajate seletused. Kauba saabumisel esitatud arve ja Eesti tollile esitatud arve on ülimalt sarnased. Kauba kohta väljastatud päritolusertifikaat nr IA2011-0061716 on võltsitud, kuna Tai võimud ei ole United Frontier Co. Ltd-le kunagi üldise soodustussüsteemi (GSP – Generalized System of Preferences) päritolusertifikaate vorm A väljastanud. Tollideklaratsioonil nr 12EE1210EE90435050 märgitud kaup, mille saatjaks oli Red Sea Industry Co. Ltd, saabus Hiina Rahvavabariigist. Kauba saabumine ja lahkumine Tais asuvast laost on fikseeritud lao aruandluses (OLAF-ile ekirjaga edastatud Exceli tabelis). Laotöötajate seletuste kohaselt ei olnud kõnealuses laos kauba töötlemine võimalik, lubatud oli ainult kauba ladustamine. Kauba päritolu kohta väljastatud päritolusertifikaadi on väljastanud küll selleks pädev ametiasutus, ent kuna sertifikaadi saanud ettevõtet ei olnud võimalik kontrollida, läks tõendamiskoormus sertifikaadil kajastatud andmete õigsuse kinnitamise eest OÜ-le Baltic Bolt (vt Euroopa Kohtu 08.11.2012 otsus C-438/11, p 41). Kauba veokulud ühenduse sees ja väljas on tollideklaratsioonidel kajastamata, mistõttu on käibemaksu ja tollimaksu alussummad ebaõiged ning tasutud käibemaksu summa ettenähtust väiksem. Välismaksekorraldustelt nähtub, et tollideklaratsioonil nr 12EE1210EE90115526 pole deklareeritud kauba maksumust summas 5498,49 USD. Kinnitusdetailide vabasse ringlusse laskmisel kasutati ebaõigeid kaubakoode, st kaup klassifitseeriti valesti. OLAF-i 2(8)
3-15-424 raportid omavad eraldiseisvat tõendusjõudu ja MTA ei pea juba kogutud andmeid uuesti koguma. Maksukohustuslased ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kinnitusdetailid on Tai päritolu. Seejuures ei tõenda kinnitusdetailide tehnilistel joonistel olevad hiinakeelsed hieroglüüfid kaupade Tai päritolu. Kontrolli käigus selgunud asjaolud on kirjas ka missiooniraportites. Kui ühenduse finantshuvide kaitse nõuab viivitamatut reageerimist ja lõppraport on laekumata, võib liikmesriigi pädev ametiasutus vajalike meetmete kohaldamisel lähtuda missiooniraportitest. Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 220 lg 2 p b ei välista järelarvestuskande tegemist. Tolli veana on käsitatavad üksnes olukorrad, kus sooduskohtlemise aluseks on olnud kolmanda riigi asutuse välja antud sertifikaat, mis on osutunud ebaõigeks. Seejuures peab eksportija esitama sertifikaadi saamiseks õiged andmed. Heausksuse küsimus tuleb lahendada alles pärast seda, kui on tuvastatud tolli eksimus ehk kui pädev asutus on andnud välja ebaõige sertifikaadi. Tai ametivõimud ei ole ettevõttele United Frontier Co. Ltd kunagi väljastanud päritolusertifikaate. Tegemist ei ole tolli veaga, vaid võltsinguga. Red Sea Industry Co. Ltd-le väljastati päritolusertifikaat, tuginedes ettevõtja esitatud ebaõigetele andmetele. Importija heausksusele lisaks peab tollimaksu tasumise eest vastutav isik kandma tõendamiskoormust ning näitama, et päritolusertifikaat koostati eksportija esitatud õigete asjaolude põhjal.
3.OÜ Baltic Bolt ja Hazmat OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 18.02.2015 kaebuse MTA 16.01.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/23440-11 ja 22.01.2015 otsuse nr 12.2-3/23440-12 tühistamiseks. Vaidlustatud haldusaktid on materiaalselt ja formaalselt õigusvastased. OLAF-i raportid ei tõenda, et OÜ Baltic Bolt imporditud kaup oleks Hiina päritolu ja nendest ei nähtu, milline asjaolu kinnitaks ühe sertifikaadi võltsimist (IA2011-0061716) ja teise väljastamise ekslikkust (IA2012-0011137). Hazmat OÜ on esitanud kauba päritolu kohta tollile vormikohased päritolusertifikaadid ja MTA ei ole tõendanud, et need oleks võltsitud või ekslikult väljastatud. OÜ Baltic Bolt on Taiwanist kaupa importides kasutanud juba 2000. a esimesest poolest samu jooniseid, mis on suures osas inglise keeles, joonistel olev muu keel ei pruugi olla hiina keel. Erinevale kauba päritolule viitab asjaolu, et Taist tellitud kauba kvaliteet on halvem kui varem Hiinast tellitud kauba kvaliteet. OLAF-i järeldustest ei tulene, et probleemid äriühingutega United Frontier Co. Ltd ja Red Sea Industry Co. Ltd tähendaksid automaatselt, et samad probleemid on OÜ Baltic Bolt tellitud kinnitusdetailidega. MTA on tuginenud üksnes OLAF-i raportitele, ei ole kontrollinud nende õigsust ja ei ole järginud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 11 sätestatud uurimisprintsiipi. OLAF-i raportid ei ole samastatavad asjaolude asetleidmist tõendava vahetu dokumentaalse tõendiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.05.1999 määruse nr 1073/1999 art-st 9 ei tulene, et liikmesriigi ametiasutus peaks OLAF-i raporteid käsitama usaldusväärse tõendina asjaolu asetleidmise tuvastamiseks, kuigi raport selle asetleidmist väidab. OLAF-i aruandeid ei saa käsitada siduva maksuotsusena, et liikmesriigi toll ei peaks neis raportites kajastatud järeldusi üle kontrollima. Kontrollikohustus on nii ekspordi- kui ka impordiriigil. Euroopa Komisjoni 02.07.1993 määruse nr 2454/93 kohaselt peab ekspordiriik tagama sertifikaatide ja taotluste nõuetekohase koostamise. Impordiriigi tolliasutus, kaheldes dokumentide õigsuses, peab jällegi esitama järelkontrolli taotluse ekspordiriigi tolliasutusele, mille tulemustest teavitatakse iga liikmesriigi tolliasutust. Kuna MTA ei ole saanud vastust Tai Kuningriigi võimudelt, ei saa maksuhaldur lähtuda OLAF-i raportis esitatud hinnangust sooduspäritolu kinnitava sertifikaadi kehtivuse kohta. Järelarvestuskande tegemise välistab ÜTS art 220 lg 2 p b – Tai Kuningriigi toll on teinud tollimaksu arvestamisel vea vähemalt Red Sea Industry Co. Ltd osas. Importööri ja tolliagenti võib maksustada üksnes juhul, kui Tai ametivõimud kinnitavad, et vaidlusalused päritolusertifikaadid vormil A olid ebaõiged eksportijate esitatud ebaõigete andmete tõttu, 3(8)
3-15-424 mille õigsust Tai ametivõimud ei pidanud kontrollima ning mis ei tuginenud Tai ametivõimude poolt välja antud eksportijatele siduvale teabele. Puuduvad tõendid, et kaebajad oleksid importimisel olnud teadlikud, et kaubad ei ole sooduspäritolu või esineb takistusi päritolu tõendamisel. Kaebajad on käitunud heauskselt ning kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaebajad ei saa kontrollida ega pea kontrollima välismaise lepingupartneri raamatupidamist ning kohapealne uurimismissioon oleks ebamõistlikult kulukas. MTA pidi olema kinnitusdetailide impordiprobleemiga kursis juba 11.05.2011 ehk ammu enne vaidlusaluseid tehinguid. Asjaolu, et MTA ei informeerinud kaebajaid tehingutega seotud riskidest ega keelanud importi, on iseenesest viga, mille tõttu ei ole maksustamine õiguspärane. Vastustaja on eiranud hea halduse põhimõtet, piiranud kaebajate ettevõtlusvabadust ning riivanud nende omandiõiguse puutumatust.
4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata, jäädes maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole tõendanud, et kaubad on pärit Tai Kuningriigist, mille tõendamiskoormus on vastupidist väites importijal, mitte maksuhalduril, kes on tuginenud esitatud tolli- ja käibemaksudeklaratsioonidele ning maksumenetluses kogutud teabele. Kui OLAF on uurimise juba läbi viinud, puudub vajadus, et MTA tema tegevust dubleeriks. Kaebaja väited uurimiskohustuse rikkumise kohta on üldsõnalised ja puudub põhjendatud alus arvata, et OLAF-i raportid ei vasta tõele. Kuigi OLAF-i missiooniaruandes Thor(2013)11786 on tõepoolest kirjas, et Red Sea Industry Co. Ltd-le väljastati sertifikaadid (vorm A) õiguspäraselt, selgitab OLAF samas, miks ei saa vaidlusalust sertifikaati pidada sooduskohtlemise aluseks. Euroopa Kohtu 14.05.1996 otsusest C-153/94 tulenevalt ei pea soodustatud riik tagasi võtma vääralt väljastatud sertifikaati ning dumpinguvastaseid meetmeid on võimalik kohaldada sellest olenemata. Kaebaja ei ole võtnud enda huvide kaitseks kasutusele lepingupartnerite raamatupidamise kontrollimisest ega eksportriiki uurimismissioonide saatmisest vähemkoormavaid meetmeid, näiteks lepingupoole vastutust dumpingu puhul.
5.Tallinna Halduskohus jättis 07.12.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlust ei ole 22.01.2015 otsuse tähtaegsuse üle ja maksuotsuse nende osade üle, milles käsitletakse tolliväärtusega ning kauba maksumuse ja klassifitseerimisega seonduvat. Vaidlus on kauba päritolu ja tollimaksusoodustuse kohaldamise ning OLAF-i raportite tõendusväärtuse ja neis tuvastatu üle, mitte kohaldatud dumpinguvastase tollimaksu 85% määras või käibemaksu määramises kauba tolliväärtuselt koos kõigi importimisel tasumisele kuuluvate maksudega. OLAF-i raportid on sisuliselt haldusorgani analüüsid asjas kogutud tõenditele. OLAF-i seisukohtade kahtluse alla seadmiseks peaksid esinema selged viited, et tõendeid on kajastatud ebaõigesti või ebapiisavalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2015 otsus nr 3-13100). Maksuhalduril on OLAF-i raportit maksuotsuse alusena kasutades ja neile tuginemiseks kohustus hinnata, kas OLAF-i põhjendused ja järeldused on loogilised ja veenvad ning vajadusel tuleb hinnata ka algseid tõendeid ja kaaluda OLAF-i põhjenduste ebapiisavuse korral, kas esineb siiski alust maksusumma määramiseks. OLAF-i raportitele ja tõenditele on maksuotsuses tuginetud osas, milles maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et United Frontier Co. Ltd kauba kohta väljastatud päritolusertifikaat on võltsitud, Red Sea Industry Co. Ltd kauba päritolusertifikaat on küll väljastatud pädeva ametiasutuse poolt, kuid isikut ei olnud võimalik kontrollida, ja kaup saabus Tai Kuningriiki Hiina Rahvavabariigist. Kaebajale on tehtud lisaks raportitele kättesaadavaks ka raportite ja maksuotsuse aluseks olevad tõendid osas, milles vastustaja on pidanud neid kaebajate maksuvõla tuvastamisel oluliseks. Kuna Tai Kuningriigi pädevatel ametiasutustel ei ole eksportijaga Red Sea Industry Co. Ltd ühenduse mittesaamise tõttu enam võimalik järelkontrolli käigus kontrollida, kas nende väljastatud 4(8)
3-15-424 päritolusertifikaadi vorm A põhineb eksportija esitatud õigetel asjaoludel, on tollimaksu tasumise eest vastutav isik see, kes peab tõendama, et sertifikaat põhineb eksportija esitatud õigetel asjaoludel (vt Euroopa Kohtu 08.11.2012 otsus nr C-438/11). Kaebajad ei ole OLAF-i raportite aluseks olevaid tõendeid ümber lükanud. Kauba importimine Hiinast nähtub nii missiooniraportite Thor(2013)11786 ja Thor(2014)8967 järeldustest ja vaheaktide lisadest (sh United Frontier Co. Ltd kauba impordi/ekspordiga tegelenud JWD Infologistics Co. Ltd lao visiidiraport, mille kohaselt igasugused tootmistegevused olid laos keelatud ja lattu saabunud tooted imporditi Hiina Rahvavabariigist). MTA võrdles OLAF-i tabelites ja deklaratsioonides esitatud kauba kogust, hinda ja muid andmeid ning tuvastas, et Tai ekspordideklaratsioon kajastab sama saadetist, mis deklareeriti Eestis vabasse ringlusesse. Tegemist on sama kaubaga, mille kohta on OLAF teinud järelduse, et on olemas side Hiinaga. OLAF-i raportitest tulenevad järeldused, mida on samal viisil korratud maksuotsuses, on tõenditele tuginevad ja veenvad ning vastupidise tõendamise koormus läks MKS § 150 lg 1 alusel üle kaebajale. Kaebajad ei ole OLAF-i raportitest ega nende lisadest tulenevaid järeldusi ümber lükanud ja neil oli juba maksumenetluses võimalik täita oma tõendamiskoormust. Kaebajad ei ole välja toonud, millises osas on maksuhalduri analüüsis ja tõendite käsitluses puudujääke. Ekspordiriigi poolse koostöö puudumine vastustajaga ei vabasta kaebajaid maksukohustusest. ÜTS art 220 lg 2 p-s b märgitud aluse rakendamisel tuleb kaaluda, kas on täidetud kõik selles sättes nimetatud kumuleeruvad tingimused: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud tal võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte. Kui tuvastatud ei ole tolli viga ehk liikmesriigi pädeva ametiasutuse eksimust ja seega ei ole täidetud esimene kohustuslik tingimus, ei kuulu ÜTS art 220 lg 2 p b kohaldamisele ning puudub vajadus analüüsida ülejäänud kahe tingimuse täitmist. Tolli veaga nimetatud normi tähenduses on tegemist siis, kui tollil on enne kauba vabastamist olemas piisav teave selle kohta, et tollideklaratsiooni kantud andmed on valed, ent toll on vähemalt hooletusest jätnud selle teabe tähelepanuta. Tollideklaratsiooni aktsepteerimisega ei kinnita toll iseenesest deklaratsioonis esitatud andmete õigsust lõplikult ega siduvalt ning asjaolu, et toll aktsepteerib deklaratsiooni ja vabastab kauba, ei võta üldjuhul õigust teha hiljem järelarvestuskanne. Praegusel juhul ei ole tegemist tolli veaga. United Frontier Co. Ltd-le ei ole kunagi väljastatud GSP päritolusertifikaati vorm A, seega ei saanud Tai võimud olla eksimuses. Red Sea Industry Co. Ltd kättesaamatuse tõttu on päritolusertifikaadi õigsuse tõendamise kohustus läinud üle kaebajatele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.OÜ Baltic Bolt ja Hazmat OÜ paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada nende kaebus. Kaebajad jäävad oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Määruse nr 1073/1999 art 9 lg 1 välistab OLAF-i juurdluste tulemusena saadud aruannete samastamise mingisuguse asjaolu aset leidmist kinnitava vahetu dokumentaalse tõendiga ja seob nende õigusliku staatuse hoopis siseriikliku õigusega. OLAF-il ei ole niivõrd ulatuslikku pädevust, et liikmesriigi toll võiks aruannetes kajastatud järeldusi pimesi usaldada. Määruse nr 2454/93 art-test 94 ja 95 tuleneb GSP soodustust tõendava päritolusertifikaadi vormi A andmise ja kehtivuse kontrollimise kord, kuid praeguses asjas ei ole MTA küsinud Tai Kuningriigi ametivõimudelt isegi hinnangut vormi A kehtivuse kohta. MTA on tuginenud OLAF-i aruandele ja on jätnud kogumata tõendid selle kohta, kas kaubad omasid tegelikult GSP soodustust ja kas kaubad olid pärit Hiina Rahvavabariigist. MTA ei ole kontrollinud konkreetselt Eestisse imporditud kinnitusdetaile ja on viidanud üldiselt Hiinast kinnitusdetailide importimisele. Väidetavalt osaliselt hiina keeles olevad tehnilised joonised ei tõenda kauba päritolu. 5(8)
3-15-424 MTA ei ole täitnud MKS §-s 11 sätestatud printsiipi kaupade päritolu tuvastamisel Hiina Rahvavabariigist ja on lähtunud vaid OLAF-i aruannete järeldustest. Halduskohus on põhjendamatult jätnud kõrvale tunnistaja Veiko Pekkeneni antud ütlused, mis kinnitavad seda, et enne 2011. a sügist kaebaja poolt Hiinast tellitud kinnitusdetailide kvaliteet erines oluliselt Tai kaudu tellitud kinnitusdetailide kvaliteedist. ÜTS art 220 lg 2 p b kohane tolli viga on tuvastatav OLAF-i raporti viitest sellele, et Tai ametivõimud kinnitavad, et Red Sea Industry Co. Ltd päritolusertifikaadid olid ebaõiged, st tegemist oli eksportija poolt Tai ametivõimudele esitatud eksitavate andmetega, millest pidid alates 2011. aastast olema teadlikud ka Euroopa Liidu tolliasutused (sh MTA). Erinevalt OLAF-ist ja MTA-st on kaebaja võime kontrollida oma lepingupartneri dokumentatsiooni ja tootmist piiratud. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu õiguslikuks aluseks olev EL nõukogu 26.01.2009 määrus nr 91/2009 tunnistati alates 28.02.2016 kehtetuks, kuid see ei ole aluseks maksuotsuse tühistamiseks (vt Riigikohtu 12.09.2016 otsus nr 3-3-1-24-16). Maksuotsus ei saa tugineda ainult OLAF-i aurande järeldustele, kui puuduvad tõendid, et Tai ametivõimud kui esitatud päritolusertifikaatide väidetavad väljastajad oleksid OLAF-i aruannetes tehtud järeldusi selgesõnaliselt tunnustanud või nendega jõustunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016 otsus nr 3-14-51779, p 18).
7.Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. OLAF alustas uurimist Tai Kuningriigist importimisega seoses alles 2011. aastal esitatud kaebustest tulenevalt ja sel ajal puudusid veel tõsikindlad teadmised olukorra kohta. Red Sea Industry Co. Ltd-le ei väljastatud päritolusertifikaate õiguspäraselt, olgugi, et need väljastati selleks pädeva valitsusasutuse poolt. Tollimaksu tasumise eest vastutav isik on see, kes peab tõendama, et sertifikaat põhineb eksportija esitatud õigetel asjaoludel. Olukorras, kus kaupade järelkontroll ei kinnita nende päritolu, tuleb järeldada, et tegemist on tundmatu päritoluga kaubaga (vt Euroopa Kohtu 08.11.2012 otsus nr C-438/11). Sertifikaate ei olnud MTA-l vaja uuesti kontrollida olukorras, kus OLAF on sertifikaate puudutava uurimise juba ühe korra läbi viinud (vt Euroopa Kohtu 15.12.2011 otsus nr 409/10, p 40). MTA on maksuotsuses sisuliselt kontrollinud OLAF-i aruannetes toodud järeldusi ja nende aluseks olevaid tõendeid. Kaebajate viited Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016 otsusele nr 3-14-51779 ei ole asjakohased, sest selles heideti maksuhaldurile ette, et selgituskohustuse rikkumise tõttu ei saanud maksukohustuslane teostada oma ärakuulamisõigust ja maksuhaldur rikkus uurimiskohustust, sest ei analüüsinud kasvõi minimaalseltki OLAF-i raporti aluseks olevaid tõendeid. Praeguses vaidluses on MTA uurimiskohustust täitnud ning seetõttu on OLAF-i raportitele ja asjakohastele tõenditele tuginemine õiguspärane (vt haldusasjad nr 3-15-51 ja nr 3-13-100).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Baltic Bolt ja Hazmat OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. Kaebajatel on juba maksumenetluse raames olnud võimalik tutvuda kõigi maksuotsuse aluseks olevate tõendite ja põhjendustega ning esitada nende kohta omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid.
6(8)
3-15-424
9.Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuste või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma (nt Riigikohtu 20.06.2007 otsus nr 3-3-1-34-07, p 11). Maksuotsuses tuleb näidata, millistel asjaoludel ja tõenditel maksuhalduri selline põhjendatud kahtlus tugineb (nt Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-115-13, p 10). Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult analüüsinud maksumenetluses koostatud dokumentides (MTA 16.01.2015 maksuotsus nr 12.2-3/23440-11 – I kd, tl 8-30; 22.01.2015 otsus nr 12.2-3/23440-12 – I kd, tl 31-31p; II kd, tl 56-57; 17.07.2014 vaheakt nr 12.2-3/23440-2 – I kd, tl 94-100p; 15.12.2014 kontrollakt nr 12.23/23440-9 – I kd, tl 152-173) sisalduvat argumentatsiooni ja tõendeid, mille alusel on apellantidele maksusumma määratud ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu analüüsiga.
10.Halduskohus on hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2) ega ole jätnud tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlusi (II kd, tl 130-132) tähelepanuta, vaid märkinud, et need ei oma maksukohustuse määramisel tähtsust (vt otsuse p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlustega võimalik tõendada kauba päritoluriigi asjaolusid, sest tunnistaja ei ole ise vahetult kogenud kauba tootmisprotsessi või muid päritoluriigiga seonduvaid asjaolusid. Tootmisprotsessid ja toote kvaliteet võivad lisaks muutuda nii ühe ja sama tootja puhul tulenevalt ettevõttesisestest muudatustest kui ka sama päritoluriigi erinevate tootjate puhul. Asjaolust, et OÜ Baltic Bolt poolt erinevatel aegadel Eestisse imporditud kinnitusdetailid (st varem otse Hiinast või Taiwanist ja praegusel juhul Tai kaudu) on muu hulgas erinenud oma kvaliteedi poolest, ei saa vältimatult järeldada, et kaubad on toodetud erinevates riikides. Apellatsioonkaebuses esitatud paljasõnalised väited ei lükka ümber maksuotsuses kajastatud ning OLAF-i raporti lisadeks olevate tõenditega veenvalt põhjendatud kahtlust, et imporditud kinnitusdetailide päritoluriigiks oli Hiina Rahvavabariik ning Tai Kuningriigis toimus üksnes nende ajutine ladustamine, millega ei kaasnenud mingit täiendavat töötlemist.
11.Päritolusertifikaate puudutavas osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 7 toodud põhjendustega. Maksuhaldur on maksumenetluses tuginenud (ja teinud ka apellantidele kättesaadavaks) muu hulgas Tai Väliskaubandusministeeriumi 28.01.2013 kirjale nr 0303/379 (15.12.2014 kontrollakti nr 12.2-3/23440-9 lisa 16 – tõlge II kd, tl 6-7p), milles kõnealune haldusorgan kinnitas, et United Frontier Co. Ltd-le ei ole mingisugust GSP päritolusertifikaati vorm A väljastatud ja Red Sea Industry Co. Ltd-le väljastatud GSP päritolusertifikaadi vormi A üle halduskontrolli läbiviimiseks ei saadud äriühinguga ühendust. Puudub igasugune mõistlik alus arvata, et isegi kui MTA oleks maksumenetluse raames pöördunud uue päringuga Tai ametivõimude poole, oleks pädev haldusorgan andnud temale teistsuguse vastuse. Juba olemasoleva kinnituse teistkordne küsimata jätmine ei saa tuua kaasa maksuotsuse õigusvastasust. Ringkonnakohus märgib lisaks, et praeguses haldusasjas vaidlustatud maksuotsus erineb haldusasjas nr 3-14-51779 vaidluse all olnud maksuotsusest juba ainuüksi selle võrra, et 16.01.2015 maksuotsuses on maksuhaldur selgelt viidanud nii OLAF-i raportitele ja protokollidele kui ka nende aluseks olevatele tõenditele. Seega ei ole maksuhaldur OLAF-i raportitele tuginemisega rikkunud põhjendamisvõi tõendamiskohustust ning haldusasjade nr 3-14-51779 ja nr 3-15-424 asjaolud ei ole sarnased, vaid praegune vaidlus sarnaneb pigem Riigikohtu 07.09.2016 otsuses nr 3-3-1-24-16 ja samas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2015 otsuses nr 3-14-52634 kajastatud olukorraga.
7(8)
3-15-424
12.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Baltic Bolt ja Hazmat OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 otsus muutmata.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Baltic Bolt ja Hazmat OÜ on apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu kokku 1500 eurot (II kd, tl 163) ning kandnud õigusabikulusid 429,60 eurot (II kd, tl 176-179). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. MTA ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seotud kulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.