Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

lg 2 alusel ja mõista kostjalt välja hüvitis kaheksa kuu keskmise töötasu ulatuses, so. 4872€, tuvastada tööandaja poolt hageja diskrimineerimine raseduse tõttu ja mõista välja mittevaraline kahju 3000€. Töövaidluskomisjon tegi asjas 20.04.2016.a otsuse, millega rahuldas avalduse osaliseltkomisjon vähendas ülesütlemisega seotud hüvitist kuue kuu keskmisele töötasule. Kostja 19.05.2016.a esitas kohtule taotluse ja palus töövaidluse läbi vaadata hagimenetluses. Mittevaieldavad asjaolud Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Hageja ja kostja sõlmisid 02.11.2015.a tähtajalise töölepingu tähtajaga 31.12.2016.a. (TVK t lk 8- 10). Lepingu p 1.3 kohaselt kohaldati 4-kuulist katseaega. Hageja asus tööle ostu-müügi maakleri ametikohale. Pooled ei vaidle, et hageja töö sisuks oli võimalike klientide leidmine metsa raieõiguse müügiks kostjale. 02.11.2015.a on hagejale tutvustatud ostu-müügi maakleri ametijuhendit, mille kohta ta on andnud allkirja (TVK t lk 71-72). 06.11.2015 tutvustati hagejale töökorralduse reegleid, mille kohta ta on andud allkirja (TVK t lk 56-66). Pooled ei vaidle, et hageja lepingujärgne töötasu oli katseajal 609€ kuus (lepingu p 3.1) ja keskmine kalendripäeva tasu oli 22.03€ (TVK t lk 73). Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtumenetluses järgmised nõuded: 1) tuvastada tööandja poolt 27.01.2015.a tehtud töölepingu ülesütlemise tühisus, 2) lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, 3) mõista kostjalt välja hüvitis kaheksa kuu keskmise töötasu ulatuses, so. 4872€, 4) tuvastada tööandaja poolt hageja diskrimineerimine raseduse tõttu ja 5) mõista välja mittevaraline kahju 3000€. Hageja hinnangul sai ta tööga hästi hakkama ja töö meeldis talle väga. Tööandja ei teinud talle märkusi tööga mitte hakkama saamise kohta ega esitatud tema kohta kaebusi. Hageja jäi pärast tööle asumist rasedaks ja teavitas sellest 26.01.2016.a oma juhendajat Kxxxxx Pxxxxx. Kxxxxx Pxxxx teatas selle peale, et tööandjal on plaanis hagejaga tööleping üles öelda, põhjuseks, et koostöö ei sobi. Hageja oli saadud uudisest šokis ja palus rääkida ülemustega, et saaks olla tööl märtsini ja jääda siis rasedus-sünnituspuhkusele. Õhtuks teatas Kxxxxx Pxxxx, et tööandja jääb oma otsuse juurde. Hageja märkis, et ei saanud aru, miks temaga äkki tööleping lõpetati. Ülesütlemise avaldus anti hagejale 27.01.2016a ja seal oli põhjuseks märgitud katseaja eesmärgi mittetäitmine. Hageja vaidles vastu asjaolule nagu olnuks tal probleeme kaastöötajatega suhtlemisel, läbisaamisel ja austamisel või et tema käitumine olnuks ebasobilik. Ainsad arusaamatused olid Mxxxxx Vxxxxxxxxx, kes oli juhendaja asendusisik. Väike arusaamatus oli ka kaastööataja üle nalja heitmisega, kuid see teema ei puudutanud otse hagejat. Hageja leidis, et tema töökohustused ei olnud kindlasti halvasti täidetud, töö tulemused on olnud stabiilsed. Kostja mingit tööks vajalike oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamist läbi ei viinud. Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Hageja leidis, et puudusid asjaolud, mis andnuks aluse töölepingu kasteajal lõpetada. Hageja oli seisukohal, et lepingu lõpetamise põhjuseks oli tema rasedus. Raseduse tõttu töölepingu lõpetamine on seadusega keelatud (TLS § 92 lg 1). Kui tööleping on üles öeldud tühiselt, tuleb tööleping lõpetada ajast, kuis see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja palus välja mõista TLS § 109 lg 2 hüvitise, mida palus suurendada lähtudes asjaolust, et kostja ütles üles tähtajalise töölepingu. Hageja viitas oma taotluses Riigikohtu lahendile 3-2-1-80-15.

Hageja oli seisukohal, et kostja on rikkunud ka Soolise võrdõiguslikkuse seadust (SoVS), sest kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et hageja on rase. SoVS § 3 lg 1 p 3 kohaselt loetakse isiku ebaoodsam kohtlemine seoses rasedusega otseseks sooliseks diskrimineerimiseks. SoVS § 4 lg 2 kohaselt peab just kostja tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja palus välja mõista mittevaralise hüvitise summas 3000€. Hageja teatas, et kostja seadis teda raseduse tõttu raskesse olukorda, tekitas raskeid psüühilisi üleelamisi, hingevalu ja hingelisi kannatusi. Hagejal oli stress, emotsionaalne pinge, meeleolu, heaolu ja elukvaliteedi langus, masendus, tervise häired ning mure enda ja sündiva lapse tuleviku pärast. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest ei ole mittevaralise kahju suurust võimalik tõendada. Hageja leidis, et tööandja on teda karistanud ja kohelnud diskrimineerivalt naiseks olemise tõttu. Sellise käitumisega tehti ülekohut, sest talle ei antud võimalsut end tööalaselt teostada. Hageja jäi kohtumeentluses esitatud kirjalikus seisukohas samadele seisukohtadele, mis ta oli esitanud töövaidluskomisjonis. 04.07.2016.a seisukohas märkis hageja, et tööle asumisel ei esitatud talle töö tegemiseks vajalike isikuomaduste, võimete, oskuste kirjeldust ega nõudeid. Samuti ei viinud tööandja läbi vajalike oskuste hindamist. Juhendaja juuresolekul tehtud proovikõne eest sai hageja kiita. Kxxxxx Pxxxx oli üldiselt rahul nii hagejaga kui ka teiste uute töötajatega, kuna nad õppisid kiirelt oma tööülesanded selgeks ja said tööülesannetega kenasti hakkama. Kogu selle tööandja juures töötatud aja jooksul ei tehtud hagejale ühtegi etteheidet tema töö kohta ega märkusi suhtlemisoskuse kohta. Kostja väide nagu ta oleks olnud konfliktne, on vale. Hageja leidis, et ei rikkunud töökohustusi ega ettevõtte sisekorda. Uutele töötajatele ei seatud katseaja eesmärgi täitmisel määravaks, et töötaja peaks täitma kindlaks määratud osa töönormist. Hagejale ja teistele töötajatele öeldi, et katseaeg on sisseelamise aeg ja põhiline on, et ta peab oma tööülesanded kenasti selgeks saama. Hageja jõudis kuuest uuest töötajast esimesena reaalse tehinguni. Hageja leidis, et kostja koostatud tabel uute töötajate töötulemuste kohta ei ole objektiivne ega usaldusväärne tõend. Pingerida on ilmselt konstrueeritud selleks, et vabaneda rahalisest kohustusest hageja ees. Tabeli algandmed on valed ning ka lõppjäreldused on valed. Hageja leidis, et esitatud väljavõte Skype vestlusest ei näita mingit temapoolset rikkumist. Vestluses on hageja küsinud abi Mxxxxx Vxxxxxxxxx suhtlemises tekkinud arusaamatuste lahendamiseks, kuid abi ta ei saanud. Juhendaja Kxxxxx Pxxxxxpole hagejat mingil viisil hoiatanud. Hageja leidis, et 26.01.2016.a Skype vestlus tõendab seda, et töölepingu ülesütlemine otsustati pärast seda, kui töötaja teatas tööandjale enda rasedusest ja kõik vastupidised kostja väited on valed. 26.01.2016.a kokku lepitud kohtumisel teatas hageja Kxxxxx Pxxxxxx, et on rase ja Kxxxxx Pxxxxxteatas seepeale, et temaga lõpetatakse tööleping. Hageja jäi seisukohale, et temaga lõpetati tööleping diskrimineerivalt ja tal tekkisid sellest hingelised üleelamised ja mittevaraline kahju. Kohtuistungil jäi hageja nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja selgitas, et kui teatas xxxxxx Pxxxxxx rasedusest, siis kohe öeldi, et tahetakse tööleping lõpetada. Hageja jäi selle juurde, et ta sai tööga hakkama, tal ei olnud suhtlusprobleeme klientide ja kaastöötajatega, va Mxxxxx Vxxxxxx. Hageja leidis, et MxxxxxVxxxxxxxoli tema suhtes üleolev ja ta soovis teist juhendajat. Hageja leidis, et Vxxxxxx kiusas teda taga, sest läks Pxxxxxx tema peale kaebama. Hageja teatas, et tema ei ole Vxxxxxxxx solvanud. Tööandja märkusi ei teinud ja ta pole kunagi tööandjale vastu vaielnud. Seoses telefonikõnedega möönis hageja, et alguses ta rääkis jah telefoniga mujal kui töölaua taga, kuid hiljem seda enam ei teinud. Leidis jätkuvalt, et kostja esitatud andmed töötulemuste kohta ei ole objektiivsed. Hageja märkis, et tema töölt lahkumise ajal ei olnud kahelt töötajal veel ühtegi tehingut tehtud. Kxxxxx Pxxxx aitas alguses kõigil uuetul töötajatel tehingud lõpuni viia. Hageja leidis, et kui ta oleks edasi töötanud, oleks ka tema töötulemus kindlasti paranenud.

Hageja selgitas mittevaralise kahju esinemist: Pärast TVK-le avalduse esitamist hakkas kartma, et kostja maksab kätte talle või lähedastele, et võidakse teha midagi füüsilist. Midagi ei juhtunud, kuigi Uxxxx Jxxxxxx helistas ja ütles, et võtaks avalduse tagasi, et muidu tulevad suuremad rahalised väljaminekud, sest esitab hagi. Mittevaraline kahju seisnes une- ja paanikahäiretes, oli ärevus, magada sai paari tunni kaupa. See, et käituti ebaõiglaselt, toob siiani halbu tundeid. Kostja on teda laimanud, endised töökaaslased ei soovi temaga suhelda ja tunnistama tulla. Hageja teatas, et sai nädala pärast uue töökoha ja ei jäänud sissetulekuta. Kostja vastuväited Kostja leidis töövaidluskomisjonis ja ka kohtumenetluses, et hagejaga lõpetati tööleping vaid kasteaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kostja eitas lepingu lõpetamist raseduse tõttu ja leidis, et see olnuks lühinägelik. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas ja millal töötaja tööandjat oma rasedusest teavitas kuivõrd see ei ole põhjus miks töötajaga tööleping lõpetati. Hageja on avalduses esitanud asjaolu, et lepingu ülesütlemisest teavitati teda samal ajal kui ta teatas rasedusest. Kostja märkis, et nimetatud ostus oli aga tehtud juba enne rasedusest teada saamist, mistõttu on alusetud hageja väited tema diskrimineerimisest raseduse tõttu. Kostja rõhutas, et seadus ei keela töölepingut lõpetada rasedaga, kui katseaja eesmärk ei ole täidetud. Kostja leidis, et ta on kasteaja ebarahuldavate tulemuste olemasolu tõendanud piisavalt. Töötaja ei täitnud tööülesandeid kohusetundlikult, rikkus süstemaatiliselt ettevõtte sisekorda ning vaatamata tööandja/juhendajate hoiatustele ignoreeris tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkus töökohustusi. Töötaja tegevust on hinnatud tööle asumisest alates ning töölepingu lõpetamise otsus ei sündinud üleöö, vaid erinevate hinnangute tulemusena mitme kuu jooksul. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et läbi ei viidud mingit hindmaist. Katseaja tulemusi hindasid jooksvalt määratud juhendajad, kelleks oli ettevõtte staažikad töötajaid, kelle pädevuses ja oskustes ei ole põhjust kahelda. Nii Kxxxxxx Pxxxx kui Mxxxxx Vxxxxxxx hinnangul töötaja tegevusele ja suhtlemisele olid jätkuvalt negatiivsed. Kostja märkis, et hagejal oli negatiivne suhtumine teistesse töötajatesse, eelkõige oma juhendajatesse. Hageja oli ise konfliktne, tal esinesid suhtlemisprobleemid teiste töötajatega. Kxxxxx Pxxxxxoli Skype vestluses hagejale ka märkinud, et ainult hagejaga on probleemid. Kostja märkis, et 3-kuuline tööaeg ei anna hagejale pädevust hindama teiste töötajate töötulemusi. Kostja leidis, et katseaja eesmärk ongi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töö iseloomust tulenevalt võib katseajal hinnata ka töötaja isikuomadusi, näiteks suhtlemisoskust, täpsust jms. Hagejale tehti korduvalt suulisi märkusi tema ebaprofessionaalse huvi vastu töösse mittepuutuvate asjade ning suhtlemisoskuse suhtes ning töötajale on antud võimalus ennast parandada, kuid tulemusteta. Kaebusi on tulnud antud töötaja kohta ka teistelt kaastöötajatelt. Kostja selgitas, et lepingu üles ütlemise üheks põhjuseks olid ka ebarahuldavad töö tulemused: maakleri ametijuhendi kohaselt tulnuks töötajal 12-kuulise tööperioodi jooksul leidma ostmiseks vähemalt 15 000tihumeetrit kasvavat metsa. Ligikaudu 3 kuu jooksul, mil töötaja tööandja juures töötas, leidis töötaja üksnes 600 tihumeetrit. Sellise tempo juures saaks nõutud 15 000 tihumeetrit täis 25 kuuga ehk ligikaudu 2 aastaga. Kostja esitas ülevaate kõigi uute töötajate töötulemuste kohta võrreldaval perioodil. Kostja palus 15.08.2016.a esitatud vastuväidetes jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja oli jätkuval seisukohal, et töölepingu ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel oli põhjendatud tulenevalt töötaja töötulemustest ja käitumisest töökohal, kindlasti mitte tulenevalt asjaolust, et töötaja oli rase. Kostja leidis, et hageja ei täitnud töönorme: töötatud aja jooksul leidis töötaja üksnes 600 tihumeetrit kasvavat metsa, mis on normist ligikaudu 7 korda vähem, kuivõrd oleks kolme kuu jooksul pidanud leidma ca 3 700 tihumeetrit. Kostja leidis, et on esitanud töötajate

töötulemuste andmed objektiivselt ja võrreldavalt. Tabelis olevad andmed koguti töötajatelt endilt ja need on kontrollitavad. Töö iseloomust tulenevalt võib katseajal hinnata ka töötaja isikuomadusi, näiteks suhtlemisoskust, täpsust jms. Seda kostja ka tegi ning leidis, et töötaja isikuomadused ei vastanud ostu-müügi maakleri ametikohal vajalikele nõuetele. Töötaja juhendajate Kxxxxx Pxxxx ja Mxxxxx Vxxxxxxx hinnangud töötaja töö tegemisele ja suhtlemisele olid negatiivsed ning seetõttu otsustas tööandja töötajaga töösuhte lõpetada. Töötaja ise on tunnitanud oma konflikti Mxxxxx Vxxxxxxxxx. Skype vestlusest nähtuvad ka muud erinevad probleemid töökohal ja töötaja suhtumine teistesse töötajatesse. Kostja vaidles vastu hageja seisukohale, et talle ei ole kogu tööandja juures töötatud aja jooksul tehtud ühtegi etteheidet tema töö kohta ja ei ole tehtud märkusi suhtlemisoskuse kohta. Kostja teatas, et märkusi suhtlemisoskuse kohta tehti kogu kontorile ning ka hagejale suuliselt. Töötajaid oli hoiatatud töö juures ebasobilikust käitumisest ja naljade tegemistest. Hageja tegeles töö ajal tööväliste asjadega ning oluline oli ka see, kuidas töö juures üksteisega käituti, mis lõppkokkuvõttes on segavaks faktoriks töö tegemisel. Kostja rõhutas, et oleks töölepingu lõpetanud ka juhul, kui hageja poleks rase olnud, tema sobimatute isikuomaduste ja ebapiisavate töötulemuste tõttu. Rasedus ei olnud lepingu üles ütlemisel üldse oluline. Kostja rõhutas, et KxxxxxxPxxxxx ei olnud õigust ega volitust teha otsust töölepingu lõpetamise kohta. Seetõttu ei oleks saanud Kxxxxx Pxxxx mingil juhul koheselt, kui kuulis töötaja rasedusest, võtta sellist otsust vastu ning töötajaga tööleping üles öelda. Lepingu lõpetamise käsk tuli Kxxxxx Pxxxxxe eelnevalt viimase otsese ülemuse Uxxxx Jxxxxxxx poolt. Asjaolu, et rasedusest teatamine ja töölepingu üles ütlemisest teatamine sattusid samale ajale, on kokkusattumus. Ei tööandja ega ka kaastöötajad teadnud hageja rasedusest varem, seega ei saanud see olla ka üles ütlemise põhjuseks. Kohtuistungil selgitas kostja, et peamiseks isikuomaduse probleemiks oli hageja suhtumine: hageja, kes oli katseajal, arvas, et tal on teistest töötajatest rohkem õigusi ja pidas end teistest töötajatest paremaks. Ta leidis, et võib ette kirjutada ka seda, kes võiks tema juhenda olla, kes on parem või halvem juhendaja. Kui talle midagi ette heideti, oli tal selle kohta oma arvamus: ta pole midagi valesti teinud. Probleemiks oli ka see, et ta ei soovinud suhelda telefonis klientidega teiste kuuldes ja läks alati eemale või teise ruumi. Samuti tegeles ta tööväliste asjadega- nt lõi Skype vestluse, milles tegeleti ka muude asjadega. Talle tehti käitumise ja suhtumise kohta ka märkusi. Kontoris olid olnud sel teemal koosolekud. Töönormide osas märkis kostja, et hageja tegi tööl oldud aja jooksul reaalselt vaid ühe ostu, mille aitas lõpuni vormistada juhendaja. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud 27.01.2016.a TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu (TVK lt 32, 12). TLS § 86 lg 1 sätestab: Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates ning lg 4 sätestab: Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Lähtudes TLS § 6 lg 1 hinnatakse katseajal, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Nimetatud sättest tuleneb, millised on katseaja sisu ja eesmärgid: tööandjal võimalus hinnata töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ja töötajal selgitada välja enda võimed ja valmisolek konkreetset tööd teha. Vastavalt Töölepingu seaduse kommetaarile /Kirjastus Juura 2013/ võivad nii

tööandja kui töötaja töölepingu katseajal lihtsustatud korras üles öelda, kusjuures tööandjal tuleb sellisel juhul põhjendada, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokklepitud tööd tegema, st mis on need asjaolud, mis näitavad, et töötaja ei saanud katseajal töö tegemisega hakkama (kommentaarid lk 144). Seega hinnatakse katseajal tööandja poolt töötaja tervist, teadmisi, oskusi, võimeid ja iseloomuomadusi. Nimetatud asjaolude hindmaine ongi katseaja eesmärgiks. Tööandja on käesolevalt ülesütlemist (s.o eesmärkide mittetäitmist) ülesütlemise avalduses piisvalt põhjendanud: probleemid töökaaslastega suhtlemisel, läbi saamisel ja austamisel, üles näidatud rahulolematus ka otseselt töökohustustega mitteseotud teemadel, väited tagakiusamisest. Avalduses on tööandaja jõudnud järeldusele, et töötaja ebasobilik käitumine on mõjutanud hageja töökohustuste (töönormi täitmist). Seega on kostja leidnud, et hageja ei sobi sellele tööle peamiselt isikuomaduste tõttu, mis võivad olla takistuseks ka töökohustuste (töönormi) täitmisel. Kohus leiab, et tööleping on üles öeldud formaalselt korrektselt: avaldus vastab TLS § 95 nõuetele, järgitud TLS § 86 lg 1 tähtaega, etteteatamise tähtaja mittejärgmise eest on makstud TLS § 100 lg 5 kohaselt hüvitist. Kuna hageja oli töölepingu üles ütlemise ajal rase, tuleb aga asjas kohaldada ka erisätteid: TLS § 92 lg 1 p 1 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. Käesolevalt leiab hageja, et tööandja on temaga töölepingu üles öelnud just raseduse tõttu, kostja vaidleb sellele vastu jäädes ülesütlemisavalduses esitatud põhjenduste juurde. Vastavalt TLS § 92 lg 2 on käesolevalt pööratud tõendamiskoormis: Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Seega tuleb käesolevalt hinnata, kas tööandjal oli reaalselt esinesid põhjused, mis on nimetatud ülesütlemisavalduses. Kohus esmalt ei nõustu hageja hinnanguga, et tööandja ütles lepingu üles ainult seetõttu, et sai teada tema rasedusest. Nimetatud hageja väide ei ole millegagi tõendatud ja see seisukoht on vastuolus kirjeldatud sündmuste käigu ja kostja esitatud tõenditega. Kohus märgib et siinjuures on eriti oluline sündmuste ajaline järjestus. Nii hageja ise kui kostja tunnistaja Kxxxxx Pxxxx kirjeldanud sündmust samas kronoloogias: hageja teatas 26.01.2016.a hommikusel kokkusaamisel Pxxxxxe oma rasedusest, mispeale Pxxxx vahetult kohe teatas, et tööandja on otsustanud lepingu lõpetada. Kxxxxx Pxxxx vande all selgitas, et talle oli kokkusaamisele minnes teada kostja seadusliku esindaja ostus töösuhte lõpetamise kohta. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usutavad. Nimelt ei saa sellist otsust teha Kxxxxx Pxxxx vaid kostja juhatuse liikmed (liige). Kostja on kirjalikus seisukohas märkinud ja nimetatud asjaolu kinnistas KxxxxxxPxxxxxtunnistajana antud ütlustes, et otsuse tegi UxxxxxJxxxxxx. Äriregistri kaardi väljatrükist (TVKS t lk 21) nähtub, et kostja juhatuse liige on Uxxxx Jxxxxxx, kes on sõlminud ka töölepingu ja allkirjastanud ülesütlemise avalduse. Äriregistri andmete kohaselt Kxxxxx Pxxxx ei olnud kostja juhatuse liige, mistõttu puudus tal ka õigus isesivalt vastu võtta vastavat ostust. Kxxxxx Pxxxx kinnitas tunnistajana, et ei lahkunud vahepeal ruumist, seega ei saanud ta ka teatada juhatuse liikmele muutunud asjaoludest ja saada korraldust leping üles öelda. Seda, et Pxxxx vahepeal ruumist ei lahkunud on oma selgituses möönnud ka hageja ise. Seega on hageja seisukoht, et lepingu lõpetamise otsus tehti pärast tema teadet oma raseduse kohta, ebaõige. Kostja leidis, et hageja ei sobi tööks isikuomaduste- puudujäägid suhtlemisel- tõttu.

Kostja on esitanud hageja juhendajate Kxxxxx Pxxxxxja Mxxxxx Vxxxxxx hinnangud hageja tööks sobivuse kohta (TVK t lk 67-68). Hinnangute kohaselt on olnud peamiseks probleemiks hageja suhtumine töösse, töökaaslastesse ja oma vigade mittetunnistamine. Kxxxxx Pxxxx leidis, et hageja ei sobi isikuomadustelt kokku antud töö ja töökollektiiviga. Hageja on omaks võtnud, et tal olid probleemid Mxxxxx Vxxxxxxxxx ning seda tõendavad nt Skype vestluse väljatrükid (TVK t lk 75-76): hageja annab hinnanguid vanema kolleegi kohta: „Ta ei oska käituda, ülemuse jooni pole temas mitte mingisuguseid. Väga üleolev jne.“, eelpool teatab puudumisest „... muidu Mxxxxxxx jälle probleemid“. Tunnistajana rääkis Kxxxxx Pxxxx, et hagejal tekkis põhiprobleem Mxxxxx Vxxxxxxxxx , kes teda pidi õpetama ja juhendama Pxxxx äraolekul. Hageja ei võtnud Vxxxxxxx juhendamist tõsiselt, oli üleolev ja ülbe. Pxxxxxx selgitas hageja, et Mxxxxx Vxxxxxx ei ole pädev. Tunnistaja selgitas, et tunneb Mxxxxx Vxxxxxxx juba aastaid, mistõttu võttis tema selgitusi tõsisemalt. Tunnistaja Txxxx Exxxxxx selgitas vande all, et Mxxxxx Vxxxxxx sekkus töövälisesse Skype vestusesse, mille algatajaks hageja oli olnud. Vxxxxxxx sekkumisest tulenevalt korraldati kontoris koosolek, kus töötajaid manitseti sellised tegevused ära jätma. Hagejal tekkis seejärel MxxxxxxVxxxxxxxxxx tunnistaja hinnangul negatiivne suhtumine: Exxxxxx oli Mxxxxxx suhtes pigem üleolev, ei tahtnud teda enam kuulata. Tunnistaja hinnangul on MxxxxxxVxxxxxxxtagasihoidlik, kellele konfliktid ei meeldi, vaoshoitud; tunnistaja Kxxxxx Pxxxxxütluste kohaselt on Vxxxxxx pigem õrnahingeline. Esitatud tõendite kohaselt saab asuda seisukohale, et negatiivset õhkkonda töökohal tekitas just hageja käitumine. Skype vestluses hageja avaldatud kommentaarid Vxxxxxxx kohta on selgalt halvustavad ja isegi üleolevad; hageja ei tajunud, et tema ei anna ettevõttes korraldusi selle kohta, kes on määratud juhendajaks ja kes mitte- pöördumisest ei õhku muret juhendamise pärast vaid rahulolematust.Kohus möönab, et tunnistaja sõnul tagasihoidliku ja konflikte vältiva isikuna ei pruukinud Mxxxxx Vxxxxxx olla sobiv juhifiguuriks, kuid see ei tee teda ebapädevaks juhendajaks. Vestlusest ja tunnistajate ütlustest ei selgu, et hageja ei oleks vajadusel saanud juhendamist ja nõu, kui ta seda vajas- pigem andsid tunnistajad ütlusi, et hageja ise eiras juhendajat. Kirjaliku tõendi, Skype-vestluse tonaalsus hageja poolt on kohtu hinnangul ebakohane tööd alles alustava töötaja kohta, mistõttu kohus usub pigem tunnistajate selgitusi, et hageja ise oli üleoleva suhtumisega. Seejuures on eluliselt ebausutav hageja väide, et Mxxxxx Vxxxxxx kiusas teda taga. Skype vestluses märkis hageja, et Vxxxxxx on tema peale kaebamas käinud. Ka kohtuistungil nimetas hageja vestlust Pxxxx ja Vxxxxxxx vahel, kus arutati hagejasse puutuvat, kaebamiseks. Tunnistaja Pxxxx selgitas, et tema poole pöördus esmalt hageja, ja seejärel rääkis ta probleemidest Vxxxxxxxx. Seega on arusaamatu, miks hageja väidab enda peale kaebamist. Tunnistaja Exxxxxx selgitas, et kuna on väike kollektiiv 8 inimest, siis pinged kahe töötaja vahel annavad kohe kõigile tunda. Hinnates kogu Skype-vestluse väljatrükki kogumis nõustub kohus kostja esindaja seisukohaga, et hageja ei talunud kriitikat ja igas olukorras ennast õigustas. Nimetatud vestlusest nähtuvad konkreetselt järgmised seisukohad: väide, et talle on teist korda liiga tehtud; väited töötajate ebaõiglasest kohtlemisest: ühele on miskit lubatud ja teisel mitte; asutusesisese hierarhia eiramine, Pxxxx süüdistamine pidude pidamises. Vestlusest selgub ka, et hageja ei andnud juhendajale/ülemusele teada, kuid ta teeb pausi või käib töölt ära: kaudselt selgus see olukorrast, kus teavitab vajadusest kassiga arsti juurde minna ja märgib: „ Igaks juhuks mainin, muidu jälle Mxxxxxxxxprobleem.“ Et sellest on varem probleem olnud, tuleb sõnast „jälle“. Kas ja millisel määral sellist suhtumist igapäevases vestluses oli, ei ole kostja siiski tõendanud. Tunnistaja Pxxxx märkis, et kui toimus koosolek, kus räägiti kõigile suunatult, et kontoris tuleb suhtedraamad lõpetada, tundus just hageja end puudutatuna ja hakkas nutma, kuigi teda konkreetselt keegi ei süüdistanud. Mõlemad tunnistajad väitsid, et hageja on liigselt emotsionaalne.

Skype-vestlusest nähtub ka see, et hagejal on olnud probleeme oma tuttavate kontorisse toomisega. Kohus märgib, et iseenesest ei pruugi see olla keelatud tegevus, kuis oluline on hageja suhtumine talle sellekohase märkuse tegemisse- sellel järgnesid vaid ennast õigustavad kommentaarid ja enese teiste töötajatega (Pxxxxxx) võrdlemine. Kohus märgib, et kohane suhtumine oleks olnud selle nõude (vaja teatada võõrast tööruumides) teadmiseks võtmine ja edaspidi sellest juhindumine. Tunnistajad kinnitasid ka muid väiksemaid probleeme kontoris, millesse hageja oli segatud: Skype vestluse algatamine, mis ei olnud vaid tööasjadeks (selle tagajärjel koosolek), teise töötaja suhtes mingi nalja tegemine, millega hageja oli ka seotud. Kohus leiab, et katseaeg on muuhulga selliseks ajaks, kus tööandja saab hinnata, kas isik sobib oma isikuomadustelt tegema tööd ja samuti töötama ühise meeskonnana. Töötajal on samal ajal võimalik end proovile panna konkreetse töö tegemisel aga ka kohandada oma käitumist juba välja kujunenud töökollektiivi õhustiku ja kaastöötajatega. Kohus leiab, et esitatu alusel oli kostjal tekkinud arusaam, et hageja ei sobi oma suhtlemisstiililt ja isikuomadusteelt töötama selles meeskonnas. Kohus leiab, et sellise hinnangu andmine on tööandja pädevuses, kuna lisaks ühe konkreetse töötaja (käesolevalt hageja) heaolule, peab ta tagama ka teiste töötajate huvid ja heaolu. Tööandja ei tohi lasta ühel töötajal rikkuda teiste töötajate õigust meeldivale ja toimivale töökeskkonnale. Esitatud tõenditest ei nähtu, et teised töötajad oleks hagejat mingil moel taga kiusanud või tema kohanemist takistanud. Käesolevalt on kostja leidnud, et hageja ei sobi tegema tööd selles kollektiivis. Lisaks esitas kostja tõendid selle kohta, et hagejal puudusid selleks tööks vajalikud isikuomadused ka suhtlemiseks klientidega. Tunnistajate Pxxxx ja Exxxxxxx ütluste kohaselt ei soovinud hageja klientidega telefonis rääkida, kui keegi kaastöötajatest samas ruumis viibis. Tunnistaja Exxxxxxx sõnul tegi hageja tema kuuldus mõned lihtsamad kõned ja mõnel korral palus ka temal oma kliendile helistada. Tunnistaja Kxxxxx Pxxxx selgitas, et teisest ruumist kõne tegemine on seetõtu halb, et osa vajalikku infot on arvsutis ja siis tuleb see kõik välja trükkida. Pxxxx juhendajana soovis tema kõnesid ka pealt kuulata, kuid hageja ei soovinud kõnesid tema kuuldes teha. Hageja selgitas, et ühe kõne ta Pxxxx kuuldes tegi ja sai kiita, terve kõne pealt kuulamist ja hindamist tunnistaja aga siiski eitas. Samas tunnistaja märkis, et kiitis ka hagejat lootuses tead innustada. Samas möönis hageja ise, et ei saanud alguses teha keerukamaid telefonikõnesid teiste juuresoleku, kuid sai hiljem tõrkest üle. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise avalduses esitatud asjaolu, et hageja isikuomadused ei ole sobivad lepingujärgse töö tegemiseks, on piisvalt tõendatud. Kohus siinjuures märgib, et katseaja eesmärk on välja selgitada ka just töötamiseks vajalikud isikuomadused: oskus suhelda kaastöötajate ja klientidega. Kohus on seisukohal, et samadel alustel ei oleks töölepingu ülesütlemine katseaja järel ilmselt võimalik, kuid siin annabki katseaja kohaldamine veidi laiemad piirid isiku hindamiseks ja ebasobiva isikuga töölepingu lõpetamiseks. Kohus selgitab, et asus eeltoodud seisukohale lähtudes tõenditest kogumis: nii tunnistajate ütlused, kui ka kirjalikud tõendid. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja tunnistajad sihilikult talle ebasobivaid ütlusi annavad, sest olukorrad ja hageja suhtumine tulevad välja ka kirjalikest tõenditest. Hageja väitis, et keegi talle mingeid märkusi tema suhtlemise kohta ei teinud. Tõendite kohaselt see nii ei olnud: korraldati koosolek, kus arutati, mis on lubatud ja mis mitte (tõendatud nii tunnistajate ütlustega kui Skype-vestluse ga 15.01.2016), kusjuures kuigi keegi seal hagejat otse ei süüdistanud, võttis ta seda siiski isiklikult (tunnistaja Pxxxx väitel hakkas hageja nutma), st sai aru, et peeti silmas ka tema ebasobivat käitumist. Ka asjaolu, et Kxxxxx Pxxxx soovis kuulata pealt telefonikõnesid viitab sellele, et hageja oli teadlik, et kostja esindaja tema

suhtlemisega eriti rahul ei ole. 22.01.2016.a vestluses ütleb Kxxxxx Pxxxx otse, et vaid hagejaga on probleemid ja soovitas hoida oma arvamus mõnikord ka endale jms. Lisaks veel vestlused seoses probleemidega Mxxxxx Vxxxxxxxx. Seega teadis hageja, et ta peaks oma suhtumist korrigeerima ja selline käitumine ei sobi kostjale. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et avalduses toodud põhjusel oli lepingu lõpetamine katseajal lubatud ja seaduslik. Kostja viitas ka lepingu lõpetamise põhjusena ka sellele, et puudujäägid isikuomadustes takistasid kaudselt hagejal täitmast ka töökohustisi ja seetõttu ta ei täitnud oodatavat töönormi. Ülesütlemise avalduses ei ole nimetatud asjaolu küll väga selgelt esitatud, kuid on siiski mainitud n.ö kaasuvana. Kostjate sitas andmed hagejaga samal ajal ja ka hiljem tööd alustanud maaklerite töötulemuste kohta (t lk 26-27). Tunnistaja Kxxxxx Pxxxx ütluste kohaselt on tabel koostatud töötajatelt saadud andmete põhjal. Kohus ei nõustu hagejaga, kes väitis, et andmed ei ole objektiivsed ja on manipuleeritud, sest hageja ei olem esitanud oma väite kohta ühtegi tõendit ega ka sisulist põhistust- ainus on kahtlus, et kostja soovib teda halvemas valguses näidata. Samas ei vaidlustanud hageja tema enda kohta esitatud andmeid: pakkumisi 36, 1 ost, 600 tihumeetrit. Hageja enda poolt TVK-le esioatud pakkumiste tabelis on samad andmed (TVK tlk 13-17). Kohus märgib, et kõik lähtudes töökorralduste reeglitele allkirja andmisest (TVK tlk 56-65) olid tabelisse kantutest 8 uued töötajad (Sxxxxx Kxxxxx ja Lxx Kxxx alustasid hiljem 2016.a märtsis)- seega saab võrrelda nende tehtud töötulemusi. Kuna osa töötajaid on töötanud pikemalt kui hageja, on asjakohane võrrelda töötulemusi keskmiste näitajatena nädala kohta. Pakkumisi nädalas on hageja teinud uutest alustajatest kõige vähem: 2,8 pakkumist, teostades samal ajal 1 ostu 600tm. Kohus möönab, et TVK toimikus oleva tabel (TVK tlk 74) näitab tulemusi tööle jäänute osas veidi lühema perioodi kohta, kuid ka seal on hageja pakkumistelt nädalas eelviimane, kusjuures viimasel kohal olev töötaja on teinud temast suurema ostu. Seega ei olnud hageja töötulemused parimate hulgas (kuigi mitte ka halvim), kuid koosmõjus isiksuseomadustega võis see olla siiski oluliseks argumendiks lepingu lõpetamisel. Kohus ei hinda tunnistajate väiteid võimalikust andmete kustutamisest arvsutist enne töölepingu lõppemist, salasõna vahetamist ja andmete mälupulgal koju viimisest, kuna esiteks olid tunnistajate ütlused siin vastuolulised ning teiseks ei olnud nimetatud tegevus töölepingu lõpetamise põhjuseks, sest see toimus pärast lepingu lõpetamise teata saamist. Seega ei ole nimetatud tegevus asjasse puutuv. Samuti ei hinda kohus hageja käitumist 26.01.2016.a pärastlõunal: tema pöördumine arsti juurde ja tagasi tööle minek, sest see ei puutu asjasse. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja on hagejaga lõpetanud töölepingu seaduslikult ja kohus ei ole tuvastanud ka diskrimineerivat tegevust. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 4 lg 2 sätestab, et isik, kelle vastu on esitatud avaldus, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et ta lähtus lepingu lõpetamisel objektiivsetest asjaoludest- hageja isikuomadusest, mis mõjutaid ka tema töötulemusi ja ei ole hagejat ebavõrselt kohelnud tema soo või muu eritunnuse tõttu (ka nt SoVS § 6 lg 3 nimetatud). Liiati tuvastas kohus, et otsustus töölepingu lõpetamiseks oli tehtud enne kui kostja sai teada sooga kaasnenud eritunnusesthageja rasedusest ning seega ei ole nimetatud asjaolu lepingu lõpetamist mõjutanud. Kostja tegevuses ei ole tuvastavad SoVS § 6 lg 2 p 1 ja p 7 asjaolud. Kuna kohus leiab, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik ning hagejat ei diskrimineeritud, jäävad rahuldamata hageja nõuded hüvitise saamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastuväites kostja menetluskuludele palus hageja juhul, kui kohus teeb otsuse hageja kahjuks, kohaldada TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja oli seisukohal, et arvesse tuleks võtta seda, et hageja kasvatab 4 kuu vanust last ja tal on väikelapse hooldamise ja kasvatamise õigus ja kohustus. Hageja sissetulekuks on kuni järgmise aasta lõpuni vanemahüvitus, mille suuruseks on 340€, enne seda oli tema sissetuleku suuruseks 300€ kuus. Hagejal ei ole olnud võimalust koguda rahalisi tagavarasid ning tal ei ole võimalik lähemal ajal ise oma tööga sissetulekut teenida. Juhul kui ta peaks vanemahüvitusest ära maksma 3374€ suuruse summa, siis muudaks see tema jaoks võimatuks nii iseenda kui ka lapse elushoidmise ja lapse ülalpidamise. Seetõttu oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane. Kostja vaidles taotlusele vastu märkides, et hageja oli teadlik asjaolust, et hagi rahuldamata jätmise korral võidakse jätta kulud tema kanda. Kostja leidis, et hageja taotlus on põhjendamatu. TsMS § 162 lg 4 sätestab: Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kulude jätmine tema kanda on äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et asjaolu tõttu, et keegi kasvatab väikest last, vastaspoole menetluskulude välja mõistmata jätmine oleks ebaõiglane vastaspoole suhtes, kes on oma kulud teinud ja kellelt vaidluse pidamise initsiatiiv ei tulnud. Käesolevalt on hageja alustanud menetlust, kusjuures ta pidi arvestama, et menetlusega võivad kaasneda kulud. Kohtuistungil avaldas hageja, et tema eest tasutakse menetluskulud -seega oli tal eelisolukord avalduse esitamisele, sest ta ei pidanud arvestama enda kuludega, kuid pidi siiski arvestama vastaspoole kuludega. Kohus märgib, et valdaval osal inimestest, kelle kanda jäävad kohtukulud (või ka need isikud, kellel on mõni kohtuvaidlus) ei ole selleks kogutud sääste. Kohustus täidetakse seega tavaliselt mingi aja jooksul pärast kohustuse määramist- kohtuostust- kas vara võõrandamise teel saadust või töisest palgatulust osade kaupa. Seega ei ole hageja väide, et ta pole kogutud sääste ja tema sissetulek ei võimaldaks koheselt kulusid tasuda piisav, et teda kulude kandmisest vabastada. Lapse huvid saada ülalpidamist on aga tagatud Täitemenetluse seadustiku sissetulekute arestimist piiravate sätetega (TMS § 132). Väikelapse kasvatamine ja seetõttu töise sissetuleku puudumine ei ole püsiva iseloomuga- lapse teatud vanuses peab vanem nagunii asuma tööle ja saab siis sissetulekut ning kannab ka kohustuse. Kui kohustatud isikul käesoleval ajal ka puuduvad võimalused kohustust täita, saab ta seda teha uuesti tööle asumisel. Esitatud asjaolude alusel on ilmne, et hageja ei saa kulusid tasuda kohe ja korraga, kuid see ei ole kulude välja mõistata jätmise aluseks. Kohus märgib, et antud olukorras oleks ebaõiglane menetluskuludelt viivise nõudmine, kuid kostja pole seda taotlenud. Kohus jätab sega hageja taotluse rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud lähtudes TsMS § 162 lg 1 hageja kanda.

Hageja ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks. Kostja esitas taotluse koos nimekirjaga istungil ning istungit puudutavas osas kohtu määratud tähtajaks. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskuludele. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 3374 eurot. Summa on ilma käibemaksuta. Menetluskulu koosneb kostja esindamisega seotud kuludest. Arved, mille alusel kulusid nõutakse pärinevad perioodist 31.03-06.10.2016.a. Poole esindamisega seotud kulud on kohtuvälised kulud tulenevalt TSMS § 144 p 1 ja transpordikulud samuti kohtuvälised kulud sama paragrahvi p 2. Kostja esitas vastuväite kuludele, kuna 3 arvet: 31.03, 14.04 ja 29.04.2016.a on esitatud enne kohtumenetluse alustamist. Hagi esitati kohtule 19.05.2016.a. Nimetatud kulud on seotud menetlusega töövaidluskomisjoni. Kohus leiab, et enne kohtumenetluse alustamist tehtud kulud õigusabile on kohtuvälised kulud vastavalt TsMs § 144 p 4. Riigikohus on lahendis 3-2-1-177-15 märkinud, et, et töövaidluskomisjoni menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga. Seda vaatamata asjaolule, et isikul on õigus valida, kas ta pöördub töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. TsMS § 144 p-st 4 ei tulene, et kohtuvälised kulud on üksnes n-ö kohustusliku kohtueelse menetluse kulud. Seega saab kohtumenetluses arvestada ka poole lepingulise esindaja kulusid, mis on tehtud kohtueelses menetluses seose menetlusega töövaidluskomisjonis. Arvete kohaselt on kostja esindaja teinud kulutusi transpordile kokku 13.22€ (arve n 160313). Nimetatud kulud on põhjendatud, sest on seotud TVK istungil käimisega. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kostja esindaja esitatud arvete kohaselt on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120€+käibemaks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 märkinud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Senises Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et kuna kostja ei soovi käibemaksu välja mõistmist, tuleb esindaja tunnitasu lugeda põhjendatuks. Arvete kohaselt on kostja esindaja kulutanud asjaga tegelemisele aega TVK menetluses kokku 6 tundi 57 minutit, sh 1 tund 30 min istungile sõidule ja 1 tund 40 min osalemine istungil. Kohtumenetluses on kostja esindaja kulutanud täiendavalt 9 tundi 16 min asja ettevalmistamiseks ja istungiga seotult veel 6 tundi 40 minutit, st istungile sõidu aeg 1 tund 20 min ja istungil osalemine 3 tundi 50 min. Kohus leiab, et kostja esindaja põhjendatud ajakuluks ei saa lugeda kohtuistungile ja TVK istungile sõitmiseks kulunud aega. Nimetatud seisukohale asub kohus tulenevalt Riigikohtu lahendites 3-2-63-13 ja 3-2-1-64-13 (p 13) esitatud seisukohtadest. Riigikohus on leidnud järgmist:

„... eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Selles määruses märkis kolleegium ka seda, et esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ka praeguses tsiviilasjas.“ Seega ei saa kostja esindaja lugeda õigusabi teenusele kulunud aja hulka aega, mis tal kulus sõitmisele istungitele, sest sellel ajal ta õigusabi ei osutanud. Kohus ei loe seega põhjendatuks ajakulu kokku 2 tundi 50 minutit. Jättes kõrvale TVK istungil ja kohtuistungil osalemise aja, mis on põhjendatud aeg, on kostja esindaja ajakulu asja ettevalmistamisele olnud ebamõistlikult suur: olukorras, kus kostja oli kulutanud asja ettevalmistamiseks, tõendite kogumiseks ja seisukohtade esitamiseks TVK menetluses 3 tundi 47 minutit, kulutas ka kohtumenetluses täiendavalt veel 10 tundi 46 minutit. Kostja esindajal oli TVK menetluses kujundatud asjaoludest ülevaade, ta oli esitanud samu tõendeid ja taotlenud osaliselt samu tunnistajad samadel põhjustel kui kohtumenetluses. Kohtumenetluses ei olnud asjaolud, hageja nõuded ega tema esitatud tõendid üldse muutunud. Seega oli kostja esindaja asja sisuga täiesti kursis. Kostja esindaja taotlus asja läbi vaatamiseks kohtumenetluses on 11 lehekülge pikk, s.h sisu 9,5 lehekülge, millest aga terve lehekülje võtab Skype vestluse koopia (ümbertrükk) ja omakorda veel terve lehekülje asjaolude loetelu, milles kostja soovib tunnistajaid üle kuulata. Kohus leiab, et taotlus ei ole seega oma mahult ja sisult omavahelises kooskõlas ja kogu selle koostamiseks kulunud aeg ei ole olnud vajalik ja põhjendatud. Arvestades ka menetluskulude taotlustes märgitud muid tegevusi asja ettevalmistamiseks, leiab kohus, et kohtumenetluses on olnud asja ettevalmistamiseks põhjendatud ajakulu 7 tundi. Kokku loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks nii TVK menetluses kui kohtumenetluses 16 tundi 17 minutit. Arvestades kostja esindaja tunnihinda, on põhjendatud esindaja kuluks seega kokku 1954€, millele lisandub sõidukulu 13.22€. Kostja põhjendatud menetluskuluks on kokku seega 1967.22€, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.